Kodutöö ülesanded 1. Ahto Allik Mootori prototüüp : Wärtsila Vasa 16 V 32 Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 700 p/min, kasutatav põhikütus IFO180 Q a- 41500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 10 0C , tmv. 0 0C , p0 0,825 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele Q a = 42500 kJ /kg 2. Aleksandr Tutukin Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1200 kw n- 115 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,2 MPa , t0 - 30 0C , tmv. - 200C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga
aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on 3 kg alumiiniumi soojendamiseks temperatuurilt 20 0 C temperatuurini 80 0 C vajaminev soojushulk? Lahendus. Antud: Teeme joonise, mis kujutab t1 = 20 0C alumiiniumitüki kolme olekut. t2 = 80 0C Algul on alumiinium m = 3 kg temperatuuril t1, siis teda c = 890 J/(kg·K) soojendatakse (antakse juurde Q=? kindel soojushulk Q), mille tulemusena tekib lõppolek temperatuuriga t2. Enne lahendamise juurde asumist paar sõna algandmetest ja nende teisendamisest. Kui
vastavalt etteantud sammule. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul (kraan avatud). Katseandmed Atmosfäärirõhk Patm= 770 mm Hg Keemistem h, paur, Katse nr. peratuur T, K 1/ T ln paur mm Hg mm Hg t, °C 1. 32 0C 305 K 0,00328 635 mmHg 135 mmHg 4,9053 2. 45,5 0C 318,5 K 0,00314 538 mmHg 232 mmHg 5,4467 3. 55 0C 328 K 0,00305 443 mmHg 327 mmHg 5,7900 4. 62,5 0C 335,5 K 0,00298 342 mmHg 428 mmHg 6,0591 5. 68,5 0C 341,5 K 0,00293 243 mmHg 527 mmHg 6,2672 6
kõrgem selle kõvadus. Kui madalsüsinikterase (0,1 %C) kõvadus karastatuna on 30 HRC, siis 0,7 %C juures juba 64 HRC ja enam ei kasva. Selle põhjuseks on jääkausteniit, mis tekib kõrgsüsinikterases, kui kuumutada seda terast karastamisel üle temperatuuri A 3 , siis jääkausteniidi pärast kõvadus langeb veel rohkem. Vastavalt Fe- Fe 3C faasidiagrammile, kõigi üleeutektoidsete teraste kuumutamine temperatuuril AC1 + 30 0C lahustab austeniidis võrdne süsinikuprotsent, karastamisel see annab ühesama jääkausteniidi hulga ja tulemusena ka võrdne kõvadus. Noolutamine on termotöötlemise lõppoperatsioon, mis fikseerib terasdetailis tema tööomadused. Üldtendents seisneb terase kõvaduse ja tugevuse (Rm, Rp) languses temperatuuri kasvuga koos plastsuse (A, Z) kasvuga. Kõrgsüsinikuteraste kõvaduse kasv
maavara. Nafta koosneb: peamiselt süsinikust (82-87%), lisaks veel väävel, lämmastik ja hapnik. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid(enamasti üle 10%). Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel: bensiin (10- 15%), reaktiivmootorikütust (15-20%), diislikütust (15-20%) ja masuuti (umbes 50%). Destilleerimisel võetavad peamised fraktsioonis on: gaasid, bensiin (40- 210 0C), ligroiin (120-240 0C), petrool (150-320 0C), gaasiõli (180-360 0C), solaarõli (300-400 0C). Nafta tootmine ja keskkond Naftasaadusi kulub maailmas igal aastal üle 3 miljardi tonni. Sellest 50% läheb transpordi tarbeks. Naftavedudest ja -puurimistest on saanud üks suurimatest veeökosüsteeme ähvardavatest riskidest. Eriti ohtlikud on arktilistel aladel toimuvad lekked ja õnnetused, sest nafta lagunemine nendel aladel on eriti aeglane
Analüüsitava mootori algandmed: B & W K90 GF Silindri võimsus Ns = 2300 kW Pöörete arv n = 110 p/min; silindri diameeter 0,9 m; kolvikäik S = 1,8 m Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus
või küpsetatud kartulit katab 30% inimese päevasest C- vitamiini vajadusest. Teised vitamiinid mugulates (100g toores mugulas) · Tiamiin (B1) 0.11mg · Riboflamiin- (B2)- 0.02-0.04mg · Niatsiin (PP)- 1.2-1.5mg · Püridoksiin (B6)- 0.25mg · A- vitamiin- 0.01mg Kartuli kasvu ja arengut mõjutavad tegurid Temperatuur · Vajalik aktiivsete temperatuuride summa. · Varajased sordid - 1000-1200 0C · Keskvalmivad sordid 1200-1500 0C · Hilised sordid- 1500-1900 0C Mugulate mahapanekuaeg · Sõltub suuresti mulla ja õhu temperatuurist ning mugulate kasutusotstarbest. Kartuli tärkamiskiirus sõltuvalt temperatuurist · Ööpäeva keskmine temperatuur, 0C · 10 12 14 16 18 20 22 · Päevi mahapanekust tärkamiseni · 32 28 24 21 18 16 14 Millal siis kartul maha panna? · Kui ööpäeva keskmine temperatuur on 10 0C siis tärkab kartul 32päevaga, kui 16-
Kui iga molekul (valemiühik) võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = ( 1) + 1 (8) millest i -1 = -1 (9) Katseandmed Parameeter Lahustatud aine (etanool) Mteor = 46 kg/mol Kasutatud lahusti Kkr = 1,86 K· kg · mol-1 Lahusti külmumistemperatuur T0 a) 0,27 0C b) 0,24 0C Lahuse külmumistemperatuur T a) -4,55 0C b) -4,57 0C Lahuse külmumistemperatuuri langus a) 4,82 0C b) 4,81 0C Tk = T0 T Keskmine külmumistemperatuuri langus 4,815 0C Tk Lahustatud aine mass g Lahusti mass G või Lahuse protsentkontsentratsioon C% 10% etanooli lahus Katseliselt leitud molaalsus Tk Cm =
Õpetaja: Kristina Sabre Tartu 2009 1 Tähis - Cr chromium. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element. Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall
· Mass on 2 x1030 kg , raadius 7 x 108 m, heledus 4 x 1026 W · Temperatuur pinnal 5800 0 K ning tuumas 15600000 0 K. · Päike peaks meid rõõmustama soojuse ja valgusega veel umbes 5-6 miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised. Veenus · Veenuse kaugus Päikesest on 1,08 x 1011 m , raadius on 6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3. · Tiirlemisperiood 225 ja pöörlemisperiood 117 ööpäeva. · Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab pinna temperatuuri 400 0C kuni 700 0C-ni. Maa
ei ole, oli aga omal ajal tehnikas peamiseks rõhuühikuks. Definitsiooni kohaselt on tegemist rõhuga, mille korral jõud 1 jõukilogramm (9,8 N) mõjub ühtlaselt ühe ruutsentimeetri suurusele pinnale 9,8 N 1 at = 1 cm 2 = 98 kPa = 0,98 bar. Tasub teada, et omal ajal mõõdeti näiteks rehvirõhku tehnilistes atmosfäärides. Näidisülesanne 5. Kumb keha on kuumem, kas see, mille temperatuur on 220 K, või see, mille temperatuur on 50 0C ? Lahendus. Kuumem keha on see, mille temperatuur on kõrgem. Selleks, et temperatuure võrrelda, tuleb nad viia samasse temperatuuriskaalasse. Kuna esimese keha temperatuur T1 = 220 K on kelvinites, teisendame ka teise keha temperatuuri kelviniteks. Tulemuseks saame t2 = - 50 0C T2 = 223 K. Et teise keha temperatuur on kõrgem, on teine keha esimesest kuumem. (Celsiuse kraadides võrreldes oleks esimese keha temperatuur t1 = -53 0C).
Gs c( t s t s ) Gk c( t k t k ) Qkadu , (2) kus Gs, Gk kuuma ja külma vee kulud, kg/s, c vee soojusmahtuvus vee keskmisel temperatuuril, J/(kg·K), t s ,t k sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetisse sisenemisel, 0C, t s ,t k sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetist väljumisel, 0C. 3 Qs=Gs*c(ts+-ts-)=0,007*4910*(64-50)= 4516,8 J/s Qk=Gk*c(tk+-tk-)=0,034*4185*(41-18)= 3272,7 J/s 1. Qk=3272,7 J/s Qs=4516,8 J/s 2. Qk=3243,1 J/s Qs=5814,3 J/s 3. Qk=4404,8 J/s Qs=6137,3 J/s Qkadu=Qs-Qk = 4516,8-3272,7=1244,15 J/s 1.Qkadu=1244,15 J/s
= R universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =29·10 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada V0 = Kus t on gaasi temperatuur 0C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis
R universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =2910 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada V0 = 1+0,002 t Kus t on gaasi temperatuur 0C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis
4.3.4 TULEKINDEL MÜÜRITIS TULEKINDLALE MÜÜRITISELE ESITATAVAD NÕUDED Müüritise kategooria Vuugi paksus, mm Mördi püdelus, cm I II III IV 4.4 MÜÜRITÖÖD TALVEL MIS JUHTUB MÖRDIGA TALVEL? 4.4.1 KÜLMUTUSMEETOD PÕHINÕUDED A B I N Õ U D : 1) KASUTADA SOOJA MÖRTI Välisõhu t 0C - 10 0C - 10 0C... - 20 0C alla - 20 0C Mördi t 0C 2) KONSTRUKTIIVSED ABINÕUD 3) MUUTA IGA VALMIS KORRUS SOOJAKUKS 4) KASUTADA KIIRKIVINEVAID TSEMENTE 5) KASUTADA KÜLMUMISTEMPERATUURI ALANDAVAID LISANDEID (%-des tsemendi kaalust) Välisõhu temperatuur 0 ... - 5 0C - 6 0C ... - 10 0C - 11 0C ... - 15 0C POTAS
μ – moolmass (ohu jaoks μ =29·10 –3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada 𝝂 V0 = 𝟏+𝟎,𝟎𝟎𝟐𝒕 Kus t on gaasi temperatuur 0C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis
Ajalugu Avastati 1811. aastal Avastaja prantsuse keemik Bernard Courtois 29. novembril 1813. aastal tehti avastus avalikuks Lühidalt... Normaaltingimustes Jood on keemiliselt esineb jood aktiivne, kuigi tumepruunide võrreldes teiste kristallidena halogeenidega vähem aktiivne Lahustub vees halvasti; piirituses, eetris hästi Füüsikalised omadused Sulamistemperatuur 113,5 0C Keemistemperatuur 184,35 0C Tihedus 4,93g/cm3 Kõvadus Puhtalt kujul väga kõva kristalne aine Keemilised omadused Kuumutamisel tekivad toksilised aurud, mis on lillat värvi Jood on tugev oksüdeerija Kasutamine Meditsiinis radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna Tööstuses katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Fotograafias Keedusoola lisandina Leidumine Kõige rohkem Tsiilis Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest
Parasvööde 5-6 kuud Talvel -50C Kamarmullad kaer, viinamari, mõõdukas 700mm/a puuviljad Riis, mais, päevalill, Suvel +17 0C Parasvööde suhkrupeet, 6 kuud Talvel -0 0C Mustmullad soe köögibiljad, 600mm/a sojauba, viinamarjad
3. Tööjuhend: a) Mõõta anuma mass, seejärel valada sisse kolmveerand nõutäit vett ning mõõta uuesti mass, seejärel lahutada sellest algne anuma mass, saades tulemuseks vee massi. b) Mõõdan vee algtemperatuuri c) Kuumutan vett kuni 700C ja mõõdan ka aja . d) Mõõdan kasuteguri, kasutades valemeid: - Töö avutamine A=N*t A=Töö(1J) N=Võimsus (1W) t=Aeg(1s) - Soojushulga arvutamine Q=c*m(T2 T1) Q= Soojushulk c= Erisoojus (4200J/Kg*0C) m=Mass (1kg) T2=Kõrgem soojus, ehk 710C T1=algtemperatuur. Q - Kasutegur = A 4. Arvutamine Anuma mass = 253g Anum koos veega = 977g Vee mass = 724g Elektripliidi võimsus on 1500w Vee algtemperatuur on 210C Aega vee soojenemiseks kulub 14 minutit ja 40 sekundit 1) Leian Töö A=N*t A=1500w*880s=1320000J 2) Leian Soojushulga Q=c*m(T2 T1) Q= 4200J/Kg*0C*0,724kg(710C- 210C)=152040J Q 152040 J
Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega(I=U/R) Tähis Nimetus Ühik q laeng C I voolutugevus A U pinge V R takistus Ω eritakistus Ωm l pikkus m S pindala m2 n kontsentratsioon m-3 v kiirus m/s α Takistuse 1/0C temperatuuritegu r t Aeg, temperatuur s, 0C
