..........................................................................................................................................4 3.SAAMINE........................................................................................................................ 4 SISSEJUHATUS 2 Oma referaadis tahan ma tutvustada elementi, mis kannab nime tsirkoonium (Zirconium, Zr). Valisin just selle metalli, sest kuulsin, et seda kasutatakse tehisteemandites ja sellest tehakse sushi nuge. Mind köitis eriti see fakt, et sushinoad on niivõrd teravad,et võivad läbi lõigata lihatüki igasuguste jõupingutusteta. Sain ka teada, et tsirkooniumiühenditel on tihe side tuumaenergeetikaga . Seda kasutatakse tuumareaktorites. Enda töös tutvustan teile tsirkooniumi levimist, ajalugu, saamist, omadusi, tähtsamaid ühendeid ja kasutusalasid.
1 + 0.1 RM := ar.x X.M RM = 0.142 RM 0.1 1.421 ZM := RM + i X.M ZM = 0.142 + 1.421i Reaktor R: IbI UnR XR := X1R InR UbI 3 3 5.249 × 10 15 × 10 XR 6 % 3 3 XR = 0.072 6 × 10 11 × 10 ZR := XR i ZR = 0.072i Reakriivtakistused (R=0) G1: 2 Sb UbIV X.G1 := x.dG1 2 SnG1 UbIV X.G1 0.24 6 ( 100 × 10 15.8 × 10 ) 2 3 X.G1 = 0.36 66
(1.32) Differentiating 1.31 in respect to r and 1.32 in respect to z, so we get: 2 u u u 2 u v u 2u 1 2 p 3u 3 u 1 u 1 2 u + +u + +v 2 =- + v 2 + 3 + 2 + t r r z z r r r r z r z r r r r r r 2 (1.33) 2 v u v 2 v v v 2v 1 2 p 3v 3v 1 2v 1 u + +u 2 + +v =- + v 3 + 2 + + 2 tz z z z z r zr zr z r z r zr r z (1.34) Subtracting (1.33) from (1.34) 2 v 2 u u v u u 2v 2 u v v v u 2v 2u - + - +u 2 -u + - +v -v 2 = (1.35) tz tr z z r z z zr z r r r zr r 1 p 1 p 2 2 v3 v3 1 v 2 1 u u 3
· 4Au + 8CN- + 2H2O + O2 4Au(CN)2- + 2OH- 4. Plaatinametalline võrdlevad omadused · PM : hõbehallid, rasksulavad, väga rasked metallid · Os (Ir?) - suurima tihedusega metall(aine) üldse · Mehh. omadused : Pt - väga pehme ja plastne · (Pd peaaegu samal määral) · Os, Ru, Rh - haprad · Ir - tugev, jäik 5. Titaanirühma üldomadused · Levik maakoores. Ti - levinud metall, · kuid laialdasem kasutam. (lihtainena) - XX saj. II poolest · Zr - keskm. levikuga metall · Hf - hajutatud · 2 viimast väga lähedate omadustega, seetõttu raske teineteisest eraldada · (põhjus, miks Hf avastati alles 1923) · · Elektronkonfiguratsioon · elementide aatomite väline elektronkiht : s2 · eelviimane elektronkiht, d-alatase : d2 · üldiselt : (n - 1)d2ns2 n - perioodi nr · elementide o-a. ühendites II - IV (kõige tavalisem IV) · Ti-l ka kuni -I · · Aatomiraadiused ebatavaliselt lähedased,
+I +II +III +III +II +II +II +II +II +II +I +II +III +II -III -II -I 0 +IV +III +III +III +III +III +III +II +IV +III +IV +I +IV +VI +IV +V +VI +V +V +VI +VII Rb Sr Y Zr Nb Mo Tc Ru Rh Pd Ag Cd In Sn Sb Te I Xe +I +II +III +II +III +II +II +III +II +II +I +II +III +II -III -II -I 0 +III +V +III +IV +IV +III +IV +IV +III +IV +I +IV +IV +VI +V +IV +V +VI +V
He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal. Kasutamine Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel, jahutusvedelik tuumaenergeetikas Neoon neoonvalgustus, TV kineskoopides jm kõrgpingeseadmetes, gaaslaserites, madalate t°de tehnikas Argoon hõõglampides ja luminestsentslampides, inertgaasina Krüptoon luminestsentslampides, välklampides Ksenoon kõrge intensiivsusega valgusallikates; laserites Radoon kiiritusravis, maavärinate prognoosimisel Omadused Värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid
IV 29 30 31 32 33 34 35 36 5 Cu 64 Zn 65 Ga 70 Ge 73 As 75 Se 79 Br 80 Kr 84 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 6 Ra 85 Sr 88 Y 89 Zr 91 Nb 93 Mo 96 Tc 99 Ru 101 Rh 103 Pd 106 V 47 48 49 50 51 52 53 54 7 Ag 108 Cd 112 In 115 Sn 119 Sb 122 Te 128 I 127 Xe 131 55 56 57 72 73 74 75 76 77 78
Vesinik ~41 Nioobium Nb I Tallium TI 2 Heelium He 42 Molflbdeen Mo 82Plii Pb 3 Liltium Li 43 Tehneetsium Tc 83 Vismut Bi 4 BerUffiuni Be 44 Ruteenium Ru 84 Poloonium Po 5 Boor B 45 Roodium Rh 85 Astaat At 6 Süsinik C 46 Pallaadium Pd SójRadoon - Rn 7 Lämmastik N 47 Höbe Ag 87 Frantsium Fr 8 Hapnik 48 Kaadmium Cd 88 Raadium Ra 9 Fluor 49 Indium In 89 Aktiinium Ac l0Neoon 50 Tina Sn 90 Toorium Tb 51 Antimon Sb 1 1 Naatrium Na [?L Protaktiinium Pa 12 Magneesium Mg 52 Telluur Te ~ Uraan U 53 Jood I 13 Alumiiniu...
