Haldjad Kirjandus 12.klass Ketlyn Päästel Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia- Eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks Vähe andmeid- hakati koguma alles 19.sajandil Mütoloogilisteks olenditeks peetakse näiteks libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne… Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas Haldjate olemusest Nende hing elustab keha- vabahing Vanad eestlased...
Mets ja haldjad eestlaste maailmapildis Caizi Mets Mets on olnud loomulik elukeskkond ja kujundanud rahva iseloomu ja harjumusi. Metsast said meie esivanemad toidu, peavarju ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanematel end peita sõdade ja muu hädaohu eest. Metsa suhtuti kui elusasse olendisse. Metsa astudes pidi teda tervitama, lahkelt kõnetama, et ta hoiaks ja kaitseks metsas viibijat kõiksugu hädaohtude ja õnnetuste eest. Pole siis ime, et metsaga ja selle olendite ning olevustega suheldi sõbralikult ning püüti nende soosingut võita. Haldjad Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid. Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada ka inimesele silmaga nähtava, kuju (vana hall mees või naine). Haldjad olid iseloomult muutlikud ning haldjaga pidi oskama suhelda. Kui teha kõik õigesti, vastas haldjas samaga ta võis ...
Eesti muinasusund (esitlus) USK Usutalitusi viisid suuremalt jaolt läbi tavainimesed ise. Tõsisemate probleemidega tegelesid kõrgelt austatud targad ja nõiad. Meie vanausund on tihti ebausklike kallakutega. Austati nii, kuidas meeleolu oli. Näiteks, kui peres oli palju haigeid, siis sooritati palju tervisega seotud toiminguid ja austati tervise eest hoolt kandvaid haldjaid või jumalaid. HALDJAD Peale surnukultuse pöörlebki muinasusund just haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja objekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu loodust ja kõike ümbritsevat kujutati elavana. Haldjad on Viru- ja Harjumaal, lääne ja lõuna pool on aga vaimud. Muinasusundi järgi tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad e...
KOOL KIVIAEG MUINAS-EESTIS Referaat nimi klass Koht ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................3 1. INIMASUSTUSE TEKE...........................................................4 2. TEGEVUSALAD.................................................................6 2.1. Küttimine ja korilus..................................................6 2.2. Kalastus...............................................................7 2.3. Hülgepüük............................................................7 2.4. Põlluharimine.........................................................8 3. ...
Eesti maausk Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Maausk on Eesti põlisrahva ainus oma usk. Seda pole keegi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste maailmatunnetus, pärimus ja elulaad. Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara, keda paiguti erinevalt nime...
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ...
5. Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (n...
,,Suveöö unenägu ,, Armastuse keerulisus Lugema hakates seda Shakespearei teost oli alguses kõik üsna segane ,sest tegelasi oli palju.Teos oli naljakas.Viitab ööle vastu jaanipäeva, unenäolisele ajale, mil inimesi vallutavad looduse ilu ja meelad tungid. Selles öös peitub jõudu ja poeesiat, iha ja unelmaid, hullust ja idülli, ilu ja kaost.Räägib raskest armuloost kahe mehe ja naise vahel mis lõpuks saab siiski õnnelikku lõpu.Tegevus toimus haldjametsas. Armastuse teema käib läbi siin mitmeid kordi ,nii inimeste kui haldjate vahel .Haldjad panevad armuma inimesi ja tekitavad sellega paraja kaose,kuid lõpuks siiski heastavad oma vead.Teoses jutustab ka ühepoolsest armastusest ning kuidas mitu meest armastavad sama naist. Teos on naljakalt utoopiline.Oleks ju hea kui keegi võluks ja armastus leiaks silmapilkselt vastuarmastuse,kuid kahjuks on see nii ainult unistu...
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk haua...
5-th chapter Root asks about the alert that Foaly has given him. Foaly says that Captain Holly Short is missing. Her locator was seen across the ocean and the coastline. It shows that she went to site fifty- seven. They lose the picture from her helmet but Foaly says that they still have the sound. Root can hear a human voice asking Holly to surrender and talking about the secret ritual. Foaly and Root go back to the camera feed and go through it slowly, seeing in slow motion a hypodermic dart fly through the air. They realize that Holly is missing in action, probably dead. They had a locator which had a very strong signal moving to north. They had blueprints. Blueprints helped to see what´s inside the ship. Artemis hid Holly´s locator into ship. Root didn´t know that and followed signal. The ship was like a trap. Root searched the ship until he found a room. In that room, there was Artemis. Artemis talked to Root throu...
Muinasusundi ja tänapäeva uskumuste võrdlus Uskumused tänapäeval ja uskumused muinasajal erinevad üksteised väga palju. Pika aja jooksul on muutunud inimeste eluviis ja koos sellega tavad ja uskumused. Muinasajal olid eestlased väga tihedalt seotud loodusega, see oli nende jaoks püha. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Vägi on muinasusundi üks põhimõiste ja põhielement. Lisaks füüsilisele kehale arvati, et igal elusolendil on ka eriline vägi. Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva vägi ilmnes eriti selgelt äikese ajal. Väge oli ka sõnades, nende abil sai loitsida, haigusi ravida ja nõiduda. Ainukesed, kes seda oskasid olid nõiad ja targad. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge peas, südam...
Mida võiks nimetada Eesti loodusfilosoofiaks. Mis puutub tõesse, siis ei tea ükski inimene tõde ega hakkagi teadma - isegi jumalad mitte. Ja kui keegi ka juhtub välja ütlema tõe, siis ei saa ta seda teada, sest kõik on vaid oletuste põiming. (Xenophanes) Käesoleva essee kirjutamise eesmärgiks oli leida vastus küsimusele Mis on eesti loodusfilosoofia? Tõepoolest, mis see siis on. Kas hõlmab see loodust säästvat käitumist ning loodushoidu? Arvan, et loodusfilosoofia alla ei saa me liigitada mõnd üksikut keskkonda käsitlevat probleemi või fakti. Arvan, et loodusfilosoofia on terve meie elu, alustades aegade algusest peale ja lõpetades käesoleva ajaga. Raske ja ilmselt võimatu on vastata sellele, mida võiks pidada loodusfilosoofiaks paari lausega ja samas, kas on sellele küsimusele üldse võimalik leida vastust. Inimese eksistents selles maailmas sai alguse väga ammu kuigi peame meeles pidama, et me ei olnud siin e...
1.Kas neid nimesid kasutati juba keskajal? where these names already in use in the middle ages? 2.Kuidas selle mehe isik kindlaks tehti? How was this man identify? 3.Ta ei ole füüsilise koormuse jaoks piisavalt tugev. He/She isn´t strong enough for fysical exercise. 4.Kes peab seda traditsiooni järgima? Who has to follow this tradition? 5.Ärge hoitke nende nimesid saladuses. Don´t keep their names in secret. 6.Laialt levinud uskumuse kohaselt elasid seal haldjad. According to wide spread belief fairies use to live there.
Eesti mütoloogia Nõid ja tark Anette Pilt 7. Klass 2013 Targa ülesanne Vaimudega heas vahekorras olla, neid meelitada, lepitada ohvreid. Tark omandab endale sureliku, maapealse jumala väe. Inimeste ja vaimuriigi vahel olla. Targa võim Kogu loodus, looduse väed, haldjad peavad targa sõna kuulama. Tark sunnib loodust oma tahtmise järgi. Oskavad nõidu nuhelda. Suudavad vaimudega suhelda. Nõid Kirjeldatud kui inetut, lohakat, kurjapilgulist vanainimest. Pikk, kõva, esileulatuv hammas. Hamba kaotus hajub viha ja kadedus. Peale hamba kaotust pole vaja nõida karta. Erinevused Paha nõid oli rahval nagu nuhtlus kaelas. Nõia kiitust kardeti. Tarka austati sest ta näeb vaimuilma tegevust. matsoonid eeka mütoloogia Amatsoonid VanaKreeka mütoloogias naissõdalased. Sõjakate naiste kogukond. Meestevaenulikud. Poisid anti ära või tapeti. Tegevus Heitsid oda. Käisi...
Kordamisküsimused Eesti vanas usus MS.0186 Sügis 2016 1. Äikese põhilised funktsioonid Kinnijäänud hingede tagaajaja ja väljaajaja. Hävitavad kinnijäänuid. Uksed/aknad kinni, loomi ei tohtinud tuppa lasta, tuli tuli põlema panna (küünal). Peita ei tohtinud ennast. Pikne, taevatall, taevasokk(tikutaja), tillilised, kivikirved; EI TOHI- puu all seismine(tamm), jooksmine, aknad uksed kinni, toas pidi põlema ahjus tuli(ajab eemale kurjad vaimud), tikke ei tohi olla ligi ega tulerauda, majas ei tohi olla piksepuitu, tulioksaga puitu ei tohtinud olla kusagil, eriti mustad koerad ja kassid välja, rauda ei tohi ligi olla.. 2. Majahaldjas (koduvaim) kui liitkujutelus. Millest ’’koosneb’’? 1) Ilmub vana inimesena – nirk, madu(nastik), kilk(ristikas vms), ehaema 2) Valvab, hoiab maja (kui teda toidetakse, maja püsib kaua) 3) Toitmine 4) Ei salli tülitsemist 5) Matustel valvatakse 6) Saab kaasa võtta (esimese palgina) ...
Eragon Iiris Savik Tamme gümnaasium 8a. Tegelased Eragon Brom Saphira Haldjad Kuningas Vari Miljöö Ajastu kus elasid lohed ja muud maagilised olevused. Tegevus toimus looduses, aga paigad muutusid tihti.Osa tegevust toimus ka lossides ja kindlustes. Inimesed elasid enam- vähem keskaja tasemel. Sisukokkuvõte. Lihtne talupoiss Eragon leiab muna kust koorub ilus, safiirsinine lohepoeg.Lohe koorumine aga toob kaasa hulga juhtumisi ja koos otsustatakse Impeeriumi vastu astuda ja minna appi haldjatele.Teekonnal juhtub Eragonil palju seiklusi ja kuigi nad suutavad Impeeruimi korra võita, ei ole sellega veel kõik läbi. Minu arvamus Mulle meeldis see raamat sest: Seda oli väga hea lugeda,läks kiiresti edasi Kõik sündmused olid väga põnevad Kirjanik oli loonud põneva maailma,mis oli täis fantaasiat. Häiris veidi see ,et raamatus oli tunda teiste kuulsate ulmeteoste mõjutusi. Pildid. Click to edit Master text styles Second level ...
Tallinna Saksa Gümnaasium Sigrid Kuuse VOLBRIPÄEV Juhendaja: õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2009 Sisukord Üldiselt Volbriöö Traditsioonid Tegevused Volbripäev välismaal Materjalid Üldiselt Volbripäev sai alguse 1980.aastatest. Peetakse 30. aprillil. Tähistatakse nõia ja maagia päevana. Tuntud kui viiplipäev, esimese suvepäevana ja hernekülvi alustamise aeg. Volbriöö Volbriööl, vastu 1.maid tehakse suur lõke Pidu ,enne suurt koristus ja aiatöid Traditsioonid Nõia etendustega (nõia)etendustega pidusid Tehakse lõket Küpsetatakse vorsti ja liha Küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, samaanid ja haldjad käivad külast külla ringi. Kostüümid Tegevused Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel Rongkäik värvimütside, lippude ja orkestritega läbi linna ...
Kohtumine emaga Merili kaotas oma ema 18 aastat tagasi, kuid sai nüüd temalt mõistatusliku kirja, mis palus tal tulla Prüülo kaljule, Niilodis. Niilodi on väike küla mere ääres mille kohta on öeldud, et see on ära nõiutud ala. Merili oli üks Niilodi elanikest. Kaljule jõudes nägi ta, et kivikaare all istus keegi, kuid ei saanud hästi aru, kes see oli, sest tal oli rätik ümber. Loomulikult arvas ta, et see on tema ema ja hakkas lähemale liikuma. ,,Kas see oled sina ema? Ma tahtsin sind jubedasti näha. Mul oli väga raske ilma sinuta. Ma olin nii noor, kui ma sinu kaotasin, kuid sellel pole vahet enam.'' kuid vastust ei tulnud,,Miks sa ei vasta mulle ema?'' Inimese kuju hakkas kalduma ja kukkus külili. Merili nägi seda ja tahtis sinna rutata, kuid sellel hetkel lõi vastu kaljut suur laine ja Merili pidi kätega näo katma, et vett silma ei läheks. Kalju poole tag...
KÄÄBIK J.R.R. Tolkien TEGELASED • Bilbo Paunaste - • Smaug • Päkapikud: • Gandalf – Thorin • Trollid – Dain • Vargid – Dwalin • Haldjad: – Balin – Metsahaldjad – Kili – Fili – Dori – Nori – Ori – Oin – Gloin – Bifur – Bofur – Bombur BILBO PAUNASTE • Bilbo on rahumeelselt elav kääbik, kes elab Maakonnas, täpsemini Kääbiklas, Paunotsal. • Ta on väiksem, kui päkapikk ja suurem,kui lilliput. • Kääbikud kannavad erksa värvilisi riideid, näiteks rohelisi ja kollaseid. • Bilbo elas enda isa ehitatud kõige luksuslikumas kääbiku-urus GANDALF • on headuse jõudude peamine juht ja pärast oma uuestisündi Gandalf Valgena ka Keskmaa võimsaim võlur. • Tal oli pikka valge habe ja puhmas kulmud. Ta kandis sinist teravatipulist kü...
Kääbik J.R.R. Tolkien Bilbo Baggins oli nagu tavaline kääbik ikka talle meeldis väga süüa, piipu tõmmata, kamina ääres istuda ning elas ta kääbikuurus, kus olid ümmargused uksed ja aknad. Ta oli segu kahest perekonnast Bagginsitest ja Tookidest, viimastest aga räägiti, et nad käisid seiklemas, mis oli kääbikute jaoks väga lugupidamatu ja mõeldamatu. Kuid Bilbol polnud endaarust mingeid kaldumusi seiklusteks. Ühel hommikul aga tuli tema juurde pikka valge habemega vanamees, kelle nimi oli Gandalf. Ta tahtis Bilbo seiklustesse saata, kääbikul polnud aga vähimatki tahtmist seiklema minna ja ta saatis Gandalfi minema. Järgmisel päeval helises täpselt enne teeaega uksekell, Bilbole tuli meelde, et ta oli eile kutsunud viisakusest Gandalfi teed jooma. Ta jooksis ust avama, kuid Gandalfi asemel seisis ukselävel päkapikk, kes koheselt sisse tulija oma mantli nagi o...
Luule analüüs „Üle kodumäe“ Henrik Visnapuu Üle kodumäe kumera kupli suviöö sumestav valu. Toomingad valvavad talu, üle ussaia vaatavad kopli. Aian õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle. Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Selles luuletuses annab luuletaja edasi oma tunded kodumaast, tema lapsepõlve kodust suveööl. Ta kirjeldab seal oma kodukohta, selle ilu, milline see välj...
Muinasusund Animism- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tootem- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises...
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Lee...
6. MUINASUSUND Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad...
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kal...
Hingede aeg Hilissügisel, mihkli- (29.09) ja mardipäeva (10.11) vahel oli aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama ning neid tuli kostitada. See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, sest see võis pahandada hingi. 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri järgi on hingedepäev. Vägi Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka sõnades. Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks. Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast la...
Weberi ooper ,,Nõidkütt" Süzee: tegevus toimub 17. sajandil Saksamaal ühes külakeses. Peategelane Max (tenor) on heasüdamlik kütt, kes on armunud metsaülema tütresse Agathesse (sopran). Ka Agathe armastab Maxi, kuid neiuga abiellumiseks peab Max võitma küttide laskevõistluse. Viimasel ajal jälitab Maxi ebaõnn; mitu nädalat pole ta tabanud ühtki lindu. Kõik tema tulevikulootused näivad nurjuvat. Maxile pakub abi kütt Kaspar (bass), kes on sõlminud lepingu Kuradiga. Kui ta ei suuda Kuradile tuua üht inimhinge oma hinge asemel, ootab teda pärast surma põrgu. Kaspar meelitab Maxi Hundikuristikku, mis on pime ja sünge kaljulõhe, täis vaime ja viirastusi, kus vaim nimega Samiel(kõneroll) valab seitse hõbekuuli, mis kõik peavad märki tabama. Max ei aima aga, et üks neist kuulidest on mõeldud Agathele. Võistluspäeval läheb Maxil väga hästi, jäänud on veel viimane katse, kõlab lask.. ja Agathe minestab. Hõbekuul tabas hoopis Kasparit, sest tege...
>>MISTED<< ALGRIIM-snade algushlikute kordamine vrsi(vi muu mttelist tervikut vljendava hiku) piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud snastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lpeb tihti pundi ja vabastava naeruga. KNEKND-rahvaprane piltlik vljend.Tnapeval on krvuti knekndudega kasutusel ajakohane mnguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse vi poplaulu uus, koomilise sisu vi vormiga teisend. LPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust snade riimumine vrsside lpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu vljendatud inimese l ootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sndmuse, isiku vi uskumusega.Tnapeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, klakateks, linnajuttudeks jne. MISTATUS-snaline peitepilt.Ta sisaldab ksimust, millele paeb vastama. NALJAND-lhika, koomilise vi satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lhike, mtoloogilise vi satiirilise sisuga rahvaj...
LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
Madalmaade muusika 15.-16. sajandi III põlvkond Perioodist · prantsuse ja flaami muusikute tuleku Itaaliasse tõi kaasa Itaalia sõdade algus ning Prantsusmaa ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas. · selle perioodi tähtsaimad heliloojad tegutsesid Põhja-Itaalias ja keiser Maximilian I õukonnas. · meistrid on sündinud 1440.-1460. aastatel, tegevusaeg 1490-1520 aastatel Uuendused muusikas · lihtsad imitatsioonid · kaanonivõtted · sümmeetriline ülesehitus · rütm lihtsustus ja põhines tekstideklamatsioonist · lihtne akordika · harmoonia mängib järjest suuremat rolli · tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust · ilmuvad piltlikud ja tundelised väljendusvõtted. Perioodi tuntuimad meistrid · Jacob Obrecht · Josquin Desprez Jacob Josquin Desprez Obrecht Jacob Obrecht ( u 1450-1505 ) · hollandlane · teenis Cambrai's, Brügges ja Antwerpenis · ...
1. Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst. 2. Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. ...
Tegelased: Theseus- Ateena hertsog Egeus- elatanud ateenlane, Hermia isa Lysander- Hermiasse armunud noormees Demetrius- Hermiasse armunud noormees Hermia- Egeuse tütar, armunud lysandrisse (lühike, brünett) Helena- armunud Demetriusesse (pikk, blondiin) Quince- puusepp Bottom- kangur Flute- lõõtsapaikaja Snout- katelsepp Starveling- rätsep Snug- tisler Oberon- haldjate kuningas Titania- haldjate kuninganna Puck- abivalmis haldjas Herneõis, Härmavõrk, Kübe, Sinepiiva- teised haldjad Teema: Tegevus toimub Ateenas ja selle lähedal metsas. Sündmustik on enamasti komöödia. Teos on viies vaatuses ja on kirjutatud näidendina. Sündmuste kulg on väga aeglane, nagu toimuks reaalajas. Raamat on kirjutatud näidendina ja huvitav on see, et selle sündmustiku sees tehakse veel eraldi näidend. Põhiline mida raamatus on kirjeldatud, on üks raske armulugu, kahe mehe ja kahe naise vahel, mis saab siiski õnneliku lõpu. Probleemid ja sündmused: Põhili...
1 Translate 1 Härjapõlvlane on muinasjutuolend iiri legendides. The leprechaun is a magic creature in Iirish legends. 2 Haldjad võivad su soove täita. Fairies can make your wishes come true. 3 Mu vanaemal on suur kasvuhoone; nii saame süüa värskeid juurvilju aastaringi. My granny has a large greenhouse; so we can eat fresh vegetables throughout the year. 4 Reisil Šotimaale tegime palju pilte sellest imeilusast maastikust. On our trip ti Scotland we took a lot of pictures of the gorgeous landscape. 5 Need kaks venda on täiesti erinevad. These two brother are completely different. 6 Mu ema kannab alati rohelist, sest see on tema lemmikvärv. My mum always wears green because it is her favorite colour. 7 Golfi hoovuse mõju tõttu on Iirimaa talved pehmed. Due to the influence of the Gulf Stream the winters in Ireland are mild. 8 Ma olen Eesti Vabariigi kodanik. I am a citizen of the Estonian Republic. 2 Write articles a, an, the, or...
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
Antonüümid vastandsõnad Ballaad lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, kangelaslik või ajalooline.Sünge sisu, põhineb rahvajuttudel Draama tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loo...
Õnnelik puuraidur Ühes kauges metsas üle kivide ja kändude elas ühes külas üksik puuraidur. Ta teenis raha teistele küla elanikele puid raiudes. Mehike oli päevad läbi metsas, alles hilja õhtul jõudis külla tagasi. Ühel päeval, aga nägi ta metsas suurt valget kuma. Mõtles, et mis see ikka on, kuu sära või midagi. Kuid see kuma oli ka siis kui kuud varjasid suured pilved. Ta läks sellele lähemale. Vaatepilt oli ehmatav. Raidur nägi maas lamavat väikest haldjat. Mees püüdis haldjaga rääkida, aga asjatult. Raidur võtti haldja sülle ja viis koju. Pani ta voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli neiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast. Ta läks tema juurde kohe küsimusi esitama. ,,Tere, mina olen haldjas Maagia." ,,Tere,tere mind kutsutakse siin raiduriks." Haldjas rääkis raidurile kogu loo ära kuidas ta nõia eest põgenes ja viga sai. Mees oli valmis Maagiat aitama. Ta pidi päästma ...
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et ...
Vastused lisatekstide kohta I 1. Lock oli empiirik. „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“ „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“ ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata ei saa küllaldase veendumusega väljuda kogemuse raamidest.“ „Kuna me aga siiski teame teaduste üldkehtivaid ja paratamatuid tõdesid ning selles seisnebki meie eelis loomade ees, siis järeldu...
Maailm läbi erinevate silmade Tänapäeva üha tehnologiseeritumas maailmas on võimust võtnud paljud uued asjad. Näiteks digikunst ja videomängud, mis on mõlemad saanud modernseks vastuseks traditsioonilistele lauamängudele ja maalikunstile. Osalt on videmängud omaette kunst, kuid siiski võib öelda, et need ei hakka kunagi asendama näiteks raamatuid, mida igaüks kujutaks erinevalt mõttepildis ette. Kirjandus on alati olnud väljendusviis inimestele iseenda maailma kujutamiseks ja mõtestamiseks. Iga inimene kujutab oma maailma erinevalt ning niisamuti ka tajub seda. On kirjanikke, kes kirjutavad lihtsalt oma igapäevaelust ning on ka neid, kes kirjutavad vastupidiselt eelmisele näiteks krimist või fantaasiast. Tõepoolest on fakt, et fantaasiakirjandus pole mitte reaalsus, vaid väljamõeldes. Siiski on seesuguse kirjanduse kõik tegelased tihti saanud inspiratsiooni reaalse maailma inimestest ni...
1.Keskaja algus, lõpp ja tunnused.-5-17.saj. Tunnused-rahvasteränne, religiooni levik, rahvuste- ja keeltekujunemine, feodalism, kiriku ainuvõim, vähene kirjaoskus ja kujunevad ühised kultuurid. 2."Vanema Edda" tegelased, teemad, teose aeg ja olemus.-kääbused, haldjad, koletised, jumalad, Odin, inimesed, loomad ja Loki. Viha, kättemaks, reetmine, aga leidub ka tarkust, ettenägelikkust, mõõdukust ja truudust. 11.-12.saj. Sageli sõja tegevus, mis on seotud müütide ja võlujõuga. 3."Laul minu Cidist"-Hispaanlased võitlesid mauride vastu. Seda nim. rekonkisaks 8.-15.saj. PEATEGELASED-Rodrigo Diaz Bivar. Vaenlased andsid talle hüüdnime Cid, mis tähendas isandat. Teenis Sancho II juures. Teenistus ideaalne. Hiljem Alfonso VI juures. Tema juures muutub teenistus pingeliseks. KARAKTER-tegelane on praktiliselt ideaalne. Cidi iseloomustab julgus, vaprus ja salakavalus ning enesekindlus. Ta oli ka eeskujulik isa. AUTORI IDEE-autor rõhutab peategela...
Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” Koostajad: Aleks Mark ja Georg M. Puhm Tallinna Nõmme Gümnaasium 2015 Andrus Kivirähk On õppinud Tallinna 32. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Ta töötab Eesti Päevalehes 2000. aastate menukaim eesti kirjanik Kuulub Eesti Kirjanike Liitu ning on võitnud mitmeid autasusid Näiteid teistest teostest “ Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed” “ Sirli, Siim ja saladused” “ Rehepapp ehk november” “Wremja. Zorro märk” (koos Mart Juurega ) “Mees, kes teadis ussisõnu” Autori üks tuntuimatest romaanidest Ilmunud aastal 2007 On ilmunud läti, tšehhi ja prantsuse keeles Romaani peategelased Leemet – viimane mees metsas,viimane inimene kes teadis ussisõnu ja põhjakonna asukohta, peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest tavadest Salme – Leemeti õde, kes abiellub karu Mõmmiga Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Sa...
India Hiina Jaapan 1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism, budism, dzainism. Konfutsianism harmoonia, Algselt sintoism kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega ...
Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Ei saa rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Üheks eestlaste muinasusundi põhielemendiks on vägi. Vägi on elusolendites peituv maagiline jõud. Väge leidub ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võib muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltub toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega on tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurenda...
Andrus Kivirähk ''Mees, kes teadis ussisõnu'' TEGELASED: Leemet, madu Ints, onu Vootele, Tambet, Pärtel/Peetrus, Hiie, ema Linda, Pirre, Rääk, Salme, Tölp, Hiietark Ülgas, Johannes, Magdaleena, Tegevus toimub muinasajal, kus eestlased olid veel metsarahvas. Teose peategelaseks on Leemet, kes on viimane mees kes teadis ussisõnu, kuid oli ka väga palju teisi tegelasi. Oma ussisõnade oskuse võttis ta üle oma onult Vootelelt. Peategelase heitlus käib teose vältel selle üle, kuidas maailma tajuda. Ühel pool on endised metsaasukad ja nüüdsed kristlased ja külaelanikud ning teisel pool hiiekummardajad. Jutu vältel kogu aeg metsa inimeste arv väheneb, sest asutakse elama küladesse ning lõpuks ongi alles ainult Leemet, kes on niiöelda viimane eestlane. Ta ei lähe teistega kaasa võtma ristiusku ega põldu harima, vaid tahab võidelda lootusetult tulevate uute kommetega. PROBLEEMISTI...
Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad( vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt.Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure-Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)), kõnekäänud(Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nätust või isikut.Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. ), mõistatused( : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa last ( kartul ) 5) veest lukk, puust võti ( sild) 6)mees kaheteistkümne n...
1. Eestlaste muinasusund Usundi alla käisid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Nende tajumine pühana anti edasi põlvest põlve ja mõnikord ka isiklikest kogemustest. Kombed ja uskumused muutusid ajapikku sõltuvalt eluviisidest ja samuti aitas uskumuste muutumisele kaasa naaberhõimude ja –rahvastega suhtlemine. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi ja see pidi uskumuse kohaselt olema kõigis elusolendites, mõningates objektides, paikades ja taevas. Taevas oli eriti oluline ja oma väge näitas muinasinimestele äikse kaudu. Väge leiti ka mõningates sõnades ja neid kasutades sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid omasid erilist väga ja neid kutsuti tarkadeks (nõidadeks). Kõige rohkem väge arvati inimestel ja loomadel olema peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvadest ja hammastes. Selle tõttu kanti enda kaitseks või loo...
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi ...
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Suveöö unenägu Teose tegevusaeg toimub ammusel ajal ja kestab umbes nädala. Tegevus toimub Ateenas ja selle lähedal asuvas metsas, autor kirjeldab tegevuskohti väga täpselt ja detailselt, nii et tekib hea ettekujutus justkui oleks ise seal samas. Teos on kirjutatud viies vaatuses näidendina. 1) Esimeses vaatuses arutavad Theseus ja Hippolyta oma pulmaplaane. Egeus viib oma tütre Hermia Theseuse ette, sest neil on probleem. Lysander ja Demetrius on mõlemad Hermiasse armunud, Egeus eelistab Dermetriust aga Hermia on armunud Lysandrisse. Esimese vaatuse teises tseenis arutavad Quince, Bottom, Snug, Flute, Snout ja Starveling näidendi kava mida nad plaanivad Theseuse pulmas esitada. 2) Teises vaatuses tülitsevad haldjate kuningas Oberon ja haldjate kuninganna Titania. Obreon ja Puck plaanivad Titania silma tilgutada ühe lille mahla, mis paneb teda armastama esimest ettejuhtuvat isikut. Helena avaldab Dermetri...
1. Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 18.-20. saj. Kaunid meloodiad, programmilisus-kaasas sisuseletus või aluseks kuulus kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