1 Jää c = 2100 J/(kg·K) Raud (teras) c = 460 J/(kg·K) Alumiinium c = 890 J/(kg·K) Plii c = 130 J/(kg·K) Vask c = 390 J/(kg·K) Õhk c = 1020 J/(kg·K) Ainete sulamissoojused Jää = 334 kJ/kg Hõbe = 105 kJ/kg Plii = 24,7 kJ/kg Ainete sulamistemperatuurid Jää t s = 0 0C Plii ts = 327 0C Aurustumissoojus Vesi r = 2260 kJ/kg Kütteväärtus Bensiin k = 46 MJ/kg Kasepuit k = 13 MJ/kg 2
molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (M = 2,0 g/mol) suhtes. Dõhk = Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel. = g/dm³ Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist: t0 0C pH2O mm Hg t0 0C pH2O mm Hg t0 0C pH2O mm Hg -10 2,05 17 14,5 24 22,4 -5 3,01 18 15,5 25 23,8 0 4,58 19 16,5 26 25,2 5 6,60 20 17,5 27 26,7 10 9,2 21 18,7 28 28,4
soojusmasin saab soojendilt kindla soojushulga Q1 , siis annab ta sellest alati jahutile ära soojushulga Q2 = Q1T2 / T1 . Näidisülesanne 13. Külmkapi sügavkülmiku temperatuur on - 20 0 C. Kui palju soojust antakse sügavkülmiku iga tsükli jooksul toaõhule temperatuuril 20 0 C kui külmikust võetakse tsükli jooksul soojushulk 6 kJ? Kui suur on ühe tsükli jooksul kulutatud töö? Lahendus. Antud: t1 = 20 0C ; T1 = 293 K Teeme joonise, mis kujutab t2 = - 20 0C ; T2 = 253 K külmkapi tööd: külmkapp võtab külmikust ühe tsükli Q2 = 6 kJ jooksul soojushulga Q2 , Q1 = ? annab väliskeskkonnale soojushulga Q1 kulutades selleks töö A. Oletame, et külmakapp töötab ideaalse soojusmasina tsükli järgi, ainult et vastupidises
Kroom Kristjan Juks K210 Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru
d=? Ül. 2.24 T1=373K =1-T3/T1=1-273-373=0,27 T3=273K q1=R*T1*ln(p2/p1) q2=R*T2*ln(p3/p2) p1=10bar T3/T2=(p3/p2) (k-1)/k=>p2=1,41bar p3=1bar q1=134 KJ/kg q2=98 KJ/kg =? q1=? q2=? Ül. 2.39. T=1273K tabelist 1273K => cp=35,914 lineaar tegelik cp=28,97+0,0106t-3,55*10-6t2=36,02 kJ/(kmol*K) =35,914*100%/36,02=0,3% cp=? =? Ül. 2.45. V=0,1 m3 tabelist cvm=20,759 kJ/kmol*K t1=0C Q=v0*cv´*(t2-t1) t2=200C Q=0,1*(20,93/22,4)*200=18,7 kJ p=760mmHg õhk=28,96 kg/kmol Q=?
Form 10A 2009 Introduction The climate is cyclical England is in the middle latitude The English weather changes frequently 52% of the year is overcast England is washed by the warm Gulf Stream Spring March, April, May Wild areas may still be cold and muddy Animals start emerging from their hibernation Plants start blooming Sun and showers Summer Plants and animals start breeding Warm weathers The landscapes are covered with flowers Warm rain The average temperature ranges from 10 0C 150C Britain's highest temperature recorded is 38.5°C in August 2003 Autumn Birds are returning after migrating from the north Birds start growing their winter plumage. Many flowers fade Trees reveal their autumn colours It rains more often Winter Animals start hibernating Flowers are rare Not much snow because of the Gulf Stream The average temperature ranges from 0 0C 5 0C; The lowest temperature recorded is -27.2°C in 1895 Flora Plants usually withstand long periods of dry weather
statsionaarse reziimi saavutamiseni. 4.6. Statsionaarses reziimis mõõta soojuskandjate, välimise toru pinna, isolatsiooni pinna ja ümbritseva õhu temperatuurid ning soojuskandjate kulud. Katseandmed kanda tabelisse 1. 4.7. Muuta ühe soojuskandja kulu ja korrata mõõtmisi vastavalt eeltoodud skeemile. 5 6 Tabel 1. Katseandmed Aeg Kuu Kül Temperatuurid, 0C , ma ma min vee vee kulu kulu Aeg, Vee Gs, Aeg, Vee Gk, Termopaaride nr.: s hulk, kg/s s hulk, kg/s 0 1 2 3 4,6 5,7 8,9 + - + - kg kg t s t s tk tk t tsein tõ
Jõed, järved, mered, märgalad (rabad, sood), veeaur, vesi elusorganismides, liustikud. Kõik protsessid toim. vesikeskk.-s. Molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H 2 ja CO järel). Elusorganismid koosnevad max kuni 99% veest. Inimeses 60-70%. Elusorganismides toimuvad protsessid kulgevad vesikeskkonnas ainevahetus Vesi - parimaid lahusteid looduses Rõhul 611,73 Pa (0,006 atm) on sulamis- ja keemistemp võrdsed - 0,01 0C vee kolmikpunkt. Vee olulised om.-d elu jaoks: * vesinikside * vee tahke vorm jää on veest kergem * vesi on hea lahusti Kõrge soojusmahtuvus veel on kõrge soojusmahtuvus. Seetõttu vee t ei lange nii kiiresti. Vee tihedus tavatingimustel 1 g/cm3. Max tihedus +4 0C. Toatp suur pindpinevus. Vee olekud ja nende muutused (sulam., tahkum., kondenseerum., aurustum., sublimatsioon). Mis on vee kolmikpunkt? Vesi võib olla kolmes olekus: tahke vesi (jää),
1. Pehmumistäpi määramine Sulabituumeniga valatakse täis kaks standardset rõngast, rõngad asetsevad klaasil. Kuna bituumen jahtudes pisut kahaneb, siis valatakse rõngas täis väikese kuhjaga. Pärast bituumeni jahtumist lõigatakse üle rõnga ulatuv osa maha. Bituumeni peale surutakse kergelt metallkuul (kuuli mass 3,5g). Rõngad asetatakse kuumakindlasse klaaspurki pehmumistäpi seadmega. Pehmemate bituumenite puhul peab vee temperatuur olema +5 0C. Kõvematel bituumenitel võib vee temperatuur olla +20 0C. Bituumen lastakse jahtuda samale temperatuurile, mis vesi. Vee temperatuuri hakatakse tõstma 5 0C/minutis. Bituumen hakkab pehmenema ja koos kuuliga rõngast läbi vajuma. Bituumeni pehmumistäpiks on vee temperatuur sel hetkel kui bituumeni tilk puudutab seadme alumist plaati. Vastus: Katse tulemusel saadud pehmumistäpiks on 73,9° C 2. Penetratsiooni määramine Sulabituumen valatakse standardsesse anumasse
- molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H 2 ja CO järel) - tahke vesi (jää), vedel vesi (vesi), gaasiline vesi (aur) vesiniksidemeid - Elusorganismid koosnevad max kuni 99% veest. Inimeses 60-70%. - Elusorganismides toimuvad protsessid kulgevad vesikeskkonnas ainevahetus - Vesi - parimaid lahusteid looduses - Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C (norm tingimustel 98,9 0C) Rõhk 101 325 Pa (760 mm/Hg). - Rõhul 611,73 Pa (0,006 atm) on sulamis- ja keemistemp võrdsed - 0,01 0C vee kolmikpunkt. - Kõrge soojusmahtuvus - Vee tihedus tavatingimustel 1 g/cm 3. Max tihedus +4 0C. - Toatemp suur pindpinevus - Kapillaarsus peenikestes torudes liigub vesi üles vastu gravitatsiooni.
Pealinn Hanoi Riigikeel vietnami keel Rahvaarv 83 milj 84% vietnamlasi, 14% mägirahvaid (50tk) 80% maakad, 20% linlased Pindala 329 560 km² Rahvastiku tihedus 264 in/km²(meil 32 in/km²) Iseseisvus 2. september 1945 Rahaühik dong (1 VND = 0,00075 EEK ) 3 0c Geograafia 5... ¾ territooriumist moodustavad mäed ja kiltmaad ½ katab mets Pikk merepiir ja palju jõgesid 1750km Troopilineja subtroopiline kliima Turumajanduslike elementidega sotsialistlik riik, totalitaarne kompartei võim Ajude pesu
lihvimispastad, smirgelpaber, smirgelriie jm.). 3. FÜÜSIKALISED OMADUSED Alumiinium (Al) on hõbevalge värvusega kerge metall, mida saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Ta on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle (tähtsuselt teisel kohal raua järel). Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Sulamistemperatuur 660 0C. Sulamisel ei muuda värvi. Alumiinium on teisest väga tuntud värvilisest metallist vasest (Cu) 3,3 korda kergem. Alumiiniumi tihedus on 2,7 kg/cm3. Ta lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Ta on aktiivne metall, oksüdeerub intensiivselt õhu käes juba toatemperatuuril, kuid tekkiv oksiidi kiht on väga tihe ja kaitseb edasise oksüdeerumise eest.. Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva. Ta juhib hästi elektrit. 4. KEEMILISED OMADUSED
RL RH RH Exercises - Solutions 5 Solution: a) Draw the resistance-temperature characteristic for the thermistor over the specified operating range. {Hint: Use the R25 and beta values on the thermistor datasheet} Check chapter 3: Sensor Analog_Interfacing_to_Embedded_Microprocessors.pdf See page 51 for the Rth resistance value over Temperature 0C T0 Rth -10°C 44.6 kΩ 0°C 28.1 kΩ 10°C 18.2 kΩ 20°C 12.1 kΩ 25°C 10 kΩ
23. Aurusti vanni temperatuuri andur (termomeeter). Aurusti tööpõhimõte: Vedeliku aurud, mis tekivad kolvis 11 vanni 12 temperatuuri juures, liiguvad kondensaatorisse 3, kondenseeruvad seal ning kondensaat kogutakse vastuvõtjasse 21. Aurustamise pinna suurendamiseks ja vedeliku kelme segamiseks pannakse kolb 11 pöörlema muudetava pöörlemissagedusega elektriajami abil. Katseandmed Tabel 1. Algandmed Arvesti näit, kWh 0,87 kWh Temperatuur vannis, 0C 53 °C Keeduklaasi mass, kg 0,223 kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml 700 ml Suhkur + vesi keeduklaasis, kg 0,941 kg Lahuse temperatuur, 0C Kolvi mass, kg NR. 11 0,252 kg / 0,896kg Kolvi mass, kg NR. 21 0,276 kg / 0,351kg Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine refraktomeetriga
Kaitstud puittarind jääb siiski põlevast ehitusmaterjalist tarindiks. Kaitsmine plaatidega Puitkonstruktsioonide tulepüsivuse parendamiseks kipsplaatidega kasutatakse tavaliselt puitkarkassil mineraalvillaga isoleeritud ning kipsplaadiga kaetud karkassi. Tulekahjutingiumustes töötab selline konstruktsioon esmalt kui tule eest kaitsud puitkarkass, mille puhul kipsplaadis olev kristallvesi temperatuuri toimel reagerib ning eraldub materjalist. Seda alates temperatuurist 80-100 0C ning kuni materjal on täielikult dehüdreerunud, seda ajani, mil kogu materjal on saavutanud temperatuurini 600- 800 0C. Kristallvee täieliku eraldumise tulemusena kipsplaat kaotab oma tugevuse ning laguneb koost. Edasine protsess toetub peamiselt puidu söestumiskiirusele, mille juures on oluline erlada süttimisega kuni söestumiskihi tekkimiseni, mis tulenevalt puusöe halvemast soojusjuhtivusest võrreldes puiduga kaitseb omakorda konstruktsiooni
seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q = U2 - U1 + A , kus Q - soojushulk U - siseenergia A - töö välisjõudude vastu Soojushulga ( Q ) ühikuks on dzaul ( J ). Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril ( t0 ) on antud gaasihulga ruumala ( V ) pöördvõrdeline rõhuga ( p ). Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 0C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt tempera- tuuril 0 0C . Isokooriline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 0C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust tempe- ratuuril 0 0C . 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47
PÄIKE Annaabi mees 12c 2012 Päikese üldiseloomustus Kaugus maast: 150 miljonit km. Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia Taimed- fotosüntees Inimtegevus Soojus
gradueeritud katseklaasi, lisan vajaliku puhvri koguse ning segan umbes 5 minutit klaaspulgaga ühtlase lahuse tekkimiseni. II. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine o Võtan 50ml katseklaasi, kuhu pipeteerin 25ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH väärtusega 4,8. Sulgen katseklaasi korgiga ja panen katseklaasi 5-10 minutiks vesitermostaati umbes 30 0C juurde soojenema. o Pipeteerin kolme 250ml koonilisse kolbi 10 ml komplekslahust. o Kui substraat on teermostaadis saavutanud temperatuuri 30 0C, lisan sellele 1ml uuritavat invertaasi töölahust ja loksutan. o 42 sekundit pärast reaktsioonisegu loksutamist võtan sellest kuiva pipetiga 1ml lahust ja viin ühte komplekslahusega kolbi, see on 0-proov. Asetan katseklaasi tagasi termostaati.
Outline Introduction What is natural gas? What is LNG? Liquefaction and regasification terminals Storage and transport Introduction Global energy demand grows 35 % higer in 2030 Natural gas fastestgrowing major fuel source Clean burning Reliable Abundant What is natural gas? It is: Odourless Colourless Flammable gas Consists: Methane Ethane Butane Propane What is LNG? Cooled natural gas 160 0C 1/600th the volume of the same amount of natural gas LNG is: Clear Colourless Nontoxic liquid Liquefaction and regasification terminals Liquefaction terminal Export Receive gas by pipeline Cleans gas Liquefies Regasification terminal Import Receive gas by ships Regasifies Storage and transport 50 years and 128 million miles Doublehulled tankers Atmospheric pressure Doublewalled tanks 1 meter thick concrete wall Sophisticated monitoring system
K8, k=8, n=1+1/8*8=2
2)Sisendustardlahuse kristallivõre(lahustajakomponendi A kristallivõre on K8). Milline on
kristallivõre baas?
3)FD kuju komponentide täieliku lahustuvuse korral, faasid selle kõikides alades ja nende
tähistus ja sisu
4)Loetlege keemilised ühendid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus, valem ja C-sisaldus.
Raudkarbiid Fe3C- tsementiit T (C=6,67%)
5)Milles seisneb austeeniitmuutus Fe-C-sulamis (muutuse skeem, T, 0C)?
(F+T)->A; leiab aset kuumutamisel üle faasipiiri Ac1. 727C
6)Üleeutektoidterase struktuuriosad, nende tekketemperatuur.
P - tekketemperatuur alla 7270C; T'' - tekketemp. 1147-7270C; (0,8
ühtlaseks massiks, vajadusel lisatakse vett. Toote vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiiresti ja toode võib praguneda. Kuivatamine toimub enamasti kamber või tunnelkuivatis 80...90 0C. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120 m. Tooted läbivad 3 temperatuu8ritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurkiht võib koosneda: · mingist mineraalist põldpagu, pegmatiit, kriit jne · metalli ühendist tina, kroom, vask jne Veel värvainest ja veest Keraamilised tellised
Suurosa kuu ja pikkapejoodilistest kaupadest ning postisaadetistest vahendatakse lennundusega. Lennundus on üks arenenumaid samuti liiklus maismaal. Kliima, pinnamood ja kasvatus: Iglismaa asub täielikult parasvöötmes, lehtmetsade vöötmealas. Keskmine sademete hulk on läbiaastate suur. Tihti esineb üleujutusi. Tugevalt on vastuvõtlik Golfi hoovuste mõjudest. Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas. Talve temperatuurid on vahemikus 0 5 0C; suvel teperatuur on vahemikus 15 10 0C. Pinnamoelt on suurbitannia mäginemaa valdaval osal. Pealinn on rajatud ajaloolise tähendusega Thamesi äärde mis asud idapoolsel küljel, mille pinnamood on tasasem, kui põhjapoolne Sotimaa. Iirimaa on valdavalt tasasem, kui Inglimaa osa. . Õpilase nimi: Sven Anderson Kool: Sindi Gümnaasium
Sissejuhatus Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse kokkuleppelisel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada nn standardtingimusi: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Normaaltingimustel: Standardtingimustel: Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Charles'i seadus: Kaks eelmist kombineerides saab: Ühe mooli gaasilise aine korral: 2 R- universaalne gaasi konstant; R=8,314 J/mol·K Clapeyroni võrrand:
10 BETOONISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Betooni tugevuse kontroll Katsetatud betoonisegust valmistatakse proovikuubid seeriatena. Seeria koosneb 3 proovikuubist. Enne proovikuupide valmistamist kaetakse vormide sisepind õhukese määrdekihiga. Vormid täidetakse ja tihendatakse vibrolaual. Proovikeha pind silutakse. Proovikuubid vabastatakse vormidest 1-2 päeva pärast ja säilitatakse relatiivsel niiskusel 95% ja temperatuuril +20±2 0C kuni katsetamiseni. Proovikuupe katsetatakse 28 päeva vanuselt. Proovikeha 1 Katse käik: Mõõdetakse ära proovikeha: a =99(mm) b=99 (mm) F=9801 () P=213500(N) Arvutatakse survetugevus: Proovikeha 2 Katse käik: a =100mm b=99 mm F=9900 () P=199600(N); Survetugevus: Proovikeha 3 Katse käik: a =99(mm) b=100(mm) F=9900 ( P=22000(N) Survetugevus: P- purustav jõud (kg),F- proovikeha survepind (cm2);
matrjoška. Soomes on tuntum suveniir mida kaasa osta on magnet. Lätis on erinevad magnetid ja taldrikud. Mooste mõisa suveniirid Viinavabriku suveniirid: tassid, taldrikud, t-särk. Linakojas saab kaasa osta endale linajahu ja erinevaid toiduaineid mis on linast tehtud. Eesti suveniirid Kasutatud materjaal https://www.google.ee/search ?q=linakoja+suveniirid+linaj ahu&espv=2&biw=1280&bih=923& source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei =30IVVb7sB4LkaqjSgrgO&ved=0C AYQ_AUoAQ#tbm=isch&q=linajah u+mooste&imgdii=_ http://www.lihula.ee/lihula/aren gukava/linnusemagi/lihula_linnus emae_arengustrateegia.pdf http://Google.com
(2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ /250 ml 0 Enterokokid PMÜ /250 ml 0 Pseudomonas PMÜ /250 ml 0 aeruginosa Kolooniate arv PMÜ /ml 100 22 0C Kolooniate arv PMÜ /ml 20 37 0C [RTL 2002, 84, 1299 jõust. 02.08.2002] 6. KAS JOOGIVESI, MILLES MIKROOBEDE ÜLDARV ÜLETAB PIIRNORMI MÕNEKÜMNE PMÜ, ON JÕÕGIKÕLBLIK, MIKS? On küll, kuna kolooniate arv on sanitaarse seisundi näitaja ja ei ole seotud haigustekitajate esinemisega vees. KASUTATUD MATERJAL: http://et.wikipedia.org/wiki/Soolekepike https://www.riigiteataja.ee/akt/12782324 https://www.riigiteataja
punasel noolel. Sulameid kuumutatakse vähemalt 3000C-ni ja lülitatakse seejärel tiiglite küte välja. Soovitav on tiiglite küte välja lülitada 3 4 minutiliste vahedega, et graafikud ei langeks üksteise peale. Võib ka hiljem andmete töötlemisel graafikuid ajatelje suhtes nihutada. Kui kütted on välja lülitatud, keeratakse pinge nulli ja lülitatakse jahtumise kiirendamiseks sisse ventilaator. Kui kõik metallid või sulamid on jahtunud vähemalt 150 0C- ni, lõpetatakse temperatuuri registreerimine ja salvestatakse andmed. Süsteemi olekudiagramm: Sn sisaldus 61,9% ja Pb sisaldus 38,1%
Täpseima mõõtmisega saadud tulemuse viga oli 10,6 %, kõikide tulemustega võrreldes oli katseviga 14,6%. Viga tekkis arvatavasti juhtivusnõu ja elektroodide loputamisel. Katsetulemuste järgi lahuse dissotsiatsiooniaste väheneb lahuse kontsentratsiooni suurenedes. Kasutatud kirjandus 1. Praktikumide tööde juhendid, FK15. Elektrolüüdilahuse elektrijuhtivuse määramine, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 2. Abimaterjalid, Tabelid, Vedelike tihedused 0...60 0C juures, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 3. Abimaterjalid, Tabelid, Ioonide piiriline molaarne elektrijuhtivus vees 0...100 0C juures, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 4. Abimaterjalid, Tabelid, Nõrkade elektrolüütide ja aluste dissotsiatsioonikonstant ja pK vesilahustes 25 0C juures, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 5. Internet, Kontsentratsioon-Wikipedia, vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia
► ilmneb suuri erinevusi lihaskiudude aine- ja energiavahetuses. ► Sisaldavad erinevat tüüpi lihaskiudusid. LIHASED Kasutatud kirjandus ► file:///C:/Users/K%C3%A4dra/Download s/II_tase_bio_MA001214.pdf ► www.ebu.ee/esitlus/lihased.ppt ► Vikipeedia ► https://www.google.ee/search?q= v%C3%B6%C3%B6tlihas&biw=1366&bi h=600&source=lnms&tbm=isch&sa=X &ei=zAR-VN-BEMjgaMD3gqAC&ved=0C AkQ_AUoAg Lünktekst ► Lihaskude moodustab ... - ... % inimese kehamassist.Lihaskude on kolme liiki:....., ...... Ja ...... . Keha liikumine ja siseelundite töö on ..... ülesanne.Südamelihas talitus ............ Inimese tahtele.Lihaskiud erinevad esiteks kokkutõmbe ..... poolest. Skeletilihas ehk .... .Südame oluliseim ülesanne on katkematu ...... tagamine.
● P rõhk (Pa) ● m mass (kg) ● M molaarmass (kg/mol) ● T temperatuur (K=C+273) (K Kelvin) ● R universaalne gaasi const. (8,31 J/K*mol) ● V ruumala (m’3) ● v ainehulk (nüü, mol) ○ *normaaltingimused: ○ temp. = 0C ○ P = 760mmHg = 1 * 10’5Pa ● Millised on isoprotsessid ja kuidas neid eraldi nimetatakse? ○ Isoprotsessi käigus ei muutu keha üks olekuparameetritest. ○ Isotermilise protsessi käigus ei muutu temperatuur: (P1/P2)=(V2/V1) ○ Isobaarilise protsessi käigus ei muutu rõhk:
annaabi.ee 