"Motorwagen" nime kandva sõiduki. Liebherr T 282B: Tühimass: 203 tonni Täismass : 365 tonni Mootori võimsus: 3650 hobujõudu Peamine autode koostisosa on olnud läbi aegade metall. Kasutatakse erinevaid sulameid. Mootoriblokk võib näiteks olla malmist. Kere ja sassii terasest ning kerepaneelid plekist. Tänapeäeva autotööstus on aga metalli osakaalu tunduvalt vähendanud. Kerepaneele tehakse Chevrolet Corvette ZR-1, süsinikplastist ja muust kergemast kerepaneelid on süsinikplastist ning moodsamast materjalist. (NB! Väga kiire auto!) Seni valmistatakse sõiduautosid põhiliselt metallist, täpsemalt rauast. Aja jooksul on inimkond õppinud rauda väga hästi töötlema ja selle sulamitest suudetakse teha täiesti uskumatuid detaile. Kuid raual leidub ka palju puudusi. Ta on raske Roostetab
Elektrolüüs on endotermiline reaktsioon ! 6.Leelismetallid ja leelismuldmetallid 1.A rühma metalle nim leelismetallideks( Li, Na, K, Rb, Cs, Fr) 2.A rühma (Ca, Sr, Ba, Ra) Need on s-elemendid *Pehmed, kergesti lõigatavad *Kerged, madala sulamistemp *Head elektri-soojusjuhid *Reag aktiivselt veega *Reag tormiliselt hapetega Kasutamine: redutseerijatena org. sünteesis metallorgaaniliste ühendite saamisel, lisanditena sulamites, Na kasut. metallotermias Ti ja Zr tootmisel; Li, Na soojuskandjatena tuumaenergeetikas; K, Rb, Cs fotoelementide valmistamise REAKTSIOONID VIHIKUS 7.P-metallid 1) Alumiinium *hõbehall *kerge, pehme *tihedus 2,7/cm3 *hea soojus-elektrijuht *sulamistemp 660 kraadi * keemistemp 2519 kraadi * reag hapetega, alustega 2) Tina *2 tüüpi-valge, hall *pehme ja madal sulamistemp * hea soojus-elektrijuht *tih(hall) 5,7, valge 7,4 *sulamistemp 232 *keemistemp 2602 3) Plii *hall *raske, pehme *hea soojus-elektrijuht *tih 11,3
X kõrglegeerterased T pakkeplekk või ribateras, Re M elektrotehniline terasplekk II grupi põhilised margitähistused on Keemilise koostise järgi A. Mittelegeerterased Mn sisaldusega 1% 1. tunnus täht C 2. nr näitab C sisaldust 1/100% nt C35 = o,35% C B. Mittelegeerterased Mn sisaldus 1% 1. tähis puudub ja mark algab numbriga Legeerivate elementide kordajad margitähises Cr, Co, Mn, Ni, Si, W 4 Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, Ti, V, Zr 10 Ce, N, P, S 100 B 100 C. kõrglegeerterased, milles vähemalt ühe legeeriva elemendi sisaldus on 5% 1. tunnus täht x 2. järgnev nr näitab c sisaldust 1/100% 3. legeerivate elementide keemilised sümbolid sisalduse alanemise järjekorras 4. legeerivate elementide sisaldust näitavad numbrid nt: x5 Cr Ni 18-10 C5 : 100 = 0,05% c ; 18% Cr , 10% Ni D. kiirlõiketerased 1. tunnus täht HS 2
delfi.ee/news/auto/leiutati-taiesti-uus-autode-valmistamise- materjal.d?id=33201799 Kokkuvõte Kokkuvõtteks same öelda, et peamine autode koostisosa on olnud läbi aegade metall. Kasutatakse erinevaid sulameid. Mootoriblokk võib näiteks olla malmist. Kere ja sassii terasest ning kerepaneelid plekist. Tänapeäeva autotööstus on aga metalli osakaalu tunduvalt vähendatud. Kerepaneele tehakse süsinikplastist ja muust kergemast ning moodsamast materjalist. Näiteks Chevrolet Corvette ZR-1, kerepaneelid on süsinikplastist (NB! Väga kiire auto!) Aja jooksul on inimkond õppinud rauda väga hästi töötlema ja selle sulamitest suudetakse valmistada täiesti uskumatuid detaile. Kuid raual leidub ka palju puudusi. Metall on raske, roostetab ja muutub üha kallimaks kuna maagivarud vähenevad. Plastid ja paljud teised tehismaterjalid on rauast kergemad, lihtsamalt vormitavad ja valmistada saab neid erinevatest toorainetest. Kergema sõiduvahendid on ka säästlikumad.
