Lapsed söövad nii nagu nende vanemad Inimeste toitumisharjumused on pärit nende lapsepõlvest, just sellepärast on varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse. Meedia kaudu jõuab meieni andmeid, kuidas tänapäeva lapsed on suuremad, raskemad, liiguvad vähe ja söövad palju rämpstoitu. Kas see on tõsi ja kas see on peredes probleemiks? Kõige parem aeg söögivalmistamise õppimiseks on siis kui ema on lapsega kodus. Valmistades lapsele toitu, õpib ema ka valmistama toitu perele. See võib olla ka aega last õige toiduga harjutada. Eesti laste probleemiks ongi just sageli see, et ei osata tavapäraseid roogi hinnata. Kuigi kooli- ja lasteaiatoit arvestab kõiki nüüdis aegseid toitumissoovitusi, ei armasta lapsed seda süüa....
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VENDMAT_HINNEHOMMIK Eesti N 170 63 57 39 1 5 võileib Eesti N 161 57 59 37,5 2 4 võileib Eesti M 183 80 48 43 2 3 puder Eesti N 183 81 58 42 2 5 võileib Eesti M 174 74 56 43 0 4 võileib Eesti N 171 70 57 39 3 4 puder Eesti N 161 59 55 37 1 5 võileib Eesti N 172 80 56 41 2 4 võileib Eesti N 183,5 68 55,5 40 3 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 171 57 56 39 0 4 võileib Soome N 175 68 56 40 2 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 168 70 57 40 2 5 võileib Ee...
SÕNALIIGID Eesti keel 3. klassile Heli Pundonen 2010 Töö sisu Etteütlus. Lausete analüüs ja sõnaliikide (nimi-, tegu- ja omadussõnade) määramine. Tabeli täitmine ja kontroll. Etteütluse tekst Vöödiline kass nurrub diivanil. Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. Rikkis televiisor kahiseb ja ragiseb. See suur õunapuu kannab ikka vilju. Tilluke tibu ja kirju kukk nokivad õues teri. Potis podiseb maitsev puder. Tasahilju poeb nukrus põue. Tööjuhis 1. Tõmba nimisõnale alla üks joon. 2. Tõmba tegusõnale alla kaks joont. 3. Tõmba omadussõnale alla katkendlik joon. Kontrolli! 1 Vöödiline kass nurrub diivanil. vöödiline (missugune?) kass (kes?) nurrub (mida teeb?) Kontrolli! 2 Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. lebab (mida teeb?) vana (missugune?) jahikoer (kes?) Kontrolli! ...
1 nädal Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Peatooraine sealiha kana köögivili kala seened veiseliha Roa vorm praad kaste pajaroog supp hautis ahjuroog Pearoa nimetus kotletid kanakaste ühepajatoit uhhaa Seenehautis Rulaad Lisandid kartulipuder, riis, porgandi- hapukoor, hapukoor, leib riis, valge kaste keedetud kartul, tomatisalat ananassi salat keeduleem valge kaste, hapukapsas Järelroog kisell Jäätis kringel pl...
SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 160 86 50 39 0-1 3 võileib jah ei N 162 60 55 37 0-1 3 võileib nii ja naa jah N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah 165 54 54 37 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 60 50 40 0-1 4 muu ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt ...
Mulgi pudru sünd. Ajalooliselt jääb mulgi pudru sünd 19. sajandi esimesse veerandisse, mil mulgid hakkasid esimesena tangu ja vastselt talupõldudele ilmunud kartulit koos pudruks keetma. Üle kogu Eesti levib Mulgi pudru valmistamise ja söömise tava on alles 19. sajandi viimasel veerandil. Seoses sellega, et mulgid teistes kihelkondades talusid päriseks ostsid levis Mulgimaalt mujale Eestisse ka mulgi pudru söömise ja valmistamise komme, nii nagu näiteks ka rasvasäilitamise komme, pekirasvaga keedetud tangudega kapsaste (mulgi kapsad) valmistamise ja söömise komme ning ka segakama. Mulgi pudru sünd oli tingitud uue vilja, kartuli kokkuhoiust. Et varutud vilju jaguks uueks saagikoristuse ajaks tuli varutud vilju toidutegemisel ühtlaselt kasutada ehk kokkuhoida ning just kokkuhoiu eesmärgil segatigi toidu tegemisel erinevaid vilju. Eesti leentes ja segatoitudes ei puudunud kunagi odratangud või odrajahu, olles iga roa tähtsaim koostisosa...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER Eesti M 186 95 59 44 1 4 võileib jah Eesti N 170 85 57 42 6 4 helbed või müsli nii ja naa Eesti N 169 50 54 38 1 3 võileib jah Eesti M 180 70 56 43 0 3 helbed või müsli nii ja naa Eesti N 170 55 55 37 1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul Eesti N 160 58 55 38 1 5 võileib ei Eesti N 161 57 55 39 1 4 võileib jah Eesti N 171,5 59 57 38 1 ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VENDMAT_HINNEHOMMIK Eesti N 170 63 57 39 1 5 võileib Eesti N 161 57 59 37,5 2 4 võileib Eesti M 183 80 48 43 2 3 puder Eesti N 183 81 58 42 2 5 võileib Eesti M 174 74 56 43 0 4 võileib Eesti N 171 70 57 39 3 4 puder Eesti N 161 59 55 37 1 5 võileib Eesti N 172 80 56 41 2 4 võileib Eesti N 183,5 68 55,5 40 3 4 ei söö tavaliselt hommikul Eesti N 171 57 56 39 0 4 võileib Soome N 175 68 56 40 2 4 ei söö tavaliselt hommikul Eesti N 168 70 57 40 2 ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 ...
SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt nii ja naa hommikul ei N 170 70 55 40 2-3 4 võileib jah jah N 172 65 53 40 2-3 3 müsli või helbed nii ja naa jah 173 80 57 44 0-1 3 võileib ...
MAINORI KÕRGKOOL ENESEKÄITUMISE MUUTMINE Kodutöö Juhendaja: Kaidi Kiis TALLINN 2010 Sissejuhatus Tänapäeval ei leidu naljalt kedagi, kes oma kehakaaluga rahul oleks. Mina pole samuti rahul. Seega hakkan muutma oma söömisharjumusi ja kavatsen kaalus alla võtta. Toitumistavade tervislikumaks muutmisel oleks esmane ülesanne toiduportsjoni vähendamine, teine samm rasvahulga kahandamine ning kolmas söögi valmistamisel kasutatavate rasvade vähendamine. Oluline on süüa teatud intervallide järel, sest see tagab organismile pideva energia juurdevoolu ning hoiab seedeelundeid püsivalt töökorras. Oluline on ka söömisele keskenduda ja manustada toitu võimalikult aeglaselt. Kiiresti ahmides võib kergesti süüa liiga palju ja eneselegi märkamatult saab kõht ülemäära täis. Dieediks valmistumine Juba kaua on vaieldud selle üle, milline on parim viis kaalus alla võtmiseks ja saavutatud kaal...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 ...
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti M 180 84 60 43 1 3 Eesti N 170 100 56 42 1 4 Eesti M 179 59 56 44 1 3 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti M 180 74 56 42 1 3 Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 ...
Teeme ise jõuluvorste! http://altrapoint.com/2011/09/frank-implications-consuming-sausages/ Heli Jürimäe Kaari Kressel Maarika Lõhmussaar Ajalugu Verivorstide tegemise tava tuli Eestisse mõisatest. Juba esimeses eestikeelses rootsi keelest tõlgitud kokaraamatus (1781) on olemas verivorstide retsept, seda küll rukkijahuga. Verivorsti valmistamise eeskuju jõudis eestlasteni 19. sajandi alguses rootslaste ja lätlaste vahendusel. Tollaste ajaloolaste arvamuse kohaselt jõudis verivorst kui toit Eesti kaudu edasi ka Venemaale. http://www.arthistorynews.com/categories/Research Ajalugu 1930.aastateks olid verivorstid levinud üle Eesti, kõige rohkem tehti neid siiski Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. http//www.osta.ee Tinglikult võib verivorstide ja valgete ta...
