Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus" (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas valitsust moodustatakse?
  • Millistest põhimõtetest siis lähtub peaminister koostades endale meeskonda?
  • Miks siis üldse rõhutatakse kohtu sõltumatust ja ülimuslikkust?
  • Miks on regionaalne valitsemine tähtis?

Lõik failist

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS
Koostaja:
Klass: 12 klass, ekstern
Tallinn 2015

Sisukord


Sissejuhatus 4
1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 5
1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine 5
1.2Presidentalism ja parlamentarism 5
2.Seadusandliku võimu ülesehitus 9
2.1Ühe- ja kahekojalisus 9
2.2Parlamendi formaalõiguslik struktuur 10
2.3Parlamendi erakondlik jaotus 11
3.Parlamendi ülesanded ja töökorraldus 13
3.1Rahva huvide esindamine ja seadusloome 13
3.2Mis on lobism ? 13
3.3Parlamendijärelevalve 14
3.4Seaduseelnõu menetlemine 15
4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis 17
4.1Valitsuse suhted riigipea , parlamendi ja erakondadega 17
4.2Kuidas valitsust moodustatakse? 18
4.3Valitsuste elueast 19
5.Avalik haldus ja bürokraatia 21
5.1Bürokraatia mõiste ja tegevuse põhjused 21
5.2Bürokraatia funktsioonid 22
5.3Avalike teenistujate värbamine ja karjäär 22
5.4Järelvalve ametnike tegevuse üle 23
6. Kohtuvõim 25
6.1Kohtuvõim – üks võimuharudest 25
6.2Kohtusüsteemid 25
6.3Kohtusüsteemi funktsioonid 26
7.Regionaalne ja kohalik valitsemine 28
7.1Miks on regionaalne valitsemine tähtis? 28
7.2Administratiivse ülesehituse põhimudelid 29
7.3Kohaliku valitsemise arengusuunad 30
8. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus 31
8.1Kas riikide liit või liitriik ? 31
8.2Ministrite Nõukogu 31
8.3Euroopa Komisjon 33
8.4Euroopa Parlament 33
8.5Seadusandliku võimu jagunemine 34
8.6Euroopa Kohus 35
Kokkuvõte 36
Kasutatud kirjandus 38

Sissejuhatus


Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud . Kui varem käsitleti valitsemise all valitsemisrežiimi, seadusandliku kogu ja valitsuskabineti tööd, siis tänapäeval hõlmab see ka riigi ja rahva seotust, kohalikku valitsemist ja poliitikate elluviimist. Valitsemisele lisandub avalik haldus ehk poliitiliste otsuste elluviimine .
Küsimusele „Kes valitseb?” peame üpris tihti vastama erinevalt, sest erakondade
Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #1 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #2 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #3 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #4 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #5 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #6 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #7 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #8 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #9 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #10 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #11 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #12 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #13 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #14 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #15 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #16 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #17 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #18 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #19 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #20 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #21 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #22 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #23 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #24 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #25 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #26 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #27 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #28 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #29 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #30 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #31 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #32 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #33 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #34 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #35 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #36 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #37 Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus #38
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisi R. Õppematerjali autor
Väga põhjalik referaat.
Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Kui varem käsitleti valitsemise all valitsemisrežiimi, seadusandliku kogu ja valitsuskabineti tööd, siis tänapäeval hõlmab see ka riigi ja rahva seotust, kohalikku valitsemist ja poliitikate elluviimist. Valitsemisele lisandub avalik haldus ehk poliitiliste otsuste elluviimine.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
48
ppt

Valitsemine ja avalik haldus

erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism) PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur ­ president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
30
doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud

Ühiskond
thumbnail
10
doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud

Ühiskond
thumbnail
9
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Vähemusvalitsus ­ pole parlamendi enamuse toetust. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. · Parteispektri iseloom. · Ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Euroopa püsivaimad valitsused on Suurbritannias, Luksemburgis (keskmiselt 45 kuud), Iirimaal, Austrias, Saksamaal (37-38 kuud), kõige lühemaealised aga Itaalias, Prantsusmaal ning Soomes (10-15 kuud). 5 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA Bürokraatia ehk ametnikkond­ ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega. Ametnikkonna ülesanded: · Poliitika elluviimine. · Süsteemi stabiliseerija, vahekohtuniku funktisooni täitmine. · Iseenda taastootmine, aerndamine ja inimressursi juhtimine.. Alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad ametnikud aga poliitika kujundajatega:

Inimese õpetus
thumbnail
8
doc

Avalik haldus ja valitsemine

1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim: · sisulised piirangud- keelavad teha võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) · protseduurilised piirangud- mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
7
rtf

Valitsemine ja avalik haldus

riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt jõustub kui mõlemad kojad on heaks kiitnud.

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun