tekitatud magnetvälja. 3. 1 tesla-magnetinduktsiooni ühik(T) 4. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. B-vektori suunaks on magnetnõela põhjapoolus. 6. Lorentzi jõuks nimetatakse liikuvale laengule mõjuvat jõudu. 7. Laetud osakesed liiguvad magnetväljas üldjuhul kruvijooneliselt. 8. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud selles aines suurem jõust vaakumis. 9. Diamagneetikud nõrgendavad ja paramagneetikud tugevdavad veidi talle mõjuvat magnetvälja. Ferromagneetik on aine, mis tugevdab talle mõjuvad magnetvälja kuni mitmeid tuhandeid kordi. 10. Seal kus jõujooned paiknevad tihedamalt , on magnetinduktsioon suurem ja proovikehale mõjuvad tugevamad magnetjõud. 1. Ampere seadus- kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. 2
pikkusega juhtme lõigule, selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Induktsioon on suunaga suurus ja mõõtühikuks on tesla. Magnetvälja jõujooned · Mõttelised ja kinnised jooned · Mõtteline joon, mille igas punktis on vektor suunatud piki selle joone puutujat · Jõujooned suunduvad põhja pooluselt lõuna poolusele · Mida tihedamalt jooned paiknevad, seda suurem on magnetjõud · Kruvireegel(parema käe rusikareegel)-vooluga juhi magnetväljasuund on määratud kruvireegliga Magnetvälja suund ühtib kruvi pöörlemise suunaga, kui voolusuunaks on kruvi liikumise suund · Kui on tegemist ringvooluga, siis kõlaks parema käe rusikareegel järgmiselt: Kui sõrmed näitavad voolusuunda , siis pöial näitab magnetvälja suunda · Püsimagneti jooned hakkavad põhjapooluselt ja kulgevad lõuna poolusele
juhtmelõigule selle juhtmega ristuvad magnetväljas homogeenne elektriväli jõujoonte tihedus on igal pool sama juhid ained, milles vabade laengukandjate arv on suur mittejuhid sisaldavad vähe laengukandjaid pooljuhid laengukandjaid saab vabadeks muuta elektivälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat Amperé seadus · Kahe vooluga juhtme vahel esineb magnetjõud · Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne · Ristuvate sirgete korral jõudu ei esine · Kui juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis juhtmete vahel esineb tõmbejõud · Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub Elektrivälja ja magnetvälja võrdlus Elektriväli: · Mõju põhiseadus Coulomb'i seadus (vaakumis) · Esineb seal, kus on laengud · Välja kirjeldab: elektrivälja tugevus · Suunatud positiivsest laengust eemale Magnetväli
Magnetväli ümbritseb vooluga juhte ja müsimagneteid. Magnetvaälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna. Magnetväljas mõjub magnetilist materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Tunnuseks on, et jõujooned on alati kinnised kõverjooned, mis ümbritsevad vooluha juhti või püsimagnetit, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Jõujoone suunda saab määrata magnetnõelte abil. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon
Ühikuks on T (tesla). Magnetinduktsiooni vektori e. Bvektori suund ongi magnetvälja suund. 7. Millist magnetvälja nimetatakse homogeenseks? 8. Milleks kasutatakse magnetvälja jõujooni? Milline on nende suund püsimagnetite korral? Magnetvälja jõujooni kasutatakse väljavektori pikkuse hindamiseks ruumi eri piirkondades. Seal, kus jõujooned paiknevad tihedamalt, on magnetinduktsioon suurem ja proovikehale mõjuvad tugevamad magnetjõud. Püsimagneti korral paiknevad jõujooned väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele. (pöörisväli) 9. Vasaku käe reegel Ampere'i seaduse jaoks. Vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 10. Mis on Lorenzi jõud? Valem, seletused, mõõtühikud ja suund.
Kontrolltöö 4 1. Magnetväli, magnetjõud, omamagnetväli, püsimagnet, magnetnõel, spinn, vooluga juhtme magnetväli. Magnetväli: Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Mangnetväli eksisteerib vooluga juhtme ümber.Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad On Vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Magnetväli on pöörisväli, ema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa... Magnetjõud: on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud puntis. Omamagnetväli: - pole õrna aimugi . Püsimagnet- on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Spinn- füüsikalist suurust, mis näitab algosakese olemuslik...
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja. Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse spinniks. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti. Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast alfa voolu ...
b) juhtmete asendist Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete keskmete vahel jõudu ei mõju. c) voolu suunast Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. d) Pane kirja valem, ning selgita selle abil, millest ja kuidas sõltub jõud kahe vooluga juhtme vahel? Juhtmete vahel mõjuv magnetjõud on võrdeline voolutugevustega ja kummaski juhtmes ning vaadeldava juhtmeosa pikkusega . Samas osutus see jõud pöördvõrdeliseks juhtmete vahekaugusega . Katsete tulemused võis Ampère kokku võtta valemisse Amper tegi tegelikult veel ühe katse, kus ta asendas ühe vooluga juhtme püsimagnetiga. Selle kohta on digiõpikus ka video. (ptk Magnetinduktsioon) e) Mis muutub, kui vooluga juhe asetada magnetvälja? Miks? Amper'i seaduse teine kuju Sõnasta see valem.
Jõud ja liikumine 3.klass Anniki Kase Mis paneb asjad liikuma? Asjad paneb liikuma Tõukamine Tõmbamine Löömine Vedamine Tõstmine Neid tegevusi tehes me kasutame JÕUDU Mida teeb jõud Jõud paneb asjad liikuma Jõud võib peatada liikumise Jõud võib liikumist kiirendada või aeglustada Jõud võib muuta liikumise suunda Jõud looduses Jõud looduses on Tuulejõud Voolava vee jõud Lihaste jõud Maa külgetõmbejõud Magnetjõud Mis paneb asjad liikuma? ? JÕUD
b) voolu suunast Paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. ❖ Pane kirja valem, ning selgita selle abil, millest ja kuidas sõltub jõud kahe vooluga juhtme vahel? Fm=(K ∗ I 1∗ I 2∗ l) / r Juhtmete vahel mõjuv magnetjõud Fm on võrdeline voolutugevustega I 1 ja I 2 kummaski juhtmes ning vaadeldava juhtmeosa pikkusega l. Samas osutus see jõud pöördvõrdeliseks juhtmete vahekaugusega r. Amper tegi tegelikult veel ühe katse, kus ta asendas ühe vooluga juhtme püsimagnetiga. Selle kohta on digiõpikus ka video. (ptk Magnetinduktsioon) ❖ Mis muutub, kui vooluga juhe asetada magnetvälja? Miks? Juhe hakkab liikuma, sest teda läbib vool.
laetud osakesi. Liikuvate laetud osakeste ümber on aga nii elektri- kui ka magnetväli. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Inimene magnetvälja ei tunneta. Magnetväli ei mõju ka puidust, plastmassist ja kummist kehadele. Magnetväljas mõjub kõikidele magneetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja erinevates punktides on magnetjõu suund erinev. Magnetvälja jõujooni tegelikkuses polegi, kuid neid saab nähtavaks teha peenikese rauapuruga. Jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. Vooluga sirgjuhtme magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned
Magnetväli Magnetväli ei ole aine, magnetväli kujutab endast üht mateeria liiki, mis ruumis eksisteerib pidevalt ja olenevalt ainest on ta jaotunud ja ka koondunud ruumi üksikutesse osadesse. Magnetväli omab energiat ja ollakse arvamusel , et magnetvälja kiirus on võrdne valguse kiirusega 300 000 km/s. Vooluga juhtme magnetväli ulatub lõpmatusse. Kauguse suurenedes vähenevad magnetjõud väga kiiresti ja seetõttu magnetjõudude praktilist mõju saame kindlaks määrata väga väikestel kaugustel. Magnetväljaks nimetatakse keskkonda mis ümbritseb alati magnetit. Magnetlaengu kandjaid ei ole looduses avastatud aga nad lihtsalt eksisteerivad. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, ei ole algust ega lõppu. Magnetvälja jõujooned on lahutamatud elektriväljast. Magnetväli esineb igat liiki elektrivoolu ümber ( alalisvool, vahelduvvool ). Kõikjal kus on
Magnetväli:1) on üks mateeria vorme 2)iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja. 3)magnetväljas mõjub magnetjõud 4)magnetväli on ruumis pidev ja liigub valguse kiirusega. Lorentzi jõud: nim jõudu mis mõjub magnetväljas liikuvale osakesele (laetud osakesele). Ampere'i jõuks: nim magnetväljas asetsevalevooluga juhile mõjuvat jõudu. Magnetilise indukstiooni jooned: 1. kinnised pole algust ega lõppu 2. neid võib joonestada läbi mistahes ruumipunkti sest kõik ruumipunktid on samaväärsed 3. ei lõiku üksteisega sest magnetilisel indukstsioonil on igas ruumipunktis üks kindel väärtus 4.
