Head mõtted, kurjad mõtted Me elame kiiresti muutuvas ühiskonnas, kus teaduses või majanduses on toimunud arenguid ja murranguid, kuid mida ilma mõteteta poleks toimunud. Nimelt juhivad iga inimest tema mõtted. Pole teada, kust meie mõtted tulevad, aga siiski tegutseme nende järgi, kas need on siis positiivsed või negatiivsed. Muidugi oleks hea, kui saaks kõik halvad ning ebameeldivad mõtted eemale tõrjuda. Samas võivad ka head mõtted märkamatult palju kurja korda saata. Toon lihtsa näite keerulistest inimsuhetest tänapäeval: tahes püstitada oma eesmärke ja luua helget tulevikku, tõrjume endast eemale lähedased ning sõbrad, tundmata huvi nende rõõmude või murede vastu. Armastus on teada-tuntud, silmale nähtamatu ja kõrvale kuulmatu, kuid ka selle nimel ollakse võimelised palju korda saatma. Parimad sõbrad võivad teinekord saada vihavaenlasteks ning vend võib tõsta käe venna vastu. Või siis sõjad,...
1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone. · Käitumisteraapia lähtub ideest, et düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühholoogilise haavatavuse koostoimes. · Teraapia eesmärgiks on muuta käitumist, mis omakorda toob kaasa kognitsioonide ja emotsioonide muutuse. 6) Kes on kognetiivse käitumisteraapia rajaja? A.Beck ...
Mõte ja kogemus. Kuidas erinevad või sarnanevad mõte ja kogemus? Minu arusaam mõttest kui sellisest on, et mõte on kui idee või plaan, millegi teostamiseks või siis mõte kellestki või millestki. Kogemus aga on juba teoks tehtud mõte või siis improviseeritud tegu mille tagajärg on kogemus. Inimesed ei tee alati nii nagu nad mõtlevad vaid on juhtumeid, kus inimesed tegutsevad hetkeajel. Alati ei tehta kindlat plaani või ei mõelda läbi mida nad teevad või tegema hakkavad. Mõte võib eksisteerida ilma kogemuseta. Mina nimetaks seda siis unistuseks, seda aga ainult siis kui mõte mida sa mõtled on hea, mis tundub sinu jaoks võimatu. Poleks võimalik nimetada unistuseks mõtet kus su vanemad surevad ära või sinu sõpradega juhtub midagi. Inimesed unistavad väga tihti. Unistused on kui väljapääs reaalsusest. Inimesed ei saa seda, mida nad alati tahavad ja selleasemel, et oma unistuste poole püüelda nad u...
Olevik pulbitseb minevikust ja pakatab tulevikust Olevik on väga lühike ajahetk. Me ei saa kuidagi minna tagasi hetke, mis möödus meist sekund tagasi. Minevik on aeg, mis on juba olevik olnud. Tulevik on aeg, mis pole veel olevikuks saanud. Mineviku, oleviku ja tuleviku vahel on õhkõrn piir. Olevik on aeg, mida vahetult läbi elatakse ja milles toimuvat tajutakse vahetult. Minevik on aeg, mis eelneb olevikule või kõik see, mis on ajas möödunud. Sellisena vastandub minevik tulevikule ning erineb olevikust. Olevikus kajastuvad kõik minevikus tehtud teod. Olevik kujuneb minevikust. Ilma minevikuta poleks oleviku ja vastupidi. Olevik pulbitseb minevikust nagu vesi pulbitseb purskkaevust. Iga piisk on üks tegu, mõte, mis panevad vee loomulikult voolama. Piisad moodustavad terviku. Samamoodi on ka mineviku ja olevikuga. Mineviku mõtted ja teod moodustavad ühtse terviku ja see kõik nagu voolaks sujuvalt läbi oleviku, haarates endaga kaasa k...
Saladus ,,Saladuse" põhitees on, et me ise loome oma reaalsuse. ,,Saladus" annab meile võtme, kuidas seda kõige osavamalt teha. Raamatu peategelaseks on universaalne külgetõmbeseadus, mille sisuks on tõestatud teadmine, et sarnane tõmbab sarnast, meie mõtted ja tunded on justkui magnetid ja see toimib alati, hoolimata sellest, kas meie sellega arvestame või mitte. Aastatuhandete jooksul kinnitust saanud tarkused ei leia paraku aga tihtipeale kasutust, olgugi nad teada ja kättesaadaval. ,,Saladus" teeb loomisprotsessi ja selle olemuse lugejale nii arusaadavaks, et pärast lugemist on raske seda oma elus mitte kasutada. Ja kehtib see igas valdkonnas alates tervisest, suhetest, rahast, tööst, loomingust kuni maailma üldise heaoluni välja. Raamat meenutab lugejale ka seda, kui oluline on ära tunda ja endale selgeks teha oma tõelised kutsumused ja soovid, mis on juba pool teed eduni, mille saavu...
