PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kasumi ümberjagamine Aruandeaasta kasum 1 095 Eelmiste aastate jaotamata kasum 1 095 2 Palga maksmine Arvelduskonto 1 005 Palgavõlg 1 005 3 Renditulu Arvelduskonto 3 000
Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688 Pikaajalised kohustused kokku 2 116 985 2 185 688 Kohustused kokku 8 194 226 7 195 187 Omakapital Aksiakapital
· 97 °C vastab termopinge 0,623 mV ja 98 °C vastab 0,631 mV · Termopingele 0,628 mV vastab seega temperatuur 0, 628 - 0, 623 97 + = 97, 6 oC 0, 631 - 0, 623 Millivoltmeeter näitab K- tüüpi termopaari termopinget 3,292 mV külmliite temperatuuril 21 °C. · 21 °C vastab termopinge 0,838 mV · Külm- ja kuumliite termopinged 3, 292 + 0,838 = 4,13 mV · 100 °C vastab termopinge 4,095 mV ja 101 °C vastab 4,137 mV · Termopingele 4,13 mV vastab seega temperatuur 4,13 - 4, 095 100 + = 100,8 oC 4,137 - 4, 095 Kalibreeritava termopaari absoluutne viga = t - t1 (1.1) = 97, 6 - 100,8 = -3, 2 EmV = E0 - E1 (1.2) EmV = 4, 095 - 4,13 = -0, 035 3
Imetavate e Imetavad j.s 1659 6 70 116130 696780 3,98 2773184,4 Tiinete esmite Sugukuldid j.s 15 3 365 5475 16425 3,09 50753,25 KOKKU x 177063 x x 8056704 13898211 44,076 56 095 593.- 8. Sealiha omahind Söödakulu on 56 095 593 krooni. Söödakulu on kogukulust ligikaudu 70%. Kogukulu 56 095 593 : 0,7= 80 136 561 Nuumikuid aastas 41 541 lihaks. Sugunoorsigu 910 , millest 607 läheb praagitud emiste asemele . 2023-nest emisest praagin 30 % ,see teeb 607. Nuumikutest 41541 x 104= 4 320 264 kg Aastas praagin 607 emist 607 x 180 =43740 kg Rümba väljatulek 73% 4 320 264 x 0,73 = 3 153 793 kr
ÜLESANNE 8 Projekteerida prismaline liistliide antud istu lisakinnituseks. Liite liik on tähistatud: V vaba, N normaalne ja T tihe. 29. Ø100H5/js4 N H5 +0 , 015 Ø100 js 4 +0, 005 -0,095 Liist b×h = 28 x 16 s = 0,7 s1 = 0,5 l = 90 t1 = 10 t2 = 6,4 Normaalse liite korral: liistusoone laius rummus 14JS9 (- ) + 0 , 021 0 , 021 liistu laius 14h9 ( -0 , 043 ) liistusoone laius võllis 14N9 ( -0 , 043 ) liistu pikkus 90h14 ( -0 , 74 ) liistusoone pikkus 90H15 ( +1, 2 ) liistusoone sügavus võllis d t1 = 100 10 = 90 -0 , 2 liistusoone sügavus rummus d + t2 = 100 + 6,4 = 106,4 +0 , 2
INGLISMAA (Lodoni) rahvastik Uurimustöö Autor: Klass:11.klass Õpetaja:Hannes Orgse Loo, 2008 INGLISMAA Rahvaarv: 60´776´238 (2007 Juuli) Vanuseline koosseis: · 0-14 aastaseid 17,2 % (Mehi 5`349`053 / Naisi 5`095`837) · 15-64 aastaseid 67 % ( Mehi 20`605`031 / Naisi 20`104`313) · 65 ja üle selle 15,8 % ( Mehi 4`123`464 / Naisi 5`498`540) Keskmine vanus: Meestel 38,5 eluaastat ja naistel 40,7 eluaastat Sünnid: 1000 elaniku kohta 10.67 sündi Surmad: 1000 elaniku kohta 10.09 surma Kõrgeim eluiga: Meestel kesmiselt 76,23 aastat ja naistel 81,3 aastat Rahvused: Valgeid 92,1 %( inglased 86,3%, sotlased 8,6 %, uelsalased 4,9 %, iirlased 2,9 %), musti 2 %, indialasi 1,8 %,
325 2 2534 9976,651 3415,89 0 4205,52 228,402 0 11193,55 1359,85 2017,487 31 111 15 98 276 5 35 326 2 2534 3173,561 0 0 6406,58 1099,59 1684,12 0 3087 5390,224 18 4 2 095 99 327 2 2534 22510,53 0 0 18030,9 5386,69 0 592,6464 4175,22 8490,946 012 99 17 8 328 2 2534 5352,550 564,821 2612,473 8834,64 4223,47 0 21813,74 1816,38 3436,972 84 79 11 96 66 8 6
Töötuskindlustus ja - tegemist on töösuhtega töölepingu alusel ning töövõtja ja tööandja tasuvad töötuskindlustusmakseid ei - tegemist on muud tüüpi suhtega (näit. juhatuse liige, nõukogu liige) ning töötuskindlustusmakseid ei tasuta Tööandja töötus- Sotsiaal- kindlustus maks Palgakulu 177 4 180 17 025 186 4 388 17 870 174 4 095 16 677 182 4 298 17 503 0 4 061 16 367 0 4 263 17 180 0 3 980 16 040 - 0 4 177 16 835 tav netopalk, mustad väljad arvutab kalkulaator dlustusmakseid stusmakseid ei tasuta
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181 km2 Rahvaarv: 24 302 000 Rahvastiku tihedus: 165 inimest/km2 Riigikeel: nepali keel Rahvuspüha: 29. detsember (kuninga sünnipäev) Linnaelanikke: 13,7% Keskmine eluiga: 57 aastat Kirjaoskamatus: 72,5% Rahvastiku kogutoodang: 210 $ elaniku kohta *Pakistan* Pakistani Islamivabariik Riigikord: vabariik Pealinn: Islamabad Pindala: 796 095 km2 Rahvaarv: 138 123 000 Rahvastiku tihedus: 173 inimest/km2 Riigikeel: urdu keel Rahvuspüha: 23. märts (vabariigi aastapäev, 1956) Linnaelanikke: 36% Keskmine eluiga: 64 aastat Kirjaoskamatus: 62,2% Tööpuudus: 5,4% Rahvastiku kogutoodang: 470 $ elaniku kohta *Sri Lanka* Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik vabariik Riigikord: vabariik
Sõit surnuaeda Surnu viimine hauaplatsile Viimased hüvastijätusõnad Surnu sängitamine mulda Visatakse kolm peotäit liiva Haua kinni ajamine Haua katmine pärgade ja küünaldega Sõit söömiskohta Peielaud (enamasti kaks tundi ) Kojuminek Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe kokku kokku 19 290 19 095 195 Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Hauakivi 1500 1350 150 Lilleseadmed 1000 800 200 Kirst 2100 2100 0 Peielaud 10000 9870 130 Jutlustaja 500 575 -75
Põllundus põhineb sel enamasti perekonnaettevõtlusel. Põhitooteks on nisu, oder ja muu teravili. Kasvatatakse ka suhkrupeeti, kartulit, lutserni ja ka üsna suurtes kogustes pirne ja õunu. Suur osa maast viinapuude all, millel on põllumajanduses suur osa. Suur osatähtsus on veinitootmisel. Palju on ka heinamaid ja talud tegelevad karjakasvatusega.Toodetakse piima,liha ja mune. Reeglina on majandid üsna väikesed, kuid samas leidub neid väga arvukalt. SKT p el kohta 27 095 $ iive -0,1% sündimus 0,9% suremus 1,1% Imikute suremus 0.4 % kirjaoskajaid 99,7% Transport Sloveeniat läbivad tähtsad liiklussooned.Mis ühendavad mitut Euroopa riiki Lähis-Idaga. Kõigi suuremate linnade ja asulate vahel kurseerivad nii autobussid kui rongid. Lähisõiytudeks sobivad ka taksod. Eelistatakse eraautosid. Sloveenias on rongiliiklus. Tähtsamad linnad on raudteedega ühendatud.
Näitaja 2004 2005 2006 2007 Majutatud 1 922 126 2 072 586 2 259 463 2 343 094 Eesti elanikud 547 712 619 168 831 934 962 771 Väliskülastajad 1 374 414 1 453 418 1 427 529 1 380 323 Ööbimised 3 757 715 4 111 577 4 543 336 4 674 551 Eesti elanikud 1 010 909 1 129 118 1 523 255 1 759 095 Väliskülastajad 2 746 806 2 982 459 3 020 081 2 915 456 Ööpäeva keskmine maksumus (krooni) 445 459 466 481 Allikas: Statistikaamet 2008. Tabeli andmetest lähtudes on ööpäeva majutuse keskmine hind näidanud tõusvat trendi ja ilmselt on see jätkuv ka 2008. aastal ning lähiaastatel. Sihtturgude analüüs. Soome turistide arvu vähenemine 5-6% aastas kolmandat aastat
Tõsisemaid probleeme vee puhtusega ei ole siiamaani registritesse kantud. 27. Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks? Suurbritannias esineb laevatatavaid veekogusid.Nende veeteede tähtsus on suur,sest neid teid mööda käib teatud määral siiski kaubavedu ning inimtransport.Eriti levinud on turismimajandus,sest Thames voolab läbi pealinna Londoni. Kasutatud materjal http://www.grida.no/climate/ipcc/regional/095.htm http://fenhydro.co.uk/Flooding_rivers.htm http://tradeport.org/ts/countries/uk/wofact.html http://www.pupilvision.com/yeareleven/rivers1.htm http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_natural_disasters_in_the_United_Kingdom http://www.ontheline.org.uk/explore/journey/uk/geography.htm http://www.amazon.co.uk/Hazards-Responses-Landmark-Geography- Victoria/dp/0007114311 http://www.woodlands-junior.kent.sch.uk/customs/questions/resources.html
Tatarlased 4 058 4 126 3 484 3 271 3 246 3 232 Sakslased 3 466 3 053 1 733 1 288 1 250 1 228 Lätlased 3 135 3 127 2 810 2 691 2 658 2 638 Poolakad 3 008 3 018 2 488 2 355 2 324 2 290 Leedulased 2 568 2 573 2 329 2 221 2 206 2 188 Teised rahvused 14 095 14 303 12 372 12 003 11 934 11 757 * 1989. aasta rahvaloenduse ja 1990. aastate rahvastikusündmuste andmete alusel arvutatud rahvaarvud. Joonistada 2000 aasta andmete põhjal sektordiagramm. Joonistada joondiagramm, mis väljendaks ukrainlaste arvu muutumist. Rahvuslik koosseis 2000. aastal Eestlased
80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine saavutati tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Eesti keelt kõneles seisuga 1. jaanuar 2008 emakeelena umbes 68,6% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%. 2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli 85,1% püsielanikest Eesti kodanikud, 6,95% Venemaa kodanikud ja määratlemata kodakondsusega oli 6,5 1. juunil 2013 oli Eestis registreeritud 1 355 782 elanikku, Eesti kodanikke oli 1 235 095, kellest 86 767 elasid välismaal. Eesti elanikest olid 84,7% Eesti kodanikud, 90 190 ehk 6,65% olid kodakondsuseta isikud ning 122 689 ehk 9,05% teiste riikide kodanikud (neist 93 683 ehk 6,91% Venemaa kodanikud, 5592 Ukraina kodanikud, 5195 Soome kodanikud, 3020 Läti kodanikud, 1873 Leedu kodanikud, 1726 Saksamaa kodanikud ja 1529 Valgevene kodanikud) 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli oli alaealisi (vanuses 014) 199 891 ehk
Tasuvuspunkt 2007: 888 000 + 15 721 000 + 11 007 000 + 6 481 000 = 284 141 666,67 1 (314 650 000/ 357 336 000) 45 Tasuvuspunkt 2008: 19 105 000 + 11 681 000 + 2 098 000 + 8 273 000 = 342 975 000 1 ( 383 081 000/ 436 277 000 ) Tasuvuspunkt 2009: 18 324 000 + 11 386 000 + 2 008 000 + 6 095 000 = 290 869 230,80 1 ( 342 163 000/392 002 000) KOKKUVÕTE Läbi viidud analüüside põhjal, võib öelda, et Viljandi Aken ja Uks AS i majanduslik seis on kolme võrreldud aastaga suhteliselt muutumatu püsinud. Ettevõte on igal aastal töötanud kasumiga ning märgid halvenemise suunas puuduvad. Maailmamajanduslik ebastabiilsus on kindlasti neid mõjutanud, kuid üldiselt vähe.
Maksuvõlad - viitvõlad 826 477 486 329 340 148 69,9% - võlad töövõtjale 902 754 1 212 465 - 309 711 -25,5% - intressivõlad 232 109 386 171 - 154 062 -39,9% Muud viitvõlad 168 188 10 061 158 127 1571,7% Kokku viitvõlad 1 303 051 2 095 026 - 791 975 -37,8% Lühiajalised kohustused 100 639 566 74 918 136 25 721 430 34,3% kokku Pikaajalised kohustused Kapitalirendikohustused 2 257 192 4 904 043 - 2 646 851 -54,0% Kohustused kokku 102 896 759 79 822 179 23 074 580 28,9% 22 Omakapital
o mezaparks · Vidzeme eeslinn o 57 km2 o 171 637 · Latgale eeslinn o 50 km2 o 191 722 o Ühiselamud o Dienvidu tilts o kultuuriakadeemia LÄTI ÜLIKOOL · 1919 · 19 095 tudengit (2011) · 14 teaduskonda LÄTI · 1921 KUNSTIAKADE EMIA LÄTI · 1905 KUNSTIMUUSE UM 7) LÄTI KIRJANDUS LÄTI KIRJAKEEL Keskmurre LATGALI Latgali murre KIRJAKEEL DAINAS · 1,2 miljonit laulu (rahvalaulud) · 4 rida · Krisjanis Barons (1835 - 1923) elutöö ,,Latvju dainas" (Läti rahvalaulud)
5 290 Kokku põhivara 4 663 626 286 5 431 Kokku varad 4 899 198 600 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 1 847 Laenukohustused 1 577 549 095 Võlad ja ettemaksed 660 826 434 435 2 281 Kokku lühiajalised kohustused 2 238 375 530 Pikaajalised kohustused 2 846 Laenukohustused 2 346 479 480 2 846 Kokku pikaajalised kohustused 2 346 479 480
215 692 677 980 Alustuskulud Tabel 7 Põhivara 2013 2014 2015 2016 2017 Ettevõtte loomine 2 556 0 0 0 0 Kinnisvara 75 000 0 0 0 0 Köögi sisustustus 500 0 0 0 0 Nõud 500 0 0 0 0 Muu sisseseade 539 0 0 0 0 Kokku 79 095 0 0 0 0 76 539 Bilanss Tabel 8 2013 2014 2015 2016 2017 AKTIVA (varad) Käibevara Raha -106380 -141288 24888 215692 677980 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 0 0 0 0 0
Holland 78 330 505 119 141 883 65,75 Austria 9 010 097 34 882 606 25,83 Poola 20 818 234 159 457 923 13,06 Portugal 11 070 556 38 347 408 28,87 Rumeenia 237 502 218 829 973 0,11 Sloveenia 1 509 476 5 095 797 29,62 Slovakkia 1 786 430 10 544 618 16,94 Soome 24 645 393 104 336 944 23,62 Rootsi 9 381 226 117 618 473 7,98 Inglismaa (s) 77 400 000 334 127 092 23,16 Norra 1 542 803 9 432 997 16,36
Tegevusala Müügitulu (EUR) Müügitulu % PC BO PC BO Auditeerimine 4 237 803 839 57.75% 42% 000 Raamatupidamine, maksu alane 1 285 768 961 17.52% 41% nõustamine 562 Finantsnõustamine 1 095 - 14.93% 516 Ärinõustamine jm- juhtimisalane 591 472 307 900 8.06% 16% nõustamine Muu teenindus 127 118 - 1.73% Peamiselt teenivad mõlemad ettevõtted oma tulu auditeerimisega. Tegevusalad on jaotatud vastavalt müügitulule. Mõlema ettevõtte müügitulu vahe on ligikaudu 6 miljonit. Eeldatavasti
0,00 1,00 17,66 0,00 0,00 18,66 0 0 0 2 295 1,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1,90 2 880 2 200 0 0 1,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2,00 2 560 2 300 0 0 0,50 0,00 0,82 0,00 0,00 1,82 1 200 1 200 0 0 1,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1,50 1 095 1 100 0 0 0,00 0,90 107,73 0,00 0,00 108,63 0 0 0 1 988 0,00 0,90 19,11 0,00 0,00 20,01 0 0 0 2 032 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1,00 2 880 0 0 0 0,00 0,00 13,00 0,00 0,00 14,00 3 300 0 0 0
f2 142438 * 7 * 7 * 7 * 7 = 341 993 648 = 1462 68B0 => Σ(0,1,2,4,6,8,11) 341 993 648 / 3 = 113 997 882 = 6CB 783A => (3,7,10,12)- f3 142438 * 11 * 11 * 11 * 11 = 2 085 434 758 = 7C4D 3586 => Σ(3,4,5,6,7,8,12,13) 2 085 434 758 / 3 = 695 144 919 = 296F 11D7 => (1,2,9,14,16)- f4 142438 * 13 * 13 * 13 = 312 936 286 = 12A7 075E => Σ(0,1,2,5,7,10,15) 312 936 286 / 3 = 104 312 095 = 637 AD1F => (3,6,14,16)- Minimeerimine Lähte- espresso tulemus espr. v2 (-Dexact) espr. v3 (#0100) espr. v4 (#0110) ülesanne 0000 0101 -001 0100 -001 1000 --00 0100 --00 0100 0001 11-1 -100 1100 -01- 0100 000- 0110 0-1- 0010 0010 01-1 1-11 1001 01-0 0110 1-0- 0001 -011 1101 0011 0-1- 10-0 0011 -111 1001 -011 1101 00-- 0100
Голландия 78 330 505 119 141 883 65,75 Австрия 9 010 097 34 882 606 25,83 Польша 20 818 234 159 457 923 13,06 Португалия 11 070 556 38 347 408 28,87 Румыния 237 502 218 829 973 0,11 Словения 1 509 476 5 095 797 29,62 Словакия 1 786 430 10 544 618 16,94 Финляндия 24 645 393 104 336 944 23,62 Швеция 9 381 226 117 618 473 7,98 Англия 77 400 000 334 127 092 23,16 9 Норвегия 1 542 803 9 432 997 16,36
402 668 405 006 407 810 410 290 413 609 414 372 415 832 417 520 16 305 526 16 334 210 16 357 992 16 405 399 16 485 787 16 574 989 16 655 799 16 730 348 8 201 359 8 254 298 8 282 984 8 318 592 8 355 260 8 375 290 8 404 252 8 443 018 38 173 835 38 157 055 38 125 479 38 115 641 38 135 876 38 167 329 38 529 866 38 538 447 10 529 255 10 569 592 10 599 095 10 617 575 10 627 250 10 637 713 10 572 157 10 541 840 21 658 528 21 610 213 21 565 119 21 528 627 21 498 616 21 462 186 21 413 815 21 355 849 1 997 590 2 003 358 2 010 377 2 010 269 2 032 362 2 046 976 2 050 189 2 055 496 5 384 822 5 389 180 5 393 637 5 400 998 5 412 254 5 424 925 5 392 446 5 404 322 5 236 611 5 255 580 5 276 955 5 300 484 5 326 314 5 351 427 5 375 276 5 401 267
Kohustuslik reservkapital 19 179 19 173 -6 100 Muu reservid 26 184 26 193 9 100 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 316 343 798 213 -518 130 61 Aruandeaasta kahjum 114 596 939 812 825 216 820 OMAKAPITAL KOKKU 1 696 823 2 003 918 307 095 118 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 6 181 891 5 853 338 -328 553 95 30 Lisa 3 järg 31.12.2010 (t-1) 31.12.2011 (t) X=X(t)-X(t-1) % VARAD Käibevara Raha 596 957 2 328 035 1 731 078 390
** ** ** ** Pearson ,552 1 ,851 ,850 ,291 -,496 ,162 ,243 Prantsus- Correlation maa Sig. (2-tailed) ,001 ,000 ,000 ,095 ,003 ,361 ,167 N 32 34 34 34 34 34 34 34 ** ** ** ** Pearson ,687 ,851 1 ,730 -,063 -,764 -,228 -,138 Correlation Soome Sig
AS Tallinna Lennujaam 112 000 000 0 0 112 000 000 0 0 112 000 000 5 Tegevuskulud 147 267 605 133 222 095 2 315 000 10 530 510 0 1 200 000 147 267 605 6 Muud kulud 1 357 000 172 000 1 185 000 0 0 0 1 357 000
oli taas funktsioneerima hakanud. sakslased (neid küüditati 815 000), kalmõkid (93 139), krimmitatar lased (190 000), Repressioonid tšetšeenid (387 229), ingu šid (91 250), balkaarid (37 103), karatšaid (70 095), türklased Nõukogude Liidu poliitilisse ellu oli vägivald (üle 90 000). Nii saame aastatel 194052 algusest peale sisse kodeeritud. Repressioonid deporteeritud mitteslaavi rahvustest elanike ei olnud ajutine nähtus, vaid permanentselt üldarvuks kokku 2,4 miljonit. Neile tuleks
riigist neid importivaks riigiks (Tabel 3). Peamiselt tuuakse okaspuu saepalke Eestisse Venemaalt. Tabel 3. Puidutööstuse väliskaubandus 2003.a. 1. poolaastal Eksport Toode Ühik 2002.a. 1.p.a. 2003.a. 2.p.a. Muutus, % Töötlemata m3 1 661 053 1 567 646 -5,6 ümarpuit, sealhulgas: Okaspuuhake tonn 357 929 333 095 -6,9 Lehtpuuhake tonn 14 302 23 169 62,0 Saematerjal m 3 643 571 659 527 2,5 Puitlaastplaat m3 70 254 73 644 4,8 Puitkiudplaat m2 8 215 241 9 185 446 11,8 Vineer m3 29 126 30 096 3,3 Import
# 360 Näide 2.2.13. Albert investeeris 700 EURi ajavahemikus 07.01.2011-30.07.2011 fondi, mille aastaintressimäär on 9,5%. Milline on investeeringu tähtpäevaväärtus S? Lahendus. Päevade arv investeerimisperioodil on 25 + 28 + 31 + 30 +31 +30 + 29 = 204 ning 204 P = 700, t aastat ja r 0,095. 360 Järelikult 11 204 S P (1 r t ) 700 (1 0, 095 ) 737, 68 EURi. # 360 Näide 2.2.14. Leida investeeringu tähtpäevaväärtus 15. detsembril, kui investeering koosneb
03.51 45103089957 876 #N/A Indrek Karjust 11.03.78 37803115227 144 #N/A Innar Svarts 12.10.66 36610126953 473 #N/A Eneli Veskus 09.01.76 47601098944 113 #N/A Lembit Hade 11.04.85 38504113534 454 #N/A Sirje Mullari 31.07.57 45707313665 751 #N/A Mihhail Übi 15.08.57 35708154703 762 #N/A Taivo Tosso 12.03.85 38503124434 645 25 Andres Meri 06.12.66 36612068083 1 095 #N/A Egert Randrüüt 30.10.67 36710302626 1 054 #N/A Mailis Laasik 30.10.68 46810309302 529 #N/A Siina Teder 16.12.69 46912164968 87 #N/A Virve Teder 19.10.74 47410197589 196 #N/A Eleri Hade 17.07.76 47607173894 23 #N/A Natalja Ots 21.01.80 48001217413 #N/A 10 Jako Saarniit 19.04.70 37004191716 49 #N/A Ivar Kodi 26.08.60 36008268109 #N/A #N/A Erkki Lohk 05.10
Esimese astme Taylori pol¨ unoomi abil saame f (a) 1 f (a) + (x - a) = 1 + · 0, 2 = 1, 1. 1! 2 Teise astme Taylori pol¨ unoomi abil saame 1 f (a) f (a) 1 f (a) + (x - a) + (x - a)2 = 1 + · 0, 2 - 4 · 0, 22 = 1, 095. 1! 2! 2 2! Kolmanda astme Taylori pol¨unoomi abil saame f (a) f (a) f (a) f (a) + (x - a) + (x - a)2 + (x - a)3 = 1! 2! 3! 1 3 1 1 + · 0, 2 - · 0, 2 + 8 · 0.23 = 1, 0955. 4 2
119 88,4 10 555 U=0,52 W/(m2·K) (+5 cm); Välisseinte lisasoojustus 251 72,2 18 151 U=0,19 W/(m2·K) (+12 cm); Akende vahetus: uued aknad 50 303,6 15 119 U=1,1 W/(m2·K); F1kokku 71 095 Hoone renoveerimise maksumus köetava pinna ruutmeetri kohta 241 Energiatõhususpakett E1 (ETA=225 kWh/(m2•a)) Projekteerimine, projektijuhtimine, 11 500 järelevalve; Soojustagastusega sissepuhke- 295 43,6 12 840 väljatõmbeventilatsioonisüsteem; Pööningu vahelae lisasoojustus
$)*"#(5+*)")0+#$)4&+*,$+1$!+96 R 9-#0!")0+#8$ "($"$ 9+'&/$ 1+*$)&"!40#.2$ $A+:&;&*8$ 0)$0($()0//$9&!4"#0()0!2$ $7)$ !+#(0'&*($)4&$ 5&*(+#8$ /0G&$ )4&$ !+95-)&*$ :40!4$0#(50*&'$ )4&$ 9+'&/8$ "($ "#$ 0#1+*9")0+#65*+!&((0#.$ (,()&92$ $7#$ H4"5)&*($I$JK*+9$?#09"/$ )+$ A-9"#L$ "#'$H4"5)&*$M$JK*+9$ H40/'$)+$?'-/)L8$ )4&$1+!-($(401)($1*+9$ 9&!4"#0(9$)+$ P +*."#0(98$1*+9$54,(0!($)+$%0+/+.,2$$ 340($0($#+)$*+!G&)$(!0&#!&2$$D+!G&)$(!0&#!&$0($&"(,2$$7)$'&"/($:0)4$)4&$ (095/&$(,()&9($:&$4";&$%-0/)$+-*(&/;&($'-*0#.$)4&$/"()$1&:$,&"*(2$$B0+/+.,$ '&"/($:0)4$)4&$!+95/&N$(,()&9($#")-*&$4"($&;+/;&'$+;&*$90//0+#($+1$,&"*(2$$ 34&$ !+95/&N0),$ +1$ %0+/+.0!"/$ (,()&9($ 0($ 0//-()*")&'$ 0#$ H4"5)&*$ O$ JK*+9$ B&4";0+*$ )+$PN5&*0&#!&L$ "#'$H4"5)&*$ Q$ JK*+9$ K-#!)0+#$)+$ R"/1-#!)0+#L2$$ 7#$)4&$1+*9&*8$ :&$ /&"*#$)4")$)4&$#&*;+-($(,()&9$ 0($-#0S-&$0#$%&0#.$;0&:&'$ 1*+9$)4&$0#(0'&$ J&N5&*0&#!&L$"($:&//$"($1*+9$)4&$ +-)(0'&$J%&4";0+*LT$0#$)4&$
annaabi.ee 
