PROJEKT küla kogukonna elujõu säilitamine vao külamaja renoveerimine Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhendaja: Jana Kukk Vastutusvaldkonnad Click to edit Master text styles Projektijuht, turvaülem, Second level turundus- ja logistikajuht Third level Ulvi Fourth level Fifth level Töö meediaga , PR- mänedzer , sideülem - Rita Töö vabatahtlikega , töödejuhataja ja IT- juht- Siret ...
Iseloomusta Maunot. Millise muutuse teeb Mauno näidendi jooksul läbi? Kirjelda Mauno ja vanaema suhteid. Kes oli onu Paul? Millisena näeb teda Mauno? Mis Sulle Mauno juures meeldis, mis mitte? Mis võiks olla selle näidendi põhiidee? Käis esimeses klassis 8 aastat. Tahtis püsida esimeses klassis, kuigi õpetajal olid plaanid teda teise klassi panna. Tal hakkas isegi juba habe kasvama.• Vanaema on tal surnud. Suhted olid head. Meenutab koguaeg kuidas vanaema talle lapsepõlves süüa tegi. Vanaema jäi haigeks ja suri. Paul oli tema onu kes tema eest hoolitses.
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
docstxt/13830327731021.txt
SÕNALIIGID Eesti keel 3. klassile Heli Pundonen 2010 Töö sisu Etteütlus. Lausete analüüs ja sõnaliikide (nimi-, tegu- ja omadussõnade) määramine. Tabeli täitmine ja kontroll. Etteütluse tekst Vöödiline kass nurrub diivanil. Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. Rikkis televiisor kahiseb ja ragiseb. See suur õunapuu kannab ikka vilju. Tilluke tibu ja kirju kukk nokivad õues teri. Potis podiseb maitsev puder. Tasahilju poeb nukrus põue. Tööjuhis 1. Tõmba nimisõnale alla üks joon. 2. Tõmba tegusõnale alla kaks joont. 3. Tõmba omadussõnale alla katkendlik joon. Kontrolli! 1 Vöödiline kass nurrub diivanil. vöödiline (missugune?) kass (kes?) nurrub (mida teeb?) Kontrolli! 2 Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. lebab (mida teeb?) vana (missugune?) jahikoer (kes?) Kontrolli! ...
Vanapagana kivid Ähmja mõisa põllul , nii kui vanarahvas teab rääkida, olnud vana Eesti kants. Seda tunnistavad ka vareme moodi kivilademed. Sealt maa seest on välja tulnud ahelate tükke ja muid vana-aja sõjariistu. Kantsi kõrvale on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanapagan oma tööd ikka ööpimeduses teeb, ja seda kõik enne poolt ööd või enne kukelaulu. Juba õhtul aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd. Suur lade kive oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel. Aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus aga ei raatsinud oma tööd nii hõlpsasti maha jätta. Suures vihas visanud ta suure kivi, et kukke ära tappa. Aga kivi läinud üle. Varsti laulnud ka teise pere kukk. Ka sellele saatnud Vanapagan kivijõmmaka. Jälle kukkunud kivi enne maha. Siis laulnud kolmanda pere kukk. Ka temale visati suur kivi. Aga Vanapagan olnud juba nii tiidsal minekul, et kivi kaude ...
Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õ...
1. Millised tulirelva liigid on kasutusel vanglateenistuses? püstolid ja tugirelvad 2. Millised tugirelva liigid on kasutusel vanglateenistuses? püstolkuulipilduja; ründevintpüss; sileraudne püss (pumppüss); täpsuspüss, 3. Nimeta vanglateenistuses kasutatavad püstolite margid ja mudelid. Püstol MAKAROV, GLOCK 17, HECKLER & KOCH P30LS 4 Mis tähendab ühetoimeline päästmine, mis kahetoimeline? Ühetoimeline vajutan päästikule, päästik annab jõu kukele, kukk annab löögi lööknõelale, lööknõel annab löögi padrunile Kahetoimeline vajutad päästikule, kukk liigub alla, tõmban päästiku veel tagasi, kukk liigub ülesse annab löögi lööknõelale, lööknõel annab löögi padrunile. Kahetoimelist saab ka käsitsi vinnastada, ühetoimelist ei saa käsitsi vinnastada 5 Kirjelda püstol HK P30S tööpõhimõtet. (Kuidas toimub lask alates padruniga laadimisest?) Poolautomaatne püstol! Püstoli laadimiseks: 1.Laed padruni salve 2. aseta ...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................
