1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine ...
Kunstiajalugu Donatello 1386-1466 · Itaalia · Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. Lorenzo Ghiberti 1378-1455 · Itaalia · Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. ANDREA del VERROCCHIO 1436-1488 · ,,Taavet" vastandina Donatello ,,Taavetile"elavm, naeratav kasvueas poi...
Vanavene arhitektuur ja maalikunst Bütsantsi kunsti järg Kujunes 9.-10. sajandil Kestis 17. sajandini Perioodid Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj Arhitektuur Sibulakuppel Rikkalikud skulptuurkaunistused pühakud, loomad, ornamendid Kirikud Linnas kivist Maal puidust Tähtsamad kirikud Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid ...
Itaalia arhidektuur. Filippo Brunnelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister kuulsamad tööd:firenze toomkiriku kaheksathuline kuppel, firenze leidlaste kodu,1421 san lorenzo kirik,pazzi kabel Leon Battista Alberti(1404-1472) Temaga koos tuli uus palazzode tüüp(akende vahel on pilstrid) mõisted:palazzod-firenze patriitsiperekondade paleed Itaalia slkulptuur. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Kuulsamad tööd-pariisi väravad Ta tegi 28 kullast skulptuuri mis kujutasid piibli tegevusi Donatello(1386-1466) Vanarenessansi skulptuuri kuulsaim meister Kuulsaimad tööd-püha jüri(1417),taavet(1430),gattalameta Ratsamonument Andrea del Verrocchio(1435-1488) 15saj teise poole tähtsaim skulptor kuulsaimad tööd:taavet,colleoni ratsamonument Luca del Robbia ja Andrea olid parimad majoolikatehnikas Taas elustus medalikunst Itaalia maalikunst Maalikunsti tähtsaimaks keskuseks oli firenze Masaccio(1401-1428) Tähtsaimad tööd-püha kolmainsus,bracacci kab...
Itaalia vararenessansi maalikunst (15.saj) · MASACCIO "PÜHA KOLMAINSUS" tsentraalperspektiiv, näib kirikuruumi jätkuna. BRANCACCI KABELI FRESKOD ruumilisus ja kehalisus tänu valguse suunamisele ja tugevate varjude tekitamisele, dramaatilised tunded. · Hinnati looduslähedust. Õpiti kujutama õigesti inimese kehavorme, liigutusi ja näoilmeid. · Tähtsus detailidel, kompositsioonilised lahendused ebaloomulikud. Puudub ühtne terviklikkus. Inimesed on kõik samal tasapinnal ega ole taustaga seotud. Nim. primitiivseks maalikunstiks. · FRA ANGELICO polnud uuenduslik. Ei kasutanud tsentraalperspektiivi, tähtis oli tunnete väljendus. Maalis esimesena pilvi. Madonna pildid, kuldsed värvid. "MAARJA KUULUTUS". · TSENTRAALPERSPEKTIIV üks punkt, kuhu koonduvad kõik jooned. · PAOLO UCCELLO oluline erinevates poosides inimeste kujutamine, mitte pildi teema. DOMENICO VENEZIANO ...
FILIPPO LIPPI ANNA-MARIA OTSA ELULUGU • Itaalia maalikunstnik • Sündis teatavasti aastal 1406 Firenzes ja suri 8. oktoobril 1469 Spoletos • Tema isa oli vaene lihunik ning ema suri sünnitusel, last kasvatas edasi tädi • Koolis käis ta karmeliitide kloostris, kus aastal 1425 ordineeriti preestriks(oli seal aastani 1432) • Giorgio Vasari kirjutas teoses "Kunstnike elulood" Lippi kohta: «Õppimise asemel veetis ta kogu oma aja piltide kritseldamisega nii enda kui teiste raamatutesse.» • • • • • 1452 määrati ta Firenze Maarja Magdaleena nunnakoostri kaplaniks(vaimulik,kes töötab väljaspool kirikut) • Ta teenis küll palju raha, aga oli ikka vaene • Vasari mainib tema vangilangemist berberi piraatide kätte ja tema orjust Põhja-Aafrikas, millest portreede joonistamise oskus tal vabaneda aitas, aga dokumente selle tõestuseks pole säilinud • TEMA TÖÖD • 1441 maalis ta Püha Ambrogio kiriku altarimaali, mis o...
BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous,...
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, ...
VANAVENE KUNST ARHITEKTUUR VENE KIRIKUD 9-10.saj Lihtsad Terviklikud Vormid, proportsioonid selged Vene kirik oli maastiku lahuta- matu osa KIIEV 9.-10.saj idaslaavlaste keskus, Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp 8-tahulised katused Palju poolümaraid apsiide ja külgehit...
ROOMA AED Triin Viilvere, Helen Heinsoo, Riina Kartau, Mattias Hint, Mikk Sääsk, Kätlin Kuus Rooma eluolu Rooma asetses keset Apenniini poolsaart. Tegeleti kaubanduse, farmindusega Populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised Rooma teater Lyonis Põhitoiduks oli kas leib või liha ning joogiks veega lahjendatud vein. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Orjadel puudusid igasugused õiguse, neid peeti asjadeks. Mars- Rooma jumal ROOMA JA AIANDUSE ABC Rooma villad ja aiad oli ühed maailma suurimad. Nende mõju aiakujunduse arenemisele suur. Mõjutas Inglise aiakujunduse liikumist. Villa Capodilista Click to edit Master text styles Second level ...
Kes maalis Sixtuse kabeli seinamaalid? Sixtuse kabeli mõlemal pikal seinal on kuus võlvitud akent. Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli. Seina- ja laemaale peetakse renessansiajastu tippsaavutusteks.
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism...
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
Kreeta Sarnasus Mükeene Lossid ja linnkvartalid kokku Losside juures paiknesid Ümber losside polnud kasvanud laoruumid, töökojad suuremaid linnu Lossid kindlustuseta Ühtset riiki ei tekkinud Lossid kindlustatud Erinev kiri (lineaarkiri) Kirjutised puudutasid Loss omaette riigi keskus majapidamis märkmeid Lossi valitsesid preester- Loss- suur majandus ja Sõjad, sõjakus kuningad (?) majapidamis keskus Preestrinna valitses lossi (?) Lossidele tasuti andamit Kuningas ja sõjapealik lossi eesotsas, sõjalised kaaskondlased: eliitkaarikuvägi Sõda ei olnud tähtis ...
Riigi roll majanduskasvus Klassikalised anglosaksi tavad majandusteaduses milles keskendutakse eelkõige vahetuskaubandusele ja turustamisele, mitte aga tootmisele ja teadmistele ei suuda süstemaatiliselt neid majandusarengu laiemaid küsimusi haarata ning tuuakse sisse riigi rolli käsitlus mittetasakaalustatud majandusteaduse alternatiivsetes tavades. ,,Renessansiriik" VS ,,loomulik harmoonia" Aastal 1338 lõpetas Ambrogio Lorenzetti Siena raekojas oma freskod "Hea ja halvavalitsuse allegooria". ('Hea ja halva valitsuse allegooria' esindab optimistlikku renessansiaja vaatepunkti inimese piiramatust potentsiaalist oma olukorda parandada. Nemad mõistsid ajalugu ka kui pidevat optimeerimisprotsessi, kus "inimese mõistust ja tahet", rakendatakse loodusjõudude ohjeldamiseks ja millel on tohutu potentsiaal oma saatuse parandamiseks: "piiramatu teadmiste hulk". ) Head valitsust sümboliseerival freskol on jõukad kauplused, ilusad ...
Vana-Kreeka ajaloo tähtsamad perioodid (kasuta õpik lk 85-89, karate lk 85 ja 128) Ajajärk/kestus Vanade kreeklaste poolt Tähtsamad Perioodi tähtsamad Perioodi tähtsamad asustatud territoorium linnad/arheoloogilised sündmused isikud /riigi- v paigad kultuuritegelased Kreeta-Mükeene · Kreeta ja · Knossos · Lineaarkiri A ja · Kuningas 2000 1100 e Kr Balkani · Kato Zakros B Minoses poolsaar · Mükeene · Freskod · Agamemmon lossiseintel ...
ANTIIKAEG 1. KREETA-MÜKEENE Keskuseks Egeuse meres asuv KREETA saar. Puuduvad kaitseehitised, leitud vaid paleesid ja megarone. Miks ?! Tuntuim KNOSSOSE palee - legendid Minotaurusest, Theseusest/ Ariadnest Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod. KULD !!!! Atreuse varakamber....
Andrea Mantegna Anett Õun 10b · Sündis 1431. · Suri 13. september 1506. · Oli Itaalia vararenessanssi maalikunstnik ja graafik. Elulugu · Sündis peres teise lapsena. · Õpis Padovas, mis on linn Itaalias Veneto maakonnas. · 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. · Lõi esimesed freskod. Looming · Montegna maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. · Teda iseloomustab oskuslik rakursi- ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. · Ta andis edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat. · Rakendas realismi. · Inimese käitumises rõhutas Mantegna kangelaslikkust. · Ta kujutas kristlikke kangelasi. · Mantegnal on oluline roll vaselõike väljaarendamises. · Mantegna stiil mõjutas Põhja- Itaalia maalikunsti kuni 1490. aastateni. · Leinav Maaja (1459) · Kartongid Caesari triumfi kujutisega (14841494) · Saint Sebastian The St. Sebastian of Vienna (145...
Andrea Mantegna Regina Kaasik Jakob Westholmi Gümnaasium 10. A klass Andrea Mantegnast Sündinud Veneetsia lähedal, Itaalias 1431 a. ja suri Mantuas 1506 a. Reisimisest Ta on esimene täielikult renesanssiaegne maalija ja graveerija Põhja-Itaalias Kunstiline vaatenurk Padova ülikool antiikmütoloogia- ja piibliteemalised seina- ja tahvelmaalid antiikaja arhitektuur, ornaminetika ning realism Perspektiiviga mängimine Kangelaslikkuse rõhutamine inimesi kujutades Tuntumad Teosed Kõige paremini säilinud ning tuntuim töö on "Camera degli Sposi" ("Pruudi ja Peigmehe Tuba") Overati kabeli freskod Caesari võitu sümboliseeriv pildiseeria (tema hilise stiili haripunktiks) "Camera degli Sposi" Ludvico II Gonzaga 1465 -1474 a. Ruumilisus Toa kirjeldus: "Court Scene" "Meeting scene" Laes olev n-ö silm Ovetari katedral Ermitani kiriku paremal käel asuv kabel 1448 1457 a. 1944 a. Anton...
MAAL 2013 MESOPOTAAMIA MAALIKUNST 4000 - 539 e.Kr. Sissejuhatus • 4000-539 e.Kr. • Sumerid • Kiilkiri • Jumalaid kujutati inimestena Iseloomulikud jooned • Kujutav kunst seotud arhitektuuriga (maali/reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel) • Paleede seinad kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu • Valitsejad kujutatud suurematena ja külgvaates • Detailidest hoolimata tunduvad inimesed reljeefidel kohmakad • Elutruult on kujutatud loomi jahitseenides Ištari värav EGIPTUSE MAALIKUNST 4000 - 332 e.Kr. Iseloomulikud jooned • 4000-332 e.Kr. • Kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid (tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid) • Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel on nn egiptuse poos • Värvikirevad ja realistlikud • Ei tundnud perspektiivi – kaugemad asjad asetati esimeste kohtadele • Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all Egiptuse poos • Inimesi on kujutatud...
RENESSANSS. Iseloomustus ja etapid Linnakultuuri edenemine -15.saj itaalia kunstis suured muutused -võitlus paavstide ja keisrite vahel -linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele...
Renessanss Iseloomustus ja etapid. Sellel ajal polnud Itaalia veel ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Kujunesid omapärased linnriigid, kes kasutasid oma piiride kaitseks ja laiendamiseks palgasõdureid. Sealt tulenes külaelu ja naturaalmajandus. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Renessansiajastu kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja kultuuripärandit kuid alati seda madamalt hinnatud. 15sajandil aga hakati kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Sellele järgnenud 1000 aasta pikkune ajajärk keskaeg. Antiigi tundmaõppimine. Rinascita taassünd. Suure õhinaga õoiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 kui vallutati Konstantinoopol vahendasid põgenenud haritlased Itaaliasse kreeka kultuuripärandi...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Itaalia vararenessanssi maalikunst Mark Saarts 11c Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. To...
Sandro Botticelli Sandro Botticelli pärisnimega Alessandro di Mariano Filipepi on sündinud 1. märtsil 1445. aastal Firenzes. Sandro oli pere neljas laps. Botticellil oli juba noorena silmapaistev maalimis anne. 15.sajandi lõpul oli ta juba kuulus Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane. Tema juures õpilaseks oli tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastal avas ta oma töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama us...
Sandro Botticelli Andmeid Sandro Botticelli, täisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi, elu kohta on vähe, kuid on teada, et temast sai õpilane siis, kui ta oli umbes 14 aastat vana. See näitab, et ta on saanud põhjalikuma hariduse kui teised renessanssi kunstnikud. Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. Ta oli Filippo Lippi õpilane. 1570 aastaks oli ta koos abilistega töökoja avanud. Ta töötas Firenze suuremate perekondade heaks, neist tuntuimaks oli Loerenzo de Medici õukond. Seal maalis ta kuulsad portreed ,, Giuliano de Medici" ja ,,Imeline Madonna". Botticellil tuli kõige paremini välja tahvelmaalide tegemine. Ta armastas ümarformaati. Tema parimad saavutused on ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv Madonna". Ümarformaafis piltidest on ilusaim ,,Manificat". 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV ta Rooma, kus ta koos teiste silmapaistvate meistritega teostas mõned fresko...
Kreeta-Mükeene egeuse kultuur egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr. välja egeuse kultuur. aladeks Kreeta saar ja mõned piirkonnad Kreeka mandril( Mükeene, Tiryns) õitseaeg 2000-1250 eKr. Tähtsaimateks ehituskunsti saavutusteks olid suured lossid nagu näiteks: Knossos Phaistos Hagia Triada Tiryns losside seinad kivist ning laotud ilma mördita ja lisaks sellele olid laed tehtud puust ka sambad olid tehtud puust, mis ahenesid allpool. sambad värviti nt. punase musta kollasega Arthur evans alustas 1900 kreeta saarel väljakaevamisi ehitas uuesti ülesse Knossose kasutas puu asemel puu imitatsiooniga be...
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk · tromp veerandkaarekuju...
Renessanss sai alguse Itaalias ning on periood 14.-17. sajandil väldanud kultuuriloos. Ajastut saab iseloomustada eemaldumisega religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Maalikunsti arenemine Itaalias oli XV sajandil väga intensiivne ja teiste kunstiliikide kõrval kõige iseseisvam. Maal tegi läbi keeruka arenemisprotsessi, mille tulemusena saavutati inimese, looduse ja esemete tõepärane kujutamine. Vararenessansi maalikunsti esimene väljapaistev esindaja oli Masaccio, kelle uuendused Masaccio, sünninimega Tommaso Cassai, mõnel pool märgitud ka Tommaso di Ser Giovanni di Mone, sündis 21. detsembril 1401. aastal. Masaccio oli esimene suursugune maalija vararenessansi ajastul. Tema freskod on kõige varasemased näited humanismist ning need olid kui eeskujuks hilisematele suurmeistritele. Masaccio ühines 1422. aastal maalikunstnike gildiga Firenzes, mis oli tol ajal üks jõukamaid linnu maailmas....
8.ITAALIA MAAIKUNST 15. SAJANDIL 1. Millised olid levinuimad teemad itaalia 15.saj maalikunstis? Usk, inimeste portreed, piibliained 2. Mis tehnikas olid seinamaalid? Millisele aluspõhjale ja milliste värvidega maaliti tahvelmaalid? Freskotehnikas, puutahvlitele, temperavärvidega 4. 15.saj hakkasi kunstnikud kujutama malidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Mille abil nad seda tegid? Rakendati järjekindlalt tsentraalperspektiivi. 5. Kes oli eelnimetatud ürituses esimene edukas, murrangulise tähendusega kunstnik? Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil...
Usuõpetus Jeesuse viimased hetked CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci Mõiste Vanadel roomlastel cena [loe: tseena] - peamine söögikord Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga Ajalugu Paasapüha, juutide suurim püha Jeruusalemm Betaania "/---/ Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema ette palmioksi. Selle järgi nimetatakse ka pühapäeva nädal enne ülestõusmispühi palmipuudepühaks." Maali sügav mõte Pühakojas tundus Jeesusele, et teda jälgitakse ja tema järele luuratakse Neljapäeva õhtul tulid kõik kaksteist Jeesuse õpilast Betaaniasse, et üheskoos õhtustada Suur neljapäev ning viimne (püha) õhtusöömaaeg Lauas ennus...
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
Even-Marten Korberg 11B Etruskite 12 linnriiki Etruskid Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas Umbes 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida Selle rahva minevikku peidab salapära, sest kui roomlased olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kunst *Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. * Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske. * Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. *Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu s...
Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioon...
Paolo Veronese Kunstniku elu ● 1528 Verona – 19. aprill 1588 ● Itaalia kunstnik ● Valis endale ise perekonnanimeks Caliari või Cagliari, aga tuntuks sai ta oma sünnilinna järgi Veronese nime all ● 14-aasta vanuselt läks Veronese õppima kohaliku meistri Antonio Badile juurde ● Kuigi teda õpetati maalima manneristlikus stiilis, kujundas ta varsti välja omaenda säravama stiili. ● 1548 asus Veronese Mantovasse, kus lõi sealse toomkiriku jaoks freskod. ● 1553 asus ta Veneetsiasse ja jäi sinna surmani. Kunstniku looming Perseus and Andromeda, (1576–1578) 03 01 "Kaana pulm" (1562–63) 04 02 "Pi...
RENESSANSS Uued jooned Euroopa arenenud maades hakkasid ilmnema 13-14 saj. Järk järgult lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus ja tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja pangandus. 1492 avastati Ameerika, seoses sellega elavnes kaubavahetus, laienesid merereisid. 14 saj oli gootika ennast ammendanud ja tekkis vajadus millegi uue järele. Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaaliast, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Itaalias polnud ka keskajal katkenud linnakultuur ja traditsioonid. Taas olid õitsele puhkenud mitmed suured ja rikkad linnad ning gootika oli antiigi säilmed ja traditsioonid puutumata jätnud. Tegelikult säilis klassikapärand läbi keskaja kreeka ja rooma kirjanduse lugemist jätkati, palju oli kunstnikke, kes polnud ükskõiksed klassikaliste legendide ja ajaloo vastu. Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standard...
A 1 Renessanss all mõistame vaimse kultuuri liikumist kõigil aladel. Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehit...
Keskaja kunst 1. Romaani stiil: ümarkaared, massiivsed ehitised, väikesed aknad, seinad kaetud maalidega, vitraazid. Gooti stiil: teravkaared, kõrged hooned, roidvõlvid, vitraaztehnikas roosaknad, raidkivikaunistused 2. Romaani stiil tuleb sõnast ,,Rooma", sest see põhines vana-rooma ehituskunsti motiividele. Gooti stiil tuleb germaani hõimu gootide nimest. Nimi anti stiilile hiljem, et seda halvustada. 3. Romaani basiilika koosnes laiast kesklöövist ja kitsamatest külglöövidest, mida eraldasid tugevad kivisambad või nelinurksed postid. Sissepääs oli läänes, põikhoonest idas oli kooriruum, sellest idapoole apsiid altariga. 4. LK 51 5. Romaani skulptuurid kirjeldasid Vana-Testamenti, Jeesuse elu ja pühalugusid. Maalid olid naiivsed ja kohmakad, eesmärk oli elamusi väljendada. Vitraazid olid nagu peatükid pühakirjast. Gooti stiilis olid raidkivikaunistused, mis kujutasid taim...
Kunstiajalugu kunst · Muusika helikunst · Kirjandus keelekunst · Teatri-, filmi- ja tantsukunst · Arhitektuur joonestuskunst, ehituskunst · Joonistamine, maalimine, voolimine · Seinamaal e. fresko · Graafika e. trükikunst Kunstiajalugu · Kunstiajalugu uurib kunsti arengut, käsitledes seda ajalooliste etappide kaupa vanaaja kunst, keskaja kunst, uusaegne kunst ja kunstivoolude järgi. · Kunst on osa kultuurist. · Kultuur on kõik, mis on inimtegevusega seotud. Maalikunst · Algas 25000 eKr 19. saj lõpp · Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. · Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. · Maalikunsti viljelev kunstnik on maalikunstnik. · Näited: ,,Mona Lisa" (Leonardo Da Vinci) · Maalid on ilusad, võimasad, väljapaistvad · Maalikunsti peamine ülesanne on võimalikult täpselt kujutada nähtut (ruumiliselt, 3D) Kunst läbi aegade ...
Arhitektuuri analüüs Eeros Lees G3B Neuschwansteini loss Arhitekt: Eduard Riedel Asub: Saksamaal, Baieris Švaabimaal Ostallgäu kreisis Schwangau vallas Füsseni linna lähedal Hohenschwangaus. Rajamise ajastu ehk kultuuriperiood: romantism Valmimise aeg: 1869–1892 • Tellija: Baieri kuningas Ludwig II • Pühendatud: helilooja Richard Wagnerile • Otstarve: kuningas Ludwig II lasi selle lossi ehitada omale pelgupaigaks, et inimeste eest põgeneda. • Seos kaasajaga: Tänapäeval on Neuschwansteini loss üks kõige külastatuimaid turismiobjekte Euroopas. Lossi külastab päevas ligi 6000 inimest ning aastas ~1.3 miljonit inimest. Turistidel on võimalik külastada 360’st ruumist 15. • Lossil on 6 korrust ning üle 360 ruumi, millest turistidele on vaatamiseks lubatud tänapäeval 15 ruumi. Lossil on ka kaks torni. Loss on hiiglaslik. • Lossi väravad on tehtud punastest kividest, mis ...
RAFFAEL (1483-1520) Raffaello Santi sündis 6.aprillil 1483.a. Urbinos vähetähtsa maalija ja õuelauliku pojana. Esimesed teadmised kunsti vallast sai ta isalt, kes suutis pojasse sisendada armastust kaunite kunstide vastu, arendas ta maitset ja tutvustas kaasaegse kunsti maailma. Hiljem õpetas Raffaeli arvatavasti Urbino hertsogite õuekunstnik. Seejärel töötas mõned aastad Perugias. Tuntuim noorpõlvetöö on ,,Püha Jüri võitlus", kus kangelane lumivalgel hobusel kartmatult draakonile vastu sööstab. Draakon ei mõju just eriti hirmuäratavalt. Hobuse diagonaalne paigutus elustab liikumist ja annab kunstnikule võimaluse rõhutada hobuse ümaraid vorme. Maal on tasakaalustatud ülesehitusega. 1504.a. läks Raffael Firenzesse, kus viibis kolm aastat. See oli oluline aeg Raffaeli kunstnikuks kujunemisel ja isikupärase loomingulise käekirja leidmisel. Tähtis koht oli läbikäimisel vanemate meistritega, teda mõjutasid Leonardo da Vinci ja Michelangelo....
Itaalia rahvatantsud Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada om kogemusi, tundeid ja olemust. Kõik rahvad pole suutnud luua tugevaid tantsutraditsitsioone, kuid tuntumad tantsud on ulatanud üle riigipiiride. Nii tantsiti 14. ja 15. sajandil Euroopas kuningakodades Itaalia tarantellat ning Prantsuse menuette ja kadrille. Itaalia Rahvatants on olnud lahutamatu osa Itaalia kultuuris sajandeid. Tants on olnud pidev niit itaalia elu Dante läbi Renaissance tulekuga Tarantella ja tänapäeva ärkamised on rahvamuusika ja tants. Carole, ring või kett tants , mis sisaldab laulu, oli domineeriv Keskaja tantsu vorm Euroopas vähemalt 12 läbi 14. sajandi. See vorm tants leiti Itaalias samuti ja kuigi Dante on mõni põgus viide tantsida, see on Dante kaasaegseid Giovanni del Virgili, kes annab meile varem maininud Itaalia rahvatantsu. Ta kirjeldab grupp naisi...
Michelangelo laemaal ja altarimaal Sixtuse kabelis Sixtuse kabeli laskis ehitada Sixtus IV aastail 1473-1481. Alates 1481. aastast kaunistati selle seinad kuulsate meistrite poolt freskodega. Ainult üks-idasein-jäi kaunistamata, samuti ka lagi. Seda tööd alustaski Michelangelo.Tema käsutuses oli suurem kui 600 ruutmeetrine pind. Ta töötas selle kallal neli aastat(1508-1512) ilma ühegi kõrvalise abita. See oli tema peatöö, mis oli ühtlasi ka ainuke kõigist suurtest kompositsioonidest, mis sai lõpule viidud. Seda tööd tegi ta aga vastumeelselt, kuna ta pidas ennast eelkõige kujuriks. ,,See ei ole minu elukutse. Ma ainult raiskan oma aega mitte millegi nimel. Jumal aidaku mind!" Sixtuse kabeli lae kattis ta üleni maalidega Moosese esimese raamatu ainestikul: valguse eraldumine pimedusest, taevakehade loomine, vete lahutamine maast, Aadama loomine, Eeva loomine, pattulangemine ja parasiidist väljajamine, Noa tänuohver, veeuputus, Noa purjuj...
Vana-Egiptus Geograafiline asend, loodus Vana-Egiptuse riik tekkis Niiluse jõe äärde. Väikesed linnriigid ühinesid. Alam-ja Ülem-Egiptus-ühendas 3000.a eKr. Menes. Niiluse parem kallas on elukallas ja vasak surmakallas Egiptuses on 3 aastaaega: · Üleujutuse periood · Viljakas aeg · Kuiv ja kuum aeg Taimestik · Papüürus Egiptuse ajalugu Ühendamine-3000 a. eKr, Menes Püramiidid-2600-2500 a. eKr 3 suurimat püramiidi: · Cheops (Hufu) · Chepren · Mykerinos Vana riik keskmine riik uus riik (Egiptuse riik ühendati uuesti, Egiptus saavutas oma suurima võimsuse) hiline Egiptus · Thutmosis 3 · Ramses 2 (suurimad vallutajad) Kleopatra-viimane Egiptuse valitseja Egiptuse ühiskond 1. Vaarao 2. Ülikud 3. Sõjavägi 4. Kirjutajad 5. Talupojad ja kästiöölised 6. Orjad · Ühiskond oli hiearhiline · Egiptuse varasem usund-totenism (vaaraosid kujutati...
Renessansiajastu kunstnik TIZIAN Referaat 1 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................................2 1. Tizian, tema käekäik ja looming.......................................................................................................3 1. 1. Varasemad eluaastad (~1490-1516).........................................................................................4 1.1.1 Suhted Giovanni Bellini ja Tizian'i vahel..........................................................................4 1.2. Kuulsuse kogumine (1515- 1526)............................................................................................5 1. 3. Tizian kui portrist.....................................................................................................................5 1.4 Viimane loomeperiood ehk akt...
Palazzod, Püha Andrea kirik, Leon Battista Alberti. 1 Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Palazzod olid alguses midagi kindluse sarnast. Neil oli üks sissepääs ja hoonel oli siseõu. Palazzod olid enamasti kolme korruselised ja koosnesid neljast tiivast, katus oli madal, esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine oli neist kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele, kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata. Pikapeale muutusid aknad suuremaks ja need nagu avanesid tänava poole ega püüdnud end enam maailmast eraldada. Palazzo Medici-Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445-1460. See p...
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST 10.17.sajand Skulptuur: 910. saj. moodustus idaslaavlaste riik, keskusega Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas Pihkva ehituskunst( kirikud Petseri kloostris ja Irboskas) VladimirSuzdalimaa arhidektuur(12.saj. lõpp13.saj. alguses, erandlikud reljeefsed kaunistused, Uspenski kirik Vladimiris, Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres) Moskva Aristotele Fioravanti (Uspenski kirik) Kizi saarelt pärit puukirikud(15.sajand) Vassili Blazennõi peakirik Moskvas(16.sajand) Vanavene ilmaliku kultuuri mälestusmärgid ...
Sandro Botticelli 1445- 1510 Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Seal registreeriti ta Alessandrona, parkal di Mariano dei Filipepi pojana. Sandro oli pere neljas laps. Hüüdnime Botticelli (väike vaat, tünn) pani talle vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisimaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks ...
KUNSTIAJALUGU 1. Mis tähendab mõiste ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähenab taasündi ja see võeti kasutusele, et eristada kaasaega keskajast 2. Milline linn oli renessanssiajalstul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 3. Nim Filippo Brunelleschi projekteeritud ehitisi. Leidlaste kodu, Firenze toomkirik, Pazzi kabel 4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele. 3-korruseline ,neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Madala katusega ja üldiselt üsna massiivse väljanägemisega 6. Millised muudatused tõid plazzode ehitusse L. B. Alberti? Hakkas hoonetel kasutama pilastreid 7. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? Ar...
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. 3. saj eKr Leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
