3-4 0 8,99 49,94 4-5 0 0,25 5-6 0 4,85 0,45 0,225 6-7 14,09 0 7-8 -6,17 -6,16 Teine 6,16 8-9 0 0 Arvutuskäik avatud ahel: Ahel 2-3 : -7,92-0= -7,92V Ahel 3-4: -7,92-(-7,92)= 0V Ahel 4-5: -7,92-(-7,92)= 0V Ahel 5-6: -7,92-(-7,92)= 0V Ahel 6-7: 6,17-(-7,92)= 14,09V Ahel 7-8: 0-6,17= -6,17V Ahel 8-9: 0-0= 0V Arvutuskäik suletud ahel: Ahel 2-3 : -7,93-0= -7,93V Ahel 3-4: 1,06-(-7,93)= 8,99V Ahel 4-5: 1,31-1,06= 0,25V Ahel 5-6: 6,16-1,31= 4,85V Ahel 6-7: 6,16-6,16= 0V Ahel 7-8: 0-6,16= -6,16V Ahel 8-9: 0-0= 0V 7.Takistuste arvutamine (3): R2 3-4ahel 8,99/0,18= 49,94Ω R4 R5 5-6ahel : I 1 1 = + R 4 5 R 4 R5 U R4 5 = → R=0,027
Valitud: A6; A2; A3; A1 F ( X 1 ; X 2 ; X 3 ; X 4 )=X 2 X 3 V X´ 2 X 4 V X´ 1 X 4 V X´ 1 X´ 2 3.3) Tuvastada kas loogiliselt võrdne: F ( X 1 ; X 2 ; X 3 ; X 4 )=( X 3 V X 4 V X´ 2) ∧( X´ 1 V X´ 2 V X 3 )∧( X´ 1 V X 2 V X 4 ) F ( 0000 ) =( 0 V 0 V 1 )( 1 V 1V 0 ) ( 1V 0 V 0 )=1 F ( 0001 )=( 0 V 1 V 1 ) ( 1V 1 V 0 )( 1 V 0V 1 )=1 F ( 0010 ) =( 1V 0 V 1 )( 1V 1 V 1 ) ( 1V 0 V 0 ) =1 F ( 0011 ) =( 1V 1 V 1 ) ( 1V 1V 1 ) ( 1V 0 V 1 )=1 F ( 0100 ) =( 0 V 0 V 0 ) ( 1V 0 V 0 ) ( 1V 1V 0 )=0 F ( 0101 )=( 0 V 1 V 0 )( 1 V 0V 0 )( 1 V 1 V 1 )=1 F ( 0110 )=( 1V 0 V 0 ) ( 1V 0 V 1 )( 1 V 1 V 0 )=1 F ( 0111 )=( 1 V 1 V 0 ) ( 1V 0 V 1 )( 1 V 1 V 1 ) =1 F ( 1000 )=( 0V 0 V 1 )( 0 V 1V 0 )( 0 V 0 V 0 )=0 F ( 1001 )=( 0 V 1V 1 ) ( 0V 1 V 0 )( 0V 0 V 1 )=1 F ( 1010 )=( 1 V 0 V 1 ) ( 0 V 1 V 1 )( 0 V 0 V 0 )=0
tähenduste kohta vaata lehekülge Impulss (täpsustus) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: m = keha mass 0v = keha kiirus Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s). Impulsi jäävuse seadus Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust. Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse
... MANHrM'mE-EKSPER~MENTEERtMlNE: Inovus, eksper;mente8riimine, valmf,~O'lek PERSPEKTUVf SEADMINE: va l}akLftsets'ks, uudis'himu, kehateadHkkus, kullastatus, rahuldus, rtlinuldatus, rahulolu, sooidentiteet, uurimrne, eTutus, manguhsus, vabaduse tunl'le, I:ij!gutatlls, meelestatus, IO'0V frustratsiooni vaHtsemrne, phride frhest 0ma twrdest taiehku~t vrtj:astatud otS'imine, kartmatus, f~i!rti:mine ofemine, 16dvestatus, avatus, kontaktist eematdumine
Study Group: Instructor: Prof. Valery Vodovozov Tallinn 1. RC filter R Vnoise 1000Ω 15 Vrms 11kHz 0Deg RL V C1 11kΩ 7.23µF 11.23 Vrms IC=0V 11 Hz 0Deg Figure 1. Circuit diagram of the low-pass RC filter Calculations f = 11 Hz Rc = 11 kΩ UL = 10 V R1 = 1 kΩ fc = 2f = 22 Hz 1 ω=2 πf =2∙ 3,14 ∙ 11 Hz=69,12 s 1 ωC =2 π f C =2 ω=138,24 s 1 1 C= = =7,23 μF ωC R 1 1
2 mis annab voolu paralleelselt lülitiga ST. Põhimõtteliselt antakse releele voolu läbi enda lülitite. See on vajalik sellepärast, et K1 lülitaks iseennast välja, sest kui AR katkestab K1 ahelas voolu avaneb ka K1.2 ning AR-i uuesti sulgemiselt K1 enam voolu peale ei saa. 3. Ülesanne on anda voolu AR-ile kui silinder on jõudnud + asendisse. 4. NS kontakt on vajalik sellepärast, kuna K1 vajab voolu 0V magistraalist seni kuni AR saab signaali kontakti avamiseks, mis katkestaks voolu ahelas K1 +24V magistraalist. Sele EP4-1 EP4.H2 Küsimused: 1. Kirjeldada juhtimise protsessi väravate avamisest kuni sulgemiseni. 2. Mida tuleb aegrelee häälestamisel tingimata arvestada? 3. Võrrelda praktikumis kasutatud aegreleede erinevusi. Vastused: 1
1 I3.1 K3.1 I2.2 K3.1 K3 I2.3 Q Q1 K1 K4 K5 2 I2,4 K2 0V DC Relee kontaktskeem: Kontrolleri kontaktaseskeem:
1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 7 3 Valimistooni kestus: 10sek. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi korral rakendades Ohmi seadust selgub, et eeltakisti pingelang (0V) jagatud takistusega (50) on siiski 0A. Seega rahuolekus vooluringis voolu ei ole. Hõiveseisundis ilmneb eeltakistil pingelang 3V. Rehkendus: I = (3V/50) = 0.06A = 60mA. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Terminalseadme takistuse saab leida lähtudes eelmises punktis leitud voolutugevusest 0.06A ning hõiveseisundi pingest 7V. Seega R(tel) = (7V/0.06A) = 116.67. Kogu takistuse saab samuti leida lähtudes voolutugevusest hõiveseisundis (0.06A)
Amplituutväärtus - max emj, mis on muutumatu suurus Effektiivväärtus - see väärtus mida näitab voltmeeter/ampermeeter 3. Voolu tugevuse või pinge hetkväärtuse sõltumine standardsageduse korral: = 2*50 = 100 rad/s 4. Faasijuhe - maandamata juhe, mis ühendab tarbijat otse generaatoriga (juhtme ja maa vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks 3 faasiline generaator - selles on 3 induktormähist, mis paiknevad ümber magneti 120 kraadise nurga all (tähtlülitus) Faasi pinge - pinge liini ja nulljuhtme vahel 230V Liini pinge - pinge kahe liinijuhtme vahel 398V 6. 3 faasiline elektriliin koosneb kolmest faasijuhtmest ja ühes nulljuhtmest. 7. Induktiivtakistus - selle tekitavad poolid
Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 10 13:30:24 2016 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 9.8 7.2 2.6 Valimistooni kestus: 7.5s Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U/R Vool mis läbib terminalseadet rahuseisundis Irahus = 0V/50Ω = 0A Takistil puudub pingelang, seega terminalseadet läbiv vool on 0A Vool mis läbib terminalseadet hõiveseisundis Ihõives = 2,6V/50Ω = 0,052A Takistil on pingelan, seega terminalseadet läbiv vool on 0,052A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. R = U/I Telefoniaparaadi takistus on võrdeline hõiveseisundi pinge ja voolu jagatisega Rtelefon = U2hõives/Ihõives = 7,2V/0,052A = 138,46Ω
Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:must/kollane D1, pruun/sinine D2 5V/0.1 sec Thikigul 0,65V 11)Heitgaasitagastus klapi asendi andur - Edastab tagastavate hetigaaside signaale. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: must/valge D8, pruun B2
3 2. Võrgu tööpõhimõte CAN-high ja CAN- low juhtmetes liigub sama info, ainult pinged on vastupidised. Näiteks, kui CAN-high juhtmes on 1 bit 5V, siis CAN-low juhtmes on 1 bit 0V. CAN-high juhe Pinge suurus võib olla eri tootjatel erinev. CAN-low juhe Võrgu lõpp Võrgu lõpus on CAN-H ja CAN-L teineteisest takistitegaga eraldatud. Takistitega (näiteks 124 ) võrgu lõpud, mis eraldavad CAN-high ja CAN-low juhtmeid
=5,85A =2,76A 8,61A= =3,24A =2A =9,85A =40V =50V Joonis 4. Lihtsustad skeem koos maanduse ja nummerdatud sõlmedega. Olgu sõlm nr 5 maandatud, seega tema potentsiaal on 0V. 𝜑₅ = 𝜑₀ = 0V Leian ülejäänud sõlmede potentsiaalid: 𝜑₁ = 𝜑₀ - E₆ + I₆R₆ = 0 - 30 + 3,24 • 7 = -7,32 V 𝜑₂ = 𝜑₁ + E₃ - I₃R₃ = -7,32 + 30 - 2,76 • 4 = 11,64 V 𝜑₃ = 𝜑₂ - E₂ + I₂R₂ = 11,64 - 50 + 5,85 • 5 = -9,11 V 𝜑₄ = 𝜑₂ - E₄ + I₄R₄ = -9,11 - 40 + 8,61 • 6 = 2,55 V 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav
Ülesanne 5 Hüdrovõimendi väiksema silindri kolvi pindala on A1 = 800 mm2 ja talle on rakendatud jõud F1 = 360 njuutonit, suurema silindri kolvi pindala A2 = 2500 mm2 ja temale rakendatud jõud F2 = x. Kolbide käigupikkused silindrites vastavalt S1 = 50 mm, ja S2 = x mm. Võimendi mehaaniline kasutegur m = 0,9 ja mahuline kasutegur v = 0,95. Arvutada F1 ja S1 väärtused. Antud: A1=240mm2 F2=2500N S1=100mm S2=10mm 0m=0,9 0v=0,95 F1=? ; A2 =? S 2 A1 S1 A1 = S 2 A2 A2 = S1 10 240 A2 = = 24mm 2 100 F2 A1 F1 = A2 2500 240 F1 = = 25000 N 24 Vastus: F1 = 25000N ja A2 = 24 mm². Ülesanne 8 Torustik, mille siseläbimõõt on d=6 mm, voolab vedelik kiirusega v=6 m/sek. Vedeliku tihedus on =900 kg/m3
mida tuleb rangeöt täita kogu ekspluatatsiooni jooksul. Loomulikult on lubatud õlide tihedam vahetamine, eriti juhtudel, kui auto veab haagist või töötab rasketes tingimustes. Käiguvalitsa asend Käiguvalitsa asendi määramiseks kasutatakse hoovastikule kinnitatud kolmest või neljast mikrolülitist koosnevat asendindurit. Juhul kui lüliti on avatud signaalipinge 5V, mis vastab kahendsüsteemis arvule 1. Suletud asendis on lüliti signaalipinge 0V ja see vastab kahendsüsteemis arvule 0. Anduri mehhanism on valmisttatud selliselt, et käiguvalitsa iga asend moodustab eri kolmebitise kombinatsiooni. Kiguvalitsa asendianduriga on sageli integreeritud veel käiviti juhtahel. Veetava võlli pöörlemissagedus Veetava võlli pöörlemissageduse põhjal määrab juhtplokk auto liikumiskiiruse. Selle põhjal määratakse ka sellele liikumiskiirusele sobiv käik. Sõidukiirusest on sõltuvuses ka käiguvahetuse hetkel kasutatav töörõhk
........................................................................... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 1. Telefoniliini tühisvool ja vool rezhiimis 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud I 0A (pingel 0V) 0.02A (pingel 5V) kasutasin R = 100 2. Pinged telefoniaparaadi sisendis rezhiimides 'toru hargil' ja 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud U 60V 15V 3. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused Telefoniliini takistus Aparaadi takistus hargil: ? hargil: (lüliti lahti ühendatud)
hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Kasutatavad seadmed Ericsoni digitaalkeskjaam MD 110, analoogtelefonid, multimeeter Velleman DVM850BL, ostsiollograaf Tektronix TDS 2012B, takistusmagasin. 1. Mõõdetud pinged ja arvutatud voolud terminali rahuseisundis ja terminali hõiveseisundis. Mõõdetud: Rahuseisund: U1=55V U2=55V U3=0V Hõiveseisund: U1=11,7V U2=8,1V U3=3,6V Takistus: R=71 I=U/R Vool rahuseisundis: I3=0A Vool hõivesesiundis: I3=0,05A 2. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused. Lisada arvutuste aluseks olnud selgitavad skeemid. Telefoniliini takistus R=(55-11,7)/0,05=866 Telefoniaparaadi takistus R=11,7/0,05=234 3.Valimistooni parameetrid ja kuju. Pinge U=444mV - (Effektiivväärtus) ; (1/ruutjuur2)*444=313mV Amplituut U/2 = 444mV Periood T=2,300ms Sagedus F=1/T = 434,8Hz
Lineaarkujutiseks nimetatakse kahe vektorruumi V ja W vahel olevat kujutist, kui on rahuldatud tingimus: f(*a+*b)=*f(a)+*f(b). Järeldused: 1) ==1, f(a+b)=f(a)+f(b) aditiivsus 2) =0 f(*a)= *f(a) homogeensus 3) =0, =0; f=0vektor (0V, 0W) Vektorruumi V korral määratud lineaarkujutust f nimetatakse selle vektorruumi V lineaarteisenduseks. Lineaarteisenduse liigid: vektori lüke, pööre, peegeldamine sirgest, korrutamine arvuga. Lineaarkujutuse vektorruumiks L nimetatakse vektorruumi, kui on rahuldatud järgnevad tingimused: Lineaarkujutust võib korrutada arvuga a*f Def: lineaarkujutise distributiivsus (f+g)*(a)=f(a)+f(g) Def: (*f)*(a)=*f(a)
4 6,7 +6,7 -2,57 -2.57 5 6,7 +6,7 -2,77 -2.77 6 6,7 +6,7 -7,43 -7.43 7 -7,43 -7,43 -7,43 -7,43 8 0 0 0 0 0= 0V I= 190mA 7. Arvutan naaberpunktide potentsiaalide vahed avatud ja suletud ahela korral. Leidke emj. . Tulemused kannan tabelisse 2. 8. Arvutan ahela osade takistused, kasutades eelpool toodud valemeid. 9. Arvutan voolutugevused ahela hargnenud osades. Ahela parameetrite arvutamine Tabel 2
Iseseisev töö Täitja: XXXXXXXXXXX Tallinn 2008 Kasutatavad signaalid Ülesanded 1. Tuua välja signaalide S1 (t ) ja S2 (t) analüütiline kuju kasutades Heavisideí funktsoone. Leiame tõusud kasutades valemeid: S 2 - S1 S2 S(t)=S(t-t') S= t'=t2- t2 - t1 S S1(t): t1=0ms t2=1ms S1=0V S2=1V S=1000 t'=0 t1=1ms t2=2ms S1=1V S2=0V S=-1000 t'=0,002 S1(t)= 1000t·H(t-0)·H(0,001-t) + (-1000)(t-0,002)·H(t-0,001)·H(0,002-t) S2(t): t1=1ms t2=2ms S1=1V S2=-1VS=-2000 t'=0,0015 t1=0ms t2=1ms tõus puudub S2(t)= (-1)H(t-0)H(0,001-t) + (-2000)(t-0,0015)·H(t-0,001)·H(0,002-t)
Jälgida tuleb telefonikeskjaama poolt esitatavaid nõudeid - toru hargilt võtmise ja numbrivalimise vahel ei tohi olla liiga pikk ajavahemik, sest siis rakendub telefonijaama vastav kaitseskeem ning liin lülitatakse välja. Analoogiline situatsioon võib tekkida, kui juhuslikult lühistatakse ostsillograafi mõõteotsikuga telefoniliin. 1.)Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis "toru võetud" toru hargil toru hargilt võetud I =0A (pingel 0V) I=0,11A (pingel 7,7V) kasutasin R = 77 2.)Pinged telefoniaparaadi sisendis rezhiimides 'toru hargil' ja 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud U 54,9V 8,2V 3.)Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused E=54,9 UTA=8,2 R=77 U=7,7V RL=401,5 oomi Ret=70,5 oomi 4
t. iga sõlm võib vahetada informatsiooni mistahes teise sõlmega läbi tsentraalse sõlme · puutopoloogia - puhttopoloogilisest vaatevinklist kujutab see endast omavahel kokku ühendatud tähtvõrke · hübriidtopoloogia - kahe või enama võrgutopoloogia kombinatsioon 9. Mis pingenivool toimivad RS-232 ja UART ühendused? Peamine erinevus on neil signaali pingenivoodes. Kui UART on mikrokontrolleri liides mis töötab 0V ja 5V nivoodega (AVR puhul) siis RS-232 töötab 3-15V positiivse ning negatiivse pingenivoo peal. Mõlema liidese ühendamiseks on olemas spetsiaalsed nivoomuundamise kiibid. Seega kui nivoomuundur vahel on, võib UART-i kaudu andmeid edastada ilma ühegi muudatuseta programmis. Teine erinevus, mis puudutab protokolli on see, et RS-232 liides sisaldab ka eraldi andmevoo juhtimise liine (aga neid ei pea kasutama). Need on liinid mille
S3 ATV 15 RV B BN BK V1 BU Fe R1 El U V W 0El 0V S4 V2 R2 +24 V M 3~ 1. Töö eesmärk Õppida kasutama programeeritavat loogikakontrollerit keeruka juhtimisobjekti juhtimiseks, kasutades programmi koostamiseks programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 2. Tööülesande kirjeldus
c v ln R ln RT ln s kC p C v T1 v1 0 v1 n C p (T2 -T1 ) C v (T2 -T1 ) 0 f ( p, v, T )T=0v -1 = const p v = const p v k = const T p -4 = const l Tp (v 2 v-vT1C) p lnv v2 pv22 T 1 v k -1 = const = = ( p v - p 2 v2 ) =joondatud = 2 2 2 RT ln 2 1 1
9
U1 = U2+U3
11.6 = 8.7 + 2.9
55.1 = 55.01
Valimistooni kestus: 8.4 sec.
Leida vool, mis läbib terminalseadet tema molemates seisundites ja selgitada tulemusi.
Kui telefon on rahuseisundis, siis vooluringis ei ole voolu, mis tähendab, et
telefoni vool ei läbi.
Antud:
R = 50 Ohm
U3(Rahuseisund) = 0 V
U3(Hõiveseisund) = 2.9 V
Lahendus:
I(Rahuseisund) = 0V/50Ohm = 0 A
I(Hõiveseisund) = 2.9V/50Ohm = 0.058 A ~ 58 mA
Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus.
R(Telefon) = U2 (Hõiveseisund) / I(Hõiveseisund)
R(Telefon) = 8.6 / 0,058 = 148,28 Ohm
R(Liin) = (U1 (Rahuseisund) - U1 (Hõiveseisund)) / I(Hõiveseisund)
R(Liin) = (55.1 - 11.6) / 0,058 = 750 Ohm