Henna ja selle kasutamise viisid (0)
Henna taim ja selle kasutamisviisidHenna taime välimus, kasvunõuded, ja taimes olevad ained
Hennataime ajalugu
Hennataime kasutamine
Teisi loodislike juuste- ja nahatoonijaid: indigo
Kuidas tehakse kehamaalinguid hennaga
Nn. must henna – mis see on ja kuidas ta inimesele mõjub
Henna kui looduslik juuste värvimise vahend
Henna kasutamise ohud
Huvitavaid fakte hennast
Henna plussid ja miinused
○°Hennataime
välimus, kasvunõuded ja taimes olevad ained
Henna on taim mida on
kasutatud juba iidsetest aegadest saadik, et toonida nahka, villa,
küüsi, juukseid ja et teha kehamaalinguid. Nimetus ,henna´ pärineb araabia keelest. Henna on väike põõsas või puu,
keskmiselt 2,6m pikk, lehed on süstjad, terved ja vastastikkused.
Õied on lehterjad. Viljad on väikesed pruunid 4-8mm’se
läbimõõduga kapslikesed. Ühes viljas on 32-49 seemet . Hennataim kasvab troopilistes piirkondades (Aafrika,
Lõuna Aasia ja Põhja Okeaania ). Taim nõuab kuumust ja kuivust,
mida kuumemas keskkonnas taim kasvab, seda intensiivsema värvi
taimest ka saab. 11°C
juures taim närbub ja 5°C
juures sureb . Hennas on aine nimega hennatanniinhape, mis värvib
kokkupuutel punakaspruuni tooniga.
○°
Hennataime
ajalugu
Vajaseim
henna kirjalik mainimine on pärit Baali ja Anathi legendist, mille
kohaselt abielu- ja viljakustradiotsioonide täitmisel noored naised
kaunistasid enda keha hennaga, et olla oma mehe jaoks ilusam ja et
tähistada elu rõõme. Aastatel 1500-500 eKr leidus Vahemere
rannikul leiduvas kunstis ka palju kujutisi naistest, kes kandsid
hennaga tehtud kehamaalinguid. See varajane ühendus noorte naiste,
viljakuse tähistamise ja henna vahel oli ka ilmselt algus sellisele
tradiotsioonilisele ülemaailmsele tähistamisele nagu on Henna Öö.
Seda tähistasid algselt rahvad , kelle valdustel hennataim
looduslikult kasvas ( juudid , kristlased , moslemid jne) ja nad
tähistasid sellega abielusid pruutidele ning sageli ka peigmeestele
kehamaalinguid tehes. Sammuti värviti hennaga ka lemmikhobuse või
– eesli kabjad ja saba hennaga. Vanast olid hennamaalingutetegijad
madalas sotsiaalses klassis, kuid tänapäeval saab hea ja andekas
hennakunstnik selle eest head tasu. Riikides kus naised ei või
väljaspool kodu töötada, võivad tegeleda hennamaalingute
tegemisega, kuna see amet on seal sotsiaalselt vastuvõetav.
○°
Hennataime
kasutamine
Hennataime
kasutatakse, et toonida inimnahka, juukseid, sõrmeküüsi, nahka, siidi ja villa. Paljudes maailma paikades on seda kasutatud
traditsiooniliselt paljudel festivalidel ja pidustustel. Hennaga
naha toonimiseks kantakse kas kuivatatud, jahvatatud ja sõelutud
hennalehtedest või värsketest ja purustatud lehtedest tehtud pasta nahale ja lastakse tal seista paar tundi kuni üleöö, olenevalt
hennast ja soovitud toonist ja püsivusest.
○° Teisi
looduslike juuste- ja nahatoonijad: indigo
Segades
hennat teiste taimsete toonijatega, võib saada erinevaid värvitoone
maasikablondist süsimustani. Värvi-indigopõõsa
(Indigofera
tinctoria)
osaliselt fermentiseeritud, kuivatatud ja pulbriks jahvatatud
lehtedest saab sinist värvi, mis hennaga segatuna annab pruunikaid
toone. Kui hennapasta tahab oksüdeerumiseks hapet ja aega, siis
indigo tuleks kokku segada puhta veega vahetult enne juustele
kandmist. Kui vahetult pärast hennaga värvimist kanda juustele kohe
indigopasta, saab tulemuseks süsimusta. Meil on indigo nõukogude
ajast tuntud rohkem basma nime all.
○° Kuidas hennaga
kehamaalinguid tehakse
Kõigepealt segatakse valmis
pasta - henna pulbrist, sidrunimahlast, suhkrust ja eeterlikest
õlidest. Pasta kantakse nahale ning lastakse kuivada. See tekitab
nahal vaid mõnusalt jaheda tunde ja ei ole üldse valus. Kuivamise aeg sõltub maalingust ja pasta paksusest. Parima tulemuse jaoks
tuleks pastat peal hoida niikaua kui võimalik. Pastat ei tohiks
ise maha hõõruma hakata, see pudeneb ise maha
○° Nn. ,,must henna´´
– mis see on ja kuidas ta inimesele mõjub
Kui
tekkis huvi hennaga tehtud kehamaalingute vastu, hakkasid inimesed tahtma tumedamaid kehakaunistusi, mis sarnaneks rohkem päris
tatoveeringutega. Kui juuksevärvide puhul räägitakse mustast hennast, siis mõeldakse selle all indigot (Indigofera tinctoria),
mille abil on võimalik looduslikult must juuksevärv saavutada. Tänu
sellele hakati USA’s mingil ajal kõiki juuksevärve hennaks
kutsuma, hoolimata sellest kas toode oli hennast tehtud või mitte.
Kuna ei indigo ega hennaga aga musta värvi kehamaalinguid teha pole
võimalik, hakkasid musti ajutisi tätoveeringuid sünteetilist
para-fenüleendiamiini (PPD) sisaldava juuksevärviga tegema isikud
kes ise nimetavad seda “mustaks hennaks”. PPD
baasil musta henna pasta on musta värvi, lõhnatu või keemia järele
haisev, samas kui henna ise on pruunikat tooni ja heina lõhnaga. PPD
on tugev ärritaja, see võib tekitada söövitusi, lahtisi
haavandeid, arme ning eluaegseid terviseprobleeme. Kui inimene muutub
PPD suhtes tundlikuks, siis ei kao see allergia mitte kunagi ning
võivad tekkida uued allergiad veel paljude ainete suhtes.
○° Henna kui looduslik
juuste värvimise vahend
Hennat
on juba iidsetest aegadest saadik kasutatud kui vahendit juuste
värvimiseks. Ka tänapäeval on see kui teine varjant juuste
toonimiseks keemiliste vahendite kasutamise asemel. Henna
annab juustele punaka kuni pruuni värvi, mille toon muutub iga
värvimisega aina sügavamaks. Hennaga pole aga võimalik saada
heledamaid juukseid, kui sul endal on. Henna puhul ei või kunagi
kindlalt teada mis värvi juuksed saada võid, kuna kõik oleneb
pastast endast, ona juuste värvist ja seisundist. Hennas on
toonivaks aineks hennatanniinhape, mis on nii tugev, et seda pole
võimalik enam juustest eemaldada mingil muul moel, kui juuksed maha
lõigates. Hennaga värvides aga ei kahjusta sa oma juukseid, vaid
vastupidi, sa ka hooldad neid värvides. FDA
(US Food and Drug Administration)
on henna ainsaks kahjutuks juuksevärviks nimetanud. Samas ei pruugi
hennaga värvimine kõigile sobida, kuna juuksed lõhnavad peale
värvimist heina järgi.
○° Henna
kasutamise ohud
Hennale
on teada väga vähe allergilisi reaktsioone. Selles mõttes on see
taim oma pika kasutusajalooga täiesti unikaalne . On olemas
“napthoquinone-ülitundlikkuse”
reaktsioonid.
Põhimõtteliselt on see allergia hennatanniinhappe suhtes – see
keemiline ühend, mis annab hennale värvi. See reaktsioon ei ole
õnneks kuigi laialt levinud. Kui henna
puhul tekkib umbes kolme tunni jooksul peale henna nahale kandmist üldine
sügelustunne, hingamine muutub vilisevaks või kähisevaks ning
inimene kurdab rinnus pitsitustunnet, siis on ta allergiline
○° Huvitavaid fakte
hennast
Hennaga juuste värvimine
aitab peanahaprobleemide ja kõõma vastu ning hävitab ka täid.
Hennapasta ravib nahal hoides ka mikrohaavu, seenhaiguseid, hennaga
maalitud nahapind on vähem hell . Näiteks hennatatud jalanaht ei
lähe paljajalu käies katki, varbaküüned ei murdu ja jalgadele ei
teki ka lõhesid. Henna on ka päikeseblokaator – enne sõjaretke
hennatati valged sõjatäkud ära, kabjad selleks, et vältida
vigastusi ja kõõlusepõletikke ja ka kõhualune, et vältida
kõrbepinnalt tagasipeegelduva kiirguse mõju. Henna kasutamine
toovat ka õnne, küllust ja heaolu. Prohvet ise ja tema naised
kasutasid hennat. Eelislamlikus traditsioonis kasutati
hennat kurja silma vastaste ohutiste tegemiseks.
○° Henna plussid ja
miinused
Positiivsed : Henna on väga
odav, täiesti looduslik, lihtsalt kasutatav, kehamaalingute puhul ju
ka ajutine, ja sobib kasutamiseks igaühe puhul, olgu siis 3 aastane
laps, pensionär või rase naine.
Negatiivsed : Väga
efektiivseid ja uhkeid toone, nagu keemiat kasutades on väga raske
saavutada, kui soovid musta värvi ja alatist kehamaalingut, siis
henna pole sinujaoks, henna nime all võib poest leida ka PPD’d
sisaldavaid aineid. Ja Eestis on vähe hennamaalingute tegijaid .
Henna taime välimus, kasvunõuded,taimes olevad ained, hennataime ajalugu. Hennataime kasutamine.Teisi loodislike juuste- ja nahatoonijaid: indigo. Kuidas tehakse kehamaalinguid hennaga. Nn. must henna – mis see on ja kuidas ta inimesele mõjub. Henna kui looduslik juuste värvimise vahend. Henna kasutamise ohud. Huvitavaid fakte hennast. Henna plussid ja miinused
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid