„Ehitismälestised Eestis“
Raeapteek
Võru Kesklinna Kool
Anett Laidver
8.b
Raeapteek
Asukoht:
Tallinn, Raekoja plats
Nimi:
Tallinna Raeapteek
Hoonetüüp
Ühiskondlik- ja
teenindushoone
Valmimisaasta
Täpne valmimisaasta pole
teada
Tegutsenud 15.sajandi algusest
Mõned ajaloolased pakuvad
asutamisaastaks 1415
Arhitekt
Arhitekt/id pole teada
Hoone funktsioon
Enne:
Apteek
Nüüd:
Apteek ja muuseum
Ajalugu
1422.aastal müüs Johannes
Malner apteegi arst Hermannile
Hermann sattus rahalistesse
raskustesse
Tolleaegne magistraat kattis
Hermanni matusekulud
1579 ja 1581 aasta vahel tuli
Tallinnasse ungarlane Johann Burchart
ja võttis apteegi rendile
1582-1911 oli apteek kümne
sugupõlve Burchartite omanduses
Kirjeldus
Kahekorruseline keldriga
peahoone on ristikülikukujuline
paekivist hoone
Barok stiilis akendega viilkatus
Keldriruumidel on talalaed
Millistele kriteeriumitele
vastab?
aastat. 1422. aastal müüs keegi Johannes Malner apteegi edasi arst Hermannile. Uus omanik sattus rahalistesse raskustesse ja kui ta suri, ei jätkunud raha isegi tema matmiseks. Selleaegne magistraat kattis vaese apteegi matusekulud, võttes selle tasuks apteegi enda valdusesse 1579 ja 1581 vahel tuli Tallinnasse oma kodulinnast Pressburgist (tänapäeval Bratislava) ungarlane Johann Burchart Belavary de Sykava, kes võttis Raeapteegi magistraadilt rendile. 1582–1911 oli apteek kümme sugupõlve Burchardide perekonna omanduses: 106 aastat linna rentnikena ning üle 200 aasta perekonna pärisomandina, kuni viimase omaniku pärijad apteegi 1911. aastal maha müüsid. Tallinna raeapteekrite Burchartite perekonnas valitsenud traditsiooni kohaselt sai vanim poeg alati nimeks Johann, see tingis ka nende järjekorranumbrid: Esimene meditsiinilise haridusega apteeker oli alles viienda põlve Burchart, kes õppis Stockholmi ülikoolis
sajandi algusest. See on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke Euroopas ja ühtlasi Tallinna vanim ettevõte. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1422. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Mõned ajaloolased peavad asutamisaastaks 1415. aastat.1579 ja 1581 vahel tuli Tallinnasse oma kodulinnast Pressburgist (tänapäeval Bratislava) ungarlane Johann Burchart Belavary de Sykava, kes rentis Raeapteegi. 1582-1911 oli apteek Burchartide perekonna omanduses.Tänapäeval asub hoones Raekoja plats 11 lisaks apteegile ka muuseum.Antud apteek on üks vanimaid Euroopas, mis on säilitanud oma esialgse funktsiooni. Kuna 16. sajandil ei olnud Tallinnas arste, etendas Raeaaptek linnakodanike elus väga olulist rolli. Ükssarve pulber, vääriskividest jahvatatud pulber need on vaid mõned ravimid, mida võis apteegist osta.Saad teada, mis on klarett ning kuidas vormiti martsipani
hoidlad. Pööra pilk üles ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehele kuulunud maja, kus tänaseni jahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehivad. Eesti ühe tähtsama väljaku Raekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab ainukest punkti, kust on näha kõik viis Tallinna keskaegset torni. Nende seas Oleviste kiriku torn, mille puhul pakub võrdselt elamusi nii selle otsa ronimine kui ka sealt avanev vaade, ning ka Euroopa kõige kuulsama kunstiteost Eestis, "Surmatantsu" eksponeeriv Niguliste kirik. Raekoja platsi servast leiad aastast 1422, Euroopa vanima samas hoones katkematult tegutsenud apteegi, kust peale tänapäevaste rohtude on au sees ka keskaegsed retseptid. Toompeal jalutades tutvu praeguse luterliku peakiriku ja sajandeid Põhja-Eesti peakirikuna tegutsenud Toomkiriku uhke vapikoguga ning kuula, milline signatuur saadab lipu heiskamist ja langetamist parlamendihoone 45 m kõrguses nurgatornis
Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartuss peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil. Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum.
4. ALL ? LINN KESKAJAL Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lüübeki linnaõigus. Linna valitses raad, mis koosnes 24-26 liikmest, kes valiti sellele kohale eluks ajaks. All-linna keskus oli Raekoja plats, mis on enne 13. sajandit samal kohal asunud eestlaste turuplatsi mantlipärija. Raekoja platsi dominant on selle lõunaküljel asetsev keskaegne Raekoda, platsil paiknesid veel Vaekoda, Raevangla, Raeapteek ning rida uhkeid elamuid. All-linna struktuur kujunes välja stiihiliselt, ilma igasuguse planeerimiskavata, mille käigus peamised ühendusteed muutusid ajapikku tänavateks. Seepärast meenutab all-linna tänavavõrk esmapilgul korrapäratut labürinti, millele on omased mitmed maanteede ajast pärinevad tänavate sujuvad hargnemised. Nendel kohtadel paiknevad linnas väikesed kolmnurksed platsikesed. Tallinna all-linna
Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad. Ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib verikaalselt rõhutatud vahelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujundavad eksterjööri hoone fassadil vahelduvad raske rustika ja reljeefdekoor, mis on tuduvalt plastilisem, kui teistel samal ajala Eestis ehitatud hoonetel. Välisviimistlusest võib välja tuua ka laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nugaliseenid ja vahelduva rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suuraknaid täiendavad laias barokkraamistuses mezzaninoavad.7 Interjööris, kus barokkmotiivid segunevad varaklassitsitlike sugemetega, domineerib vormirikas kolmekorruseline ikonostaas, mille monumentaalsust ja mõju võimendab plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus
.............. 29 Sissejuhatus Arhitektuur on kunsti üks liikidest. Lihtsamalt öeldes tähendab see hoonete ja selle ümbruse kujundamist. Arhitektuur jagatakse kolmeks: sakraalarhitektuur (tempel, kirik, kabel), profaanarhitektuur (kindlus, avalikud hooned, loss, mõisad) ja maastikuarhitektuur (aed, park). Järgnevas referaadis üritan teile anda ülevaate Eesti arhitektuurist alustades gootikaga kuni lõpetates historitsismiga. Toon välja erinevad näited vooludele vastavatest ehitistest Eestis. Näideteks olen võtnud nii sakraal- kui ka profaanhooneid, mis minu jaoks on mingi kindla tähendusega. Ma arvan, et võin väita, et minu valitud hoonetes on olemas Vitruviuse arhitektuuri põhiprintsiibid: firmitas(tugevus), utilitas(funktsioon), venustas(ilu). Õnneks on suurem osa Eesti arhitektuurist kenasti säilinud, kuigi suuresti tänu restaureerimisele. Paljudes kohtades käib ka praegu usin hoonete ajaloo uurimine ja restaureerimine. Gootika Jaani kirik
2 SISSEJUHATUS Eesti arhitektuurimaastik on väga mitmepalgeline sisaldades endas kõiki neid stiile, mida leidub Euroopaski. Tuleb küll tõdeda, et näiteks meie kirikud ei ole küll nii mastaapsed või uhked kui pärlid Lääne- Euroopas, ent selle väikese riigi kohta leidub siin nii mõndagi, mille üle uhkust tunda. Vähemalt on püütud sarnanega ülejäänud maailmaga ja moega kaasas käia. Mida ei tasu häbeneda, on Eestis asuvad mõisad. Ühtekokku oli neid siin hiilgeajal rohkem kui 2000. [18] Kuna minu vanavanemad elavad Laupa mõisa ligidal ja on sellega seotud olnud, siis sealt on saanud alguse minu huvi mõisate ja üldisemalt restaureerimise vastu. Ei saa rahulihu südamega pealt vaadata, kuidas lastakse selliseid väärikaid ajaloolisi hooneid hukka minna. Õnneks on mitmeid suursugusemaid hooneid ka riigi ja päriate kaudu välismaa abiga renoveeritud.
Kõik kommentaarid