Sellest järeldas Oersted, et vooluga juhe mõjub nagu ehk vooluga juhtmel on magnetilised omadused. 8. Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud? Juhtmetevaheline jõud on seda suurem, mida suurem on neid läbiva voolu tugevus, mida pikemad on kohakuti jäävad lõigud ja mida lähemal juhtmed teineteisele asuvad. Jõud sõltub ka juhtmete asendist teineteise suhtes. Maksimaalne jõud mõjub vaid paralleelses asendis. Juhtmete ristumise korral magnetjõud ei mõju. 9. Defineeri voolutugevuse ühik "amper". Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille kaugus teineteisest on vaakumis üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega -7 vool, mõjub juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2·10 N, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper. 10. Selgita Ampere`i seadust.
Elektrilaeng (Q, q) iselom mingi keha füs suur Laeng näit keha osal tugevust elektromagneetilises mõj Keha 2. suh paigal mõj elektrijõud liikuvale ka magnetjõud Laengu olemas olu elektri- ja magnetjõudude põhjal Laeng: keha om, om kirj füs om, osakeste om elektr laetud, laengu mõõtmise võimal, osakes kogum laengu omadusega Looduses + ja laengud Gravitatsioonilaeng mass Elektrijõud tõmbe (erinim) ja tõuke (samanim) Laengu arvväärtus määrab jõu suuruse, märk aga suuna. Elementaarlaeng (e) vähim võimalik laengu väärtus, suurus 1,6 10-19 C me 9,1 10-31 kg Iga keha laengu suurus algosakeste langute summa
Vasaku käe reegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud põial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna. Lorenzi jõud: FL=BvqsinL Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorenzi jõud, kus L on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud aines tugevamad jõududest vaakumis. Diamagneetik nõrgendab ja paramagneetik tugevdab veidi talle mõjuvat magnetvälja. Ferromagneetik on aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. Iseeneslike magneetumise piirkondi ferromagneetikus nim. domeenideks. Domeeni kuuluvad osakesed võivad oma magnetvälja suunda muuta vaid üheskoos.
ELEKTROMAGNETISM kordamisküsimused, õpik lk 47-68 1. Millist jõudu nimetatakse Lorenzi jõuks, kuidas seda arvutatakse? Näitab magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuvat jõudu Fl=Fm/N (magnetjõud / liikuvate laengukandjate arv) 2. Kuidas saab määrata Lorenzi jõu suunda? Vasaku käe reegli abil 3. Mida nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks? Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja 4. Oska rakendada magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritava pinge valemit U=v l B sin α 5. Mida nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõuks? Milline on selle füüsikalise suuruse mõõtühik ja avutusvalem? Induktsiooni voolu kõrvaljõu poolt tehtav töö. (1V) E=Ak/q 6. Mis on magnetvoog? Nimeta ja defineeri magnetvoo ühik? Näitab,millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle suuruse ja asendi tõttu magnetvä...
1. Üldandmed. · Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit; mass 1,99*1030 kilogrammi. · Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri ehk astronoomilise ühiku kaugusel. · Pinnatemperatuur 5800 K. · Kiirgusvõimsus 3,9*1026 W. · Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilming: graanuli helegas keskkohas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist- kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist varjutusel; kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ...
Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magnetväli- Ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Magnetväljas mõjub magnetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele jõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks- nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Magnetvälja jõujooned on kujutletavad jooned, neid tegelikkuses ei eksisteeri. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, mis ümbritsevad vooluga juhti või püsimagnetit. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon. Sirgvoolu magnetvälja
põhjustab; 2)induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele; 3)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Lorentzi jõud On laetud osakesele mõjuv magnetjõud. Fm=I l B sin(alfa) Fl= qvBsin(alfa) Lorentzi jõud tööd ei tee, aga võib mõjutada laengute liikumise suunda. Jõu suunda saan määrata vasaku käe reegli järgi. Näpud – positiivselt laetud osakeste liikumisesuund; peopesa – tulevad magnetvälja jõujooned; pöial – näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Millal tekib juhtme otstele pinge? Kui juhtmelõik liigub magnetvälja. Millistel tingimustel tekib juhtme otstele pinge?
iseenesest · Ennustab elektromagnetlainete olemasolu · Valgus liigub 300 000km/s · Muutuva elektrivoolu levik toimub magnetvälja vahendusel 4. Avatud võnkering ehk antenn, mis on ühendatud aparaadiga · On loodud elektromagnetlainete vastuvõtmiseks ja tekitamiseks · Vaja on selleks, et saaks vastu võtta või edasi saata elektromagnetilisi laineid 5. Elektromagnetlained Tekib kui elektrijõud ja magnetjõud omavahel ühendatakse ja sellega saavutatakse valguskiirus · C=3*108m/s · Energia sõltub sageduse neljandast astmest · Suur sagedus tähendab väikest perioodi 6. Elekrtomagnetlainete omadused: · Peegelduvad juhi(metalli) pinnal · Murduvad dielektrikus 7. Elektromagnetlainete skaala : Pannakse ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest sageduse või lainepikkuse järgi
10astmes -7, njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper.6. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 7.Vasaku käe reegel- Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. 8.Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 9.magnetinduktsiooni ühik 1 T- magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. 10. Mis
Magnetväli- liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu väli, mateeria eriline vorm, mida inimene ei tunneta oma meeleelunditega. Tekitamine:1.) elektrivoolu abil 2.) püsimagneti abil. Püsimagnet- keha, mi soma magnetvälja ka elektrivoolu puudumisel, 2 poolust, omadused tulenevad elektronide magnetväljast, püsimagneti magnetväli on aineosakeste magnetväljade summa. Püsimagneti poolitamisel tekib 2 uut püsimagnetit. Magnetjõud on pöördvõrdelised magnetite vahekauguse ruuduga. Voolu magnetväli- muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Oerstedi katse- elektrivoolu ümber on magnetväli ja vooluga juhtme magnetväljas pöördub mangnetnõel juhtmega risti. Vooluga juhtmed: jõud on max kui nad on paralleelsed, ristuvate juhtmete korral jõud puudub, samasuunaliste vooludega juhtmete vahel on tõukejõud. Jõud on alati voolujuhtmega risti. * kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata
Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. Kui voolu ei ole, võtab magnetnõel tagasi esialgse asendi. Ampère seadus – selle abil on võimalik kirjeldada vooluga juhtmele mistahes magnetväljas mõjuva jõu suurust. Vasaku käe reegli abil saame määrata magnetväljas mõjuva jõu suunda. Vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti voolu ja magnetvälja suunaga. F = I B l sinα B=F/Il F = vooluga juhtmele mõjuv jõud (N) I = juhet läbiv voolutugevus (A) l = magnetväljas asuva juhme pikkus (m) α = nurk voolu suuna ja magnetvälja vahel B = magnetinduktsioon (T) (Tesla) Lorenz´i jõud– jõud, mis mõjub osakestele juhul kui nad asuvad magnetväljas. Mõõdame samamoodi nagu Ampere´i jõudu (vasaku käe reegliga).
Elektriväli tekitab magnetvälja ja magnetväli tekitab elektrivälja Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. Elektriväku tekitab voolu ja vool tekitab magnetvälja 6. Liikuvale laengule mõjub magnetväljas jõud, mis on risti liikumissuunaga on kiirusega vastassuunaline on kiirusega samasuunaline 7. Magnetinduktsiooni ühikuks SI süsteemis on Tesla Örsted Gauss 8. Magnetjõud võivad olla Ainult tõmbejõud Ainult tõukejõud nii tõmbe- kui tõukejõud. 9. Milliste objektide ümber on magnetväli? a. Liikuvad laetud kehad b. Vooluga juht c. Liikuva vooluga juht d. Laetud kehad 10. Magnetvälja jõujooned Algavad ja lõppevad magnetlaengutel Algavad ja lõpevad magnetpoolustel on kinnised kõverad. 11. Magnetvälja jõujooned Väljuvad lõunapooluselt ja sisenevad põhjapoolusele
magneti põhjapooluseks./Igal magnetil on paarisarv poolusi. · Magnetnõelteks nim. peenikesi ja pikki sirgmagneteid, mille pooluste piirkonnad on lühikesed. · Elektri ja magnetnähtuste seose avastas Hans Christian Oersted. · Ampérei hüpoteesi kohaselt on püsimagnetite omadused põhjustatud ringikujulisest elektrivooludest magnetite sees. · Magnetväli ümbritseb kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi./Selle olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. · Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteeritud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. · Et saada ettekujutust magnetjõu suunast magnetvälja erinevates punktides kujutatakse magnetvälja graafiliselt jõujoonte abil. · Magnetvälja jõujoonteks nim. jooni mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. · Magnetvälja jõujoonte ühiseks tunnuseks on, et need on alati kinnised kõverjooned. · Jõujoone suuna saab määrata magnetnõelte abil.
Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid -- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid ja atmosfäärihelendust. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant.
Lühis on vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mitte takistus on selle osa tavaliselt takistusega võrreldes väga väike. 23. Maandamine on laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga. 24. Magneetumine - .......................................................................................................................... 25. Magnet rauast keha, mis tõmbab enda poole teisi rauast esemeid ja pöördub ühe otsaga põhja-, teisega lõunasuunas. 26. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapoolsuselt põhjapoolsusele. 27. Magnetväli - nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. 28. Nimipinge on pinge mis on märgitud tarvitile või selle passi ja pinge selle klemmidel vastab pinge väärtusele. 29. Nimivõimsus elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 30. Nulljuhe on elektrivõrgu maandatud juhe. 31. Pingeindikaator kasutatakse faasijuhtme eristamiseks. 32
ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 5. Mis on Päikese laigud? Päikese laigud on tumedamad kohad Päikese pinnal. Temperatuur on neis kohtades ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6. Päikese siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. 7. Mis on protuberantsid?
(elektronide puhul on suund vastupidine) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat.magnetvälja suund on jõujoonel määratav kas parema käe kruvireegliga või parema käe rusika reegliga. Kruvireegel väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermega kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud aines tugevamad jõududest vaakumis. Ained jagunevad: dimagneetikuteks (läbitavus väiksem ühest), paramagneetikuteks (läbitavus suurem ühest) ja ferromagneetikuteks. Ferromagneetik erineb paramagneetikutest eelkõige selle poolest, et tema ühe osakese (aatomi või iooni) magnetväli on väga tugev. Seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälju tugevdada. Selle tagajärjel tekivad ferromagneetikus
12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub. 13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas? Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 14.Mida väidab Ampère’i seadus? Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 15.Mida tähendab superpositsiooniprintsiip ja milliste väljade korral see esineb? Seda printsiipi, mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Esineb kui ühes ja samas ruumipunktis on mitu samaliigilist välja. 16. Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks?
MAGNETNÄHTUSED Püsimagnet Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel on selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem. Magneti mõju raudesemetele ilmneb magneti otstes, keskel see mõju puudub. Magneti seda osa , kus magnetmõju puudub, nim magneti neutraalseks piirkonnaks. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Teatud juhtudel võib püsimagnet demagneetuda ( nt kui kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada) Kui püsimagnet murda või poolitada on igal tükil ikka kaks poolust. Magnetite kujud : I-kujulised, U-kujulised, ketta ning rõngaskujulised. Peenikesel ja pikal sirgmagnetil on pooluste piirkonnad lühikesed, selliseid püsimagneteid kutsutakse magnetnõelteks ja neid kasutatakse kompassides. Kaks magnetit mõjutavad teineteist alati vastastikku. Magneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magneetumata ra...
12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub. 13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas? Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 14.Mida väidab Ampère'i seadus? Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 15.Mida tähendab superpositsiooniprintsiip ja milliste väljade korral see esineb? Seda printsiipi, mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Esineb kui ühes ja samas ruumipunktis on mitu samaliigilist välja. 16. Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks?
laetud osakeste kontsentratsioon, sina-nurk voolusuuna ja magnetvälja suuna vahel). Lorenzi jõu suunda määratakse vasaku käe reegliga. Lorenzi jõud mõjub laetud osa- kestele alati risti nii liikumissuuna kui magnetvälja suunaga. Ei tee tööd vaid muudab osakeste liikumissuunda. 7. Ainete magnetilised omadused: Magnetiline läbitavus µ = F/Fo (kui aines mõjub jõud F ja vaakumis jõud Fo), mida suurem on magnetiline läbitavus seda tugevamad on aines magnetjõud. µ = B/Bo. µ näitab mitu korda on magnetinduktsioon suurem magnetinduktsioonist vaakumis. Aineid liigitatakse: a) Diamagneetik aine mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetjõudu µ < 1 (kuld, hõbe, vask, tsink) b) Paramagneetik ained mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetjõudu µ > 1 (alumiinium, volfram) c) Ferromagneerik ained mis tugevdavad talle mõjuvad magnetvälja kuni mitutuhat korda (Fe, Ni, Co)
MIS ON PÜSIMAGNET? Püsimagnetid on magnetid, mis säilitavad oma omadusi pikaajaliselt. Püsimagneti ümber esineb magnetväli ning magnetjõud e. Tõmbe- ja tõukejõud. PÜSIMAGNETITE OMADUSED: Poolused (põhja ja lõuna), kus samasugused poolused tõukuvad ja erinvad tõmbuvad = tõuke- ja tõmbejõud). Magnetväli, mis on igal elektronil oma, kuid mis ühtib ülejäänud elektronväljaga. Magneti purustamisel poolused jagunevad magneti tükkides uuesti põhja- ja lõunapooluseks ning tekib uus püsimagnet. MIS ON MAGNETVÄLI? Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetväljas
Lorentzi jõud. Lorenzi jõud magnetväljas liikuvale laengule Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud geo-graafilisel põhjapoolusel, vaid sellest 2000km eemal Kanada mõjuv jõud on võrdne laengu, voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist põhjaosas. laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning selle katkestamisel 5. Magnetjõud paralleelsete juhtmete vahel. magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. 15. Induktiivpool ja selle induktiivsus. Elektriahela komponente Kahe ühepikkuse vooluga juhtme vahel esinevad järgmised 10. Elektromagnetiline induktsioon. Näited selle mille põhiliseks tunnus suuruseks on induktiivsus nim. seaduspärasused: rakendamisest
kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja jõujoonte suunaga. 4. Maa magnetvälja poolused. Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. Pooluste sellised nimetused on tingitud sellest, et magnetnõela põhjapoolu-seks nimetati poolust, mis pöördub põhja suunas. Maa magnetiline lõuna-poolus ei asu, aga geo-graafilisel põhjapoolusel, vaid sellest 2000km eemal Kanada põhjaosas. 5. Magnetjõud paralleelsete juhtmete vahel. Kahe ühepikkuse vooluga juhtme vahel esinevad järgmised seaduspärasused: 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne 2) eristuvate juhtmete korral jõud ei mõju. 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magrnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii
XXXXXX Keskkool Xxxxxx 11b AINETE MAGNETILISED OMADUSED Referaat Viimsi 2008 Sisukord 1. Aine magnetiline läbitavus 2. Diamagneetik, Paramagneetik ja Ferromagneetik 3. Ferromagneetik magnetväljas 1. Aine nõrgendab talle mõjuvat välja. Aineosakesed on suutelised tekitama ka magnetvälja. Erinevalt elektriväljast võib aine magnetvälja nii nõrgendada kui ka tugevdada. Magnetvälja tugevnemine tähendab seda, et kehade vahel mõjuvad magnetilised jõud on aines tugevamad kui vaakumis. Nii on see näiteks raua ühendite korral. Seetõttu hakati aine magnetilisi omadusi kirjeldama suurusega, mis näitab, kui mitu korda on kahe keha vahel mõjuv magnetjõud aines suurem jõust vaakumis. Seda suurust nimetatakse aine magnetiliseks läbitavuseks. Selle saab leida jagades aines mõjuva jõu F vaakumis oleva jõu F0-ga. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on ...
Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada (näiteks kahte plastkilet või kui tõmmata rullist plastlinti) 6.Millest on tingitud magnetilised omadused? Ainete magnetilised omadused on tingitud aine magnetilisest läbitavusest. Mida suurem on aine magnetiline läbitavus, seda paremini suudab magnetiline vastastikmõju ainet läbida. Seda tugevamad on aines magnetjõud. Magnetilised omadused on tingitud ka magnetvälja tugevusest. 7. Mõisted Positiivne ioon - aatom, mis on andnud ära ühe või rohkem elektroni. Positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia, mis on suurem või võrdne aatomi ionisatsioonienergiaga Negatiivne ioon - aatom, mis on saanud juurde 1 või rohkem elektroni. Aatomist mööduv elektron läbi aatomi ning teda mõjutab tuuma tõmbejõud, mis liidab elektroni aatomi elektronkattesse
2.ptk Elektromagnetväli Kordamisküsimused kontrolltööks 11.klassile 1. Mida käsitleb elektromagnetism? - Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid. 2. Mida nimetatakse induktsioonivooluks? - Induktsioonivooluks nimetatakse juhtme liikumist magnetväljas, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 3. Millest sõltub Lorentzi jõud, mis mõjub liikuvale laengule magnetväljas? - 1. Kui magnetvälja tugevus on konstantne ja välja siseneb kaks osakest, mille liikumiskiirused on võrdsed, siis suurem jõud mõjub osakesele, mille laeng on suurem. 2. Mida kiiremini liigub laetud osake tugevas magnetväljas, seda suurem jõud mõjub osakesele. 3. Kui laenguga osake liigub risti magnetvälja B-vektori suunaga, siis tekkiv jõud on suurim. 4. Lorentzi jõu valem ja defineeri tähised valemis. - F(l) = F(m) / N ; F(m) = Magnetjõud ; N= Liikuvate laengu...
) · Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. · Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it Päikeselaigud · Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. · Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud. · Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikeselaigud · Enamasti on nad umbes 10000 km suurused ja nad esinevad tavaliselt rühmadena. · Mingil ajahetkel võib päikeseplekkide arv olla nullist mitmesajani. · Plekid tekivad ja kaovad ning muudavad ka oma kuju. · Eluiga on neil 1 kuni 100 päeva. Päikeseloide · Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine
Laikude suurused ulatuvad "väikestest", ligikaudu 15000 km läbimõõduga (laias laastus Maa diameetriga võrreldavad), kuni hiiglaslikeni, läbimõõdus üle 150 000 km. Enamikul neist on tume keskala, mida kutsutakse "täisvarjuks" (u. 1600 kraadi fotosfäärist jahedam), mida ümbritseb vähem tume ala, "poolvari" (u. 500 kraadi fotosfäärist jahedam). Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikeselaikude arv muutub 11-aastase tsükliga. Tsükli alguses on Päike laikudest peaaegu "puhas", seejärel ilmuvad laigud kõrgele põhja- ning madalale lõunapoolkerale. Need kaovad ning uued laigud ilmuvad järjest lähemal Päikese ekvaatorile. Siseehitus Tavaliselt jagatakse Päikese sisemus kolme ossa: Ülemine on konvektiivne tsoon. See ulatub fotosfääri põhjast alla kuni sügavuseni umbes 15% Päikese raadiusest
Deklinatsioon nurk geograafilise ja magnetnõela abil määratud põhjasuuna vahel. Lorentzi jõud laetud osakestele magnetväljas mõjuv jõud. Suund määratakse vasaku käe reegliga. Mõjub laetud osakestele risti nii liikumissuuna kui magnetväljaga. F=q*v*B* sin Negatiivse osakese jaoks tuleks kasutada paremat kätt või siis suund vastupidi kui kasutada vasakut kätt. q/m = v/(B*r) Aine magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on kahe keha vahel mõjuv magnetjõud suurem jõust vaakumis. Tähis . = F/F0=B/B0 Diamagneetik <1, nõrgendab magnetvälja, aatomi kogumagnetväli on 0, väline magnetväli tekitab nõrga vastuvälja. Nt kuld, hõbe, vask, tsink. Paramagneetik - >1, tugevab veidi magnetvälja, aatomite summaarne magnetväli ei ole 0, välise magnetvälja mõjul üritavad osakesed võtta magnetvälja suunda. Nt alumiinium, volfram, õhk.
Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Päike. .......................................................................................................................................4 3. Päikesesüsteem. ......................................................................................................................5 3.2. Päikesesüsteemi koostis. .................................................................................................5 3.3. Päikeseplekid. ..................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus. ................................................................................................................7 2 ...
BASF HG puhul kuni 6,6 miljardit. Videosalvestus DV - üks kaader 12 salvestusriba, pea pöörlemiskiirus 9000 p/min. Digital 8 - üks kaader 6 salvestusriba, pea kiirus 4500 p/min Magnetväli. • Magnetväli ümbritseb juhte ja püsimagneteid • Magnetväli ümbritseb kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi • Magnetväljas mõjub kõikidele magneetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud. • Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteeritud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele Magnetvälja jõujooned. • Magnetvälja erinevates punktides on magnetjõu suund erinev • Magnetvälja kujutatakse graafiliselt magnetvälja jõujoonte abil. • Jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. • Magnetvälja jõujooni tegelikkuses ei eksisteeri Sirgvoolu magnetväli
magnetpoolus ümber traadi.“ Sellega oli Faraday põhimõtteliselt leiutanud eektrimootori, mida käivitab Volta patareist saadav alalisvool; unipolaarmootori, sest selle keskel avaldab mõju ainult üks kahest magnetpoolusest, mille ringjad jõujooned panevad vooluahela liikuma ja säilitavad liikumisoleku. Energiat anda see mootor ei saanud; see oli füüsikariist aga mitte tehniline masin. Faraday avastas ja tõestas, et vooluga juhtme magnetjõud ei mõju risti juhtmega, vaid piki suletud ringjooni ümber juhtme kui keskpunkti punkt. Need jooned on magnetvälja jõujooned. Reaalsetes mehhanismides vajaliku võimsusega elektriajamid said võimalikuks alles pärast elektromagnetismi avastamist ja esimeseks elektromagnetiliseks elektriajamiks tuleb pidada Michael Faraday katseseadet, mille ta valmistas 3. septembril 1821 ja milles voolust läbitud varras pöörles ümber seisva magneti (joonis 4).
Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast madalam. Energiavoog Päikese pinnale on takistatud. Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus
energiat. 15 ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Homogeenses: Voolukontuur võib olla ükskõik milline. Teda iseloomustab pm=I*S*n ; pm=I*S Suund on risti tasapinnaga (parema käe reegel) n - kontuuri normaal Vooluga juhtmele mõjub alati magnetjõud. Kui pm ja B on samasuunalised, siis proovib magnetjõud kontuuri laiali venitada,. Homogeenses magnetväljas voolukontuurile mõjuv jõumoment : α = pm* B, siis M = pm x B M=pm*B*sinα Jõumomenti pole, kui induktsiooni ja magnetvälja poole Kontuuri jõumoment M püüab pöörata kontuuri nii, et tema magnetmoment pm orienteeruks välja B suunas. Sel juhul F1 = F2 = I * B * a ja F3 = F4 = I * B * b . Kõigi jõudude suunad asuvad kontuuri tasapinnas. Sel juhul pöördemomenti ei teki
Tõmbuvad kui voolusuund on vastupidine. 17. Ampere seadus. Juhtmelõigule mõjuv jõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 18. Vasaku käe reegli rakendus. Jõu suund. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. 19. Võrdle magnetvälja ja elektrivälja jõujooni. Magnetvälja jõujooned alguse ning lõputa, pöörised. Elektrivälja jõujooned Alguse ja lõpuga. Plussilt miinusele. 20. Mida näitab pinge? Kahe punkti vahelist potentsiaali. Kui palju tööd tehakse ühikulise positiivse laengu viimiseks ühest punktist teise. 21. Mida näitab potentsiaal?
Tõmbuvad kui voolusuund on vastupidine. 17. Ampere seadus. Juhtmelõigule mõjuv jõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 18. Vasaku käe reegli rakendus. Jõu suund. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. 19. Võrdle magnetvälja ja elektrivälja jõujooni. Magnetvälja jõujooned alguse ning lõputa, pöörised. Elektrivälja jõujooned Alguse ja lõpuga. Plussilt miinusele. 20. Mida näitab pinge? Kahe punkti vahelist potentsiaali. Kui palju tööd tehakse ühikulise positiivse laengu viimiseks ühest punktist teise. 21. Mida näitab potentsiaal?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