· Nii Euroopa kui ka NASA kosmoseaparaatides on ksenooni kasutatud väikestes ioonmootorites raketikütusena satelliitide orbiidile paigutamiseks. · Ksenooni võib kasutada argooni asemel kiipide tootmise söövitusetappidel puhastusgaasina. Ksenooni kõrge hinna tõttu on vajalik selle regenereerimise süsteemi olemasolu. Heelium Kasutusvaldkonnad : · õhupallide täitmine · inertgaasina · kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel · jahutusvedelik tuumaenergeetikas · 80%He + 20% O2 kunstlik atmosfäär tuukritele · madalate t°-de tehnikas · kandegaasina ülehelikiiruslikes tuuletunnelites · rõhu tekitamiseks vedelkütusega rakettides
Ka Eestisse jõudis märkimisväärne hulk saastet ja radioaktiivsust. Kogu saaste hulk oli üle neljasaja korra suurem, kui Hiroshima pommitamisel tekkinu. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist (I-131 poolestusaeg on 8 päeva), väga pika poolestusajaga tseesium- 137 ja strontsium-90 (Cs-137 poolestusaeg on 30 aastat, Sr-90-l 29 aastat) ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotoope (Cs-134, Zr-95, Nb-95, Xe, Ba-140, La-140). Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese." Kuid hoolimata nendest murettekitavatset pooltest on tuumaenergial ka palju häid külgi. Antud hetkel on tegutsetud just selle nimel, et hoida ära erinevad võimalused mõneks taoliseks õnnestuseks nagu seda oli Tsornobõli avarii. Kuivõrd halenaljakas see ka ei oleks, andis see katastroof meile palju juurde. Tsornobõli avarii on meile eeskujuks ära hoidmaks ja arvesamaks erinevate ohtudega
(12) tähistab eriti suure kandevõimega rehve (kaubikutele, väikebussidele, maasturitele). Otsustava tähtsusega on aga ka siin (vastava suurusega) koormusindeks. Kiirusindeks (GSY, ka "speed index") (8) Näitab rehvi suurimat lubatud kiirust. Kiiruskategooriaid tähistatakse järgmiste tähtedega (siin on ära toodud kiirusindeks sõiduautodele): GSY km/h M 130 N 140 P 150 Q 160 R 170 S 180 T 190 U 200 H 210 V 240 W 270 Y 300 ZR >240 Pöörlemissuund Erilise profiiliga rehvide küljel on ära toodud tähistus “Rotation” või “Direction” koos rehvide pöörlemissuunda näitava noolega. Rehvide monteerimisel tuleb etteantud pöörlemissuunast kinni pidada. Tubeless (sisekummita rehvid) (9) Sõiduautode rehvidel ei ole enamasti sisekumme. Sisekummi paigaldamine ei ole mitte ainult üleliigne, vaid ka keelatud (v.a. vähesed erandid). Kahtluse korral pöörduge rehvide
6. Ar, He 7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, elektroodkeevitus. 8. Mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 9. Metallide võimet moodustada kvaliteetset liidet kogu keevise ulatuses.?? Täieliku läbikeevitusega õmblused kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. 10. Plasmakaarkeevitus ja plasmakeevitus. Kõik metallid (süsinikterased, legeerterased, Ti, Al, Cu, Ni, Zr). 11. Keevitusgaasid- atsetüleen ja hapnik balloonides. Gaaskeevitusseade: gaasireduktor, tagasilöögiklapid, keevitusvoolikud, põleti. Põlevgaasina võib kasutada veel vesinikku (kallis), looduslikku gaasi, propaani, butaani või bensiiniaurusid. 12. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust,
Toksiline e. murgine; kr. toxikon noolemurk. Elusorganismidestmurkide valjutamine vee baasil. DDT, PCB, kloordioksiinid, metuulelavhobe ja plii rasvas lahustuvad, raskesti lagundatavad. Kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Laanemere kaladest on dioksiini tottu murgised ule 7 aastased suured raimed ja heeringad. Raskemetallid Metallilised elemendid, mille tihedus on 5 g/cm3 Ag, As, Au, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr Keskkonna suhtes on ohtlikumad: As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu. Pb, Hg, Cd ei ole elusorganismides mingit funktsiooni Raskmetallid ohku: kivisoe, polevkivi, puitkutuste, turba, raske kutteoli poletamisel. Raskmetallide heitkoguseid on voimalik vahendada suitsugaaside puhastamisega, nt. multitsuklonites. 3) Koaktsioonid, interaktsioonid organismide suhted (lad. co koos, actio tegevus). Liigisisesed suhted s. o. ühe liigi isendirühmade suhted
st? *tsementiiditavad terased- C<=0,25% *parendatavad terased C= 0,3......0,5% 6.üleeutektoidterase karastustemperatuur ja struktuuriosad? On faasipiiride Ac1 ja Acm vahel. Üle Ac1 säilib martensiit ja kõrval sekundaarne tsementiit,mis suurendavad kõvadust. Üle Acm(täiskarastamine) jääb jääkausteniit.ohtlik austeniidi tera kasvule, tekib jämeda teraline martensiit,teras haprub ja kõvadus väheneb. 7.Karbiide moodustavad legeerivad elemendid? Fe-Mn-Cr-Mo-W-Nb-V-Zr-Ti 8.Hallmalmide plastsus(A%) ja max tõmbetugevus Rm? Grafiit on liblejas-vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust mis on praktiliselt 0%. Rm= 350 N/mm2. 9.Milles seisneb duuralumiiniumi TT? Duuralumiiniumi TT seisneb karastamises ja vanandamises 10.Messingi põhikomponent ja ja põhilisand? Põhikomponent on Cu ja põhilisand on Zn 40% 11.selgtada tähised? PE- polüetüleen PP-polüpropüleen PVC-poluvinüülkloriid PC-polükarbonaat 12.Millises piires on tehnokeraamika kõvadus
koodi minimaalne kaugus. S.t. et w(gr(z)) dmin *Tekitavaks hulkliikmeks võib olla mingi hulkliikme (zn-1) ühiskordsetest, mis rahuldab eelpool esitatuid tingimusi -> g1(z)*g2(z)*.....*gb(z)= zn-1 45. Eraldatavate tsükkelkoodide koostamise algoritm. Kasutuse eelised ja puudused. (raamat lk.41-42) Infosümbolid säilitavad kodeerimise käigus oma asendi koodiplokis. Infosümbolite asukoht on vastuvõtupoolel teada. a)Mistahes suvalise infokoodi hulkliige korrutatakse: xk-1(z)*zr b) Nihutatud infokoodi hulkliige jagatakse tekitava hulkliikmega gr(z): xk-1(z)*zr/ gr(z)= Q(z) +Rr-1(z) c) Saadud jääk liidetakse nihutatud koodsõnale ja saadakse lubatud koodsõna: yn-1(z)= xk-1(z)zr + Rr-1(z) Tsükkelkoodidel on head vigu parandavad omadused. Kui kasutada dekodeerimisel sündroomi, siis praktiliselt peaks see toimima nii,et igale konkreetsele sündroomi koodile vastab konkreetne viga. Selline dekodeerimine ei sobi mitmekordsete vigade parandamiseks. 46
1) siderofiilid, mis esinevad koos rauaga Fe, Co, Ni, Ru, Rh, Pd, Os, Ir, Pt, Mo, W, Re, Au, Ge, Sn, C, P, (Pb, As, S) 2) kalkofiilid, mis moodustavad sulfiidseid mineraale, esinevad koos väävliga Cu, Ag, Zn, Cd, Hg, Ga, In, Tl (Ge, Sn), Pb, As, Sb, Bi, S, Se, Te, (Fe, Mo, Cr) 3) litofiilid, kivimeid moodustavad, mis esinevad koos hapnikuga, kergesti ioniseeruvad Li, Na, K, Rb, Cs, Be, Mg, Ca, Sr, Ba, B, Al, Sc, Y, lantanoidid, ©, Si, Ti, Zr, Hf, Th, (P), V, Nb, Ta, Cr, (W), U, F, Cl, Br, J, Mn, (H, Tl, Ga, Ge, Fe) 4) atmofiilid, mis moodustavad atmosfääris gaasilisi ühendeid- komponente O, N, He, Ne, Ar, Kr, Xe, H, C 5) biofiilid, mis esinevad organismides, eluslooduses H, C, O, N, P PINNASE (mulla) KEEMIA Pinnas on segu, koosneb mineraalsest osast, orgaanilisest osast, veest ja õhust. Tüüpiline pinnas ~5% orgaanilist osa ja ~95% anorgaanilist, mineraalset osa
Magnetmaterjalid liigitatakse pehme- ja kõva-magnetmaterjalideks. Toodetakse nii traditsioonilise koostisega pulbermagnetmaterjale, mida saab toota tavatehnoloogiaid kasutades (valu, survega töötlemine), kui ka ainuüksi pulbermetallurgiale iseloomulikke pulbermagnetmaterjale. Viimaste hulka kuuluvad näiteks ferriidid MeO⋅Fe2O3, kus MeO tähistab eri metallide oksiide (NiO, MgO, BaO, ZnO jt.). Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W,Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid, silitsiidid. Sellistest materjalidest tooteid kasutatakse peamiselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab valmistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega.
Saamine: 6. Resooltüüpi fenoolformaldehüüdvaigud. Saamine, omadused, kasutamine. Resoolvaigud sünteesitakse aluselises keskkonnas: pH>7 Saadakse madala või keskmise viskoossusega vesilahuste kujul. Omadused: · Lahustuvad alkoholides. · Kõvendamine katalüsaatoriga või ilma · Termooksüdatiivset stabiilsust ja põlemisel tekkivat söehulka saab tõsta, kui komposiidi koostisesse viia B, W või Zr ühendeid. · Prepegid immutatakse sarrusega ja tekib lõplik kõvendamine, vaiku tootva tehase toodang. Kasutamine: · Kasutades sarrusena klaaskiudu, kevlarkiudu või C-kiudu, toodetakse FST-komposiite lennundusele · PF vaiguga kaetud puitplaadid järelveetavate suvilate põrandana · Kihilise paberplastiku aluskiht · Kertopuu sideaine · Tekstoliit · Kiuliste soojusisolatsioonmaterjalide sideaine (klaasvill, kivivill jne) 7
Katastroofi ulatus Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist (I-131 poolestusaeg on 8 päeva), väga pika poolestusajaga tseesium-137 ja strontsium-90 (Cs-137 poolestusaeg on 30 aastat, Sr-90-l 29 aastat) ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotoope (Cs-134, Zr-95, Nb-95, Xe, Ba-140, La-140). Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Katastroofi tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumid on jagatud kahte rühma: ala, kus isotoobiga Cs-137 saastatus on 15 Ci/km2 või rohkem, ja ala, kus saastatus on 5–15 Ci/km2. Esimesse gruppi kuulub nn 30-kilomeetrine evakuatsioonitsoon kogupindalaga 10 500 km2 (umbes 120-kilomeetrise läbimõõduga ringi pindala)
U,
l - L
4/ o
Ur'=T x'
...W
in'J'^ ft@-
W (.n rLuvag+ PLI-)'*&-,
,-0 a
Vorlru! vnlot'oud"
-! co.zr+<-tdstfus ra(uryryA- :
f,=xr-Xc
,,f buka- J
U,
l - L
4/ o
Ur'=T x'
...W
in'J'^ ft@-
W (.n rLuvag+ PLI-)'*&-,
,-0 a
Vorlru! vnlot'oud"
-! co.zr+<-tdstfus ra(uryryA- :
f,=xr-Xc
,,f buka- J
termotöötlusest. *tsementiiditavad terased- C<=0,25% *parendatavad terased C= 0,3......0,5%. 6.Üleeutektoidterase karastustemp ja struktuuriosad.On faasipiiride Acl ja Acm vahel. Üle Acl säilib martensiit ja kõrval sekundaarne tsementiit, mis suurendavad kõvadust.Üle Acm(täiskarastamine) jääb jääkausteniit. Ohtlik austeniidi tera kasvule, tekib järedateraline martensiit, teras haprub ja kõvadus väheneb. 7.Karbiide moodustavad legeerivad elemendid.Fe-Mn-Cr-Mo- W-Nb-V-Zr-T i 8.Hallmalmide plastsus ja max tõmbetugevus Rm?Grafiit on liblejas-vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust, mis on praktiliselt 0%, Rm=350N/mm2 9.Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus?Seisneb karastamises ja vanandamises. 10.Messingi põhikomponent ja põhilisand?Põhikomponent on Cu ja põhilisand Zn 40% 11.Selgita tähised.PE-polüetüleen, PVC-polüvinüülkloriid, PC- polükarbonaat. 12.Millises piires on tehnokeraamika kõvadus?1200-3000HV piires. 7.variant. 1
Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. MÜRKIDE LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Raskemetallid Ag, As, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr Keskonnasuhtes on ohtlikumad- As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu Raskemetallid satuvad õhku: Kivisöe, põlevkivi, puitkütuste, turba, raske kütteõli põletamisel Raskemetallide heitkoguseid on võimalik vähendada suitsugaaside puhastamisega nt multitsüklonites Akumulatsioon- maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, veel 3-5 korda. DDL- rasvlahustuv, raskesti lagundatav. Koguneb organismi ja talletatakse rasvkoes.
Rb ja Cs saadakse halogeniidide (peam. kloriidide) metallotermilisel redutseerimisel Ca või Mg-ga (600-800C) või sulade halogeniidide elektrolüüsil vedela Pb-katoodiga (sellega tekib sulam; puhastatakse vaakumdestillatsiooniga - TÖÖSTUSES LABORIS tavaliselt ei valmistata leelismetalle (nad on müügil) Mõnikord kui on vaja väga puhtaid metalle, mis ei sisalda lahustunud gaase, saadakse Cs, Rb, K (Li) kromaatide (jmt soolade) redutseerimisel metallilise Zr-ga t-l 725-1000C (kvartstorus, vaakumis) 2.2.4. Elementide ja lihtainete iseloomustus Li Na K Rb Cs Fr Järjenumber 3 11 19 37 55 87 Aatomiraadius, pm 156 191 236 253 274 280 Iooniraadius, pm 68 98 133 149 165 178
Ülijuhtivuse mehhanismi variante on hiljem leitud veel teisigi. Tuginedes teooriale, et ülijuhtivas olekus on aine eritakistus väiksem kui 10 -26 *m. Tegelikkuses tähendab see, et ülijuhtivas vooluringis võib vooluimpulss vabalt ringleda aastaid, ilma et see kustuks. Mõningaid ülijuhte. Aine Kriitiline temperatuur Tk (K) Zn 0,88 Sn 3,7 Hg 4,1 Pb 7,2 Sulam Nb-Ti- 9,7 Zr YBa2Cu3O7 93 On materjale, mille kriitiline temperatuur on juba üle 120 K. Füüsikalaborites kasutatakse ülijuhtivust juba küllalt sageli (enamasti ülijuhtiva mähisega elektromagnetites). Ülijuhtivuse kasutamisel on peamiseks probleemiks voolujuhtmete jahutamine allapoole kriitilist temperatuuri. Üldiselt tehakse seda veeldatud heeliumi abil, mis on küllaltki kulukas. Mõningate ülijuhtide kriitiline
05- 0.40 0.40 4.0-4.9 0.1 0.25 0.15 5083 1.00 0.25 Tabel 9 Al sulam 5083 13 1.5.2 Alumiiniumi sulam 5383 Tõmbetugevus 305 Mpa Voolepiir 220 Mpa [19] Keemiline Fe Si Mg Cu Cr Zr Ti Zn max Mn element max max max max max max max Al sulam 0.70- 0.40 0.25 0.25 4.0-5.2 0.2 0.25 0.20 0.15 5383 1.00 Tabel 10 Al sulam 5383
VW Golf GTI 180 hj Golfi 25. aastapäevaks lasti välja, esialgu ainult Euroopas, GTI, mille mootor arendab võimsust 180 hj. Selles kasutati alumiiniumist mootoriplokki ja 6-käigulist käigukasti. Käigukast ei ole vana, mida kasutati V6 4motionil. GTI Edition kiirendab 0-100 km/h 7,5 sekundiga. See on juba GTI vääriline tulemus. 25. aastapäeva erimudeli veermik on ka sportlikum kui kunagi varem: konkreetne vedrustus, madalam kliirens ja 18" veljed koos 225/40 ZR rehvidega. Selle tulemusena paranes teelpüsivus märgatavalt. VW Golf V5 4motion Üsna varsti pärast seda, kui rahvas rääkis Golf IV GTI pettumusest, lasi Volkswagen välja Golf V5 4motioni, millel oli neljarattavedu, 6-käiguline käigukast ja tagumine multilinkvedrustus. Nelikveoks kasutati Haldexi süsteemi (Volkswagen nimetas selle 4motioniks): see kasutab ABS andurit, et saada infot väändest, mida oleks vaja kanda tagumistele ratastele.
,.w cg t oC2/0 r#JSb : nt^tPb +bL}:! ",4@P t.)D'f'.) co'c ot'y 9 zr-'a) c)o'a) OT'Y S OD'O oc-c ot'Y v t@',) ooro aL'y c OG'O oe'c AL'T Z
reakts. soojuse kineetiline teooria 4) Flogistonivastase teooria etapp -XVIII saj. Antoine Laurent Lavoisier hapniku tegelik roll põlemis- ja oksü. Reaktsioonides, lihtainete uus tõlgendus, keemil. elemendi mõiste täpsustus, “aine säilivuse seaduse” eksperimentaalne tõestus, flogistoniteooria vastane võitlus, keemianomenklatuuri loomine jm. Claude Louis Berthollet kasutas esimesena kloori pleegitamiseks,. Massivahekordade uuringud. Martin Heinrich Klaproth Avastas U ja Zr , osales Ti ja Ce avastamisel. Uuris Sr, Cr ja Te ühendeid. Tõestas raudmeteoriitide Ni- sisalduse. IV KVANTITATIIVSETE SEADUSTE PERIOOD 1800 -1860 Joseph Louis Proust ,John Dalton,Joseph Louis Gay-Lussac, Amadeo Avogadro J.B.Richter, H.Hess, E. Mitscherlich jt. Koostise püsivuse seadus (Proust, Dalton) - Igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist. Kordsete suhete seadus (J.Dalton, 1808) - Kui kaks keemilist
vajadusel täiendavat töötle¬mist (lõiketöötlemine, immutamine õliga, pinnete pealekandmine jms.). Pulbermaterjalide koostise olulisema osa (massi järgi) moo¬dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet-materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask¬elt sulavad materjalid. Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid. Sellistest materjalidest tooteid käsutatakse pea¬miselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab val¬mistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toori¬kute tugevuse tõstmine. Eristatakse: tardfaaspaagu-tamist, mis toimub temperatuuril, kus ükski pulbrisegu komponent ei sula, ehk vedelfaaspaagu-tamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab.
Lämmastikhape on väga tugev oksüdeerija, milles oksüdeerijana ei käitu mitte vesinikioonid, vaid happeanioonid. Seetõttu lahjendatud ega ka kontsentreeritud lämmastikhappega reageerimisel vesinikku ei eraldu. Tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu on ta väga sööbiv, reageerib paljude metallidega, kusjuures paljud orgaanilised ained (puit, paber, riie jms) võivad temaga kokkupuutel süttida. Puhta lämmastikhappega ei reageeri ainult Pt, Rh, Ir, Nb, Zr, Ta ja Au. Al, Cr ja Cr passiveeruvad kontsentreeritud HNO3 toimel, mistõttu saab viimast transportida teras- ja alumiiniumtsisternides. Lahjendatud HNO3 (10%-line vesilahus) reageerib paljude metallidega, aluste, metallioksiidide ja sooladega moodustades nitraate. Vähemaktiivsete metallidega reageerimisel moodustub ühe saadusena NO, aktiivsemate metallide korral võib tekkida NO, N2O, N2, NH3, ammooniumsooli. // 3Cu + lahj. 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 8K + lahj
loodusseadustele. Muide teadmiseks, et nii Tshernobõli kui Fukushima tuumajaamades toimunud plahvatused polnud inimestes hirmu tekitanud tuumaplahvatused vaid hoopiski paukgaasi ehk vesiniku ja hapniku teatava kontsentratsiooni juures tekkiv iseeneseslik detonatsioon. Vesinik tekib kui reaktor jääb jahutuseta ja kõrgel temperatuuril reageerib kütusevarrastes kasutatav tsirkoonium(Zr) ja ka uraan(U)veeauruga. Oht on just selles,et need plahvatused paiskavad suurema osa reaktoris olevast ainesegust taevasse ja sealt ka radiatsioonisaaste ümbritsevale keskkonnale. Tuumajaamade reaktorid ei saa aga mitte mingil tingimusel pommilaadselt plahvatada. Nimelt on tuumakütuses kasutatava lõhustuva U235 ja plutooniumi hulk 40 korda väiksem, kui on vajalik ahelreaktsiooni kiiruse saavutamiseks, mis viiks tuumaplahvatuseni.
koosnesid ju ferriidist-tsementiidist; ferriit oli pehme faas ja tsementiit oli kõva faas), nii ka legeerivad elemendid võime jagada kahte gruppi: ühed (jätame meelde malmi juurest) olid lisandid, mis soodustasid vaba grafiidi teket ehk need on siis grafitiseerivad elemendid Si, Ni, Cu, Al. teised, mis moodustavad C-ga karbiide (suurem grupp): aktiivsuse rida karbiidide moodustumise suhtes: Fe ->Mn->Cr->Mo->W->Nb->V->Zr->Ti Mida paremal pool, seda aktiivsemd karbiidide moodustajad nad on. Tähendab, et kui legeeriva elemendidna viite terasesse titaani, siis kõigepealt moodustub titaankarbiid, siis alles võime rääkida kroom- või vanaadiumkarbiidist, kui seal on piisavalt C-d. Hiljem me näeme, et legeeriva elemendina titaani viiakse mõningatesse terastesse, et vältida karbiidide teket teiste elementidega. Karbiide võib olla mitut tüüp:
Golf 4-st lasti välja ka erilisi mudeleid: Golfi 25. aastapäevaks lasti välja, esialgu ainult Euroopas, GTI, mille mootor arendab võimsust 180 hj. Selles kasutati alumiiniumist mootoriplokki ja 6-käigulist käigukasti. Käigukast ei ole vana, mida kasutati V6 4motionil. GTI Edition kiirendab 0-100 km/h 7,5 sekundiga. See on juba GTI vääriline tulemus. 25. aastapäeva erimudeli veermik on ka sportlikum kui kunagi varem: konkreetne vedrustus, madalam kliirens ja 18" veljed koos 225/40 ZR rehvidega. Selle tulemusena paranes teelpüsivus märgatavalt. Üsna varsti pärast seda, kui rahvas rääkis Golf IV GTI pettumusest, lasi Volkswagen välja Golf V5 4motioni, millel oli neljarattavedu, 6-käiguline käigukast ja tagumine multilinkvedrustus. Nelikveoks kasutati Haldexi süsteemi (Volkswagen nimetas selle 4motioniks): see kasutab ABS andurit, et saada infot väändest, mida oleks vaja kanda tagumistele ratastele. Kuna
Teraste margitähistus Teraste margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandard EN10027. Madal- ja kesklegeerteraste korral (legeeriva elemendi sisaldus alla 5%) korral: Legeeriv element Kordaja Cr, Co, Mn, Ni, Si, W 4 Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, 10 Ti, V, Zr Ce, N, P, S 100 B 1000 Näit. 28Mn6 (28 - C %x100, Mn 1,5 %) Kõrglegeerteraste korral (legeeriva elemendi sisaldus 5%): näit. X12CrNi18-10 (0,12% C, 18% Cr, 10% Ni) Malmide margitähistus Malmide margitähistussüsteemi kohaselt on malmide margitähiste sümbolid: GJL liblegrafiitmalm (hallmalm), GJS keragrafiitmalm, GJM (GJMB, GJMW) tempermalm.
t) t1 1" t-J 59+ 60+ v -------a- tT f--a M,I X i. M' i,t talrL-zr/t 58, Leida nurk q t'asapindade 123 ja 124 vahe[. 59,* Tasapind on ant'ud pdhrldljeqa p ja punkt'iga M; leida esij;itg e ja tasapinna kaldenurgad (p1 ja ez, 60,+ Prisna pdhi ABC aset'seb t'asapinnal u(p,e), Tuletada prisna kaksvaade, vdt't'es prisna ktilgservad risfi fasapinnaga ja prlsma kdrguseks 30 mn, 21 0q./1./o r-" 2"
Keevitatakse välitingimustes. Saadaval elektroodid Al ja sulamitele AlMn1, Al Si5, Al Si12. Detailid kuumutatakse ette ja õmblus puhastada sulamid räbust veega muidu võib tekkida korrosiooni. Varem keevitati grafiitelektroodiga, kasutati räbusteid pasta kujul. TIG-keevitus- Materjalipaksused 0,5-10 mm. Sobivad kõik keevitusasendid. Kasutatakse vahelduvvoolu oksiidkihile purustamiseks. Oksiidikihi purustatakse ajal, kui elektrood on +. Kasutatakse puhtast Welektroodi, Zr või tseesiumi, lantaani lisanditega elektroode. Võib kasutada ebasümmeetrilist vahelduvvoolu. Kaitsegaasid. Ar, suuremad materjalipaksused He segud, nt. 50% Ar+ 50% He. MIG-keevitus- Pihustusreziimis keevitatakse materjali paksusega 3 ja üle, pulsskeevitusel alates 1 mm. Tundlikum pooridele, kuna traadil oksiidikelme ja kõrgendatud oht pooride tekkele.Kasutatakse puhast argooni (99,99) või Ar-He segu. Tähtis :gaaside puhtus, voolikud, traadimehhanismid, püstolid puhtad
+ R1 i t -x u .,(0a'7 {-,-. "J '-zo'= Zr !3 1 1 r -) ,. naL Y , ' qL--> L - --L u)'
+ R1 i t -x u .,(0a'7 {-,-. "J '-zo'= Zr !3 1 1 r -) ,. naL Y , ' qL--> L - --L u)'
vähendakse Pb sisaldust 10%- ni ja lisatakse kompensatsiooniks kuni 10 % inglistina. Seatina pronks on krgendatud temperatuuril kvem kui babiit ja seetttu kulu- miskindlam. Seatina pronksid on väga hea sissetöödeldvusega. Sissetöötamise käigus tööpinnad sobituvad geomeetriliselt teineteisega, sellega väheneb erisurve ja suureneb kulumiskindlus. Legeeritud pronksid ja pronks-grafiidid on tavaliselt paremate mehaaniliste ja antifriktsioonsete omadustega. Seda tänu lisanditele (Cr, Zr, Ti, Fe, Al, Co jt), mis annavad materjalis vananemisefekti. Sellised materjalid eelnevalt karastatakse ja seejärel vanandatakse. Vanandamisel tekkivad mitmesugused intermetalliidid vase baasil, mis tstavad mehaanilisi (kvadus ja tugevus) ja antifriktsioonseid (lubatud piirkoormus) omadusi. Vask-grafiiti kasutatakse elektrimootorite lamellide ja harjade ning mitmesuguste tihendite valmistamiseks. Vask annab materjalile hea elektrijuhtivuse, grafiit aga
Seda, millise surveastme juures mingi konkreetne kütus veel detonatsiooni põhjustama ei peaks, näitab tema oktaaniarv. Jällegi lihtsustatult, jagades bensiini 98E oktaaniarvu 98 kümnega, saame, et ta peaks toime tulema surveastmega 9,8; 95E järelikult aga 9,5ga. Sellel põhjusel on tänapäeva mootorite surveastmeks u. 9-10. Kvaliteetse bensiini ja sobivate plokikaante korral on siiski ka tänapäeval võimalik kasutada surveastmeid kuni 11ni, näiteks nagu ZR-1 Corvette'i mootor. Karburaator Kui kolb hakkab mõnes silindris allapoole liikuma, tekib hõrendus ehk vaakum, mis ulatub avatud sisselaskeklapi ja kollektori kaudu karburaatorini alumise pooleni välja. Kuna karburaatori all on vaakum, kütus ujukikambris on aga atmosfäärirõhu all, imetakse kütus läbi pihusti lõõri, kus ta allapoole liikuvas õhuvoolus pihustub ja aurustub. Ongi küttesegu kokku segatud ning valmis silindrisse suunamiseks.
I#Ti33/X#z$#C#W?@?%##@ #G!
x##
xF ^#C#I#bB#`#:_K&#U#BN# N=F,U#V?#:O%
$M/nu}m/d#/=/Z ##vn#V9 #{>s<##H#?
lVl
#####sz##6TbI#8]<#z}#k>
J
##0h4eu$0be #u
tootmiseks). Väga levinud me, maakoores 2,1% sis-ga. Maakides esineb karbonaadina, millest töötlemise tulemusena saadakse MgCl2. Mg-kloriid segatakse teiste kloriididega, segu sulatatakse ning elektrolüüsi teel saadakse toorMg, mida rafineeritakse vajaliku puhtusastmeni. Mh tootmiseks kas.ka pürometallurgiat, taandades MgO Pb või O-ga. Konstruktsioonimaterjalidena kas.Mg sulameid, legeerituna Al-ga (<10%), Zn-ga 5%, Mn-ga<2,5%, Zr-ga <1,5%. Mgsulamite termotöötluses vajavad nad tunduvalt kauemad seisutamist kuumutamisel <24h, karastuvad õhus ja vanandamiseks peab neid kuumutama. Deformeetitavad Mg-sulameid kas. profiilidena, lattidena, sepistena lennuki- ja autoehituses tänu suurele eritugevusele. Valusulamid on hea vedelvoolavusega, korrosioonikindlad, Rm<20 MPa. 26. Laagrisulamid. =antikfriktsioonmaterjalid, kas
flotatsioonmeetodil) ja 10% hüdrometallurgiat kasutades (vask viiakse lahusesse väävelhappe abil) 57. Ferriidid- on süsiniku tardlahus rauas. Eristatakse madalatemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 727C juures 0,02%, toatemp 0,01%) ja kõrgtemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 0,1%). 58. Terasetaandamine astme järgi- 59. Pulbermetallurgilised materjalid- 60. Rasksulavad materjalid- Ti, Zr, Hf, V, Nb, Ta, Mo,W, Re; karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid, ränikarbiid, räninitriid, alumiiniumnitriid, boorkarbiid 61. Mida kujutavad endast rasksulavad ühendid? Rasksulavatel ühenditel on kõrge sulamistemperatuur, sellised ühenid on karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid. 62. Mida kujutab endast dispersioonkuivatatud materjal? 63. Mis on kõvasulamid (karbiidkermised)? Need on tugevad sulamid, mida kasutatakse lõikurmaterjalina. 64
JI l! I lIrr r ) Ir r: I! i - t'ubtdLue . czv @ 4 fr =B -b ) ,.r , O ) zr= 4 = k= k= 1. a: *.,61 ^- , =O A't '--> =mE ( ( Auo - ' 1
Seal sademetena maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa filtreerub mulda. Mullast aga satub osa põhjavette ning osa aurustub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. MÜRKIDE LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Raskemetallid – Ag, As, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr (kokku 24) Keskonnasuhtes on ohtlikumad - As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu (kokku 9) Raskemetallid satuvad õhku põletamise teel (põlevkivi, kivisöe, turba, puitkütuse, raske kütteõli põletamisel). Raskemetallide heitkoguseid on võimalik vähendada suitsugaaside puhastamisega nt multitsüklonites. Bioakumulatsioon – on nähtus, mille käigus kogunevad organismi toksilised ained palju suurema kiirusega kui neid eritatakse metabolismi käigus.
annaabi.ee 