AS Pliiats Pr Kai Kukk OÜ Kajakas Mai5 15.06.2007 nr 1-2/4 13523 Pärnu Konverentsi läbiviimine Lugupeetud proua Kukk Täname, et soovite konverentsi läbiviia meie ettevõttes.Lisame hinnakirja koos pakutavate võimalustega. Austusega Allkiri Kaarel Tint juhataja Lisa: Hinnakiri 1lehel 2 eks tel 567 8432, [email protected] Laua 7-2 Telefon:555 4444 Arvelduskonto 100100453657 SEB Paide 13456 Faks: 555 4444 E-mail:[email protected] Registrikood: 112233445
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Annika Anni, Marilin Palmist, Siiri Paurson, Merilyn Rohi INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE Uurimistöö aines looduskaitse alused Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.........................
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Birgit Kukk 10.a klass INIMESTE RAHVA - JA KULTUURIPÄRIMUSED AJALOO VÄLTEL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2012 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 6. mail 2014. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi uurimistööde kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 26. mail 2014. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi aulas. Retsensent: Pille Pilv Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. õpilane /nimi, allkiri/ Autoriõigus: Birgit Kukk, 2012 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2012
Mihkel Kukk Tammistu talu Veeriku küla Valjala vald 94346 Saare maakond Tel 5844 1832 Pr Aive Mõistlik Valjala Põhikooli direktor Posti 18 Valjala 94 302 Saare maakond 21. september 2015 Avaldus Palun võtta mind õpetajate päeval, 2. oktoobril 2015 üheks päevaks tööle bioloogia-, keemia- ja geograafia õpetajana ning 8.klassi klassijuhataja ametikohale. Soovin kandideerida sellele ametikohale, sest minu soovitajaks on Valjala Põhikooli bioloogia-, keemia- ja geograafia...
Mängud kõne arendamiseks Kodulinnud(3 aastased) Eesmärk. Tekitada huvi eakaaslastega suhtlemise vastu, harjutada õiget hääldamist. Vahendid. Esemed või pildid kodulindude kujutistega: pardid, haned, kanad, kukk. Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. Õpetaja paneb tahvlile järjest kodulindude pilte ja lapsed nimetavad neid. Täpsustatakse nende lindude häälitsusi. Seejärel selgitab õpetaja mängureegleid: „Mina nimetan linde, aga teie teete nende lindude häält. Olge tähelepanelikud!” Õpetaja Lapsed Meie pardid hommikul Prääks-prääks-prääks Meie haned tiigi ääres Ka-ka-ka Meie kanad põõsa all Kaak- kaak- kaak Aga meie kukk see laulab Kikerikii! Mängu võib korrata: lapsed jagatakse kahte gruppi. Üks grupp kordab koos õpetajaga fraase, teine grupp teeb häälitsusi ja vastupidi.
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel....
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder ...
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
August Gailit „Viimne romantik“ August Gailiti novell „viimne romantik“ jutustab talus elavast kukest (Kerill-Kerkerill), kes oli kõige uhkem ja ilusam loom selles talus, kõik austasid ning mõned ka kartsid teda, kuid tal oli hea elu, täis rikkust ja hoolivust kuni päevani, mil tuli sõda ning hakkasid rasked ajad, peremees lahkus ning loomad jääid maha. Kadus see ideaalne rahulik elu, mis asendus räuskavate, rahu häirivate, jooksvate lastega, loomadele ei jätkunud enam süüa ning ka kõik loomad muutusid, nad ei olnud enam rahulikult koos vaid igaüks jooksis ise suunas ringi ning oldi närvilised. Ühel päeval toodi aga uus noor kana, kes hakkas meeldima Kerill-Kerkerillile, kuid see kana oli noor ning ripsutas tiiba ainult noorjõnglasega. Kerill-Kerkerill üritas talle küll seletada, kui edevad, rumalad ja ideaalideta on kõik maatõugu kanad laudas, kuid kui kana ...
Klientide ja konkurentide uuring Ettevõtlus ja äri planeerimine Kodune töö Õppejõud: Marianne Kallaste Üliõpilased: Kea Karja Kätlin Teedla Herki Rank Tallinn 2016 Sisukord 2 Klientide uuring..................................................................4 1.1Sihtturg...............................................................................4 1.2Intervjuu..............................................................................5 1.3Ankeetküsitlus.....................................................................6 1.3.1 Ankeetküsitluse tulemused.......................................................................................6 1.4Uuringu kokkuvõte ja järeldused.............................................
Mihkel Tammik J.W.G 10A klass Püha Peetrus Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani ...
Taimekasvatus: Õlikultuurid Birgit Kerb, Kristin Klaus, Ats Kukk, KevinMartin Kukk, Kelli Kuusk, Helena Veinberg Sissejuhatuseks Eestis peamiselt raps Sojauba Pärit Hiinast Üks vanimaid ja tähtsamaid kultuurtaimi Mõõdukalt soe kliima, keskmine niiskus, metsavööndi lõunaosas Suurkasvatajad: USA, Hiina, India, Brasiilia Terad sisaldavad 3550% valku ja 1324% õli Maapähkel Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt EdelaAasiasse ja LääneAafrikasse 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis Aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi Lähisekvatoriaalses vöötmes 2526ºC Kohev muld Vajab niiskust India, Hiina, USA, Nigeeria Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim Maapähkel on tegelikult hoopis kaun...
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Muinasjutt „Lumeeit“ Vendade Grimmide järgi Näidend III vaatuses Tegelased: võõrasema kukk võõrasema tütar lumeeit võõrastütar õunapuu(d) leivapätsid lumehelbed I VAATUS Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud? Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema. Kas ma tohin oma nukuga nüüd mängida? Võõrasema: Mis jutt see on, sa pole ju veel vett toonud. Mängimiseks pole aega. Võõrastütar: (kohkunult näitab käega kö...
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik ol...
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid h...
Sissejuhatus Pärandkoosluste ehk poollooduslike rohumaade all mõistetakse eelkõige puudeta lagedaid niite, mis on tekkinud ja püsivad mõõduka inimtegevuse tulemusena nagu näiteks niitmine ja karjatamine. Nad on loodusressursside säästliku arengu tulemus. Poollooduslikud rohumaad on erakordsed seetõttu, et kui tavaliselt inimtegevus kahjustab bioloogilist mitmekesisust, siis pärandkoosluste puhul on see vastupidi. Poollooduslikel aladel pinnast sihilikult ei muudeta ja uusi liike sisse ei tooda, mis tähendab et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane sellega, mida avaldavad taimedele ka looduslikud herbivoorid, mis teeb selle harimisest loodussõbraliku taimestiku mõjutamise viisi. Tahtliku mõjutamise vormideks on näiteks: kultuurrohumaade kündmine, väetatamine, külvamine. Pärandkoosluste tüübid Peamised poollooduslike rohumaade tüübid on puisniidud, puiskarjamaad, kuivad, mõõdukalt niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alv...
Sissejuhatus Käesolev töö on kirjutatud Meenikunno looduskaitsealast. Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus. Maa-ameti mullakaardi andmetel leidub Meenikunno looduskaitsealast üsna palju erinevaid muldi nagu näiteks R’’’, LG, LPg, LP,...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING PAIDE MASINATEHAS REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Juhendaja: H.Jokk Sisukord Sissejuhatus Oma töö teemaks valisin "Paide Masinatehas". Valiku tegemisel lähtusin mõttest tutvuda tehasega ja saada teada kõike võimalikku asutuse tegevusest. Selle langetamisel ei tekkinud suurt kahtlustki, kuna olen huvitatud tehnikast ja mis olekski parim võimalus, kui uurida oma kodukoha masinatehast. Kõige läbiviimiseks otsustasin läbida mitu etappi, nii küsitleda inimesi, kui otsida erisugust infot ja tutvuda kõigega, mis puudutab tehast. Paljud meist teavad Paide Masinatehast kui tehast, mis tegutseb kodulinnas, kuid enamus ei ole kursis lähedamalt sellega. Töö käigus püstitasin enda jaoks nii mõnegi hüpoteesi ja probleemi. Siiski põhiliseks küsimuseks seadsin fakti, et kuidas on muutunud tehas aastate jooksul. N...
Rakendus "Arvutite müük" Ülesanne 3 Tabelid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppejõud Kristina Murtazin vutite müük" nikaülikool kainstituut Õppemärkmik Õpperühm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades are...
Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Tabelid Sellele lehele kopeerida ja täita andmetega "kirjanurk" eelmisest ülesandest. Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Ardi Lepp Õppemärkmik 82176 Õppejõud Jelena Vendelin Õpperühm KAKB-11 Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 061372 Variant 22 Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kuju ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: - Kopeerige eelmises ülesandes tehtud detaili skeem ja arvutusvalemid antud vihikusse - Koostada valemid, mis võimaldavad leida: a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali koguse ja maksumuse antud materjali marg...
Annelinn Tartu Kommertsgümnaasium Majade tüübid · 9 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · 5 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · Uued majad. Ülekäigu rajad Palju ülekäigu radu. Tüüpilised prügikastid. Kodutud Lagunenud autod Sagedane nähtus kortermajade ees. Staadionid Kena kunstmuru väljak. Meie kooli "euro" staadion. Vabaaja veetmis võimalused Uisutamis väljak. H.ale Kukk SPORT spordihoone. Mänguväljakud Korvpalli väljakud Kanalisatsiooni uuendamine Uus kõnnitee Uued välisuksed Palju lasteaedu Tartu moodsaim raamatukogu
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ...
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table objekti (List-objekti - Excel 2003) loomine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused amine tabelites cel 2003) loomine ja kasutamine eliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 1 Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2. Table-objekt Kahemuutuja funktsioon. Nimed Harjutus "Lagede värvimine III". Ülesande püstitus Tabel Ruumid Tabel Värvimine Lisad Valemite kopeerimine R1C1- aadressid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Diagrammid Valideerimine tabelites...
Andrus Kivirähk Elukäik Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Loominguline tee ·Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt ·Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Raamatud: romaanid ja kogumikud ·"Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; ...
Budism 10/12/2008 16:30:00 Maailmas j2rgiate arvu poolest teisel kohal, usund. Nimetus tuleb peajumala Budd(h)a j2rgi. T2hendab valgustatu, virgunu 563a e.Kr syndis v2idetavalt Nepalis. Elas tavaliselt. Algul tavainimene ja sis avastab vaimuliku maailma ja hakkab r2ndama jnejne. Budismi teooria igas inimeses on budda v6imalus. Eesm2rk on j6uda nirvaanasse, t2iusliku rahu ja 6nnistatuse seisund. (palju v6imsam kui kristlik paradiis) Buddha sureb 80 aastaselt ja tema viimased s6nad on 2rge lootke abi kelleltki teiselt peale iseenda. Kaks koolkonda mis hakkavad seda j2rgima 1) Hinajana vanameelne, v2idab et 6petus on muutumatu, edasiarenemat 2) Mahajana v2idab et B. 6petus areneb edasi nii nagu inimestel vaja on Budistlik 6petus toetub kolmele nn kalliskivile 1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sa...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Noolutamine – karastatud terase kuumutamine alla faasimuutuste piiri (727° C), selle seisutamine (vähemalt 1h) ja jahutamine (tavaliselt õhus). Noolutus on termotöötluse lõppoperatsioon, mida kasutatakse sisepingete ja kõvaduse vähendamiseks ning plastsuse ja sitkuse suurendamiseks. Terase karastamisel, mil austeniit mu...
HARIDUSELU 17.18. SAJANDIL BENGT GOTTFRIED FORSELIUS AABITS Mariann Alber 9. klass Kadrioru Saksa Gümnaasium 2014 SISUKORD I. Bengt Gottfried Forselius II. Forseliuse seminari asutamine III. Forseliuse selts IV. Forseliuse seltsi sümboolika V. Aabits VI. Kirjaviis VII.Forseliuse auks VIII.Kasutatud materjalid BENGT GOTTFRIED FORSELIUS • Sündis u 1660 Harju-Madise kihelkonnas – hukkus Läänemerel 16. 11.1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar. FORSELIUSE SEMINARI ASUTAMINE • Rajati B.G. Forseliuse poolt aastal 1684 Piiskopimõisa. • Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. • Õppis 160 poissi. Hiljem ligi 50 neist asusid tööle õpetajana...
Tingimused (temp) vs ressursid (kasutame ära, nt valguskiir) ÖKOLOOGIA · Metsataimede vahelist konkurentsi uuriti juba 1305ndal aastal Pebrus de Crescentiuse poolt. · Inimpopulatsiooni (sündimus, suremus, jne) uuris Gaunt 1662ndal aastal. · King uuris taimede suksessiooni 1625ndal aastal. Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi). · Leewenhoek · Malthus 1798 toiduressursside teooria · Farr 1843 arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahel · Kokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooni · Humbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas. · Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikut · Tansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia · Clements, Schimper, Warmin...
Suure-Jaani Gümnaasium Miks lapsed nutavad? Referaat Autor: Karli Kukk 12.klass Juhendaja: Urve Siimsoo Suure-Jaani 2014 Sissejuhatus Lapseks peetakse noort inimest, meessoost lapsi nimetatakse poisteks ja naissost lapsi tüdrukuteks. Vastavalt ÜRO Lapse Õiguste Konventsioonile mõistetakse lapseks inimesi, kes on kuni 18-aastat vana, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei arvata teda varem täisealiseks. Ka esimese põlve järeltulijat võidakse nimetada lapseks, nagu lauses "Minu isa on minu vanaisa laps". (Lastekaitse)
Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Vajalikud risttabelid puuduvad Üle 1000 Üle 1000 krooni krooni maksva maksva puidu oste puidu ostude koguväärtus 0 0 K_Kuupäev K_Kogus K_Maksumus 12.10.2008 13 Err:509 13.10.2008 7 Err:509 14.10.2008 6 Err:509 15.10.2008 12 Err:509 16.10.2008 5 Err:509 17.10.2008 8 Err:509 ...
Autor: Karli Kukk Juhendaja: Erla Soots SuureJaanis 2013 Anda ülevaade Eesti korvpalli olukorra kohta Kaardistada korvpalliharrastajate arv, vanus ja sooline kuuluvus maakondade kaupa SuureJaanis 2013 Materjalide kogumine (raamatud, internet) Andmestiku koostamine korvpalli harrastajate kohta maakonniti Andmete, materjalide läbitöötamine Analüüsi, uurimistöö koostamine SuureJaanis 2013 Korvpall ja selle ajalugu Korvpalli põhilised nõuded tänapäeval Korvpalli tähtsamad organisatsioonid Analüüs Eesti korvpalli olukorra kohta SuureJaanis 2013 Põlva maakonnas on kõige vähem korvpalli harrastajaid spordiklubides Korvpalli harrastajad ...
Eesti iseseisvumine · 1917 *15.nov- Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuorganiks (tegutses põranda all) *1917/1918 enamlaste võim vähenes (aastavahetusel) · 1918 *19.veebr Päästekomitee: 1)K. Päts 2)K. Konik 3)J. Vilms *21.veer kiideti heaks iseseisvumanifest (autorid Juhan Kukk, Frerdinard Peterson) *23.veebr loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette Pärnus *24.veebr kuulutati Eesti Vabariik välja *25.veebr saksa okupatsioon (3.märts 1918.a.- Bresti rahu- Saksamaa Nõukogude Venemaa-astus sõjast välja) *5.nov kuulutati välja Balti hertsogiriik *11.nov-1)Compiengne'i vaherahu lõpetas I MS Saksamaa kaotusega 2)lõppes 9 kuud kestnud Saksa okupatsioon *11.nov kuulutati välja Eesti Ajutine Valitus
Restoraan Admiral Teie 24.12.nr: 5/298 Lootsi 15 kõrval kai ääres, Meie 25.12.nr: 6/03489 10151 Tallinn Õiend Lugupeetud proua Kana Tagastan teilt saadud kauba 500g kukeharju, sest mina tellisin hoopis kanavarbaid 15.12. tellisin Kännu Kukk kauplusest 500g kanavarbaid (tellimus nr:8594) tasusin kauba eest 125 krooni (maksekorraldus nr:182 tasutud 15.12) Tellitud kanavarvaste asemel sain kukeharjad. Kuna mina pole kukeharju tellinud saadan ma teile kukeharjad kasutamatta kujul tagasi. Palun saatke mulle kanavarbad, mida ma olen tellinus, ühtlasi palun hüvitage mulle kukeharjade tagastamisega tekkinud kulutused. Minu pangaarve on Ühispangas nr: 4554893947 Lugupidamisega /allkiri/ Jüri Härg Direktor
Lumeeit Proloog: Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas. Igal pool lilled. TÜDRUK (kõnnib mööda aasa, vaatab küll ühele, küll teisele poole) Oi, mis huvitav koht! (näeb leivaahju ja astub ligemale) LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed! TÜDRUK (lahkelt) K...
Praktiline eesti keel 1. vihik 10.klassile VÕÕRNIMED Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reuter...
Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest) 385,4872---67% X--------100% 385,4872*100/67=575,35(kogukulu) 575,35/239,07=2,4/kg Kanabroileri omahind Söödaproteiin: 688,37/0,21=144,5 Ca: 688,37/0,09=61,95
Koostaja : Kerda Kukk, Tep11 Tuhala nõiakaev Asukoht Harjumaal Kose vallas Sulu talu maadel.(Tuhala maastikukaitse ala) Paiknemine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iseloomustus 2,4 meetrit sügav Ujutab üle enamasti suurvee ajal( nt: lume sulamisel) Nimetatakse teda tõusuallikaks Rahvusliku tähtsusega Ei ole tehis Üks unikaalsemaid karstinähtusi Euroopas Kuulsus Külastab ülemaailma 15 000 20 000 inimest aastas Tuntuks on saanud oma üleujutava vee tõttu. EESTI IME 2012.aasta võitja Tuhala Nõiakaevu loitsu laul http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=qwzXhu07jnY Kaitskem Tuhala Nõiakaevu Tahetakse teha paekivi karjääri, kuid sellega o...
Andrus Kivirähk 1.Millal ja kus A.kivirähk sündis? V: 17. augustil 1970 Tallinnas. 2.Pane kirja kivirähki haridustee (koolid,mida õppis) ja milliseid ameteid ta pidanud on? V: A.Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, on kirjanik, kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, ja on Eesti Kirjanike Liidu liige. 3. 5 kuulsamat teost?V: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5.eesti draamateatris, "Rehepapp", "Jalutuskäik vikerkaarel", "Kevadine Luts", "Uus jõuluvana", "Aabitsa kukk" 6. "Lepatriinude jõulud","Leiutajateküla Lotte","Tom ja Fluffy" 7. 2006: parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2010: parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 8.Ivan orav 9.näidendite kirjutamine 10. ta kirjutab sinna lu...
Autor : Anastassia Nerobova Prantsusmaa Üldinfo Pealinn Pariis President - François Hollande Peaminister - Manuel Valls Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km 2 Rahaühik euro Iseseisvus - 6. juuni 1523 Sümbolid Riiklikud sümbolid Riigilipp Hümn Deviis Rahvuslikud Tähised sümbolid Marianne Vapp Gallia kukk "Vabadus, võrdsus, vendlus" (prantsuse keeles Liberté, Égalité. Fraternit Prantsusmaa Eiffeli Torn (324 m.) Louvre Orsay muuseum Faktid Prantsusmaal elavad eestlased ja Eesti huvilised kohtuvad kord kuus Pariisis iga kuu esimese neljapäeva ôhtul alates kella 19.00. kohvikus Le Livre (10 rue Saint Martin, 75004 Paris) Prantased järgivad seadusi ja õigusi, kuid rikuvad vähemtähtsaid eeskirju kiiruspiirangute, tänava...
Andrus Kivirähk! ! Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna 32. keskkooli 1988 ja Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana. Igal laupäeval ilmub temalt nädala sündmusi analüüsiv arvamusartikkel. Kivirähk on avaldanud palju lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid nii ajakirjanduses kui ka kogumikena, näiteks "Ivan Orava mälestused", "Vargamäe vanad ja noored". Kivirähk on kirjutanud ka romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstenarist. Lastele on ta kirjutanud hulga raamatuid. Peale Lotte-lugude on temalt ilmunud veel lastejuttude kogumik "Kaka ja kevad", lood "Sirli, Siim ja saladused" ning "kaelkirjak". Kõige tu...
Rahanduspoliitika Tallinna Saksa Gümnaasium 10C klass Lilian Andrea Gaili Rahanduspoliitikat peetakse majanduse mõjutamise üheks olulisemaks instrumendiks. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus -rahandusministeerium. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. aastal, mil rahandus- ja riigivaranduse ministriks sai Juhan Kukk. Tööd alustas see aga alles 1918. aasta lõpus pärast Saksa sõjaväe lahkumist Eestist. Rahandusminister: praegu Maris Lauri(alates 3.nov 2014,reformi erkakond), eelnevalt on olnud rahandusministrid Jürgen Ligi, Ivari Padar, Aivar Sõerd jpt. Eestis on praegu käibel Euro (slaid valuutakursid ) http://www.seb.ee/valuutakursid Eesti liitus Euroop...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