Eesti talutoit Sissejuhatuseks tutvustan lähemalt leiba, leivakõrvast, jooke, lauanõusid, kombeid, tööjaotust, uusi toite ja toidukordade jaotust. 1. Leib Eesti talurahva peamine toit esimese aastatuhande esimestest sajanditest peale oli teraviljast. Kõige tähtsamaks kujuneski pärast talirukki levikut teise aastatuhande algul rukkileib. Leiba ei jätkunud alati mitte igaks päevaks. Sageli tuli leivaviljale lisada aganaid, ikaldusaastatel isegi tammetõrusid, sammalt või kanarbikku. Kevadel muutus ka niisugune leib haruldaseks. Leiba peeti pühaks. Seda tunnistab vanasõna "Austa leiba, leib on vanem kui meie". Leivaga ei tohtinud mängida ega leivaraasule peale astuda. Kui lapsel juhtus leivatükk käest maha libisema, pidi ta sellele ülesvõtmisel suud andma. 2. Leivakõrvane Kõik muu, mida leivakõrvale lisaks söödi, oli leivakõrvane. Leivakõrvasena tarvitati soolasilku ja poolvedelat jahusuppi ehk körti....
VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena na...
Iseseisev töö a) Hommikusöök lasteaia lapsele: Neljavilja puder,Maasika moosiga Piim Õun b) 3-käiguline lõunasöök ajateenijale: Borsi supp Hakk-Kotlett keedetud kartuliga ja valge kastmega Mannavaht piimaga c) Õhtusöök hooldekodu patsiendile: Kartuli püree singi kastmega Jogurt või Puuvili Keefir/Piim Koostatud konspekti abil,Robert Rand (K-11A)
Päev 1: Hommik Lõuna Õhtu Juustu sai (2) Snitsli praad (1) Kartuli puder(1) 199.12 kcal 678.32 kcal 157.2 kcal Päev 2: Hommik Lõuna Õhtu Vorsti leib(2) Pikkpoisi praad(1) Kalasupp(1) 306.8 kcal 537.86 kcal 132.55 kcal Päev 3: Hommik Lõuna Õhtu Vorsti leib (2) Kanasteigi praad(1) Grill kanakoib(1) 306.8 kcal 521.89 kcal Makaronid(1) 332.5 kcal
Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutainast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segavi...
MENÜÜ KOOSTAMINE SUURKÖÖKIDELE Haigla Vähene soolasus Kergesti seeditav Arst peab arvestama, inimese haigusega. Tervislik Lõunaoode. Päevas 2 korda soe söök (hommik,lõuna) õhtul tavaliselt puuvili või võileivad. Hooldekodu Kergesti näritav Kergesti seeditav Maitsev Vähe soolane Vähe rasvane Odav Üldlevinud söögid Vangla Toit peaks andma palju energiat Maitsev Tervislik Vitamiinide rikas Odav Palju valke jt toitaineid. toitev Lasteaed Kord kuus söögiks viinerid. Hommikusöögiks tavaliselt puder. Toit peaks olema üldlevinud,mida kõik söövad. Tervislik. Odav
HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV TÖÖLEHT NR 1 Loe järgnev jutt kaks korda hoolikalt läbi. Hingedeaeg algab mihklipäeval 29. septembril ja lõpeb hingedepäeval 2. novembril. Hingedepäeva piirid pole väga kindlad, mõne uskumuse järgi lõpeb see aeg alles enne jõule toomapäeval. Hingedeajal on Eestimaa ilm läbi aegade olnud uduvihmane ja tihti ka tormine. Selle kohta arvati vanasti, et hingedeajal on õhk siia ilma tulnud hingedest paks. Seetõttu ei saanud inimesed ja loomad (eriti hobused) vabalt hingata lõõtsutasid ning olid üleväsinud. Maa kohal hõljus udu. Puud olid raagus. Jõed hakkasid jäätuma. Tuulevaikust häirisid aeg-ajalt ägedad iilid, mis märkisid hingede parve möödumist. Hinged liikusid tavaliselt hulgakesi koos. Nende tõstetud tuult nimetati hingetuuleks. Tormiilm tuleb aga hingede rändamisest, elav liikumine sünnitab tuult ja tormi. Oma suguvõsa kunagisi liikmeid a...
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks....
Lemonade limonaad ginger beer alkoholivaba õlu coke koka salt - sool diet-toitumine, toit chew-närima beetroot-punapeet vegetable swallow-neelama spaghetti macaroni dish-toit, roog; corn flakes porridge-puder flour-jahu trout-forell salmon-lõhe herring-heeringas pork-sealiha minced meat-hakkliha beef-veiseliha bacon-peekon veal-vasikaliha jelly-tarretis indigestion-seedehäire oven-ahi chest-kummut drinkable-joodav edible-söödav tasty-maitsev appetizing-isuäratav lard-pekk buttermilk-hapupiim, kefir portion-osa helping-portsion spread-võileivakate mashed-püreestatud a loaf of bread-leivapäts mustard-sinep jug-kann gas cooker-gaasipliit recipe-retsept yeast-pärm cinnamon-kaneel greasy-rasvane sourkraut-hapukapapsas braise-hautama lumf of sugar-suhkrutükk spice-vürts vinegar-äädikas fry-praadima bake-küpsetama boil-keetma cook-küpsetama soluble-lahustuv ladle-kulp fork-kahvel sieve-sõel French bean-aeduba dough-tainas clove-nel...
Toitumistavad paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal eestis, ning valmistatakse ka sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis on tuntud ja tunnustatud eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes 20 saj-ni väga kindel toidukord. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise aega kulutada. Hommikusöögiks oli eelmise õhtu ülejäänud toit, kõrvale ka midagi kiiresti valmivat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti s...
Eestlaste toidukultuuri areng Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp),...
Essen und Trinken Lebensmittel das Lebensmittel, - toiduaine das Brot, - e leib das Weißbrot, - e sai das Brötchen, - kakuke/kukkel der Kuchen, - kook die Butter, - või die Wurst, - vorst der Käse, - juust der Schinken, - sink der Quark, - kohupiim die Marmelade, - n moos das Ei, - er muna das Rührei, - er munapuder ein gekochtes, gebratenes, rohes, faules Ei keedu- ,prae- , toores- , mädamuna der Fisch, - e kala das Fleisch liha das Schweinefleisch, das Rindfleisch sealiha, veiseliha das Rindersteak, - s veiselihapraad das Kotelett, - e kotlett die Bulette, - n frikadell das Hähnchen, - kanaliha die Knödel, - n jahuklimp der Salat, - e salat die Suppe, - n supp der Braten, - praad der Nachtisch, - e = die Nachspeise, - n = das Dessert, - s magustoit der Hamburger, - hamburger die Pizza, - s = Pizzen pitsa das Eis jäätis der Pilz, - e seen die Beere, - n mari der Brei, - n puder der Grieß manna die Haferflocken kaerahelbed die Grütze,...
Naistelaagrid toimuvad ,,Tule ja tunneta end osakesena loodusest. Kosuta oma meeli ning naudi puhkust rahulikus looduses."Kui on jutumärgid ja see on tsitaat, peaks olema all nimi, kelle tsitaadiga on tegu v pole jutukaid vaja KAVA Saabumine pühapäeva õhtul kell 19.00. Tutvumine, ergutame meeli (inimesel on mitmeid meeli) ja keha ürditeega Jalutame looduses ning korjame materjali eesmärgiga valmistada endale energiavaip Lõkkeõhtu - valmistame nõgesekotlette Esmaspäev Hommikusöök - üks sõna tervislik puder või röstitud helbed, lisaks ürditee/ kohv. Retk loodusesse - tutvume erinevate taimedega, korjame ravimtaimi (paku soodsat võimalust varuda koju kaasavõtmiseks looduslikku teematerjali) Lõuna - ürtidega omlett , taimetee Õpime valmistama taimedest erinevaid tooteid: tinktuure, siirupeid jm. Enne lahkumist maitseme loodusest korjatud taimedest valmistatud...
Liha-Kött Vorst-en korv Kotlet-en biff / en kotlet Praetud kana-en kycklig Lihapallid-köttbullar Fisk och skaldjur-koorik En sill-heeringas Krevett-En räka. Turks-torsk Piimakaubad- mejerivaror Juust-en öst Juustutükk-ostbit Muna-ett ägg Jogusrt-en yoghurt Kastmed ja maitseained Tahkem moos-en marmelad Ketsup-en ketchup Sinep-en senap Suhker-socker Sool-salt Pipar-pepper Kaste-en sås Saia tooted Leib-ett bröd Limpa-leivapäts Sai,soolane kukkel-en fralla Võileib-en smörgås(ar) Kook-en kaka Magus saiake-en bulle Tort-en tårta Hernesupp-ärtsoppa Siirup-sirap Hot dog-varm korv,grill korv Puder-gröt Jäätis-glass Müsli-en müsli Maisihelbed-en corn-flakes/ en flingor Riis-ett ris Pasta- en pasta, makaroner Joogid Kohvi- ett kaffe Tee-ett te Vesi-en vatten kakao ( choklad limonaad-en läsk õlu-en öl mahl-en juice morss-en saft vein-en vin tume vein-rött vin hele-vitt vin Köögi,aed-viljad-grönsaker Tomat-en tomat Kurk-en gurka Sibul-en lö...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut P-BROMOATSETANILIID Protokoll Karen Ofljan YAGB22 Õpetaja: Marju Laasik, Orgaanilise keemia õppetool, assistent Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. TEOREETILINE OSA.............................................................................................5 1.1 Reaktsioonide iseloomustus ja mehhanism........................................................5 1.1.1 Atsetaniliid...................................................................................................5 1.1.2 p-Bromoatsetaniliid......................................................................................6 1.2 Kasutat...
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka...
Roa nimetus Rahvusköök Roa lahtiseletus Lorrane`i pirukas Prantuse köök Peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas. Foie gras Prantsuse köök Nuumatud hane või pardi maksast. Pääsupesasupp Hiina köök Pääsupesade materjaliks kasutavad pääsukesed oma süljega kokku kleebitud meriadru. Kevadrullid Hiina köök Õhuke pannkook. Tortelliinid Itaalia köök Pastatooted, mida täidetakse liha, juustu, kohupiima ja spinatiga. Minestrone Itaalia köök Köögiviljasupp. Carpaccio Itaalia köök Veiseliha keeratakse rulli ja pannakse külma, hiljem lõigatakse õhukesed viilud ja kaetakse erinevate lisanditega. Tiramisu Itaalia köök Magus vormiroog (muna, j...
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva Kardinad verhot Dush suihku Kartul peruna Eile eilen Katus katto Elanikud asukkaalle Kelder kellari Elutuba olohuone Kevad kevät Eramaja omakotitalo Kihiline tordilõik täytekakku Esik eteinen Kirjutuslaud kirjoituspöytä Esimene korrus ensimmäinen kerros Kohupiimakook rahkakakku Garaaz autotalli Kohvimasin kahvinkeitin Garderoob vaatenhuone Kortermaja kerrostalo Gramofon lt-soitin ...
Sportvõimlemine rööbaspuudel Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime Andrese rist. 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolm...
TERVISLIK TOITUMINE ÕPILASTELE Autor: Inger Kändla 8.klass Juhendajad: Riina Vainu, Riina Suur Teema valik ja eesmärk Autorit huvitas toitumise teema Kuidas toituvad Kose gümnaasiumi eakaaslased? Missugune on tervislik toitumine? Eesmärk Anda ülevaade tervislikust toitumisest Analüüsida Kose Gümnaasiumi 6.-8. kl õpilaste toitumisharjumusi ja eelistusi Tööprotsess Teema valimine Juhendajaga koos küsimustiku koostamine Teema tutvustamine emakeele tunnis Küsimustiku tulemuste analüüsimine Töö teoreetilisesse osasse materjali otsimine Tervisliku toitumise alused: Toidupüramiid annab piltliku ülevaate tervislikust toitumisest Taldrikureegel on hea abivahend mitmekesise lõuna- või õhtusöögi kokkupanemiseks Kose Gümnaasium 6.-8. kl küsimustiku analüüs ja tulemused Kuidas toituvad õpilased hommikul? · Suurem osa õpilasi sööb hommikust, veerand testile vastanud õpilastest kas ei söö või sööb harva hommikust 20 ...
7.klass Koostanud: Anu Laidinen RAHVALUULE VÄIKELIIGID 2010 Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on vanasõnad mõistatused kõnekäänud Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on Click to edit Master text styles Second level lühikesed Third level väljendusrikkad Fourth level Fifth level tabavad. Rahvaluule väikeliigid 7.klass VANASÕNAD kir jeldavad, iseloo...
Viikingite retked Kes olid viikingid? · Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. · Elati Põhjamaades rannikukülades. · Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. · Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). · Kasvatati ka köögivilju. · Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. · Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. · Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. · Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. · Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. · Viikingid uskusid paljusid jumalaid. · Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. · Surnud vii...
EESTI RAHVUSKÖÖK Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Äärmiselt lihtne oli toidu laualeandmise viis: puukausis supp, vaagnal suure tükina liha, sinna juurde lõhnav rukkileib, või jälle puupütis või, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga jne. Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-, kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning k...
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAAN Aisel Agajeva Tallinn 2014 1. Äriplaani kokkuvõte Äriplaani eesmärgiks on avada Tartu Tervishoiu ühiselamus kohviku. Uus kohvik pakub soodsa toitu eelkõge ühiselamus elavatele tudengitele. Klientide protsentuaalne jaotus: 90% tudengid, 10% tööealised (külalised, õpetajad). Seni on toitlustusteenust pakutud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Uues kohvikus tuleb kuni 30 inimese toitlustamise võimalus. Ettevõtet planeeritakse 9 töötajate arvuga kaasa arvates 2 omanikku. Ettevõte tugevad küljed on väike, sõbralik kollektiiv, rõhk kvaliteetsel teenindusel, mõnus atmosfäär, madalad hinnad, võimalus toitu kaasa võtta ja ettetellida. Kohviku planeeritavad lahtioleku ajad: 7.30-20.00. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Tervise kohvik Ettevõtte juriidiline vorm OÜ Aadress Narva mnt....
Eluolu Roomas Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekuns...
Roa nimetus Millisesse kööki Roa lahtiseletus(Mis roog on ja millisest kuulub? toorainest valmistatakse) Lorane`I pirukas Prantsuse köök Peekoni,juustu,munade ja koorega täidetud lahtine pirukas. Foie gras Prantsuse köök Valmistatakse paksuks nuumatud hane või pardi maksast. Pääsupesasupp Hiina köök Pääsupesade materjaliks kasutavad pääsukesed oma süljega kokkukleebitud meriadru. Kevadrullid Hiina köök Õhukesed pannkoogid. Tortelliinid Itaalia köök Pastatooted,mida täidetakse liha,juustu, kohupiima ja spinatiga. Minestrone Itaalia köök Köögivilja supp. Carpacc...
Mina talupojana Olen pärisorjast talupoeg ja minu nimi on Karl. Mul on naine, kelle nimi on Carolyna ja kaks last, kelle nimed on Cikuta ja Cedrikuta. Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa. Meie peres on levinud kolmeviljasüsteem. Kõigepealt jagame põllu kolmeks osaks, siis ühele osale paneme suvivilja, teisele talivilja ja...
Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava...
Liisusalmid koos liigutustega Lahti-kinni Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), käsi on mul kaks(tõstavad ükshaaval parema ja vasaku käe üles). Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), tee üks väike plaks(teevad kolm plaksu). Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii(teevad kätega vurri terve rea vältel). Lehvita neid, lehvita neid, lehvita neid nii(lehvitavad kahe käega terve rea vältel). Allikas: http://www.beebiweb.ee/?id=1342 Linnuke Lendab väike linnuke(liigutavad käsi külgede peal üles-alla) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Süüa otsib endale(liigutavad nimetissõrme ja pöialt kokku-lahti) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi) Laskub ruttu oksale(kükitavad maha) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Marju leiab endale(nopivad maast sõrmedega marju) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Allikas: http://www.ht.ut.ee/981928 Näpulapsed Näpulastel on kõht tühi(käed pai...
Minu turismitalu hommikusöögi menüü Söögisaalis on iseteenindus ehk klient valib ise omale väljastus letist sobilikud komponendid vastavalt enda eelistustele. Iseteenindus käib mööda väljastusletti. Toidu saab asetada taldrikule, mis asetseb kandikul. Pakume hommikusöögiks nii magusaid, kui ka soolaseid toite. Loomulikult käib minu menüü juurde ka joogivalik. Toidud Kuum lett: Praetud munad (Ühelt poolt praetud ja mõlemalt poolt praetud) Keedetud munad (3 minuti munad ja 7 minuti munad) Ahjus küpsetatud viinerid Kuumad võileivad singi ja juustuga Ahjus küpsetatud peekon Kartulikroketid Mannapuder Neljavilja puder Külm lett: Maasika jogurt Banaani jogurt Keedusink Lastevorst Salaamivorst Eesti juust Margariin Apelsini keeks Purukook Joogid: Tee ( Must tee ja marjatee) Kohv Kakao Piim Vesi Lisandid: Leib Sai Sepik Müsli Maisihelbed Kookosepuru Sool Pipar 1 inim...
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmeh...
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsiona...
VarioCooking Center Joonis Joonis Joonis VarioCooking Center 111+ VarioCooking Center 111+ · Frima mudel 1 kaksikpanniga, rõhkküpsetus reziimiga. 16 liitrit + 3 liitrise mahutavusega. · Mõõtmed: 1200(laius) x 770(pikkus) x 1100(kõrgus)mm. · Võimsus: 20kW 3N (faasiline) AC (vahelduv vool) 400v (volti). VarioCooking Center 112+ VarioCooking Center 112+ · Pikkus: 1200 mm · Laius: 777 mm · Kõrgus: 1100 mm · Mahutavus: 2 x 16 l, 2 x 11 dm² · Võimsus: 400 V, 32 A, 17 kW, FAS: 3N, KV ¾ VarioCooking Center 211+ VarioCooking Center 211+ · Frima ühepanniga mudel 1, rõhkküpsetud reziimiga. · 100 liitri mahutavusega. Mõõtmed: 1157 (laius) x 914 (pikkus) x 1100 (kõrgus)mm. · Võimsus: 30 kW 3N (faasiline) AC (vahelduvvool) 400 v (volti). VarioCooking Center 311+ VarioCooking Center 311+ · Frima ühepanniga mudel 1, rõhkküpsetud reziimiga. 150 liitri mahutavusega. · Mõõtmed: 1535 (laius) x 914 (pi...
Talupojad keskajal Seisvused kujunesid välja feodaalkorra ajal: vaimulikud olid kõige peamised, teisena tulid feoodid ning kolmandad olid talupojad. Talupojad pidid toitma nii feodaale kui ka vaimulikke. Talupojad elasid mõisade kõrval koos oma peredega väikestes hurtsikutes. Mõis koosnes peamajast, feodaalide põldudest, talupoegade hurtsikutest ning nende põllumaast. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.Keskajal kasutati kaheväljasüsteemi ehk põld oli jaotatud kaheks osaks. Ühel osal kasvatati vilja, teine osa oli puutumatu. Järgmisel aastal oli esimene osa puutumatu ja hariti teist osa. Kasutamata osale tehti samal ajal alet e. põletati puid ning järgmisel aastal pandi mulla sisse uus vili. Talupoja koormiseks oli teha mõisas tööd ning anda osa oma saagist feodaalile. Põhja-Euroopa talupoegade maja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
