31 XXXI trgint nus 79 LXXIX ndoctgint 32 XXXIItrgint duo 80 LXXX octgint 33 XXXIII trgint trs 81 LXXXI octgint nus 34 XXXIV trgint quattuor 82 LXXXII octgint duo 35 XXXV trgint qunque 83 LXXXIII octgint trs 36 XXXVI trgint sex 84 LXXXIV octgint quattuor 37 XXXVII trgint septem 85 LXXXV octgint qunque 38 XXXVIII duodquadrgint 86 LXXXVI octgint sex 39 XXXIX ndquadrgint 87 LXXXVII octgint septem 40 XL quadrgint 88 LXXXVIII duodnngint 41 XLI quadrgint nus 89 LXXXIX ndnngint 42 XLII quadrgint duo 90 XC nngint 43 XLIII quadrgint trs 91 XCI nngint nus 44 XLIV quadrgint quattuor 92 XCII nngint duo 45 XLV quadrgint qunque 93 XCIII nngint trs
XXXII. Mitte keegi ei ole üksi küllalt tark. Nemo solus satis sapit. XXXIII. Keegi ei sünni meistrina. Nemo nascitur artifex. XXXIV. Vaja on mitte sõnu, vaid tegusid. Non verbis, sed factis opus est. XXXV. Rutta aeglaselt! / Tasa sõuad, kaugele jõuad. Festina lente! XXXVI. Veinis on tõde, vees on tervis. In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII. Öös on tõde. / Hommik on õhtust targem. In nocte consilium. XXXVIII. Enne võitu ära laula triumfeerides / Ära hõiska enne õhtut. Ante victoriam ne canas triumphans XXXIX. Maitse üle ei vaielda. De gustibus non est diputandum. XL. Kuni hingan, loodan. Dum spiru, spero. XLI. Elada tähendab mõelda. Vivire est cogitare XLII. Ma mõtlen, järelikult olen(olemas). Cogito, ergo sum. XLIII. Eksimine on inimlik. - Errare huminum est. XLIV. Nägu on hinge näitaja. / Silmad on hinge peegel. Vultus index anime est. XLV
Andres väga vihane Andres viskab Liisi kodust välja Liisi läheb sauna XXXVI lk.545 Madise vestlus Liisiga ; Liisi ja Joosep kihluvad ; Joosepi ,,kosjaskäik" ; Joosepi ja Liisi pulmad ; Joosepil ja Liisil sünnib poeg (Joosep) noored asuvad oma tallu elama XXXVII lk.578 tisleriSass Maretile kosja ; Indreku raamatulugemised ja mõtisklused ; Indrek ja kirikumehe tütar Milli Indreku tunded, mida ta ei mõista ; Indrek vallakirjutaja abiliseks XXXVIII lk.618 noore Andrese ja Mätliku Eedi kaklus ; noor Andres kiindunud Kassiaru Maalisse ; Antsu konnakorjamine ja vähipüük ; kirjutaja läheb jõkke kahvade järele ; Andrese ja Madise mõtisklused Vargamäe tulevikust XXXIX lk.647 Pearu veepaisutamine noor Andres läheb tammi lõhkuma ; Indrek läheb linna kooli (saab kirjutaja tüdrukult Mailt raha) ; noor Andres läheb kroonuteenistusse ; Pearu ja Andrese jutuajamine kõrtsis
Laste lahkumine kurvastas Marit väga, sest tema elu muutus üha raskemaks. . Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. XXXVIII Indrek läks kooli. Vanale Andresele tegi muret see et poeg Andres selline lehtsaba on ja et ta nii palju külavahel ringi käib ja et ta üldse pühakirju eriti ei loe. XXXIX Andrese kroonu minek. Isale ütles poeg et ta ei taha Vargamäele elama tulla ja et too ei armastagi Vargamäed vaid hoopis oma isakodu. Keegi ei armasta Vargamäed sest siin oli liiga palju kurbust, viha, riidu ja õnnetus.
............ 10234 - ............................................................................ .................................................................................... 1300666 - ......................................................................... .................................................................................... 3. Sobita rooma number vastava araabia numbriga. Kummaski veerus jääb üks sobimatu arv üle. 46 21 409 68 CDIX XXXVIII XXI XLVI 38 118 94 56 LVI CXVIII LXVIII XCIV 98 44 104 37 CIV CXCIX XLIV XCVIII 616 79 181 199 DCXVI CLXXXI XXXVII LXXIX 6/19 - .............................................................................. 0,5 - ............................................................................... 3/4 - ......................................
VESI. Peidetud viihi puhul on parem ravi mitte anda; ravi pohjustab kiire surma, ravimata jiitmine aga pikendab elu. Hippokrates. IV. Aforismid, VI. XXXVIII elleks, et moistuse juures piisida, pídí ta kiilmas veesujuma. Meie nagime - teda ujumisvoistluste aegu, ta vottis osa koikidel distantsidel ningjai alati viimaseks. Kui teised voistlejad basseini kal dal soojendusharjutusi tegid ja starteri kasu peale pukkidele astusid, siis tema tousis pukile otse C-veest.Tugevad, paikese kaes pruuniks polenud kaed tombasid jassaka, kuid mitte iilemaara musklis keha basseini aarele, lohmakate, poolde
Indrek hakkas käima noore köstri juures, sai Juliuselt raamatu,mida ei osanud lugeda,tahtis ikkagi lugeda ja nii luges salaja õdede raamatuid, kus oli juttu armastusest ja seksist. Ta armus kirikumehe tütresse Millisse, kes kadus ära. Indrek läks kirjutaja juurde, enne seda aga ootas kaua luba Andreselt, kes ei teadnud kas lubada Indrekut linna,kirjutaja juurde ja küsis nõu Hundipalu Tiidult ja lõpuks otsustas lubada. XXXVIII Ants hakkas Vargamäel tööle, kuna Inderk läks kirjutaja juurde ja tööjõudu oli vähe. Tõrvaküla Mätliku Eedi leeris koos noore Andresega olid võrdsed vastased, kaklesid ning Andrese abiga lõpetas Eedi leerikooli pärast mitmeaastast istumajäämist seal. Noor Andres oli väga tugev, sebis Kassiaru Maaliga, kes ei tahtnud temaga olla, kuid lõpuks hakkas talle Andres meeldima. Vana Andres ei saanud noorele Andresele vastu ja nii elas noor Andres kuidas tahtis.
Terpeeni glükosiidid hürdolüüsuvad kas ensümaatiliselt (-glükosidaas) või tingituna mahla madalast pH-st ja temperatuurist (kuumtöötlemine). Monoterpeenid 1) Atsüklilised (mürtseen (I), linalool (IV), neroolb (VI), ... ) 2) Mono-tsüklilised (limoneen (IX), -terpineen (X), mentool (XIV), ... ) 3) Bitsüklilised (sabineen (XXV), kamper (XXXIII), tujoon (XXVI), ... ) Seskvi-terpeenid 1) Atsüklilised (trans--farneseen (XXXV), -farneseen (XXXVII), farnesool (XXXVIII), ... ) 2) Monotsüklilised (humuleen (XLIV), -bisaboleen (XLI), (-)-tsingibereen (XLII), ... ) 3) Bitsüklilised (-kadineen (XLV), valentseen (XLVI), -selineen (XLVIII), ... ) Mõnede terpeenide sensoorsed omadused: Ühend Aroom Mürtseen (I) Rohutaoline, metalliline Linalool (IV) Lilleline
juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep...) tähendab armastus (483-493). Andrese - Hundipalu Tiidu kõnelus Indreku haridusest, kool kasvatab hobusevargaid, Pearu sugu tulevik... See paneb Andrese mõtlema (493- 500). XXXVIII (500-523) Indrek lubati minema. Lapsed, kes Vargamäele jäid vanuse järjekorras. Noore Andrese tugevus, lubadus Maalile(500-508). Antsu nahatäis karjas magama jäämise eest, konnade nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517). Andres mõtleb, kas ka tulevikus võib jõe asemel mets olla(jõest leitud kännud), kas tema ja Tiidu ehitatud sild säilib, kas on mõtet järge puhastada(517-523)
jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep...) tähendab armastus (483-493). Andrese - Hundipalu Tiidu kõnelus Indreku haridusest, kool kasvatab hobusevargaid, Pearu sugu tulevik... See paneb Andrese mõtlema (493-500). XXXVIII (500-523) Indrek lubati minema. Lapsed, kes Vargamäele jäid vanuse järjekorras. Noore Andrese tugevus, lubadus Maalile(500-508). Antsu nahatäis karjas magama jäämise eest, konnade nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517). Andres mõtleb, kas ka tulevikus võib jõe asemel mets olla(jõest leitud kännud), kas tema ja Tiidu ehitatud sild säilib, kas on mõtet järge puhastada(517-523)
..................................................................... 14 xxxv. Pagulaste kohanemine......................................................................................................... 14 xxxvi. Pagulaskonna tegevussuunad............................................................................................. 14 xxxvii. Kodu- ja Välis-Eesti suhted.............................................................................................. 15 xxxviii. Venemaa eestlased........................................................................................................... 15 8. Kokkuvõte........................................................................................................................................ 16 i. Kasutatud kirjandus: Eesti Ajalugu II 20. sajandist tänapäevani Ago Pajur, Tõnu tannberg Avita, Tallinn, 2006
Indrekul tekib Milliga mingisugune suhe. XX Mari ja Andres käivad tihti surnuial. Pearu tuleb purjus peaga Milli saadab talle kaardi. Hundipalu Tiit arvab, et Oru Pearul on õigus, leppima. Pearu sõidab purjus peaga Andrese rukisse. Tuleb kohus, Andres kui ta ütles, et kool kasvatab hobusevargaid. võidab. Pärast kõrtsis naeruväärisab ta Pearut veelgi. Andresel on tõeliselt XXXVIII Indrek saadetakse õpipoisiks kirjutaja juurde. Noor hea päev. Andres oli väga tugev omasuguste seas. Noorele Andrsele meeldib XXI Andres tunnistab Marile, et tema juhtis Pearu hobuse rukkisse. ainult üks tüdruk Kassiaru Maali. Ants hakkas kuulsaks saama Andres rääkis Marile, kuidas Juss pussiga tema jalga vigastas. karjapoiste seas, ta sai isalt peksa, sest jäi karjas magama
Sel ajal, kui Indrek koolis käis ela ta kirikumehe juures. Seal käis vahest külas Milli linnast koos emaga. Indrek armus iseteadmata Millisse. Indrekule pakuti tööd vallakirjutaja juurde, poisile töö meeldis, kuid Andres ei tahtnud teda sinna lasta. Läks Hundipalu Tiidu juurde jutule. Arutasid ikka, et Vargamäe ja Hundipalust lähevad omad lapsed ära ning alles jäävad Oru lapsed. Kes haridust saavad lähevad ära. XXXVIII Indrek sai loa jääda vallakirjutaja juurde. Maret käis kodus abiks. Andres käis leeris. Ta oli tuntud külavahel kõigile sulastele koha käte näidanud jõuga. Andrese ja Kassiaru Maali vahel oli midagi. Ants jäi karjas magama ning sai isalt vitsa selle eest. Ants oli ka Vargamäel parim konnapüüdja. Konnadega püüti vähke. Vahest tuli kirjutaja koos Indrekuga Vargamäele vähke püüdma. XXXIX Andres pidi sügisel kroonu minema ja oli viimast suve kodus. Lõhkus Pearu tammi ära
hommikust sööma. Nad olid õnnelikud, et olid sveitsi jõudnud. Peale hommikusööki peati nad kinni ja viidi jaoskonda, kus küsiti passi näha ja küsitleti neid. Nad teesklesid, et on tulnud talvesporti tegema. Kuna ei nähtud mingit põhjust neid kinni pidada, siis anti neile ajutised viisad ja neil lubati minna ja nad saadeti Montreux'i. Nad läksid ühte hotelli ja ikka veel rääkisid, et nad ei suuda uskuda, et nad sveitsis on. 5 raamat. XXXVIII Oli sügis ja Minategelasel ja Cathrinel oli hea tuba. Nad nautisid koos olemist ja käisid jalutamas ja Cathrine käis juuksuris ja värke. Igatahes nad käisid restoranides hommikust ja lõunat söömas, rääkisid oma abielu plaanidest XXXIX Oli Jaanuarikuu ja minategelane kasvatas endale habeme. Nad elasid ikka veel koos ilusasti ja õnnelikult ja rääkisid sellest. XL Saabus kevad ja Minategelane koos Cathrinega kolisid Lausanne'i. Sealne hotell oli enamasti tühi
Andres lohutas naist õeldes : „ vaata kui suured ja eradad silmad on teisel, tuleb tark poiss saab koolmeistriks või kirikuõpetajaks.“ Indreku ristiisa Hundipalu Tiit julgustas poisi vanemaid õeldes : „ tarkuseks pole rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudu kui rammust . Kui temast kord õpetatud mees saab, siis pistab ta meid kõiki ühes meie suure rammuga kotti .„ Mari aga muretseb. Indreku suhe emaga on tugev. Tooge näiteid Indreku tundemeele erksuse kohta (XXXI ja XXXVIII pt ) Indrek oli unistaja . Talle ei meeldinud teha haiget loomadele. Kord venna Andresega mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja otsustas et ei tee enam vennaga nii. Ükskord olid nad kartulit võtmas koos emaga. Indrek jäi jälle ühe kohapeale seisma ning vajus mõttesse, vanemale poisile oli
midagi muud tehes; vaid õppigu asja põhjalikult tundma; proovigu ise vähehaaval meie teed, nagu me seda kirjeldame ja rajame; harjugu asjade peenusega, mis on kogemuses pitseeritud; lõpuks parandagu halvad ja sügavale juurdunud mõtteharjumused õigeaegse ning otsekui seadusliku peatusega; ja alles siis (kui suvatseb), kui on võimeliseks saanud, kasutagu oma otsustusvõimet. 2 Aforismid XXXVIII Iidolid ja väärad mõisted, mis inimaru juba on hõivanud ja selles sügavalt kinni on, mitte ainult et hõivavad inimeste mõtteid, nii et tõele on juurdepääs ilmsesti raske, vaid isegi kui juurdepääs on antud ja mööndud, tulevad nad jälle ette ning on meile tüliks teaduste uuestialustamises eneses, kui nende vastu hoiatatud inimesed ei kaitse end nii palju kui võimalik. XXXIX Iidoleid, mis inimmõtteid hõivavad, on neljasuguseid. Nendele oleme (õpetamise jaoks) pannud
Järgmisel hommikul enne linna tagasi minekut õnnestus siiski Indrekul tüdruku juukseid puudutada. Milli juuste lõhn ja pehmus jäi talle igaveseks meelde. Milli saatis Indrekule linnast kaardi tekstiga ,,mäestuseks M". Peales seda kui tüdruk oli linna naasnud hakkas Indrek taas hoolega õppima. Kolmandal aastal võeti ta kirjutaja juurde prooviks kirjutama. Andres ei suutnud otsustada, kas lubada poega kirjutaja juurde või mitte. Ta käis sel teemal Hundipalu Tiiduga rääkimas. XXXVIII Noor Andres oli nüüd 19, Ants 13, Liine 11, Tiiu 8 ja Kadri kuuene. Andres oli nii tugev, et leeris oli vaid üks poiss, kellega jõud enam-vähem võrdne oli. Ülejäänud olid Andrese jaoks könnid. Kolmandat aastat leeri jäänud Eedile see ütlemine ei meeldinud ning nende vahel toimus seetõttu kaklus. Peale seda said poisid hästi läbi. Ükskord oli Oru talu peremees hädas hobuse rautamisega. Nagu keegi jalast kinni võttis niikohe ka hobuse juurest minema lendas.
Nutmis põhjuse leidis ta vanas voorimehes ja tema hobuses. Kui ta oli nutmise lõpetanud, siis istus ta voorimehe vankrisse. Peale seda kui oli voorimehe ära tundnud ( see oli sama voorimees, kes tol korral ta kooli viis) siis ta põgenes, nagu oleks mõrvaga hakkama saanud. Kooli jõudes läks ta pikali ja palus Vainukäol kõik riided talle peale visata, sest tal oli külm. Indrek sai küll külmast võitu, kuid palavik jäi tal pikemaks ajaks, nii et ta pidi voodisse pikali jääma. XXXVIII See kõik juhtus pühade ajal kui kedagi koolis polnud. Nüüd aga oli puhkus läbi ja nii uusi kui vanu õpilasi tuli kooli tagasi. Indrek kirjutas ka kooli ajalehe tarvis ühe artikli, millega ta sattus hoogu, kuna ta rääkis jumalast ja sellest et seda pole enam ammugi olemas. Kui järgmisel päeval härra Maurus enda kabinetis temalt selle kohta aru küsis, siis alguses ei oleks Indrek oma artiklit ära tundnud ja tundis häbi selle pärast. Härra
