Ülle Kauksi Merlika Hüdsi 9.klass Ülle Kauksi elu Kauksi Ülle (pärisnimega Ülle Kauksi) on sündinud 23. septembril 1962 Võrus Ta kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Ta on luuletaja ja kultuuritegelane Ülle on lõpetanud Rõuge kooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa. Üks Ülle luuletusi,...
Eesti nüüdiskirjandus Aastatel 19861995 toimus suur murrang Eesti ühiskonnas ja kultuuris Alates 1986. aastast toimus kirjanduses murrang, mille tulemusena suurenes dünaamilisus ja mängulisus Aastad 19861995 Kultuur ja poliitika olid tormilised ja sündmusterohked Eestis algas laulev revolutsioon Alates 1990.aastate teisest poolest Eesti elu stabiliseerus 20. augustil 1991 taastati Eesti Vabariik 1994.aastal pandi alus Eesti Kultuurikapitalile Murranguaeg Murrang kirjanduses algas umbes 1986.aastal Kõigepealt luules, proosas 1990.aasta paiku Samal ajal hakkas kirjanduse tähtsus kultuuritarbimises langema Langust kajastab trükiarvude kahanemine Suurenes järsult raamatunimetuste arv Juurde tuli uusi kultuuriajakirju (Vikerkaar) Vikerkaar oli tähtsuselt teine kirjandusväljaanne (esimene oli Looming) Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru kultuuriliikumine (Madis K...
Naise kujutamine Ülle Kauksi raamatus ''Uibu'' Valisin enda essee teemaks naise kujutamise Kauksi Ülle raamatus ''Uibu''. Raamatu pealkiri ''Uibu'' tähendab võru keeles õunapuud ning on Lõuna-Eestis ema sümboliks. Seega on ilmselgelt raamatus peategelast, kes on ka ema, koos oma murede ja rõõmudega, kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Raamatu tegevus toimub kaasajal, 12-13 aasta jooksul, algab Eesti Vabariigi algusajaga, mil valitseb riigis ka suur vaesus ning negatiivne iive. Peategelane tundus minu jaoks kui keegi, kes on vaatamata kõigile raskustele tugev, hakkamasaaja ja vastutustundlik inimene. Samas ka tuuakse raamatus välja tema nõrgemat ja hüsteerilisemat poolt, eluraskustega toime tulemisel. Alles raamatu lõpus selgus mulle täpsemalt, kuidas on raamatus selgelt naist kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Heaks näiteks on lause: ''Uibu, miä niguq timägiq, om katost harust'', mis toob raamatus välja otsese naise...
MERLE JÄÄGER Elulugu Sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas Aastal 1983 lõpetas ta Tallinna Kaugõppekeskkooli ja 1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastast 1988 on ta (pausidega) olnud Vanemuise teatri näitleja. Aastail 19992000 teenis ta Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dom...
Navitrolla Marten Vaas Sisukord • Elu • Haridus • Kunstisuuna valimine • Algusaeg • Looming • Lüliti • Teosed Elu • Kodanikunimi Heiki Trolla • Sündinud 10.august 1970 Võrus • Lapsepõlves elas Trollakülas, hiljem kolis Navi külla, kust ka pärit Heiki ema Haridus • 1985.a. Pärast kirikukooli lõpetamist, soovis astuda Tartu Kunstikooli, kuid teda ei võetud vastu. Põhjuseks: soovituse puudumine, madalad hinded, halb iseloomustus (loll, individualist) • 1985-1988. aastal õppis Võru 1. keskkoolis • Samal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima • Tarvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. Kunstisuuna valimine • Heiki külastas tihti Tartus elavat teadlasest onu Enn Kasake. • Kord külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, m...
Piret Raud (sünd. 1971 Tln) on eesti kunstnik ja lastekirjanik. Ta on lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütar. Piret Raual on vennad Rein Raud ja Mihkel Raud. Praeguseks on Piret Raud abiellunud ning tema perekonnanimele on lisandunud mehe perekonnanimi Kalda. Abielust on neil kaks last. Lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafikuna; esinenud kunstnikuna mitmetel isiku- ja grupinäitustel, vabakutseline. On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse...
Ott Sepp Ott Sepp (sündinud 29. juunil 1982 Tallinnas) on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.–2006. aastani oli ta näitleja Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Laiema tuntuse saavutas Sepp rollidega filmides "Malev" (2005) ja "Tulnukas" (2006). Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale "Riigimehed" (2010), kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Sepp Reformierakonna liige. Rollid Eesti Draamateatris 2004 Kaj Jevgeni Švartsi "Lumekuningannas" 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" 2005 ...
NAVITROLLA Koostasid Anneli Ruusak ja Kairi Heinoja ELU odanikunimi Heiki Trolla ündinud 10.august 1970 Võrus apsepõlves elas Trollakülas, hiljem kolis Navi külla, kust ka pärit Heiki ema KUNSTI SUUNA VALIMINE Hei ki külastas tihti Tartus elavat teadlasest onu Enn Kasake. Kor d külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, mis nägi välja väga naljakas ja tõepärane ühteaegu Onu soovitaski poisil kuntsnikuks hakata Pois s oli hämmeldunud ka...
Sisukord Ott Sepa elulugu-------------------------------------------lk3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris-------------------lk4 Ott sepa rollid Vanemuises------------------------------lk5 Olulisemad rollid mujal----------------------------------lk6 Rollid filmides, telelavastustes, kuuldemängudes---lk7 Kokkuvõte---------------------------------------------------lk8 Kasutatud allikad------------------------------------------lk9 Lisad----------------------------------------------------------lk10 2 Ott Sepa elulugu Ott Sepp (lisa 1) sündis 29. juunil 1982. aastal Tallinnas. Ta on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Ott Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.2006. aastani oli ta Ott Sepp Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Ta on abie...
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luul...
Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
Karl-Martin Sinijärv Referaat Koostaja: Maigi Mihkelson Juhendaja: Õp.Kaja Eenlaid Tartu 2009 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aasta...
Kool Andra Teede Referaat Koostaja: Klass: 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Luuletaja elulugu...................................................................................4 Looming ja kirjanduslik tegevus..................................................................5 Luulekogu ,,Takso Tallinna taevas" analüüs...................................................6 Luulekogu ,,Saage üle" analüüs................................................................7 Luulekogu ,, Atlas" analüüs.....................................................................8 Kokkuvõte.........................................................................................9 Kasutatud materjalid..........................................................................
TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu ...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Triin Pärkma Vanausulised,setud ja Võrumaa Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3 2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4. Võrumaa................................................................................lk 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................lk 8 Vanausuliste ajalugu ja kultuur eestis Vanausulised on 17. sajandil Vene Õigeusu Ki...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja t...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Cabaret Referaat Koostaja: Kerttu Kutsar Juhendaja: Katrin Pall Vinni 2014 Sisukord Ajalugu................................................................................................................... 3 Autorid.................................................................................................................... 4 Sisukokkuvõte........................................................................................................ 5 Osatäitjad....................................................................................
Setu Kuningriigi Päev Uurimistöö Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................3 2. Kuningriigi päeva traditsiooni loomise ajendid.......................4 3. Paul Hagu..................................................................5 4. Setu Kuningriigi Päeva korraldamine..................................6 5. Muutused aegade jooksul................................................7 5. Muutused 1. ja 6. Kuningriigi päeva korralduses....................7 6. Setu Kuningriigi hümn...................................................8 7. Sootskad ja aasta, mil nad sellesse ametisse(taas) valiti ............9 8. Kokkuvõte..................................................................10 9. Kasutatud allikad..........................................................11 10. Seto Kuningriigi Päeva Lastepäeva programm.........................12 11. Fotod Setu Kuningriigi ...
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2010 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem.................................................................................3 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele:............................................................................3 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti)..................................................................................................5 2.1 EHE:..................................................................................................................................5 2.2 Kvaliteedimärgise välimus................................................................................................6 2.3 Mida märgistatakse antud märgisega ?...............................................................................
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
annaabi.ee 