Minu tunded Minu negatiivsed Mõtete Ratsionaalsed Kuivõrd usud (emotsioonid) mõtted seoses vaidlustamine. mõtted (nö oma esialgset selles situatsioonis selle positiivsed negatiivset mõtet (ühesõnalised). situatsiooniga Milliste mõtted). praegu. Palun hinda iga (pikemad laused). küsimustega saab oma mõtet 1-10 Palun hinda iga neid mõtteid Palun hinda iga Palun kirjuta skaalal (kui oma mõtet 1-10 kahtluse alla oma ratsionaalset ainult number 1- tugevalt see mõte skaalal (kui seada? Palun esita mõtet 1-10 skaalal 10 skaalal. sinu pead läbis) tugevalt see mõte iga mõtte juurde (kui tugevalt see sinu pead läbis) küsimus mõte sinu peas ...
Kätlin Ilves 12B Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Filmi teemaline tööleht 1. Kui Wilde'i sümbolistliku fantaasialoo elegantne vaimukas stiil esindab estetismi, siis film kuulub oma üheselt mõistetava ja julma kujundikeelega pigem naturalistliku kunsti valdkonda. Meenuta naturalismi tunnuseid ja põhjenda selle mõiste kasutamist. Naturalismi tunnused:1) Inimeses on määravad bioloogilised mitte sotsiaalsed tegurid. Inimese käitumise määravad tegurid nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Dorian Gray filmis käitus Dorian vastavalt oma vajadustele, mõtlemata mida see kaasa toob. Naturalismis kirjeldati kiretult elu inetumat poolt ja inimese allakäiku. Kogu film oli minu meelest üsna kiretult kujutatud, oli küll palju alastust j...
Raskolnikov on Peterburi produkt Peterburi vägistamised, prostitutsioon, enesetapud, vaimne- ja füüsiline vägivald ning mõrvad. Selline ongi Dostojevski kohutav maailm. Inimest ümbritsev keskkond mõjutab kindlasti tema arengut ja väärtushinnangute kujunemist. Inimene, kes tuleb ühiskonnast, kus valitseb harmoonia, on vaimselt terve ja oskab teistega arvestada. Inimene, kes tuleb ühiskonnast, kus valitseb kaos, on ebakindel ja egoistlik. ,,Kuritöös ja karistuses" peegeldv ühiskond pole kaugeltki harmooniline. Peterburi ise sünnitabki ebainimlikke suhteid ja egoismi. Kui linnaelanik ei näe enda ümber muud kui vägivalda, siis kas pole õigustatud tema mõtted, mis liiguvad mõrva suunas? Kui ta näeb vägistatud tütarlast, keda ootab ilmselt prostituudi elu või on igal tänaval näha kõrtsidest väljuvaid alkohooolikuid, siis kas sellised mõtted pole mitte loogilised? Nähes selliseid alandatuid j...
1. Üldistunud ärevushäire korral esineb ülemäärane ja ulatuslik muretsemine, mis ei ole seotud kindlate keskkonnatingimustega 2. Foobiad on häired, kus ärevust põhjustavad situatsioonid või objektid, mis tegelikult ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lah...
Õnn Paljud arvavad, et õnn on see, mis lihtsalt tuleb, mis on saatuse poolt sulle määratud ja mille heaks ei pea ise midagi tegema. Nii palju, kui ilmas on inimesi on ka erinevaid mõtlemisi ja erinevaid kõnepruuke. Mõtlemisel on üks hea omadus, kui mõtted jäävad meile endale, ei tee need haiget ka kellelegi teisele. Sest on ju öeldud, et ühe õnn on teise õnnetus. See ei pruugi küll alati nii olla, aga ei või iial teada. Kui sa aga oma mõtted juba välja ütled, oleneb kõik nüüd suhtlemisviisist. Tänaval jalutades võib märgata palju rõõmsa näoilmega inimesi, kelle kohta võib öelda, et ta tundub olevat õnnelik. Usun, et ta on kindlasti ennast õnnelikuks mõelnud. Kui inimene on juba seesmiselt ennast positiivselt häälestanud, ei tundu väljast tulev infotulv ka nii negatiivsena. On ju osa inimesi, kes mõtlevad iga asja enda jaoks positiivseks, isegi siis, kui tegelikult on tegu nega...
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on s...
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt ,,Raamatud" Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt ,,Raamatute kirjutamisest" Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: võib olla nii fraas kui ka terviklause ei ole liiga pikk osutab teksti tuumale pealkiri on metafooriline ja/või tabav pealkiri on sobiv ja üldistav hoidub hinnangutest 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (,,Inimene on saladus") Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte (,,Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teiste...
Kew Gardens Virginia Woolf 1. Novelli aeg ja ruum 2. * Kelle vaatepunktist on sündmused edasi antud? * Mida saame tegelaste kohta teada? * Mis ühendab tegelasi? 3. * Novelli keelekasutus ( lause pikkus ja keerukus). * Kuidas haakub sisuga? Too näide. 4. Kuidas tõlgendada ( oma arvamus) 1. Novelli ruum leiab asukoha Kew Gardens'i lillepeenra juures. Iga lõik paarikeste kohta algab lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab, kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv. Novell jaotuks nagu kolmeks ja justkui üheks lisaajaks tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike. Tekstid paaride kohta novellis on küll pikad, kuid reaalsuses oleks ne...
Kriitiline mõtlemine ja praktilised nõuanded Õppimine kõrgkoolis Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a. Silja Akki Maria Vassiljeva Anna Kivilo Uljana Kozlova Mis on kriitiline mõtlemine? · Kriitiline mõtlemine on oskus, mida tuleb arendada harjutades, see on aluseks kõrgkooli õppimiseks. Läbimõtlemi Otsustamin ne e Süsteemne mõtlemine Probleemi Kriitiline lahendamin e mõtlemi ne Hariduspsühhoologi Benjamin Bloomi mõistmine ...
Descartes'i 6. filosoofilise meditatsiooni kokkuvõte Lihtsa struktuuri põhjal Antud artikkli põhiväide on ,,ma" olen mõtlev asi. Descartes väidab, et inimene on midagi muud, kui tema keha ja suudaks ilma selleta eksisteerida, ehkki inimene on oma kehaga väga tihedalt seotud on küll mõtlev asi, mis pole piiratud, kuid siiski on selgepiiriline idee kehast ulatuvusega asi, mitte mõtlev. Sellest järeldab, et inimene on midagi muud kui tema keha ja ta suudaks ka ilma selleta eksisteerida. Siinkohal jätab Descartes tõestamata, mis on see ,,midagi muud", millest inimene koosneb? Kuidas see ,,mõtlev" osa meist suudaks ilma kehata eksisteerida, kuna Descartes väidab, et vaimu mõjutab ka aju, mis on siiski ju keha osa? Inimene aistib, et see keha, kus ta ,,eksisteerib" viibib paljude teiste kehade vahel, mis võivad teda mõjutada positiivselt kui ka negatiivselt, mida mõõdetakse tunnete ...
KUIDAS KIRJUTADA ESSEED? 1. MÕTETE PÜÜDMINE. Esimese asjana tuleb teema mitu korda läbi lugeda ning sellest õigesti aru saada. Võtta seisukoht ning peas mõelda läbi argumendid, millega oma seisukohta tõestad. Ka mõtete püüdmiseks saab kodus iseseisvalt valmistuda. Selleks on oluline suur lugemus ja lai silmaring. Kui oled üheaegselt paljude teemadega kursis, tulevad mõtted teatud esseeteema kohta kui iseenesest. Kui oled teemaga piisavalt mõttes tööd teinud, tuleb hakata neid kirja panema. Selleks võib kasutada nimekirja, mandalat või mõnda muud endale sobivat mõtteplaani. Mõtted tuleb üles kirjutada kriitikameeleta, kirja tuleb panna kõik, mis antud teemaga seoses pähe tuleb. See aitab erinevaid mõtteid koguda. 2. MÕTETE KORRASTAMINE. Mõtete korrastamisel on vaja sisse lülitada oma kriitikameel. Tuleb üle lugeda oma mõtted, tõmmata maha need, millest kirjutada ei oleks sobili...
Ideekaart 1) Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa · Põhitegelased: Andres Paas väga töökas, sihikindel ja tugev. Ta ajas taga tõde ja õigust, kuid sai peagi aru, et see ei maksa eriti palju ning aegajalt on kasulik tõde veidi väänata.(Pearuga pool oma elust kohtu vahet käies). Ta oli ühtlasi ka suhteliselt jonnakas ja arvas, et temal on alati õigus, teised on tema vastu ülekohtused. Pearu Murakas kaval, salalik ja visa hingega. Ta tahtis Andrese maad endale saada, sest arvas, et Vargamäe ei saa eksisteerida kahe peremehega. Selleks, et Andrest Vargamäelt minema saada, mõtles ta välja üha uusi vingerpusse, mis kahte meest lepitamatusse tülli viis. · Tegevus: aastatel 1870-1890, tegevus toimub peamiselt Vargamäe Mäe ja Oru talus ja külakõrtsis · Põ...
Lektüürileht Pealkiri Läänerindel muutuseta Autor Erich Maria Remarque Lk arv 176 Illustraator Anneli Aarma 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida sõjast Raamat rääkis saksa läänerindel. sõduripoistest, kes rindel sõdides erinevate raskuste käes kannatama pidid. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 2. „Me istume justkui omaenda Sõjas pole sul mingitel 63 hauas ja ootame vaid, et hetkedel peale ootamise meile mulda peale aetaks.” midagi muud teha. Vaenlase nina all kükitades tundubki, nagu istutaks ...
Mis või kes ohustab Eesti kirjakeelt? Keele säilimise ja arenemise jaoks on kõige tähtsam see, et seda kasutatakse. Eesti keel on Eesti riigikeel alates 1989. aasta keeleseaduse järgi. Kõigil eestimaallastel on seaduslik õigus saada keelelist õpet ja haridust. Paraku ei ole kõik nii ilus ja muretu kõikides Eesti piirkondades. Õnneks on meil olemas keelekaitse Keeleinspektsiooni näol. Keeleinspektsioon pakub järelvalveteenust eekõige mitte-eestlaste keelekasutuses. Eesti keelt kasutab aktiivselt kirjakeelena veidi rohkem kui miljon inimest. On suur saavutus, et sellise suhteliselt väikese rahvaarvu juures on meie kirjakeel sajandeid säilinud. Tänapäeval tegutseb Tartu Ülikoolis eesti kirjakeele uurimiskeskus. Nende eesmärk on luua vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektroonilised kogud. Samuti uurivad nad eesti keele sõnavara ja grammatikat. Teine suurem uurimiskeskus on Tallinnas Eesti Keele Institu...
Budism Elu mõte Aivi Õunap ja Helena Taim 4 tõde Click to edit Master text style 1. Elu on kannatus. Second level Third level Fourth level 2. Kannatusel on põhjus. Fifth level 3. Kannatust saab kaotada. 4. Virgumisele viib 8- osaline tee. 8-osaline tee 1. Õige vaade ehk arusaam 4 tõe mõistmine. 2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keske...
Mõte, tahe, jõud ja tegu ,,Maa õnnistuses" (Gnut Hamsun) Iga inimene on suuteline mõtlema. Kui tal on piisavalt tahet ja jõudu, siis suudab ta teostada oma mõtted ja muuta need tegudeks. Ka Gnut Hamsuni teoses ,,Maa õnnistus" on romaani läbivaks teemaks inimeste mõtete muutmine tegelikkuseks. Kas ainult mõttest piisab, et asuda tegutsema? Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal? Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, ho...
Iga inimene on suuteline mõtlema. Kui tal on piisavalt tahet ja jõudu, siis suudab ta teostada oma mõtted ja muuta need tegudeks. Ka Gnut Hamsuni teoses „Maa õnnistus“ on romaani läbivaks teemaks inimeste mõtete muutmine tegelikkuseks. Kas ainult mõttest piisab, et asuda tegutsema? Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal? Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, hoolimata sellest, et see oli aeganõudev ja üpris kulukas. M...
,,Keisri hull" Jaan Kross 1. Teose tegevus toimus aastatel 1827-1859. Teose tegevusaeg mõjutas minu meelest väga palju tegelasti. Näiteks oli väga suur austus Vene keisri Alakrander I vastu. Kirjalikes pöördumistes, mis talle tehti, on hästi näha, kuidas teda austati. Kirja alguses rõhutati keisri positsiooni, tema head valitsemist ning lahkust. Samuti mõjutas tegevusaeg inimeste arvamust teiste kohta. Näiteks ei peetud seda heaks, kui vasem tüdruk abiellub rikkama mehega. Nii juhtus aga peategelase Timo ja talutüdruku Eevaga. 2. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõ...
Mis on ilu? Ilu - mõiste ebamäärane ja iga inimene näeb seda erinevalt. Mõne inimese jaoks ilu - on ümbritsev loodus: jõed, mäed, metsad, maastikud, päikesetõusud või päikeseloojangud. Keegi näeb ilu inimestes. Näiteks ilus ja sale keha, suured silmad või konkreetse juuste värv. Minu jaoks ilu - see on midagi kõrgem. Mitte ainult see, mida ta näeb oma silmadega, vaid ka see, mida ta tunneb oma hingega. Raske nimetada iluduseks seda, mis toob kahju ning halvaid kavatsusi. Paljudele meeldivad vanad ja väärtuslikud relvad, aga minu jaoks ei saa kunagi olla ilus see, mis toob surma. Sarnaselt ka inimestega. Neil võib olla veatu välimus ja suurepärane stiil, aga kui nende mõtted on täis negatiivsust, siis minu jaoks ei saa ta kunagi olla ilus. Minu arvamuses ilu on headus, siirus, kaastunne ja toetuse oskus. Võib ka öelda, et ilu ei ole midagi globaalne ja ebatavaline, vaid peitub väikestes asj...
Essee Anti Saare "Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin" ainetel Käisin mitmeid päevi järjest raamatukogus endale meelepärast 'ühe-õhtu-lugemist' otsimas. Tavaliselt pole ma väga pirtsakas lugeja, ent ometi leidsin raamatu, mis minus tundeid tekitas alles neljandal päeval. Teoses "Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin" arutletakse inimese, sõnade, vaikuse, kirjanduse ning ajatuse olemuste üle. Samas kirjeldab autor lahkuminekut ning seda, kuidas mahajäetu hakkab kirjutama läbi vaikides lahkunud naise, moonutades tema sõnu, kirjutades tema mõtteid, kahetsust ning ajades teda nutma vastavalt oma soovile. Autoripoolsed mõttearendused panid mind mõtlema muidu elus märkamatute seoste üle. Eriti meeldis mulle autori mõnus voolav stiil, mis muutis lugemise veelgi nauditavamaks. "Sinu vaikimise müür andis mu jutule alguse. Vaikus- uksepauk- sa olid läinud. Ja sõnad, mis olin heitnud üle laua, hakkasid tühjaks jäänud toas sinu järele pärima; ...
Koolitöö või palgatöö- kumb on kergem? Noores eas tundub koolis käimine väga tüütu ja tihti tekivad mõtted, et miks seda üldse vaja läheb. Arvatakse alati, et tööl käimine on palju lihtsam, sest seal ei pea õppima ega koduseid ülesandeid lahendama ning makstakse veel palka ka. Arusaam, et ise endale elatise teenimine on väga keeruline, jõuab alles siis kui tarkused omandatud ning on aeg iseseisvasse ellu astuda. Maailmas valitseb kord, kus rahal on väga tähtis positsioon. Kuid kahjuks ei kasva raha puu otsas, seetõttu on selle saamiseks vaja palju vaeva näha- tööd teha. Kurb on see, et praegusel majanduslikult raskel ajal ei ole inimestel lihtne tööd leida ning seda saavad vaid vähesed, üldjuhul kogenenumad ja haritumad. Kooliajal ei osata hinnata kui kerge elu tegelikult on. Toit on laual, katus peakohal, riided seljas, sest nende eest tasuvad vanemad. Ise aga pead nende nimel vähe vaeva nägema, võibolla...
Victor Hugo "Jumalaema kirik pariisis" Kermo Petermann & Mattias Oga Pärnu Hansagümnaasium 10c Quasimodo Näide tekstist : ,,See on Quasimodom kellalööja! Ühesilmne Quasimodo! Kõverjalg Quasimodo! Elagu, elagu!" Näide tekstist : Muljed välistest asjadest murdusid tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Murdunud mõtted oli iseäralikud ja vildakad. Kindlasti kõhetub vaim puudulikkus kehas. Näide tekstist Mõne minuti järel laskis Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis ,,Juua!" Näide tekstist "Kui te kord tahaksite , et ma alla hüppaksin , siis poleks teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust. " Näide tekstist Mees, kellele need luud ...
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, see on kasulik, see aitab hoida keha vormis ja samuti on see tervisele hea. Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või selleks, et hoida ennast heas vormis. Sport arendab lihaseid ja füüsilisi võimeid. Sport on minu vaba aja suur sisustaja. Miks on sport kasulik? Spordist sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. Seda sellepärast, et paljude spordialade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste igapäeva elu on kiire, tehakse palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Sport vähendab stressi ja inimene tunneb end paremini ja vabamalt. Sporti tehes on vaja palju kannatust. Kui esimesed tulemused on käes siis tekib motivatsioon ja kohusetunne. ...
Minakaitsemehhanismid.Hakkavad tööle siis,kui iinmene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Nad on alateadlikud,inimene ise neid reguleerida ei saa.Nad on destruktiivsed(lammutav). Töötavad emotsioonide peale ja olukorda ei lahenda.Repressioon e. tõrjumine. Ärevust tekitavad tunded ja mõtted surutakse teadvusest välja.Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada.Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid tegurid,pealegi pole tõrjumine tavaliselt päris täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenäosümbolites ning keeleväärtustes. Regressioon e. tagasiminek.Võib aset leida olukorras,kui inimene ei tea parajasti kuidas toimuda.Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise.Raskele olukorrale tuleb ikkagi leida oma lahendus,regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi. Ratsionaliseerimine.Tähendab,et häiriv asi mõeldakse ümber.Seeläbi on inimesele võimalik leevendada...
Kas iga inimelu on väärtuslik? Maailmas elab peaaegu kuus miljardit inimest. Iga üks neist on oma ette indiviid. Kõigil neil on oma isikupära-välimus, kehahoiak, mõtted, teadmised. Mis kasu on inimeste individuaalsusest? Nende omaduste abil tunneme me üksteist ära.Teiste inimeste mõtted ja teadmised aitavad arendada edasi meie isiksusi. Lugedes raamatut, jätame me kirjaniku loomingut meelde ning kasutame seda edasises elus. Kas siis iga inimese mõtted ja isikupära on tähtsad?. Lähtudes inimeste individuaalsest poolest, ei leidu identseid inimesi. Igaüks on erinev. Juba eostudes saame me kaasa vanemate geene. Sündides mõjutab meid ümbritesv keskkond, sealt kujunevad välja emotsioonid ja tunded, mis meid hakkavad hõlmama ka edaspidises elus. Kasvades omandame uusi kogemusi, kohtume ka uute inimestega, kes mõjutavad meie isikupära.Inimene kui mõtlev elusolend, siis on äärmiselt tähtsad meie teadmised ja mõtted.See lubab meil kohaneda ümbr...
Globaalne sõnavabadus Globaalne sõnavabadus on oma arvamuse avaldamine keskkonnas, millele on ligipääs inimestel üle kogu maailma. Inimestel, kes on üles kasvanud erinevates tingimustes, on ka teistsugune mõttemaailm ning arusaam sellest, mida tohib teistega jagada ning millised mõtted on mõeldud väiksemale kuulajaskonnale. Sõnavabaduse ning selle ülemaailmse versiooni probleemide näideteks võib tuua liigse eraellu sekkumise. Andes inimestele vabaduse teatavaks teha mõtted, mis nende pähe tekivad võib hakata levima laimamine ning valeinfo levitamine. Sellised juhtumid on aktuaalsemad tuntud inimeste eludes ning kõige suuremat kahju neile, kelle maine ning sissetulek on väga tugevalt seotud. Näiteks võib tuua olukorra, kus tuntud lauljast on tehtud pilt koos uue kaaslasega ning peatselt ilmuvad säärase postituse alla kritiseerivad kommentaarid, mis pahatihti lauljat sildistavad ning halvustavad. Probleem...
Oli laupäeva varane hommiku tund, kui astusin välisuksest välja. Järjekordne õudus minu unes oli põhjuseks, miks ei saanud magada. Uksest välja saades tundsin kergendust ja kummalist vabadust elu suhtes ja pähe tekkisid mõtted ehk on aeg nüüd põgeneda ja alla vanduda muredele. Minu nägu katsid külmad ja teravad vihmapiisad. Just nagu elu piitsutaks mind ei millegi ja väikeste pahanduste eest, mis on kunagi tehtud. Tol hetkel ma ei mõelnud midagi ning jalad valisid ise suuna kuhu minna ja kuidas minna. Kõrvaklapid kõrvas ja telefonis mängiv muusika lisas totaalse efekti, et nii just peabki. Laulusõnad kinnitasid, et asjad kulgevad nagu nii halvasti ning mina seda muuta ei saa. Mind tabas just kui välk selgest taevast. Mis mõttes ei saa, alati saab, 118 Järsku tekkinud mõtted summutasid muusika, mis mängis endiselt taustaks. Olin seisma jäänud keset porilompi ja vihm endiselt piitsustas mu nägu. Ma teadsin, et asjad ei saa jääda nii. ...
Minu kirjandi meelespea Kirjandi teema valin selle järgi, mida kõige rohkem tean ning mille kohta oskan näiteid tuua. Kui teemade vahel on raske valida, siis koostan pingerea et missugune teema sobib kõige paremini. Enne eksamit peab kindlasti jälgima uudiseid ning uurima teemade kohta, milles olen nõrk ning mida võib kirjandis vaja minna. Kindlasti ei tohi liialdada sõnaga „probleem“. Kirjutamise ajal võiks olla kaasas vett ja/või sokolaadi, see paneb mõtte paremini jooksma. Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist. Proosatsitaatide kasutamisel peavad olema raudselt selged otsese kõne kirjavahemärgid ehk jutumärgid! Mustandile kirjutan süvenenult kõik mõtted mis pähe tulevad, ja kui mõtted otsas hakkan vaatama mida saaks juurde lisada. Kui arvan, et mustandi tekst enamvähem valmis ja sõnade ar...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola (Arvamuslugu) Näidendi vaatamisel tekkisid mul igasugused mõtted. Nad olid väga erinevad. Mul olid mõned arusaamatused, naljakad mõtted ja tunded. Näidendi esimesed minutid olid mulle natuke arusaamatud. Aga hiljem kõik hakkas juba selgemaks minema, kes keegi on. Tegelased olid mitte eriti tavalised. Nende riietus oli väga erinev. On selge, et igal inimesel on oma stiil, aga niivõrd erinevat riietust pole ma iial näinud. Ning ka naiste meik üllatas mind. Seal olid nii halvad tegelased kui ka head. Kõige ebameeldivam tegelane minu arvates oli Enn, sest ta kuulas pealt ja rääkis igasuguseid halbu asju. Kõige rohkem meeldisid mulle Maie ja Märt, sest nad olid väga armsad, julged ja lihtsalt head inimesed, kes armastavad teieneteist. Nagu ma sain aru, see peaks päris vana näidend olema, aga ma nägin seal kaasaegseid autosid ja telefone, m...
Kindlasti on kirjandusel ja selle autoril omavaheline seos, olgu selleks siis lühike luuletus või koguni terve raamat. Vaevalt hakkaks kirjanik õnnejoovastuses mõnda kurba teost kirjutama või vastupidi nukras meeleolus on raske elu kauneimaid pooli välja tuua. Ilmselt on paljud meist näinud raamatuid, mille tagumiselt kaanelt saab lugeda, et tegu on reaalsel elul põhineva looga. Alati ei ole aga asjad nii lihtsad, seda mida autor oma kirjutatus tegelikult silmas peab ja miks ta selle kirjutanud on, ei pruugigi me teada saada. Väljaarvatud juhul kui see on meile teadlikult lahti seletatud. Viimastel koolitundidel oleme tutvunud Betti Alveri luuletusega ,,Korallid emajões". Neid ridu esmakordselt lugedes ning üritades luuletuse sisut mõista, kargas mulle pähe palju erinevaid mõtteid. Need mõtted meeldisid mulle, kuigi ma isegi ei osanud neid kirjeldada seletamiseks liiga segased, minus endis aga üdini konkreetsed. Need mõtted sa...
Eesti tulevik Ajal, mil „rohelised mehikesed“ sammuvad üle piiride nagu neid polekski, peame tahest tahtmata koondama oma mõtted nii enda kui riigi tulevikule. Üheks olulisemaks probleemiks hetkel Eestis on meie julgeolek, mistõttu keskendun antud essees pigem Eesti julgeoleku tulevikule kui üldisele tulevikule. . Kui mõtiskleda potentsiaalsetest ohtudest Eestile, koonduvad mõtted esmajoones itta, täpsemalt meie idanaabri Venemaa poole. Kuna nagu ka meie endine president Lennart Meri ütles, on ida palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar. Venemaa on olnud erinevates vormides ohuks meie rahva iseseisvusele juba sajandeid, kuid kui ühe vaba riigi kodanik satub kahtlastel asjaoludel teise riigi mõjusfääri, tuleb teadvustada endale olukorra tõsidust. Eesti, väikese riigi ja rahvana, peab kindlustama oma tagalat ning looma tugevaid suhteid, näit...
Mina valisin kvalitatiivse inglise keelse artikli ,,A qualitative study of patients' views on anxiety and depression." Artikli teemaks ja eesmärgiks oli uurida patsientide vaateid ärevuse ja depressiooni kohta ja kuidas nad sooviks, et nende probleeme lahendataks. Uurimuse probleemiks toodi välja, et patsientide enda vaateid ei uurita seoses ärevuse ja depressiooniga, vaid tihtipeale soovitakse kohe tuvastada diagnoos ja vastavat ravimit kasutada selleks. Andmete kogumiseks kasutati individuaalseid ja grupi intervjuusid. Individuaalses intervjuus küsiti palju erinevaid küsimusi seoses stressi ja depressiooni ning ärevusega ja kuidas nad tol hetkel sellega toime tulid. 18 patsienti intervjueeriti individuaalselt, 1 grupi intervjuus osales 6 inimest ja teises grupivestluses osales 3 inimest. Grupivestluse põhiteemaks oli oma kogemuste jagamine ja kuidas nende arvates oleks olukorraga kõige paremini toimida. Kõiki intervjuusid transkribeer...
Peategelase iseloomustus. Tundmused, mõtted, mälestused, hoiakud, olemasolu õigustatus, iseenda otsimine. Alustuseks julgeksin kohe tõmmata paralleeli peategelase ja autori vahel, ühest rääkimine nõuab mingil määral ka teise kaasamist, kogeb peategelane teoses ju läbielamisi, mis selgelt tulenevad autori isiklikust identiteedikriisist või püüdest enesemääratluse otsinguile ning teose minategelase kaudu püüab ta selgitada eksistentsi vajalikkust/mõttetust ja eksleb teel hingerahuni. Antud peatükkides iseloomustab minategelast taas pealesuruv tõelisuse igav leigus, samuti läbib teksti ka tegelase teatav valiku-ja otsustusvabaduse puudumine, teisisõnu valdab üldine ettemääratus. Talle on ette nähtud kindlad kohtumised, vestlused, millest ta ei saa ega võtagi vajalikuks loobuda, mis omakorda võiks sümboliseerida tegelase soovi asetleidvatest sündmustest osa saada. Oluliseks aspektiks on kindlasti ka peategelase (seej...
Kuidas saada õnnelikuks? Paljud inimesed väidavad, et nad on alati rõõmsad ja õnnelikud. Kuid mida nad teevad selleks, et nad oleksid õnnelikud? Kas inimene saab teha midagi ise, et õnne kunagi ei kaoks? Kas saavad teha masenduses olevad inimesed midagi, et nende ellu tuleks ka lõpuks ometi päikest? On inimesi, kes on alati õnnelikud. Nad ei ole kunagi kurvad, eales ei nuta, ainult naeratavad, kui keegi nendega räägib. Kuid neilt endilt küsides, et kuidas nad suudavad kogu aeg olla rõõmsad ja alati naeratada, siis nad vastavad, et see kõik on mõtlemises kinni: ei tohi lasta endale pähe koguneda palju süngeid mõtteid, sest pärast ei saa neist nii kergesti lahti. Kui tekib mure või probleem, millele vaja lahendust, tuleb kohe rääkida sõbraga, et saada probleemile lahendus ja mõtted tagasi positiivsele poolele. Kuid samas paljud inimesed ei suuda lihtsalt istuda kodus tugitooilis ja te...
Ülane Vilumets. 1.Sisu:Tema kõnes oli arusaada,et kõne oli vähe argumenteeritud,kuna ta põhjendas väga vähe oma igat mõtet.Mõne asja juures oli kahjuks vähem seletust,ta hüppas ühest mõttest kiiresti teisele,kuid alati ta üritas oma mõtet argumenteerida.Mina arvan,et ta oleks pidanud rohkem oma mõtteid põhjendama,mul jäi segaseks paljud tema mõtted kuna ta liikus nende juurest kiiresti uue mõtte juurde.Tema paljud väited jäid tihti tõestuseta ja järelduseta,õige kõneleja viis oleks olnud selline,et ta oleks esitanud väite,siis oleks ta selle lahti seletanud,ja hiljem oleks tõestanud et see nii on ja siis sellest väitest järelduse teinud. 2.Ülane Vilumets kasutab „Logos” veenvus kanalit.Tema jutus oli väga palju väiteid ja fakte.Kuna tema kõne sisaldab nii sõnade valikut,tsitaate ja lugusid.Tema sõnavara oli selles kõnes väga suur ja lai kuid kohati tundus,et ta ei oska seda kõike ära kasutada. 3.Kõne stiil:Tema kõnes oli paigas parake...
Kuressaare Gümnaasium Marie Under ,,Mu süda laulab" Kersti Merilaas valitud teosed Luulekava Mari Pärtel 10.A Kuressaare 2009 Mahajäet Kus olen ma Sind näinud? Unes vist? Jah, mõnes kaunis unes, mis ei johtu just nii rahutuile. Neitsiohtu siis olin alles ja täis ootamist. (Under: 400) Sa tasa vastu toolikorju toetud, pea aknast pahisevas kiirtejoas, mis nimbusena on su juustel, et mu mõtted on su ees kui helmerivid tuhmkuldses valguses kui vanal maalil, ning ulatades sulle kruusist vett, mu käed on hardad nagu templikivid või nagu preestrid pühal rituaalil. (Merilaas: 61) Ja äkki tuli käsk. Kas ülevalt, kus vaagitud on iga samm ja pala, et ukse lahti lõid ja panid jala ristteele somnambuulselt kuulekalt? (Under: 405) Ma lehvitan rätikuga, jään tagasi vaatama... Ons lootus vaid nagu juga, mis langeb ja tõ...
Kuidas juhtida oma emotsioone Põhiemotsioonid · Rõõm · Viha · Üllatus · Vastikus · Hirm · Kurbus Emotsioonide juhtimine on oskus kontrollida oma käitumist ja olemust tugevate emotsioonide korral. Samuti tähendab emotsioonide juhtimine seda, et me saame valida ja tunda neid emotsioone, mida me tahame, selle asemel, et lasta väliskeskkonnal neid mõjutada. Emotsioone saab juhtida: · Endale teadvustades · Analüüsides emotsioonide tekkepõhjuseid · Ohjeldades · Arendades positiivset suhtumist ja positiivseid tundeid · Uskudes · Mediteerides Meetodid hirmu, kahtluse ja viha leevendamiseks: · HIRM. HIRM Hakatuseks osutage hirmule palju vähem tähelepanu ning viige pilk oma unistustele, soovidele ja igatsustele. Kontsentreerige oma jõupingutused eesmärki, sihtpunkti ja ambitsiooni. Seda kõike tehes on vähem aega mõelda hirmule. Elage käesolevas hetkes, mõtlemata mineviku eksimustele. · KAHTLUS. KAHTLUS Hakatus...
1.lugesin läbi Descartes'i 2.meditatsiooni ning rakendasin selle peal erinevaid tõlgendustehnikaid. Kõige paremini sobisid mulle enim levinud Teksti tõlgendamise tehnikad: Olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamine. See andis mulle kõige parema tervikliku pildi teksti sisust. Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on t...
Keele funktsioonid. Nimeta, milliseid funktsioone täidab keel. Too iga funktsiooni juurde ka näide. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel edastavad suhtlejad teineteisele uut informatsiooni. See toimub signaalide abil. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi, valetada, st anda pettesignaale. Näide: Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Näide: kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme: ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) Keel kui suhete hoidja Suhete hoidm...
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutust...
Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemisek...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool REFERAAT Kas intellekt saab olla tehislik? Juhendaja: professor Peeter Müürsepp Tallinn 2010 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. ..................................... Üliõpilase kood: Üliõpilase e-posti aadress: SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mida mõeldakse intelligentsi all?......................................................................................4 Intellekt: tegevuse valitsemine mõtte poolt.......................................................................5 Käitumise seletamise viisid...............................
Kevad Friedebert Tuglase novell 1.Lühikokkuvõte. Antud novell Kevad räägib ühest geograafiatunnist. Õpetaja Kalning joonistab tahvli peale taevakehi , kui äkki ta hüüab ,et Lohuots jutustagu , millest ta just oli rääkinud. Kuid Lohuots ei kuulanud, nad olid poistega rääkinud , kuidas tunniandja oli tänaval kukkunud ja räägiti ka Lohuotsa uuest noast. Lohuots muidugi ei teadnud , millest Kalning oli rääkinud ja jäi peale tunde. Samuti panid Lohuots nurka seisma otse akna äärde, kust ta pidi kuulama , kuidas esimesest pingist keegi tahvli juures tunniandja juttu ette vuristas. Lohuots ei kuulanud ka seegi kord, kuna ta vaatas aknast välja ja ta mõtted läksid uitama. Seal seistes vaatas ta üle ka mis ta taskutes leidus ja mõtles kevadele. Kui tunnid lõpevad jääb Lohuots sinna ta loeb mõne minuti hoolikalt, kuid taas lähevad ta mõtted uitama ja ta kuuleb , kuidas teises ruumis põrandat p...
Juhan Liivi luule analüüs Andrea Ärmus 10B 1. I isamaaline- „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“ II autobiograafiline- „Helin“ III armastus- „Lilled“ IV loodus- „Tuisk“ 2. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- räägib sellest, kuidas sul on tume maa ja raske koorem kanda ning täht süttib su üle ja kõik su mõtted ja meel korduvad su rahva südames. II „Helin“- räägib sellest kuidas oli üks väikene poiss, kellel helin helises südames. See kasvas tal koguaeg suuremaks ja lõpuks ei mahtunud tal see maapeale ära. III „Lilled“- räägib sellest, et on üks imeilus lilleleid ja see lilleleidja on ise sama ilus. IV „Tuisk“- räägib talveilmast, tuisust ja loodusseadustest, et tuisk jookseb võidu tuisuga, aga teine iial teisest mööda ei saa, meeleolu on ühteaegu mõtlik ja ka rahulik. 3. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa...
Luuletuse analüüs Contra "Seletuskiri" midagi ei tea ma vannun nendest neljast padrunist tean vaid toime ma ei pannud nende ärakadumist mina pole näppinud salve ei saa üldse aru sest kes teeb tühjaks piirivalve laskemoonavarudest tunnistan vaid viga lolli ma ei mõelnud et läeb nii pole salve eal kontrollinud usaldanud pimesi Luuletuse autoriks on Contra, kodanikunimega Margus Konnula, kes on sündinud 1974. aastal. Contra on tuntud eesti kirjanik, kes on üks tänapäevaluule lipulaevadest. Kirj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
