· Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T
Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht
loomorganismide sisekretsiooninäärmetes AIDSi e immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustav HIV- viirus Kontraktsioonvalgud- valgus, mis on võimelised muutma oma struktuuri (lihasvalgud) Homöostaas- püsiv ehk stabiilne sisekeskkond (kõigusoojased ja püsisoojased) Organsüsteem- elundkond Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 2. Rakulise ehituse järgi organismide liigitus (ühe- ja hulkraksed) Üherakulised organismid Hulkraksed organismid (ainuraksed) (heterotroof) Bakterid loomad Kingloom, amööb inimesed Pärmseened taimed algloomad enamik seeni
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid.
10. Ökoloogia - teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist (teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb). Termini võttis kasutusele E.Haeckel 1866.a Ökoloogia aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. 11. Autökoloogia tegeleb üksikindiviidi uurimisega. 12. Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide pupulatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. 13. Sünökoloogia populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru( üheskohas elavate erinevate liikide kooslust uuriv ökoloogia haru) 14. Bioloogiline tort . USA teadlane E.P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks
või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) Kontrollib ja keskmistab temperatuuri
normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. 6. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. 7. Keskkond tingimuste kompleks milles biosfäär asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld jt), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum. 8. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks.
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell
veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) Biogeotsönoos teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Biootiline kooslus organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. Bioloogiline liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org.
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus.
Rakutuuma ehituslikud iseärasused: on täidetud karüoplasmaga (1), tuumas asuvad kromosoomid, mis on pärilikkusekandjad (2) ja tuuma ümbritseb topeltmembraan (3). 12. Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? (4) Eukarüootne rakk on päristuumne rakk, mis esineb päristuumsetel organismidel. Järelikult kuuluvad eukarüootide hulka loomad, taimed, seened ja protistid. 13. Tähtsamad organiseerituse tasandid bioloogias on: ökosüsteem, populatsioon, isend, organ, elundkond, kude, rakk, organell, kooslus, molekul, biosfäär Seosta antud sõnad organiseerituse tasanditega. KIRJUTA eluslooduse organiseerituse tasemed õiges järjekorras ja leia sobiv näide! kattekude, ahvenad Peipsi järves, kõik organismid maal, erituselundkond, hobune, tugikoe rakk, mitokonder, süda, kõik taimed niidul, järv, valk (Alustan kõige madalamast tasemest ja liigun kõrgeima suunas) 1. Molekul – valk 2. Organell – mitokonder 3
Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused: a)esteetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga. b)esteetilised-ilus silmale. c)teaduslikud-teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika-toit. d)majanduslikud- mida me hakkame sööma, kaubandus. e)ressursilised- taastuvad ja taastumata maavarad. 7)Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: ökoloogia ja biogeograafia. Keskkonnakaitse seos baas-ja rakendusteadustega: a)Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks- keskkonnakaitse n seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid ellu viia; b)Keskkonnakaitse on meetmete kompleks loodusobjektide säilitamiseks- keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, millel baseeerub loodusobjektide tundmaõppimine. 8)Ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest-elusorganismide ja neid ümbritseva
Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu
· Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastmise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaiste on loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. · Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. · Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. · Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad,
A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A.
jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid 1) Eksperiment ehk katse- Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning
· hormoonid humoraalne regulatsioon Teadused: anatoomia (organismide ehitus), füsioloogia (talitlus), etoloogia (loomade käitumist, mis põhineb instinktidel), psühholoogia (käitumine)' jne... · Organism = isend = indiviidid 7. Populatsiooni ja liigi tase · Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane siseja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel viljakaid isendeid · Populatsioon ühe liigi isendid teatud territooriumil. Teadused, mis hakkavad uurima kõike alates populatisoonist: populatisooni geneetika, ökoloogia, evolutsioon Teadused: zooloogia (loomad), botaanika (taimed), mammoloogia (imetajad), mükoloogia (seened), mikrobioloogia 8. Ökosüsteemi tase (ja koosluse tase) · Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseid ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena.
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju.
uuringud sarnased geenid, kindel leviala ning kelle isendid annavad omavahel 3. Hüpoteesi sõnastamine viljakaid järglasi Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile Populatsioon – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid 4. Hüpoteesi kontrollimine 8) Ökososteemi ja koosluse tase – ÖKOLOOGIA Ökosüsteem moodustub ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevatest organismidest koos ümbritseva eluta keskkonnaga (jõgi, järv, jne) Arvukusja koosseis säilib pikema aja jooksul stabiilsena Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem ning ka kõigekõrgem eluslooduse organiseerituse tase
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid Ecology (from Greek: , "house"; -, "study of") is the scientificstudy of the relation of living organisms to each other and their surroundings.[1] Ecology includes the study of plant and animalpopulations, plant and animal communities and ecosystems. Ecologists study a range of living phenomena from the role of bacteria in nutrient recycling to the effects of tropical rain forest on the Earth's atmosphere. Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna- suhete uurimise ja kirjeldamisega. Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nendedünaamikaga, liikide
rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematele. Dna ja Rna olemasolu. 8.KINDEL ELUIGA, MIS LÕPPEB SURMAGA. Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. 9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASU Molekulaarne, rakuline, organismiline, popatsiooniline, liigilne, ökösüsteemne ja biosfööriline tasand. BIOSFÄÄR ÖKÖSÜSTEEM POPULATSIOON Taimorganism ehk isend Loomorganism ehk isend - Organ (kops,süda,silmad jm) Kude (katte-,tugi Kude 10.KOHASTUMINE Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis ureb välja. ELU ORGANISEERITUSE TASEMED Organiseerituse tase SELETUS Teadusharu Muud teavet
areaalide (e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala /territoorium v. akvatoorium/ Maal) uurimine. Biogeograafia jaotub: 1)bioloogiline teadus uurimisobjektiks on elusorganismid. 2)geograafiline teadus püüab leida seoseid taimede ja loomade maailmaga ühelt poolt ning geograafiliste faktoritega (kliima, geomorfoloogia, mullad, inimtegevus) teiselt poolt. 12. Ökoloogia K. Erme definitsiooni järgi on ökoloogia teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Otseses mõttes on ökoloogia teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Ökoloogia arenemine Kõigepealt tehti selgeks vahe taime- ja loomaökoloogia vahel, kuid kui arenesid kontseptsioonid toiduahelatest ja aineringetest jne.., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. 196870 tekkis
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia.
kasulik) – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näited: bakterid – sõralised (bakterid lagundavad sõraliste maos tselluloosi). 15. Bioproduktsioon on aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. 16. Brutoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. 17. Demutatsioon ehk taastumine toimub juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse (sageli inimtegevuse tagajärel tekkinud) tõttu. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. 18. Dominant on mingis koosluses organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 18.1. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi; 18.2
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme.
hävinud. o Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju. o Toiduahel- jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. o Toiduvõrk- toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum . o Troofiline tase- organismi toitumisse puutuv või toidu ja toitainete hulka ja liikumist iseloomustav tase. o Biosfäär- laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid Troposfäär- atmosfääri alumine osa, mis ulatub u 20 km kõrgusele. Stratosfäär- atmosfääri osa, kus temperatuur tõuseb kuni -2 ning seal asub osoonikiht. Mesosfäär- on atmosfäärikiht kõrgusel 4050 kuni 8090 km. Litosfäär- Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest.
Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused. Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935
Autogeenne suktsessioon - mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Autotroof - on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest. Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad Biogeograafia - on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
