50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gertvahemae
Õppematerjali autor
Claudio Monteverdi 13.02.13 Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst,apteeker ja kirukuk. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja viiuldajana, alates 1602. aastast muusikajuhina. 1599
hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. ROMANTISM (18. saj. lõpp-19. saj. Algus) · Hüüdlause: mõistus võib petta, kuid tunded ei peta · Romantismis arendati muusikalised väljendusvahendid täiuslikkuseni (eriti ooperis). · Keskseks teemaks olid üksikisiku tunded, mille edasiandmiseks sobisid hästi väikevormid
aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri "Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks oli kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmoonipillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. Süit eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Süidi algideed võib näha aeglase eeltantsu ja kiire järeltantsu sidumises. Varabaroki tantsusüidid olid tihti ühtlasi variatsioonitsüklid: samast viisist oli tuletatud hulk eri karakteriga tantse. Passioonid ehk Jeesuse kannatuslood, oratooriumite alaliik. Arvatavalt kirjutanud 5 passiooni, säilinud 2: Johannese p. ja Mattheuse p. Markuse passioonist säilinud tekst.
17. sajandil uue stiili tekkimisel jäi kasutusele ka vana ning sel perioodil peaks eristama 3 stiili: a. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi b. Kammerstiil-hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele. c. Teatraalne stiil-kõige uudsem ja julgem-tundeline ja kirglik väljenduslaad. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia(suurimaks meistriks Claudio Monteverdi. Basso continuo, generaalbass-muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia ning mida mängiti basspillidega või harmooniapillidega(klavessiin, orel) Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes Cameratas 1600 aasta paiku. Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini, kes oli esimeste ooperilibretode autor. Esimene ooper „Daphne“ etendati 1597. aastal-tekst Rinuccini, muuiska Jacopo Peri. Esimene suur ooperilooja on siiski Claudio Monteverdi.
sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid