Kool Ameerika Ühendriigid Referaat Autor: Juhendaja: 2009 Sisukord 1 *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. *Ameerika Ühendriikide kodusõda. *USA rahvastik. * Loodusvarad ja nende majandamine. *Metsavarad. *Veevarad. *Energiavarad. *Kasutatud allikad. *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. 2 Ameerika Ühendriigid ehk USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. USA alasid on mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas
Ameerika Ühendriigid Lühikokkuvõte aastast 2010 Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodesmerepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.
•Vähem meloodilised •Sageli rämedavõitu. •Viidates otseselt gospelile ja bluusile. (Pilt nr.1) Staxi logo •Harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). •Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes. •Saatepillidena olid tavaliselt kitarr, bass, trumm, vahel klahv-ja vaskpill. •Laulud olid tihti seksuaalse alatooniga. Stiili rajajad •Aretha Franklin (25. märts 1942) Memphis, Tennessee, Ameerika Ühendriigid. •Diana Ross (26. märts 1944 (vanus 72), Detroit, Michigan, Ameerika Ühendriigid) •Roberta Flack (10. veebruar 1939 (vanus 77), Black Mountain, Põhja-Carolina, Ameerika Ühendriigid) •Stevie Wonder (13. mai 1950 (vanus 65), Saginaw, Michigan, Ameerika Ühendriigid) •Ray Charles (23. september 1930-2004 10. juuni, Albany, Georgia, Ameerika Ühendriigid) Põhitunnused •Põhitunnused Selle muusika žanri tunneb ära tempokate rütmide järgi, mida rõhutavad ka
toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. Asean Kagu Aasia maade assotsiatsioon ; Association of Southeast Asian Nations ; brunei darassalam , cambodia , Indoneesia , laos , Malaysia , Myanmr , Philippines , Singapore , Thailand , Vietnam . Eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. G7 - group of seven , Seitsme grupp ; Ameerika Ühendriigid , Itaalia , Jaapan , Kanda , Prantsusmaa , Saksamaa , Suurbritannia ; Eesmärk on tegeleda keemilistest, bioloogilistest ja radioaktiivsetest või tuumamaterjaliga seotud teguritest põhjustatud terviseohtudega ning arendada valmisolekut gripipandeemiaks ja sellele reageerimist . G77 Group of 77 , 77 grupp , Sinna kuulub 2010 seisuga 130 riiki . Enamus asuvad kas Lõuna v Lõuna ja Põhja vahepeal . Ülesanne on arengumaade majandusprobleeme käsitlev ogranistatsioon
..................................................... 6 Geograafiline asend, riigikuju.....................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 3 Üldist Ameerika Ühendriigid (lühend USA (ingliskeelsest nimest United States of America)) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.
NÕO REAALGÜMNAASIUM Rauno Veberson Ameerika Ühendriigid viimasel kahel aastakümnel Referaat Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 2..............................................................................................................................
et saada sahharoosi. · Viinamarjakasvatus tegeleb viinamarjade kasvatamisega, millest hiljem toodetakse veini ja rosinaid. SUHKRUROOG · Väga kuulus kõrreline · Pärineb Uus-Guinea saarelt · Kasvutingimused : 30-50C , vajab kuuma ja niisket kliimat ja toitaineterohket mulda. (20C- kasv aeglustub,15C -kasv lakkab) · Kasvab lähistroopilisel ja lähisekvatoriaalselt agrokliimavöötme · Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia Mehhiko, Ameerika Ühendriigid. · Vajab kohest töötlemist. · ~40% Kuuba põldudest on suhkruroo all. · 1000kg suhkru tootmisel tekkivast jääkainest saab 250kg ajalehepaberit. · Varres olevas mahlas on 14-20% sahharoosi. · Tootmisjääkidest saab teha rummi. SUHKRUPEET · Nooreimaid kultuure, pärineb Vahemere äärest. · Kasvutingimused: 25-28kraadi, kuum ja niiske kliima ja toitainerohket muld, kasvuaeg on 160-170päeva. · Kasvab peamiselt parasvöötmes.
Mõjuvõimsaks kujunes karskusliikumine, mis suutis piirata alkoholi tarbimist. Alguse sai ka naisõiguslaste liikumine, mis taotles naistele hääletamisõigust, võrdseid võimalusi meestega töö otsimisel ja hariduse omandamisel. Inglisamaa ei olnud loobunud mõttest taastada oma koloniaalvõim ameerikas. 1812,a kuulutas USA Kongress Inglismaale sõja eesmärgiga vallutada endale Kanada. USA saavutas edu meresõjas, kuid maismaal jäi inglastele alla. 1814.a vallutasid inglased Washingtoni. Ühendriigid suutsid siiski oma iseseisvust kaitsta. Seetõttu nimetatakse seda ka teiseks iseseisvussõjaks. Sõlmitud rahu kaotas lõplikult inglaste lootused koloniaalvõimule ameerikas. USA toetas ka Ldn-A iseseisvusliikumist ning astus välja katsele taastada Hispaania kolooniad. Monroe doktriin - USA presidendi James Monroe deklaratsioon 1823a, et ameeriklased on igasuguse eurooplaste sekkumise vastu Ameerikas. Ühendriigid valdavalt põllumajanduslik maa. Lõunas põllumajanduse aluseks istandused,
Külm sõda II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatliku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimlik. Nende jaoks oli see „Ameerika sajand“. Külm sõda, mis kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu(edaspidi NL) ja USA vahel, oli sõjajärgse perioodi tähtsamaid poliitilisi küsimusi. Peale sõda
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera AMEERIKA ÜHENDRIIGID Referaat Pärnu 2016 SISUKORD 1.ÜLDANDMED........................................................................................................ 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE...........................................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA.......................................................................................................
1933. aastal emigreerus juutide tagakiusamise eest USA-sse, kus elas ülejäänud elu. Suure osa oma ajast kulutas maailma juhtivate poliitikute veenmiseks, et nad loobuksid tuumarelvast. Einsteini noorust kajastab Yahoo Seriouse film "Young Einstein" (1988). Sünniaeg 14. märts 1879 Sünnikoht Ulm, Württembergi kuningriik, Saksa keisririik Surnud 18. aprill 1955 (76-aastaselt) Surmakoht Princeton, New Jersey, Ameerika Ühendriigid Elukoht Saksa keisririik Itaalia Sveits Ameerika Ühendriigid Kodakondsus Saksa (187996) Kodakondsuseta (18961901) Sveitsi (190155) Austria (191112) Saksa (191433) Ameerika Ühendriigid (194055) Rahvus Juut Tegevusala Füüsika Töökoht Sveitsi patendiamet (Bern) Zürichi Ülikool Karli Ülikool Prahas
Kahe maailmasõja vahel etendasis Euroopa kaubanduses ja ka majanduses rolli Ameerika Ühendriigid ja Lääne-Euroopa tööstuslikud suurriigid, nagu näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa, Lääne-Euroopa väikesed tööstusriigid ja tööstuslikult vähearenenud Euroopa väikeriigid. Eesti kuulus just viimaste hulka. Pärast esimest maailmasõda oli Euroopa riikides laialt levinud seisukoht, et 20 sajandi algul oli kuldne ajajärk, mille katkestas 1914 aastal alanud esimene maailamasõda. Seepärast oli Euroopa võitjate riikide sõjajärgne majanduspoliitika eesmärk taastada
1788. aastal Ameerikasse oma abiväed Nii hakkaski ameeriklasi sõjaväljal edu saatma, peale esimest suuremat võitu inglaste üle 1777. aastal 1781. a piirasid ameeriklasd Inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleeruma 1782. a sõlmiti vaherahu, mis tähistas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas 1783. a sõlmitud Versailles' rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uus riik Ameerika Ühendriigid Pärast vaenutegevuse lõppu seisti silmitsi majandusliku ja sotsiaalse kaosega 1787.a asuti välja töötama põhiseadust Ühed pooldasid tugevat keskvõimu föderaalvõim Teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduse kaitseks suuremaid õigusi 1789.a hakkas kehtima föderalistliku suunaga põhiseadus Uus riik Ameerika Ühendriigid senine riikide liit muutus liitriigiks USA-ga liidetud uued territooriumid jäeti üldiseks vabaks koloniseerimiseks
2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt moodustatud põrandaalused organisatsioonid? 3) Milliseid nõudmisi esitas võimudele Walese juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee? 4) Millega lõppesid 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused? 5) Mida tähendas valem 2+4? 6) Kuidas nimetati relva, mida 1952. aastal Ühendriigid katsetasid? 7) Milliseid lubadusi lubas anda Richard Nixon? 8) Mis oli ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused" allkirjastatud kokkuleppe sisuks? 9) Mida käsitles kaks võidurelvastumist piiravat dokumenti ja mis oli nende sisuks? 10) Mis kujunes pingelõdvenduse sümboliks Euroopas? 4. ÜHENDA PAARID! 1) 13. detsember 1981 1) Poola ulatuslik streikide laine
The USA. the United states of America. { The USA. Geograafia Ajalugu Ühendriigid { Linnad Vaatamisväärsused Faktid -Ametlik nimi : Ameerika Ühendriigid -Staatus : Liitvabariik, 50 osariiki -Piirkond : 9364000 SQU. km. -Rahvaarv : 250 mln. inimest (2006) -Pealinn : Washington. Ajalugu 1492 kolm laeva-"Santa Maria", "Pinta", "Nina"ga avastas Columbus saare. 1507 Amerigo Vespucci avastas Lõuna-Ameerika. Rahvused: Niagaara juga. Niagaara juga on 51 meetrit kõrge. See asub piiril USA ja Kanada vahel. Mississippi jõgi
vastu hakkas suruti maha. • Enamasti oli kaks parteid prantsusmaal toorid ja viigid. Ameerika ühendriikide sünd � Puritaane täis laev randus 1620. aastal Massachussetsis. � Nad paljunesid, pannes aluse tulevate ühendriikide põhjaosale ja rajades 13 kolooniat, rahvaarv küündis 13 miljonini. � Suured maksud ja kohustused lasusid ühendriiklaste turjal ning hakati aru saama, et Inglismaal ei ole õigust neid tegelikkuses kehtestada, on Ühendriigid ju peaaegu omaette riik. � 1775 puhkes iseseisvussõda, G. Washington valiti sõjajõudude ülemjuhatajaks, T. Jefferson kirjutas iseseisvusdeklaratsiooni. � Inglismaa dominatsiooni sõja algusaastatel lõpetas üllatusrünnak üle Delaware`i jõe ning edasi läks kõik juba ühendriiklaste soovi järgi – tänu sõjale ja deklaratsioonile seisab seadus tänini ameeriklaste silmis väga kõrgel kohal. Valgustussajand ja Prantsuse revolutsioon � 18
Ameerika Ühendriigid Koostaja: Tiina Illi Kodusõja algus ●19. sajandil sisepoliitiline kriis, peamine küsimus orjandus ●1860. Abraham Lincoln ●Lõunaosariigid tahtsid eralduda, moodustasid uue riigi, sellest tekkis sõda ●Sel ajal Põhjaosariigid arenesid tööstuses ning nende elanikkond suurenes Abraham Lincoln Ameerika lõuna- ja põhjaosa Lincolni reformid ja kodusõja lõpp ●Mitmed ümberkorraldused ●lõunaosariigides kaotati orjus ●iga Ühendriigi kodanik sai lääneosas endale maa, haris seda 5 aastat ning sai selle maa omanikuks ●Põhi tugevdas vägesid, lõuna osa sai Euroopa toetusi ●Tekkis toidupuudus, tuli sõda, kestis 4 aastat ●Sõda vaibus kui Lincoln tapeti Gettysburgi lahing oli kodusõja pöördepunktiks Ümberkorraldused Lõunas ●1865. aastal kaotati orjus lõplikult ●Orjadel polnud haridust, neile anti perekonnanimed ●Massilised hulkumised, vargused, röövimised ●Lõuna osa ei leppinud sellega ning loodi mitmeid terroli...
Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. 1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina. ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nato ja VLO: Seismaks
§ 25 Demokraatlik maailm – Euroopa ja Ameerika Ühendriigid õpik lk. 13-18 Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Peale Teist maailmasõda toimus järjekordne demokraatia võidukäik; saadi aru, et demokraatiat tuleb kaitsta, et vältida äsja läbielatud sõjakoledusi.
Samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama. Kehtestati riigi kontroll ka panganduse üle. Taastati suudeti suur osa inimeste hoiustest. 1933.aastal hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuigi järelnähud andsid end veel aastaid tunda. Rahvas luges seega just Roosevelti meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 1936.aastal võitis presidendivalimised Roosevelt ülivõimsalt. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid MS vahel islolatsioonipoliitikad. Inglismaa Suurbritannia väljus I MS küll võitjana, kuid kaotas oma juhtiva koha maailmas, mis läks USA kätte. Eriti raskeks muutus olukord traditsioonilistes tööstusharudes, nagu söe-ning tekstiiilitööstuses. Sütt asendas maailmas järjest enam nafta. Tekstiiltööstusele andis aga hoobi moe muutumine
Johnny Cash suri suhkurtõve komplikatsioonide tagajärjel vaid mõni kuu hiljem, 12. septembril 2003 71-aastasena. Mõlemad on maetud oma kodu lähedale Hendersonville Memory Gardensissesioonide tõttu. laulud • https://www.youtube.com/watch? v=vt1Pwfnh5pc aasta enne surma • https://www.youtube.com/watch? v=AKCQakOUYYc • Üks tema suur hittidest. Tema hauakivi sündis • Sündis: 26. veebruar 1932, Kingsland, Arkansas, Ameerika Ühendriigid • Suri: 12. september 2003, Nashville, Tennessee, Ameerika Ühendriigid TÄNAN ET KUULASITE
27 800 24 700 10 793 10 035 10 000 6 400 3676 1 326 468 EL Hiina Jaapan Venemaa Ameerika EL Hiina Jaapan Venemaa Ühendriigid Suurus ja rahvastik · Euroopa Liidu pindala on vähem kui pool Ameerika Ühendriikide pindalast, kuid selle rahvaarv on üle 50% suurem. Euroopa Liit on rahvaarvu poolest kolmandal kohal pärast Hiinat ja Indiat. · Sündide arv ELis väheneb ja eurooplased elavad kauem. Need suundumused mõjutavad tulevikku oluliselt. Rahvaarv miljonites, 2007 1322 497 301 128 142
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. aastal liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi 1955. aastal Saksamaa 1982. aastal Hispaania 1999. aastal Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. 2004. aastal said liikmeteks Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis. 2009. aastal said liikmeteks Albaania ja Horvaatia.
Ameerika Ühendriigid *** 8. KLASS Riigikord Riigikorraks presidentaalne liitriik Riigi juhiks on President (19.sajamdil Abraham Lincoln) Eraldusid lõuna- ja põhjaosariigid. Sisepoliitika 19.saj keskel sisepoliitiline kriis – orjanduse küsimus Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis 1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni Vastuolud viisid kodusõjani Algul oli edu lõunaosariikide poolel ( sõda käis nende aladel) NEEGERORJAD PUUVILLAISTANDUSES TÖÖTAMAS. Sisepoliitika 1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides Probleemid: 1) vabad neegerorjad olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, perekonnanimedeta; 2) hulkumine, vargused röövimised; 3) lõunas ei lepitud orjade vabas...
hoidmisele Sotsialistlikud parteid tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas 19.saj lõpul. Suurbritannias 20. saj algul Leiborisliku partei näol. Pahempoolsed toetasid kõrgemaid makse ja riigi suuremat sekkumist majandusse Eesmärgiks sotsialism ühiskond, kus elanike vahel valitseb aineline võrdsus Eesmärgini jõudmine järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega Sellest tulenevalt vastasseis kommunistidega AMEERIKA ÜHENDRIIGID Ameerika arenes pärast I maailmasõda väga kiiresti: kasvas Ühendriikide võimsus Kasvas kodanike jõukus Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa, kus igaüks võis saada miljonäriks Üheks ilmekaks näiteks on president Herbert Hoover, kes oli pärit lihtfarmeri perekonnast Herbert Hoover USA oli muutunud nn maailma töökojaks 40 % maailma terasest 85 % autodest
lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte
Kommunismi leviku pidurdamiseks osalesid USA väed Korea sõjas 1954.a jagunes Vietnam kaheks diktaatorlikuks riigiks · PõhjaVietnamiks ja LõunaVietnamiks 1960. aastate algul saatsid ameeriklased LõunaVietnamisse sõjanõunikke Ameerika alustas pommitamist PõhjaVietnamis Välispoliitika PõhjaVietnamile tuli appi NSV Liit Kommunistide terrorile vastas USA armee karistusrünnakutega (laastati pommitamistega ja mürkainetega) Avalikkuse survel oli Ameerika Ühendriigid sunnitud alustama vietnamlastega läbirääkimisi (1973.a kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele) Välispoliitika USA kaotas sõjas umbes 56 000 Muutke teksti laade meest, haavata sai rohkem kui 300 000 Teine tase inimest Kolmas tase Vietnamis võidelnutele tekkis
inimest. Haiti maavärin 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Haiti maavärin 15. jaanuaril alustasid Ameerika Ühendriigid maavärinas raskelt kannatada saanud Haitisse oma vägede saatmist nelja päevaga toimetatakse haitilastele appi 10 000 USA sõdurit. 20. jaanuaril teatasid Ameerika Ühendriigid täiendavalt veel 4000 sõduri saatmisest Haitile päästetööde korraldamiseks. 16. jaanuaril teatas Senegali president Abdoulaye Wade, et pakub osale maavärinas oma kodu kaotanud haitilastele võimaluse asuda ümber Senegalija eraldab selleks neile tasuta maad. Haiti maavärin Abi ulatati vägagi palju
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
Tarvastu Gümnaasium Referaat Ameerika Ühendriigid Autor: Anette Kopp 2013 Üldandmed Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; vanemas eesti keeles ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 on rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku.
vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks. Palju ei ole enam alles ka parlamendihoonest ja presidendipaleest. Siiani on selgusetu ÜRO peasekretäri egiidi all oleva Haiti missiooni juhtide saatus. Diplomaatilistest allikatest teatati infoagentuurile Interfax, et ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni esindaja Haitil ja tema asetäitjad on ikka veel teadmata kadunud. Arvatavasti on nad hukkunud. 15. jaanuaril alustasid Ameerika Ühendriigid maavärinas raskelt kannatada saanud Haitisse oma vägede saatmist nelja päevaga toimetatakse haitilastele appi 10 000 USA sõdurit. 16. jaanuaril teatas Senegali president Abdoulaye Wade, et pakub osale maavärinas oma kodu kaotanud haitilastele võimaluse asuda ümber Senegali ja eraldab selleks neile tasuta maad. Samal päeval saabus Haiti olukorraga tutvuma Ameerika Ühendriikide riigisekretär Hillary Clinton. 17
mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa Iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks. Alates 20. sajandi keskpaigast on USA-st saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. 2.Riik. Haldusjaotus Ameerika Ühendriikide osariigid Ameerika ühendriigid jaotatakse 50 osariigiks ja üheks ringkonnaks (Columbia ringkond).
3. Demokraatlikud vabadused laienesid paljudes riikides 4. Naised said valimisõiguse 5. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike hulka 2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil. RIIK SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA AMEERIKA ÜHENDRIIGID Riiklik korraldus Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik Parteisüsteem Kaheparteisüsteem Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem (Konservatiivid ja Leiboristid) (vabariiklased ja demokraadid)
Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks. Palju ei ole enam alles ka parlamendihoonest ja presidendipaleest. Siiani on selgusetu ÜRO peasekretäri egiidi all oleva Haiti missiooni juhtide saatus. Diplomaatilistest allikatest teatati infoagentuurile Interfax, et ÜRO peasekretäri Ban Kimooni esindaja Haitil ja tema asetäitjad on ikka veel teadmata kadunud. Arvatavasti on nad hukkunud. 15. jaanuaril alustasid Ameerika Ühendriigid maavärinas raskelt kannatada saanud Haitisse oma vägede saatmist nelja päevaga toimetatakse haitilastele appi 10 000 USA sõdurit. 16. jaanuaril teatas Senegali president Abdoulaye Wade, et pakub osale maavärinas oma kodu kaotanud haitilastele võimaluse asuda ümberSenegali ja eraldab selleks neile tasuta maad. Samal päeval saabus Haiti olukorraga tutvuma Ameerika Ühendriikide riigisekretär Hillary Clinton. 17
tõttu Ameeriklased said toetust Prantsusmaalt, kes oli Inglismaa rivaal. Esimene suurim võit oli 1777.a Saratoga lahingus 1782.a sõlmiti vaherahu, mis tähistas võitu iseseisvussõjas Uus riik ameerika ühendriigid 1787.aastal asuti välja töötama põhiseadust 1789.aastal kehtima hakanud põhiseadus fikseeris föderalistliku (tugeva keskvõimu) suuna võidu Uue riigi nimeks sai Ameerika Ühendriigid USA esimeseks presidendiks valiti 1789.aastal George Washington, Oluline samm oli ka uue pealinna rajamine Washington Rembrandt Peale `'George Washington `' Kas oleks USA poolt targem olnud jätta riik 13ks osariigiks või moodustada ühtne riik? Aitäh!
Aravete Keskkool USA Uurimustöö Koostaja: Margus Mäe 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis
Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.
Kas I maailmasõda oleks olnud ärahoitav? 20. sajandi alguseks olid maailma suurriigid jõudnud imperialismi staadiumisse. See tähendas, et võimsamad Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid omasid suurt mõjuvõimu. Kuna imperialism on juba oma olemuselt tugevama ja nõrgema vahekord, oli põhjuseid konfliktideks palju: kolooniat püüd vabaneda suurriikide võimust, finantsliidrite ja tööliste vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine
Filmi tutvustus Titanic on 1997. aastal valminud romantilise sugemetega draamafilm. Film jutustab loo luksusauriku Titanic ainsast reisist Euroopast Ameerika Ühendriikidesse 1912. aasta kevadel. Informatsiooni Filmiliik: romantiline draama Lavastustöö: James Cameron Produtsent: Jon Landau, James Cameron Käsikiri: James Cameron Montaaz: James Cameron, Conrad Buff, Richard A. Harris Operaatoritöö: Russell Carpenter Muusika: James Horner Filmistuudio Paramount Pictures (Ameerika Ühendriigid, Canada) 20th Century Fox (rahvusvaheline) Loomeaasta:1997 Esilinastus:19. detsember 1997 Kestus: 3 tundi 14 minutit Riik: Ameerika Ühendriigid Keel: inglise keel James Francis Cameron Cameron on sündinud 16. august 1954. aastal. Ta on Kanada filmirezissöör, lavastaja, stsenarist, toimetaja, ja leiutaja. Samuti on ka kirjeldatud biograaf osana- teadlane ja osalise kunstnik, Cameron on aidanud veealuse filmimise ja serveri sõiduki tehnoloogiaid. Cameroni filmid Tuntuimad filmid on: 1
VABARIIKLIK RIIGIVALITSEMISE VORM Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariiklik riigivalitsemine jaguneb 1.parlamentaarne- parlamendil on võimu ülimuslikkus, riigipeal on vaid esinduslik funktsioon. Valitsuse nimetab ametisse parlament ja on parlamendi ees aruandekohustuslik (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika 2.presidentaalne- riigipea on valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud (Ameerika Ühendriigid, Indoneesia MONARHIA Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. Monarhia jaguneb 1. konstitutsiooniline- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimingut juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament (Tai, Suurbritannia) 2.absoluutne- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim (Vatikan, Saudi Araabia, Katar)
Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940. aastast teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas. USA oli NATO ja teiste riikide sõjalispoliitiliste liitude liiderriik. Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult. Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elutaseme tõus. Välispoliitikas asusid Ühendriigid isolatsionismi asemel looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. Sisepoliitiliseks nähtuseks oli 1950. aastate algul makartism, mis kujutas endast McCarthy poolt algatatud kampaaniat kommunistide kõrvaldamist avalikes ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid
44. Lääs võidab kõlma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks USA president Ronald Reagan uskus, et Lääs peab kommunistliku süsteemi hävitama, mktteselle levikut piirama. 1) Takistada NSVL-i võimutsemist; 2) Lääs peab NSVL-i majanduslikult nurka suruma ( sisstulekuallikad: nafta, gaas, relvamüük); 3) Ühendriigid pidid sundima peale uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Ainsana toetas R. Reaganit Margaret Thatcher, aga sellest hoolimata jätkas Reagan oma plaani eluuviimist. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele NSVL-i ja USA peamiseks võitluskhaks oli kujundenud Afganistan. USA varustast vastupanuvõitljaid e modzaheede moodsate relvadega ja õpetas neid välja. NSVL-i soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette.
põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. · Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N · Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja Hiina. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA'l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta.
ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. Allorganisatsioonid: Y Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid.
kultuurigeograafilisse suurregiooni. Mehhikot ümbritseb läänest Vaikne ookean ning idast Mehhiko laht ja Kariibi meri. Riigi kaguosas on palju veerohkeid jõgesid (suurimad jõed Rio Bravo del Norte ja Balsas). Mehhiko lõuna-ja keskosa asub troopika-, põhjaosa lähistroopikavöötmes. Mehhiko reljeefi suurvormideks on Mehhiko kiltmaa ja selle ääremäestikud. Tähtsamad loodusvarad on nafta, maagaas, väävel, hõbeda-, elavhõbeda-, raua-, tsingi-, plii-, vase-, vismutimaaki. Mehhiko Ühendriigid piirneb põhjast Ameerika Ühendriikidega, kagust Guatemala ja Belizega. USA ongi Mehhiko üks peamisi kaubanduspartnereid (eksport 73.3 %, import 55%), sinna eksporditakse peamiselt toornaftat, hõbedat, kohvi, puuvilla, puuvilju. Importtoodanguna tuleb sealt mootorite varuosasid, elektritehnikat. Suur probleem Mehhiko ja tema naabrite vahelistes suhetes on immigrantide hulk. Paljud inimesed tulevad parema elu nimel Guatemalast ja Belizest Mehhikosse ning kui sealne elu
ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu. Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada
Kanada Ottawa Angola Vabariik Luanda Ameerika Ühendriigid Wahinton Kongo Demokraatlik Vabariik Kinshasa Mehhiko Ühendriigid Mexico Kongo Vabariik Brazzaville Nicaragua Vabariik Managua Türgi Vabariik Ankara Costa Rica Vabariik San Jose Iraani Islamivabariik Teheran Panama Vabariik Panama Iraagi Vabariik Bagdad Kuuba Vabariik Havanna Süüria Araabia Vabariik Damaskus
rahulepingute koostamisele. Sõja kaotanud Keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei olnud konverentsil esindatud ning nad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Samas leidus ka riike võitja ehk Antanti poolel, kes ei olnud rahul sõja tulemustega. Itaalia leidis, et tema territoriaalsed võidud ei olnud piisavalt suured ning Jaapan, kes oli sõtta astudes unistanud võimu saavutamisest Ida-Aasias. Ainsaks selgeks võitjaks Esimeses maailmasõjas osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi sõjast puutumata ning inimkaotused võrreldes teiste riikidega olid suhteliselt väikesed. Kui enne maailmasõja puhkemist olid Ammerika Ühendriigid Euroopale suuri summasid võlgu, siis sõja lõppedes oli olukord vastupidine. USA majanduslik positsioon maailmas kasvas. Sõja järel hakkasid Euroopa riigid USAst majanduslikult sõltuma. Võitjad said juurde palju uusi alasid. Briti impeerium saavutas suurima ulatuse.
I maailmasõja võitjad ja kaotajad I maailmasõda oli kõige esimene suurem sõda, mis puudutas üsna otseselt peaaegu kogu maailma. Varasemalt aset leidnud sõdades puudus kokkupuude selliste asjadega, nagu üldmobilisatsioon ja tööstusliku ühiskonna kaasamine ettevõtmistesse. Võib öelda, et laiemas laastus jagunesid sõja osapooled kaheks: Antant ja teisel pool Kolmikliit. Need kaks osapoolt kiskusid sõtta otseloomulikult ka need maad, kelle alade pärast sõda peeti. I maailmasõda kestis neli aastat, mille jooksul hävitati peaaegu kõik, mis ette jäi ning valati ka ohtralt verd. Selle maailmasõja lõpuks peetakse 11.novembrit 1918. aastal, mil sõlmiti Compiegne'I vaherahu ning Saksamaa kapituleerus. See tähendas vaid üht Antant oli saavutanud võidu. Kuid nii-öelda ametlik punkt pandi sellele sõjale Pariisi rahukonverentsil, kui sõlmiti Versaille'I rahuleping. Inglismaad, Prantsusmaad ja ka USA'd võib pidada kasulõik...
Nato ajalugu ja sümboolika Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organisation (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO liikmesriigid 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid Belgia Holland Island Itaalia Kanada Luksemburg Norra NATO liikmesriigid Portugal Prantsusmaa Suurbritannia Taani 1952: Kreeka ja Türgi 1955: Saksamaa LV 1982: Hispaania NATO liikmesriigid 1990: laienemine endise Saksa DV alale 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeen ia, Slovakkia ja Sloveenia 2009: Albaania ja Horvaatia NATO juhtorganid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
