Referaat Kollane Tallinn 2009. SISUKORD: 1)Sissejuhatus.......................................................................................................3 1.Värvi sümbol......................................................................................................4 2.Millega värv assotsieerub.Värvi optiline mõju...................................................4 3.Värvi ajalugu.......................................................................................................5 4.Värvi mõju inimesele..........................................................................................6 5.Värv ruumis.........................................................................................................8 6.Huvitavaid fakte värvi k...
Lilla-violett Uurimustöö kodunduses Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................lk3 Värvi ajalugu.........................................................................................................................................lk4 Värvist üldiselt......................................................................................................................................lk5 Mõju inimesele......................................................................................................................................lk6 Värv ruumis...........................................................................................................................................lk7 Värvi kasutamine..............................................................................................
Tallinna Pääsküla Gümnaasium ROOSA Triin Tarand 12 A Tallinn SISUKORD Sissejuhatus 3 Värvi sümbol 4 Millega värv samastub. Värvi optiline mõju 5 Värvi ajalugu 6 Värvi mõju inimesele 7 Värv ruumis 8 Huvitavaid fakte 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal ...
Sissejuhatus Selles referaadis räägin rohelisest värvist. Valisin rohelise värvi kahel põhjusel: esiteks on see üks minu lemmikvärv ning roheline on levinuim värv looduses. Selles referaadis räägin, kuidas mõjub värv ruumis. Milline on selle värvi mõju inimesele, kuidas mõjutab inimese tervist ja kuidas mõjub psüühikale. Milline on selle värvi sümbol ning millega see värv assotsieerub ja milline on selle optiline mõju. Värvi sümbol Roheline värv sümboliseerib surematust ja on metsa värv. Lääne kultuuris sümboliseerib roheline viljakust ja värskust. Tänapäeva Iirimaal on roheline katoliiklusega seonduv ja Püha Pätriku päeva (17. märts) värv. Roheline sümboliseerib kevade võitu talve üle, taassündi ja uuenemist heade tegude läbi. Tänapäevases kontekstis on roheline ka looduskeskkonna, turvatunde ja tervislikkuse sümbol. Rohekassinine on vihje ri...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Villu Pihlakas SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE Referaat Soojusfüüsika Rapla 2014 SISUKORD SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................1 Referaat............................................................................................................... 1 SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SOOJUSKIIRGUS................................................................................................... 4 2 SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.................................................
Kool Valge värv Referaat Nimi klass Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Sümboolika.................................................................................................................................. 4 Värviteraapia ajalugu................................................................................................................... 5 Värviteraapia meetodid................................................................................................................6 Feng shui..................................................................................................................................... 7 Valge värv Fe...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM PUNANE Koostas: Kerttu Vetema NOVEMBER 2009 2 SISUKORD VÄRVI SÜMBOL...........................................................................................................................................5 VÄRVI ASSOTSIEERUMINE. VÄRVI OPTILINE MÕJU.................................................................... 5 VÄRVI AJALUGU................................................................................................................................6 VÄRVI MÕJU INIMESELE............................................................................................................7 VÄRV RUUMIS..........................................................................................................................9 HUVITAVAID FAKTE VÄRVI KOHTA........................................................................... 10 ...
Sissejuhatus Referaat tutvustab musta värvi lähemalt. Räägitud on musta värvi sümbolitest ja uskumustest, mis on kaasnenud musta värviga, millega kõige enam seda seostatakse ja sellest milline on musta värvi optiline mõju riiete kandmisel, ruumis, disainis, kuidas sobib kanda musta värvi riietega, ning kus või kellele mõjub must värv sümboolsena ja kuidas must värv üleüldiselt mõjub inimesele endale. Selle referaadiga toon välja tähtsamaid tõdesi musta värvi kohta välja, mida iga inimene võiks teada. Must värv kui sümbol Must on läänemaailmas tuntud kui leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega. Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. Eesti lipul sümboliseerib must värv kodumaa mul...
Punane Mida kujutab endast Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest. Punase vastandvärvus on roheline. Punast värvi on läbi ajaloo saadud põhiliselt ookermuldasid kasutades ja rauaoksiidide abil. Enamlevinud punase pigmendid on olnud alisariin, karmiin ja kinaver, mille järgi on tuletatud ka vastavad punase toonid. Punase saamiseks on kasutatud ka korsenilltäisid ja meritigusid ning taimedest siiltsesalpiiniat ja veripuud. Sümboolne tähendus Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle....
Tallinna Pääsküla Gümnaasium 12a klass Maili Trees ''VALGE'' Referaat Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2007 Sisukord: Sissejuhatus 2 Valge sümbolina, millega see assotsieerub, optiline mõju 3 Aastaajad 4 Astronoomia 5 Bioloogia 5 Geograafia 6 Meelelahutus 6 Mütoloogia ...
Postimpressionism - Vincent van Gogh tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Paul Gauguin, kes soovis luua värsket ja uudset kunsti, läks muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti saarel töötades ja sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Kub...
REFERAAT Värvide mõju inimesele 2008 Värvid kultuurides ja usundites Värvused on valguse elav keel, mis on inimese ümber olnud juba muistsetest aegadest. Neile on omistatud palju sümboolseid tähendus. Värvitaju mõjutavad kvaliteedid (kogemused, hoiakud ja hinnangud) pole mõõdetavad. Määramatus ongi see, mis võimaldab värvide mõju sõnaliselt kirjeldada ja poeetiliselt väljendada. Meie hinnang värvidele sõltub nii selles, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris. Värvide eelistamise, meeldimise ning trendivaliku võivad määrata nii rahvus, sotsiaalne või usuline grupp, isiklik päritolu ja seltskondlik ajalugu, kui ka looduskeskond ja kliimatingimused. Seetõttu võivad erinevates geograafilistes vöötmetes paiknevate ehituste ja interjööride värvilahendused olla mõjutatud inimese füsioloogilistest kohanemisprotsessidest päikesevalgusega. On leitud, et troopilist...
Tallinna Tehnika Kõrgkool Punane värv Referaat Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Punase sümbol ja tähendus 3. Punane värvus ajaloos 4. Punane bioloogias 5. Punane meditsiinis 6. Punase värvi energia Sissejuhatus Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625-750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav.Punane on üks põhivärvidest ja punase vastandvärvus on roheline. Punane on värviringi kõige soojem toon. Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena. Ta sümboliseerib tugevaid tundeid armastust ja verd. Punane on soe, kuiv ja raske. Külmemana nimetatakse teda purpurpunaseks, soojemana aga ora...
Kontrolltöö. Seened ja samblikud 1. Mille poolest sarnanevad seened 2p a) loomadega- toituvad ainetest mida saavad väliskeskkonnast, rakkudes talletuvad samasugused varuained b) taimedega- kasvavad kogu elu, kasvavad ühe koha peal, seenerakkudel on rakukestad 2. Mis on mükoriisa? 1p Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos taime ja seenejuure vahel. 3. Kirjelda seene toitumist. 2p Seeneniidid eritavad ümbritsevasse keskkonda lagundavaid aineid, mis lahutab toidu molekulideks. Need molekulid lahustuvad vees ja imenduvad seenerakkudesse. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Niidid kasvavad just sinna kus, kus on palju toitu. 4. Mis kasu saab puu ja seene vahelisest sümbioosist? 2p a) Puu- saab seenelt vett ja lahustunud mineraalaineid, kuna seeneniidid omastavad vett ja selles lahustunud toitaineid palju kiiremini ...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM ORANZ Referaat TargoVoog 12A Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Värv ei ole midagi muud kui optiline pettus. Selleks, et näha kõiki värve on vaja valgusallikat. Kõige soojem värvitoon on oranzikaskollane ehk saialille toon. Oranz on sekundaarvärv, saadakse punase ja kollase liitmisel. Oranzi täiendvärv on sinine. Värvispektris ja kunstnikkude poolt kasutatavatel traditsioonilistel värviringidel on oranz punase ja kollase vahel. Oranzi pigmendid on suuresti ookri ja kaadmiumi peredest. 1. VÄRVI SÜMBOL Oranz on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585-620 nm. Oranzi loetakse päikeseliseks värviks. Pruunid toonid on hämmastavalt soojad, tumedamaid oranze võiks kasutada mõõdukalt. Pruunid toonid on nägusad koos oranziga. Türkiis ja jahe hall on oranzi headeks täiendvärvideks. ...
Henna taim ja selle kasutamisviisid 1. Henna taime välimus, kasvunõuded, ja taimes olevad ained 2. Hennataime ajalugu 3. Hennataime kasutamine 4. Teisi loodislike juuste ja nahatoonijaid: indigo 5. Kuidas tehakse kehamaalinguid hennaga 6. Nn. must henna  mis see on ja kuidas ta inimesele mõjub 7. Henna kui looduslik juuste värvimise vahend 8. Henna kasutamise ohud 9. Huvitavaid fakte hennast 10. Henna plussid ja miinused °Hennataime välimus, kasvunõuded ja taimes olevad ained Henna on taim mida on kasutatud juba iidsetest aegadest saadik, et toonida nahka, villa, küüsi, juukseid ja et teha kehamaalinguid. Nimetus ,henna ´ pärineb araabia keelest. Henna on väike põõsas või puu, keskmiselt 2,6m pikk, lehed on süstjad, terved ja vastastikkused. Õied on lehterjad. Viljad on väikesed pruunid 48mm'se läbimõõduga kapslikesed....
1. Mida näitavad Ellen Langeri eksperimendid koopiamasina ääres? a. Põhimõte oli selles, et kui seletada inimesele probleemi sõnaga "sest" või "sellepärast" on nad palju vastutulelikumad kui jätta need sõnad kasutamata. Eksperiment seisnes selles, et ülikoolis oli koopiamasina järjekord ning lasti ühel tudengitest küsida eelseisjatelt kahte moodi, esiteks "kas ma võin koopiamasinat kasutada. Mul on vaja teha vaid viis lehte" või "Kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on kiire" ..teisele variandile tuldi vastu 94%, esimesele 60% . 2. Milliste sotsiaalse mõju printsiipide heaks näiteks on kalad? a. Nappuse printsiip b. Võistlusprintsiip 3. Kas (1) ,,jalg lävepakul" ja (2) ,,uksega näkku" strateegiate puhul palujaks peab olema üks ja sama isik või mitte? Kui ei siis miks ja kui jah, siis miks ? a. (1) ei pea olema sama inimene, kuna see efek...
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 2 1. SOOLAKAMBER....................................................................................................3 2. SOOLALAMP..........................................................................................................5 SISSEJUHATUS Valisin selle teema sellepärast, et teada saada milliste haigustega võib minna soolakambrisse ja millistega mitte, kuidas soolakamber inimese tervisele mõjub. Kuidas mõjub soolalampide toime inimesele,kust kohast soolakamakaid saadakse. Millest soolalambid koosnevad. Mille poolest võivad soolalambid erineda, kuhu soolalambid sobivad? 2 1. SOOLAKAMBER Soolakambris iiaksev läbi kaasaegse aerosoolse füsioteraapia ehk haloteraapia seansse. Soolaravi on aerosoolteraapia. Tänapäev...
MÕISTED Alküüdvärv, lakk värvid ja lakid, mille sideaineks e kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne, soja, männiõli). Allergia inimorganismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem. Dispersioonvärv (ka vesidispersioonvärv, vesiemulsioonvärv, lateksvärv) värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud kopolümeer jne). Emulgaator hoiab polümeeri osakesi vees hõljuvatena ning takistab neid üksteise külge k...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Ecstasy 2009 Sissejuhatus Viimastel aastatel on järjest rohkem hakatud rääkima narkootikumidest ja narkomaaniast. See, mida räägitakse, oleneb sellest, kes räägib. Nii on raske jõuda selgele arusaamisele, mida tegelikult tähendab narkootiline aine ja selle tarvitamine. "Lihtne meditsiiniline, orgaanilise või anorgaanilise päritoluga aine; kasutatakse puhtalt või segudes." Niiviisi defineerib sõnaraamat. Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis- ja tundeaistinguid. Aine ise võib olla lihtne, aga selle mõjud ei ole seda kindlasti mitte! Narkootikume on mitmesuguse värvi ja kujuga ning esineb eri olekutes. Suur oht seisneb ka selles, et tihti ei ole see aine, mida sa ostsid, just see, vaid mingi muu ning sulle piisab natukesest, et jätta hüvas...
SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni seina või voodipesu värviga või kuidas peita riietega üleliigseid kumerusi. Peale selle referaadi valmist tahaksid osata analüüsida värve enda ümber ja värvide mõju enda elule. Tahan kunagi ...
Sisekaitseakadeemia Soojuskiirguse mõju inimestele ja hoonetele Koostas: Sven Veek Tallinn 2014 Sissejuhatus Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik ained, mis on absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga, eraldavad soojuskiirgust, mis on üks soojusülekande vormidest. Soojuskiirguse näideteks on hõõglambist eralduv nähtav valgus, loomadelt eralduv infrapunane valgus ja kosmiline mikrolaine-taustkiirgus. Soojuskiirgus erineb soojusjuhtivusest ja konvektsioonist  lõkke lähedal olev inimene tunneb sealt tulevat soojuskiirgust, isegi kui teda ümbritsev õhk on väga külm. Päikesevalgus on kuuma päikese poolt kiiratav soojuskiirgus. Ka Maa eraldab soojuskiirgust. Maa temperatuuri mõjutavad kõige rohkem päikesekiirguse neeldumine ning samas ka Maa poolt ära kiiratav kiirgus. Mis on soojuskiirgus? Soojusk...
Tuumafüüsika  füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse · Tuuma löbimõõdu suurjusjärk on 10 (astmes) -14 m · Aatomituuma peamiste karakteristikute hulk kuulub elektrlaeng · Elemendi järjenr Mendelejevi tabelis on sama suur kui tuumalaeng · Lihtaine koosneb ühesuuruse tuumalaenguga aatomitest · Aatomituum koosneb prootonitest (pr) ja neutronitest (ne) · Tuumalaeng q=Ze ( q- keemilise elemendi tuumalaeng; Z  laenguarv, mis näitab pr arvu tuumas; e  prootoni elektrilaeng) · A= Z + N (N  ne arv) · Mn  55  massiarv ( pr + ne); 25  laenguarv (pr arv) · Isotoop  keemilise elemendi teisend · Aatomituuma tähis - X ( X  keemilise elemendi sümbol; A  massiarv; Z  laenguarv) · He  heeliumiaatomi tuum (alfaosake), mille massiarv on 4, laenguarv 2. Selgub, et He tuumas on 2 pr ja 2 (N=A-Z) ne. · !! Massi mõõdetakse kg · Massiarv  pr, ne ar...
Siim Vaade Keia Laht Madis Timmi Silver Kruusalu Andre Remsel Karl-Kaur Kaseorg OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED RÜHMATÖÖ REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja Keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Esitamiskuupäev:26.10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust võib leida Asbesti?....................................................................
Areenid tööstuses ja kekskonnas. Benseen. Areenide mõju inimese organismile. Areenid tööstuses ja keskkonnas Paljud aromaatseid süsivesinikke, nagu naftaleeni, aromaatseid heterotsüklisi ühendeid jt eraldatakse kivisöetõrvast, mis tekib kivisöe koksistamise kõrvalsaadusena. Benseeni leidub mõnedes naftasortides, kuid suuremal hulgal saadakse teda nafta ümbertöötlemisel. Benseeni ja alküülbenseene kasutatakse lahustitena, kuid rohkem vajatakse neid teiste toodete lähteainena.Aniliinni kasutatakse polümeeride valmistamisel, temast saab värvained, ravimeid,kummivulkaanisaatoreid ja paljusid teisi keemiatooteid. Aromaatsed amiinid, sealhulgasaniliin, on väga mürgised. Aniliin imendub kergesti läbi naha. Lihtsatest areenidest valmistatakse väga erinevaid ühendeid: halogeeniühendid,hüdroksüühendid, amiinid, karboksüülhapped, nitroühendid jms. Nitrobenseen on tähtis vaheühend paljude keemiatoodete valmistamisel. Enamik nitroühendeid on mürg...
Henri Matisse Henri-Émile-Benoît Matisse (31. detsember 1869  3. november 1954) oli prantsuse kunstnik, fovismi esindaja. Fovismi põhitõdedeks on puuduvad varjud, kunstniku tunded, ekspressionism ning rühmitus võttis eeskuju V. Van Gogh töödest. Kuigi ta oli huvitatud Kubismist, ta vältis seda, ning selle asemel taotles värvi kasutamist kui ekspressiivse, dekoratiivse ja tihti monumentaalse maali alusena . Matisse kasvas üles Bohain-en-Vermandois'is. Koolis käis de Saint Quentin kolledzis ning õppis seal juurat. Seejärel läks Pariisi. 1889 aastal naasis ta Saint- Quentini ning töötas kohtuametnikuna, kuigi seda tööd pidas ta tüütuks ning ängistavaks. Sama aasta teisel poolel vaevles pimesoolepõletiku käes ning veetis mõned kuud kodus taastudes. Selle aja vältel, 20 aastaselt, ta avastas maalimise vabaduse. Matisse tähtsus kunstiajaloos on suur. Ta leidis, et akadeemiline kunst on oma aja ära elan...
TAPA GÜMNAASIUM Sandra Paulus 11.b klass KUIDAS VÄRVID MÕJUTAVAD INIMEST Uurimistöö Juhendaja: Eve Allsoo TAPA 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.VÄRVIDE AJALOOST.......................................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp..........................................
Toiduainete keemia Toidu komponendid Inimesele kasutatavad toitained: Valgud Süsivesikud Lipiidid Vitamiinid Vesi Mineraalained Mikroelemendid Valgud Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Valkude mitmekesisus on molekulaarne/materiaalne alus, mis lubab lahendada enamiku elutegevuseks vajalikke füsioloogilisi probleeme. Toiduvalgud peavad oma aminohapetega tagama keha kudede kasvu ja säilimise. Süsivesikud Süsivesikud on keemilised ained, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest, üldvalemiga Cn(H2O)m. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Lipiidid Lipiidid on vees lahustumatud, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhap...
Ultraviolettkiirgus Referaat Tartu 2014 SISUKORD 1. ULTRAVIOLETTKIIRGUS..........................................................................................3 2. UV-KIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................4-5 2.1 Kaitse........................................................................................................................5-6 2.2 UV indeks....................................................................................................................6 3. UV-KIIRGUSE ESINEMINE TÖÖALADEL..........................................................7-8 KOKKUVÕTE....................................................................................................................9 ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton .......................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky.............
Ohtlikud jäätmed Eestis SLAID1 Mida nimetatakse ohtlikeks jäätmeteks? On jäätmed, mis erinevad lihtjäätmetest, kuna avaldavad negatiivset mõju keskkonnale juba väikestes kogustes. Eelneva tõttu on oluline, et inimesed mõistaksid, kui oluline on eristada ohtlike jäätmeid tavajäätmetest ning viidaks vastavasse kogumispunkti. Kus toimub ohtlike jäätmete käitlus õigel viisil, mitte ei ladestata viimaseid loodusesse. Ohtlike jäätmete käitlus on oluline ka seetõttu, et vältida terviseriski oma kodus. SLAID2 Tüüpilised ühe hariliku inimese elustegevuse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed on vanad akud ja patareid, õlijäätmed (vanaõli, õlifiltrid, õlised kaltsud), elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lambid), vananenud ravimid, värvi-, laki- ja liimijäätmed, lahustid ning mitmesugused muud erinevad kemikaalid, elektroonika seadmed. ( kõrvale pilt oko 1) Ohtlike jäätmete pakendid tühjana ei ole meile ohtlikud, kui...
1. Nimetade reklaami rolle ühiskonnas(4) koos väikese selgitusega. · Majanduslik roll / turunduslik roll Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas suhtuvad Eesti elanikud reklaami kui nähtusesse ning kas ja millist kasutegurit nähakse selles üksikisikule ja millist ühiskonnale · Kommunikatiivne roll - Eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup. · Sotsiaalne roll - Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. · Reklaami kultuuriline roll - Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning Âviise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. 2. Nimetage lähtudes C.s. Peirce märgiteootüüpi ning tooge ka näide selle esinemisviisi kohta reklaamis 1 Ikoon  taotleb sarnasust obje...
KOLLANE Kristina Minski Tallinna Pääsküla Gümnaasium 12. klass 2013 SISUKORD Sissejuhatus Kollane on värvus, mille lainepikkus on ~570Â580 nm. Värviringil asub kollane rohelise ja oranzi vahel. Kõikidest ringi toonidest on kollane kõige heledam, väljapoolekiirgavam ja säravam värv. Vaid väike hulk inimesi peavad seda oma lemmikvärviks. Kollaste toonide hulk on äärmisel piiratud. Lisaks on ta väga tundlik oma naabervärvide mõju suhtes. Värvina mõjub ta soojalt ning kergelt kuid pikaajalisel vaatamisel väsitab silmi. See on valguse värv, vallatute mõttete ja intelligentsi sümbol. Kollasel on palju positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Kollane sümbolina Kollase polaarsed vastandid on tarkus ja rumalus. Positiivses võtmes on kollane energia, kulla, rõõmu, optimismi, suve, idealismi ja lootuse värv, mis sümboliseerib vaimsust, tar...
Kofeiin Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana- pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana- pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Puhastatud kujul on kofeiin valget värvi kibeda mekiga pulber, mis jagab oma iseäralikku maitset ka jookidega, kuhu teda lisatud on. Mõju inimesele Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Neuronites suudab see kaudselt suurendada erinevate neurotransmitterite vabanemist. Juues saavutab maksimaalse taseme veres 30-60 minutiga ja pooleluiga...
FLAVONOOLID Ülevaade Flavonoidid on keeruka tsüklilise ehitusega orgaanilised fenoolsed ühendid, iseloomulikud ja laialt levinud taimsed pigmendid, mis esinevad taimedes aglükoonide või glükosiididena, asetsedes kihiti. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid jaotatakse kuude põhilisse alarühma (flavanoonid, antotsüanidiinid, flavoonid, flavonoolid, leukoantotsüanidiinid ja flavanonioolid), millest üks tähtsamaid on flavonoolid. Flavonoolid on vees raskesti lahustuvad kollakad ühendid. Kõige sagedamini esinevad nad taimes aglükoonidena, milleks on kemferool, kvertsetiin ja müritsetiin. Glükolüseerimata kujul on nad vees lahustumatud ning esinevad eeterlikes õlides ja ka puidus ja lehtedes. Milliseid keemilisi elemente sisaldab? Flavonoidide rühma lähteühendeiks võib pidada 1,3- ja 1,2-difenüülpropaani. Tegemist on ühenditega, mille molekulis on kaks aromaatset tuuma A ja B, mis on ühendat...
Õhu saastumine ja saastetasud, saastekvoodid. SISSEJUHATUS Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ülle Krigulson Ülle Krigulson Mis on õhu saastumine? Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Ülle Krigulson Inimtegevuse mõju keskkonnale. Õhu saastamine osoonikihi kahanemine globaalne soojenemine pinnase saastumine vee saastumine mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri looduse mitmekesisuse vähenemine loodusressurside vähenemine Peamised õhu saastumise allikad ja selle tagajärjed Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades). Ülle Krigulson Tagajärjed: Väheneb atmosfääris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige r...
Hobune Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Peatükid Ãœldinfo..............................................................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ãœlemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune ÂEquus Hobused, eeslid...
SISUKORD Värvide mõju.................................................................................................................................. 3 1.1 Primaarvärvid.........................................................................................................................3 1.1.1 Punane.............................................................................................................................3 1.1.2 Kollane............................................................................................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid .............................................
Tallinna Ühisgümnaasium Korrosioon Referaat Manfred Mletsin 9B Juhendaja : Kaja Saage Tallinn 2009 Korrosioon Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad met...
Valguse sirgjooneline levimine ja varju tekkimine Valgus levib sirgjooneliselt. Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel Kumerpeegel hajutab valgust, temasttekiv kujutis on vähendatud. Neid nim. Panoraam peegliteks sest neis on näha suuremat tasapinda kui peeglites. Kasutatakse bussides. ...
Seened Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel ning -kändudel, väikesed punased, kollased, mõnikord harva ka rohelised kausikesed mu...
HELI OMADUSED. HELI ON MIS TAHES KESKONNAS LEVIV MEHHAANILINE VÕNKUMINE. HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( leia avaldis km/h ) Teades seda, saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/ s. Heli levib ka mööda luid. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt, vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega. Seepärast tundubki oma hääl,mis on salvestatud magnetofonilindile,võõrana. Luujuhtivust kasu- tavad näiteks oma pilli häälestamisel eakad viiuldajad, kelle kuulmisteravu...
Rooma kunst 14.12.2016 I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse.  Teiste rahvaste mõjutused: 1. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist.  Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2. Kreeka kunst- kreek...
HELI OMADUSED. HELI ON MIS TAHES KESKONNAS LEVIV MEHHAANILINE VÕNKUMINE. HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( )Teades seda,saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/s. Heli levib ka mööda luud. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt,vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega. Seepärast tundubki oma hääl,mis on salvestatud magnetofonilindile,võõrana. Luujuhtivust kasu- tavad näiteks oma pilli häälestamisel eakad viiuldajad, kelle kuulmisteravus on aastatega ...
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. ...
Eesti kunstiakadeemia Getri Mitt Moestilistika I kursus Värvipsühholoogia Referaat Juhendaja Alvar Reisner Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Värvimõjud 4 2. Värvipsühholoogia 9 3. Värviteraapiast 20 4. Kokkuvõte 21 5. Kasutatud kirjandus 22 2 3 1.Värvimõjud Värvimõju kujutab endast radikaalselt erinevat lähenemist värvipsühholoogiale: see on selge, loogiline süsteem, mille 1980te alguses töötas välja värvipsühholoog Angela Wright. See kehtib sisekujunduse, tootekujunduse, võrgulehekülgede ja kaubamärkide kohta. Süsteemi on edukalt rakendatud 16 aastat ja suured korporatsioonid tunnistavad selle tõhusust, kuna see on aidanud kasvatada müüki ja hoidnud kokku väärtuslikku disainile kuluvat aega. On inimesi, kes väidavad, et see on muutnud nende elu. Seda, et v...
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; närvikiududest - mis toi...
SIBULKÖÖGIVILJAD Kuuluvad laukude perekonda Iseloomulik liitunud või lihtne sibul Iseloomulik lõhn eeterlikest õlidest ja kibeda maitse annavad glükosiidid Tõstavad söögiisu Parandavad toidu omastamist On bakteritevastase toimega (sisaldavad fütontsiide) Liigid: Söögisibul ehk harilik sibul ehk kuldne sibul Olenevalt keemilisest koostisest: kibe,poolkibe ja magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Punane sibul Kujult ümarad, ümarovaalsed Sisu värvitu- lillakas Maitse pehmem kui harilikul sibulal Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt, töödeldult kaotab värvi Valge sibul Kujult ümar, ümarovaalne Valge, vaskse värvusega Kollase sibulaga võrreldes maitsvam ja hinnalisem Salatisibul Teisendid kaaluvad kuni 1kg Sisu värvitu, valkjas ja õrnroheline Olenevalt keemilisest koostisest kibe, poolkibe, magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Salotts...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Triin Tõnisson 105 308 EAKI Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 TTÜ Tartu Kolledz Looduslikud värvid ehituses Referaat Õppeaines säästev ja keskkonnasõbralik ehitamine Juhendaja: K. Akermann Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Triin Tõnisson Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Looduslikud värvid ehituses....................................................................................
Lihula Gümnaasium Referaat Jackson Pollock Autor: Kadri-Liis Kukk Juhendaja: Maris Roost Klass: 12 Lihula 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Elulugu 3. Tsitaate Pollockist;Abstraktne kunst 4. Jackson Pollocki film Eesti Kunstimuuseumis;Looduslik keha lõuendilinal 5. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid 6. Fotod;Pollock jõudis lõpuks Euroopasse 7. Abstraktne kunst Ameerikas 8. Abstraktne kunst Ameerikas 9. Abstraktne kunst Ameerikas;Kokkuvõte 10.Kasutatud kirjandus -1- Elulugu Jackson Pollock sündis 28. jaanuar 1912 aastal Codys Wyomingis (1890 aastast USA osariik) ja kasvas üles Arizonas ja Californias.Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yo...
annaabi.ee 