Peale seda oleks Indrek Karini kohale kummardunud, kui Renee suuri silmi diivani tagant märgates ta sammus toast välja. Ta kõndis mööda tänavat, kus tema selja taha kogunes aina enam inimesi, kes talle järgnesid, sest nad teadsid, et Indrek on millegi tõsisega hakkama saanud. Talle juhtus teepeal ka politsei vastu, kellele ta revolvri andis ja suundusid edasi politsei jaoskonda. Sinna jõudes ütles Indrek kohe, et on oma naise tapnud. XXXVIII Peale seda hakkas Paaside perekonnast huvituma ajakirjanikud. Nende perekonna ajalugu kui ka sugulaste ajalood jahvatati ajakirjanduses peeneks ja arutati nende tegude üle. Tänu sellele sündmusele sai endale kuulsust ka Renee, kes saadeti proua Köögertali poolt Itaaliasse edasi õppima. Karinit hakkas haiglas vaatamas käima Paralpp,kes tõi talle igapäev lilli ja hoolitses tema eest. Veel andis Karinile tõestust, et maailm ei ole teda üksi
kolmnurksele platsile, kus oli vana voorimees oma hobusega, hakkas nutma härdusest - hiljem istus ta voorimehe saani, kui voorimees talle otsa vaatas ja Indrek ta ära tundis, põgenes ta silmapilkselt - kooli jõudes läks ta pikali ja palus Vainukäol kõik riided talle peale laduda, sest kartis ära külmuda - Indrek sai küll külmast võitu, kuid palavik jäi tal pikemaks ajaks, tundis end nõrgana XXXVIII - kui Indrek haige oli, oli parasjagu pühade aeg - kui puhkus oli läbi tuli kooli jälle nii uusi kui vanu õpilasi tagasi - Indrek kirjutas kooli ajalehte ühe artikli, millega ta sattus hoogu, sest rääkis jumalast ja sellest, et teda pole olemas, kui järgmisel päeval härra Maurus temalt selle kohta aru päris, siis ei tahtnud Indrek ise ka oma artiklit ära tunda, ta tundis häbi selle pärast
isa talle järele tuli, seda aga ei lubatud ja nii jäi Indrek veel aastaks köstri juurde, talle pakuti vallakirjutaja abilise kohta, Andres mõtles, kas annab pojale loa selleks saada või mitte, arutas seda Hundipalu Tiiduga, kes arvas, et nende lapsed nii kui nii Vargamäele jääda ei soovi, et las Andres laseb pojal minna, nii kui nii ta tallu jääda ei taha, nende lapsed unistavad nüüd linnaelust XXXVIII - Andres lubas siiski pojal vallakirjutaja abiliseks minna - Terve pere töötas, Mari tegelikult häiris, et Andres lapsi nii varakult tööle sunnib, kuid Andrest Mari arvamus ei kõigutanud - Noor Andres oli nüüd 19, Ants 13, Liine 11, Tiiu 8 ja Kadri kuuene - väikesest Andresest oli küla tugevaim mees saanud, katsus rammu teise tugeva poisiga, Eediga, kuid see jäi tookord alla ja kukkus pea veriseks, Eedi ei suutnud ka issameie meelde jätta ja seetõttu pidi olema 3
loodud. Tema pojad ei tule enam tagasi ja varsti jääb Andres ka oma poegadest ilma. Soovitas lasta Indrekul kirjutaja juurde tööle minna kuna poiss läheb nagunii hiljem minema ega jää tallu. Ta rääkis ka veel et nende, kahe vanamehe unistus oli kunagi elada seal, kus nad seda hetkel teevad. Nad on ehitanud selle koha üles: teid sillutanud, silde ehitanud, kive loopinud jne. Nende lapsed aga unistavad muust- elust linnas või mujal. XXXVIII Indreku kooliminek. Andres lubas Indrekul sinna tööle minna ega olnud selle vastu. Terve pere tegi nüüd tööd ja palgati ka veel sulane. Mari oli selle vastu et lapsed hakkavad nii varakult rasket tööd tegema kuid Andrest naise arvamus ei huvitanud. Väike Andres oli küla tugevamaks meheks vahepeal saanud, kõiki teisi kutsuti tema kõrval könnideks. Ükskord hakkas ta aga Eediga rammu katsuma. Mehed olid mõlemad
loodud. Tema pojad ei tule enam tagasi ja varsti jääb Andres ka oma poegadest ilma. Soovitas lasta Indrekul kirjutaja juurde tööle minna kuna poiss läheb nagunii hiljem minema ega jää tallu. Ta rääkis ka veel et nende, kahe vanamehe unistus oli kunagi elada seal, kus nad seda hetkel teevad. Nad on ehitanud selle koha üles: teid sillutanud, silde ehitanud, kive loopinud jne. Nende lapsed aga unistavad muust- elust linnas või mujal. XXXVIII Indreku kooliminek. Andres lubas Indrekul sinna tööle minna ega olnud selle vastu. Terve pere tegi nüüd tööd ja palgati ka veel sulane. Mari oli selle vastu et lapsed hakkavad nii varakult rasket tööd tegema kuid Andrest naise arvamus ei huvitanud. Väike Andres oli küla tugevamaks meheks vahepeal saanud, kõiki teisi kutsuti tema kõrval könnideks. Ükskord hakkas ta aga Eediga rammu katsuma
jääda, nii on see lihtsalt loodud. Tema pojad ei tule enam tagasi ja varsti jääb Andres ka oma poegadest ilma. Soovitas lasta Indrekul kirjutaja juurde tööle minna kuna poiss läheb nagunii hiljem minema ega jää tallu. Ta rääkis ka veel et nende, kahe vanamehe unistus oli kunagi elada seal, kus nad seda hetkel teevad. Nad on ehitanud selle koha üles: teid sillutanud, silde ehitanud, kive loopinud jne. Nende lapsed aga unistavad muust- elust linnas või mujal. XXXVIII Indreku kooliminek. Andres lubas Indrekul sinna tööle minna ega olnud selle vastu. Terve pere tegi nüüd tööd ja palgati ka veel sulane. Mari oli selle vastu et lapsed hakkavad nii varakult rasket tööd tegema kuid Andrest naise arvamus ei huvitanud. Väike Andres oli küla tugevamaks meheks vahepeal saanud, kõiki teisi kutsuti tema kõrval könnideks. Ükskord hakkas ta aga Eediga rammu katsuma. Mehed olid mõlemad
andis neile talveks ühe toa. Siin sündis ka nende esimene laps Joosep. Lõpuks otsustas ka Andres Liisile natuke kaasvara anda, sest Pearu ju andis. Siis tulid Liisi ja Joosep koos lapsega kaasavarale järele. Andrest ei olnud sel ajal aga kodus, ja talle ei saanudki last näidata. Talvel tuldi ka Maretile kosja. Peigmees oli tisler, kes oli paremast jalast vigane ja kes jällegi ei olnud Andresele meelejärele, sest ei olnud peremees. Lõpuks andis Andres siiski järele. 27. Indrek (XXXVIII ptk.) Indrek käis talviti noore köstri juures koolis. Mõnikord juhtus nii, et ta üldse ei vaadanud, mis teised liumäel tegid, vaid süvenes mõne raamatu lugemisse. Kaks esimest aastat köstri juures koolis käies oli Indrek vana lese kirikumehe juures korteris. Neil oli tütar Milli, kes oli päris preili. Indrek sai temaga sõbraks. Teise kooliaasta kevadel, kui Andres läks poega köstri juurest koju tooma, ütles köster Andresele, et ta paneks poisi linna kooli
tegi tema, mis tegema pidi, sest muud teha ei olnud; on ju nende tütar niisugune ingel, et tema peab teda jumaldama ja niisugune lontrus olema, nagu ta praegu ühes nende tütrega on. Seda kõike kuuldes oli Indreku esimeseks ja viimseks mõtteks: ,,Tähendab, ei aita ka integraalid ja differentsiaalid, ei aita ülepea miski." Omal kiskus suu mingisugusele valusale ja kohtlasele naeratusele, millest oli raske mõista, valmistas see tõsiasi talle rõõmu või oli ta viimseks saatuselöögiks. XXXVIII. Saatus tuli oma löögiga üsna varsti, aga ta tuli teisiti kui Indrek oli osanud aimata. Pühade vaheajal saabus telegramm, mis pani kuidagi imelikult kihama kogu maja. Suuremat siin küll kihamas ei olnudki, sest õpilased olid enamasti koju sõitnud, aga ometi tundis Indrek, nagu lööks majas midagi kihama. Veel samal päeval sõitis proua Malmberg õhtuse kiirrongiga ära lõuna poole. Preili Ramilda olevat sanatooriumis äkki raskemalt haigestunud, mingisugune
annaabi.ee 
