mesotasand- org. i erinevad komm poliitikad peavad olema ühtsustatud makrotasand- kommpoliitika ja org üldiste tegevuseesmärkide harmoonia Komm püramiid kommstart osad tausta, mis on üks või ev ümber, mis paneb meid mõtlema, miks vaja komstrat muuta org kirjeldus, palju töötajaid, mida toodad, kui siis olulised koostööpartnedi olenevalt komstrati em-ist väliskk analüüs, millised tootjad veel, milline olukord konkreetsel turul sisekk analüüs- palju ev investeerinud, tooteportfel, tulevased plaanid, mis ev-d ohustab, meeskonna motiveeritus aktuaalsed probleemid, teemad, faktorid komm eesmärgid- mida tahetakse saavutada põhisõnumid- tulevad ev mis, vis ja väärtustest. kommunikatiivse tegevuse prioriteedid- mida seame kõige olulisemaks, kas suhelda nt
Aeroobne glükolüüs-kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapniku rikkas KK-s. Protsessi tulemusena saadakse glükoosi molekulist kaks püroviinamarjahappe molekuli. Aine- ja energiavahetus- sünteesi- ja lagunemiseprotsessid, mille kaudu on organism seaotud ümbritseva KK-ga. Hõlmab ainete omastamist välisKK-st ja sinna jääkproduktide väljutamisest, aga ka otsest energia ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükolüüs- hapniku puudumisel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP-kõigis rakkudes esinev makroenergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universiaalse talletaja ja ülekandjana.
silmade pilgutamine, ringutused ,liikumine 2l jalal liigutusvilumused, ei saa edasi pärandada. Aevastmine , 2 kätt, silmapupill. Somaatiline närvisüsteem mood liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. MEELEELUNDID säilitavad kontakti väliskk, võtavad vastu otsused. NÄGEMISELUNDID Silm 90% kogu infost, vahemaade hindamine, ruumilisus, asub silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja muude asjade silma sattumist. Pisaravedelik silma välispind niiske, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased hoiavad silmi paigal, aitavad liigutada, väikseimad lihased. SARVKEST katab ja kaitseb silmamuna. VIKERKEST e IIRIS ümbritseb silmaava, pigment, millest sõötub silmade värvus.
Tsütoplasma poolvedel sisekk., kus toimub organellide koostöö kindlustamine. Mitokonder raku varustamine energiaga. Tuum juhib ja kontrollib rakku elutegevust. Tsütoplasmavõrgustik ainete liikumine rakus mööda kanaleid. Ribosoomid valkude sünteesimine e. tootmine. Golgi kompleks valkude sorteerimine. Koed koosnevad rakkudest. 4 koe tüüpi: 1.Epiteelkude rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe.ül. keha katmine, organismi kaitsmine väliskk. mõjude eest. 2.Närvikude koosenb närvirakudest.ül ärrituste vastuvõtmine, erutuse edasisuunamine, analüüsimine. 3.Lihaskude rakud on pikad, kitsad ja kokkutõmbevõimelised. Lihaskude jaguneb kolmeks: 1)vöötlihaskude moodustab enamuse skeletti lihastes. Tõmbuvad kiiresti kokku ning väsivad, alluvad tahtele. 2)südamelihaskude asuvad südames, lihased töötavad automaatselt ja ei allu tahtele. 3)silelihaskude asuvad veresoonte ja õõnes elundite seintes, ei allu tahtele
homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub
Närvisüsteemi anatoomiline ehitus, jaotus, paiknemine, ühik- koosneb närvirakkudes. Võib jagada kaheks osaks. Need on kesknärvisüsteem- koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne ns (kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult
Mõiste Organismid, kes valmistavad ise Organismid, kes kasutavad toiduks valmis elutegevuseks vajalikku org ainet org ainet (tarbijad toiduahelates) (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Organismirühmad fotosünteesijad-roh T, vetikad, tsüanoB. L,S, algloomad,B Kemosünteesijad-B Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus. Org aine hangivad väliskk-st, suuremad Fotosünteesijad on põhilised esmase organismid saavad toiduga org aine tootjad. Nad on esimeseks lüliks toiduahelas. Energia päritolu Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kasutavad org ainete lõhustamisel Kemos kasutavad anorgaaniliste ühendite vabanevat energiat. Põhiline energia
Soojusmasina kasutegur:näitab,kui suur osa juurdeantavast Akas soojushulgast muudetakse kasulikuks tööks. = * 100% ; A Akas = A1-A2=Q1-Q2 Q1 Q - Q2 = 1 *100% Termodün.2.printsiip:soojus ei saa iseenesest üle minna Q1 külmemalt kehalt soojemale/kuumemale ja suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. Inimene-soojusmasin:jahutiks on väliskk.;võib võrrelda, sest inimese organism toodab ka soojust, et säilitada keha temp;.inimene toodab ka energiat mehaaniliseks tööks. Külmkapi põhimõtteks on pööratud soojusmasin. Kogu süsteem töötab vastupidiselt. Loodushoid ja termdün II printsiip on seotud nii, et loodus püüab tekkinud saastuse ühtlaselt ära jagada, mida suurem on saastus seda suurem on entroopia. Külmkapil ja kontsil on vaheks see, et
sarvkihi rakud eralduvad pesemisel ning kuivatamisel. Marrasknaha alumine osa- koosneb elusatest rakkudest. Need jagunevad pidevalt ning uued moodustuvad rakud nihkuvad nahapinnale ja asendavad eraldunud surnud rakke. Ülemistesse kihtidesse jõudes nad lamenevad ja lõpuks surevad. Pärisnahk- moodustavad samuti elusad rakud. Siin on rohkesti veresooni, mis varustavad nahka hapniku ja toitainetega. Selles nahaosas on lümfisooni, väliskk ärritusi vastuvõtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi ja rasunäärmed ning karvade juured. Rasunäärmed eritavad naha pinnale rasvarikast rasu, mis muudab naha pehmeks ja elastseks. Higinäärmed eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride. Nahaaluskude- paikneb pärisnaha all. See on rasvkoerikas ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks.
1. Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid, kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ja selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskk vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. 2. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks
Postiivne tagasiside Negatiivne tagasiside Võimendatakse organismis tekkinud Käivitub esialgsetele muutustele kõrvalekallet vastupidine reaktsioon,mis kindlustab organismis esialgse olukorra Oksendamine,sünnitamine, vere Keha temp. regulatsioon hüübimine 3. Ülemine kriitiline temp Alumine kriitiline temp Kui higistamine ei jahuta Väliskk on külm ja organism ei suuda püsivalt sooja hoida Keemilised reaktsioonid kiirenevad- Ainevahetus peatub toodetakse veel rohkem soojust päikesepiste alajahtumine 1. Hapniku ja süsihappegaasi transport toimub vere vahendusel. Hapnik- aktiivne transport Süsihappegaas- passiivne transport 2. Sissehingamine Väljahingamine
keskkonnaga. 3. Anaeroobne glükoos- (käärimine)hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 4. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 5. ATP-kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend 6. autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskk-st saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2. 8. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 9. Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, lõpp-produkt etanool. 10. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoloosi esmane lagundamine 11
Kuna ta on tahtele allumatu, siis nim teda ka autonoomseks närvisüsteemiks. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kolmest anatoomiliselt ja funktsionaalselt erinevast osast: sümpaatilisest (kriisiolukorras, aktiivsed füüsilised tegevused), parasümpaatilisest (rahuolukord, keha taastumine) ja enteraalsest (seedetrakti) närvisüsteemist. NS kõrgem talitlus Suuraju koore assotsiatiivsedalad koostöös sensoorsete süsteemidega vastutavad. Kognitsioon- võime tajuda väliskk stiimuleid ja nendele vastavalt reageerida. Assotsiatsioonialad: · Parietaalsagar- sensoorse info teadvustamine, töötlus. Contralateral neglect syndrome- parema ajupoolkera kahjustuse korral inimene ignob vasakut kehapoolt ja vaatevälja. · Temporaalsagar- sensoorsele infole tähenduse andmine (mälu+kogemus) · Frontaalsagar- käitumusliku vastuse kujundamine (motoorne assots.ala) · Kuklasagar- visuaalse info töötlus
Sellest tulenevalt sageneb naise hilisemas eas ka puuetega laste sünnitamine. Ontogenees-isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel-vanemorg eraldumisest surmani. Partenogenees- uue org areng viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilane, vesikirp, lehetäi) ja osadel taimedel(võilill, kortsleht) Kehasisene viljastumine- enamik lülijalgseid, kõik roomajad, imetajad, linnud. Sugurakud väliskk eest paremini kaitstud-munarakkude arv vb tunduvalt väiksem. Kehaväline-enamik selgrootuid, osad selgroogsed. Suurem osa kaladest, kahepaiksetest. Munarakud viljastuvad vees-sugurakkude kohtumine juhuslik, hävivad suht kiiresti, võivad sattuda toiduks. Väga palju munarakke. Menstruaaltsükkel-ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise. Naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese t0 kõikumine.
Viimasel juhul võib tekkida rahulolematus. Mõned liikmed võivad hakata võtma enesele suunatud rolle. Pööravad tähelepanu oma vajadustele ja hakkavad vastu töötama. Juhi rollid 1) suhtlemisega seotud rollid 2) informatsiooniga seotud rollid 3) otsustamisega seotud rollid 8 1. organisats. 2. eesmärk 3. väliskk. 4. sisekeskk. analüüs ja analüüs ja missioon hindamine hindamine 8. strateegia 7. strateegia 6. strateegia 5. strateegil. hindamine rakendamine valik alternatiivide
● Keskmise suurusega täiskasvanu naha pindala on üle 2 rm, kaal ligi 5kg. ● Kõige paksem jalataldadel, kõige õhem silmalaugudel, huultel, suguelunditel. ● Nahas on karvafolliikuleid, higi- ja rasunäärmeid, närviretseptoreid, veresooni. ● Kohaneb hästi KK-tingimustega. ● On tugev elektritakisti. Naha funktsioonid: 1) Katte- ja kaitsefunktsioon ● MEHHAANILINE KAITSE - piiritleb sise- ja väliskk - kaitseb mikroobide eest - kaitseb muude kk tegurite eest - palju närvilõpmeid - informeerib ohust! - nahk pakseneb survepiirkondades ● KEEMILINE KAITSE - rasu - higi pH 5,5 - kaitsekehad limaskestadel ja sekreetides - melaniin - kaitse UV kiirguse eest - higistamine on termoregulatsioon! 2) Hingamisfunktsioon
Võimaldavad esineda ja kogeda tegelikkuse objekte ja nähtusi. Geneetilist infot salvestavad ja kannavad nukleiinhapped (DNA, RNA), ellu viivad valgud. Paljud in geenidest on mittetegusad, käitumise ja individuaalsete omaduste seisukohalt tähtsusetud või siis oma mõju alles hiljem avaldavad. Järglastele ei pärandu tegelikult vanemate tunnused otse, vaid nende tunnuste avaldumist võimaldav geneetiline info. Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime ka väliskk mõjust ning isendi soost. Pärilikkuse informatsioon genotüüp. Info realiseerimisel tekkivad ja avalduvad kehalised ja käitumuslikud eripärad-fenotüüp. Paljud in psühhofüsioloogilised omadused on kaasa sündinud muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp. Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte.
H2 ülekanne võimaldab kääritajal bakteril rohkem ATPd sünteesida. Käärimisradades, kus toimuvad ferredoksiiniseoselised oksüdatsioonireaktsioonid, saab substraadilt ärastatud vesinik eralduda gaasina. Teatud tingimustes on ka käärimistes moodustunud NADH-d võimalik reoksüdeerida Fd-ga ja viimast omakorda gaasilise vesiniku eraldumisega. See on bakteritele energeetilisel kasulik. Bakter saab toota rohkem ATPd. Protsess saab toimuda siis kui väliskk-s hoitakse H2 c väga madal. Kk peab olema mikroobe, kes aktiivselt vesinikku tarbivad. Kui ei ole võimalik NADH-d üle Fd-i reoksüdeerida siis tehakse seda AcCoA redutseerimise arvel ja moodustub etanool. Formiaatkäärimine ja selle produktid. Gaaside teke. Püruvaadi edasise katabolismi variandid enterobakteritel. Enterobakterid kui fakultatiivsed anaeroobid. Bakterid kes moodustavad käärimisel formiaati, moodustavad ka paljusid teisi happeid. Seetõttu aga et
Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suurendamine 4. Ehitusettevõtte väliskeskkond. vt. eelmist. Riik teostab ehitustegevuse reguleerimist seadusandluse kaudu. Riiki käsitletakse tänapäeva maailmas kui kõrgeimat ühiskondliku institutsiooni. Väliskk ettevõte muuta ei saa. 5. Ehitusettevõtte sisekeskkond. Ehitusettevõtte sisekeskkonna moodustavad eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja Inimesed. Seda keskkonda saab ettevõtja muuta. Näiteks muudab ressursside paigutust. 6. Riigivõimu kolm põhilist tegevuse liiki majanduse juhtimisel. Riigi tegevuses eristatakse: seadusandlus, täideviimine ja õiguse kaitse. Seadusandliku võimu tagab Riigikogu, täidesaatvat võimu
aeglustunud hingamine, muutused valgu sünteesis. Kliima. Talvekindlus. Külmakindlus ja puhkuserütm – süvapuhkefaas (ei saabu õigeaeglselt) ja sundpuhkefaas (katkeb enneaegselt). Lämbumine ja vettimine. Külmakohrutus. Füsioloogiline põud. Toitainete puudus või üleküllus. Toitained mõjutavad eelkõige biomassi, fotosünteesi ja energia tootmist. C sidumine: CO2 välisKK; õhulõhede avatus; ensüümi Rubisco hulk ja aktiivsus, N hulk; neeldunud valgusenergia. Produktsioon: N, CO2 hulk jt. Oksüdatiivne stress. Seisund, kus taimes on oksüdantide poolt tekitatud vabu radikaale. Antiüksüdandid. Fotoinhibitsioon. Põhjused: valgus, O2, O3, UV, radioaktiivne kiirgus. Mulla hapestumine. See on pidev protsess, mida põhjustavad: 1. ’’mulla läbipesemine’’ – Ca ja Mg väljauhtumine, nende asemele jäävad H ioonid. 2. happevihmad 3
Korrektsioonimehanismide käivitajad, kas likvideerivad vea või kõrvaldavad sobimatu elemendi. Nt. lõhutud aknaklaas asendatakse uuega eesmärgiks on taastada käitumispaiga stabiilne seisund. Toimuvad tsükliliselt ja on omavahel seotud tagasiside kaudu korrektsioonitajude hindamine uus korrektsioon v parandus survesuuna muutmine. Kui see pole tulemuslik e käitumispaik väljub lubatu piirest, siis sureb antud käitumispaik välja. On dünaamilises seoses väliskk-ga. Sisenajate ja osalejate vahe. Inimese asend käitumispaigas. Inimest vaadeldakse olulised on välised reaktsioonid kk-a mõjudele ja teod, mis muudavad kk- aseisundit, tegevuse väline külg, millega toimub käitumispaiga selektsioon v mõju. Vahetuim ja tähtsaim kk-d. Käitumise ja käitumispaiga vahel on vastastikune tajutav seos. Õpilane A. Wicker arendas edasi seda Barkeri väki. (raamat Barkeril 1968). Inimene kui
ujuvad kiiresti tagasi. O2 on ressurss, mida tänapäeval vajab valdav osa organisme v.a anaeroobid. Kui algselt tekkisid ookeanid, siis maapeal O2 ei olnud. Kogu O2 on meile toodetud elusorganismide poolt: TSÜANOBAKTERID e sinivetikad. 1 mln a tagasi hakkas O2 üle jääma. 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; Temperatuur Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane elutegevuse aktiivsus sõltub välisKK-st. Poikilotermne ehk püsisoojane suudavad kehatemp. säilitada ainult teatud vahemikus. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Mereline kliima kõigub vähem, kui kontinentaalne. Transpiratsioon vee liikumine mullast läbi taime, lehe kaudu välja. 50 kraadi on taimede maksimum. Soojeim KK üle 100 kraadi. Väävli redutseerija bakter Pyrodictium occultum elab kuumavee väävli allikates. Seal elavad ka organismid, mis taluvad pH=2. Madalaim KK polaaralad
Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. Sümpaatiline: võitle/põgene Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Neuronid Eferentne emotoorne: sõnumid KNS-st välja Aferentne: toovad väliskk-st ja organitest KNS-i Inter: vahendavad infot ühest neuronist teise Gliia rakkude kogum, mis on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus ect) Astrosüüdid: palju tsütoplasmajätkeid, mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid; nende rakkude vahel on väga väikesed pilud (10 – 20 nm), mis lubavad väikestel lahustunud molekulidel kiiresti difundeeruda Oligodendrotsüüdid: asuvad valgeolluses ja moodustavad seal müeliini;
võimalused Pangandussüsteem ja finantsvahenduse valdkonna tase (kindlustamine) Infoedastamise võimalused Sotsiaalne keskkond jne Transpordi logistiline süsteem Transpordi logistiline süsteem on keerukas organisatsiooniliselt struktureeritud majandussüsteem, mis koosneb elementidest ja lülidest, mis on ühendatud kaubavoogude ja sellega kaasnevate info, raha ja teenuste voogude juhtimise ühtsesse protsessi. Süsteemi lüli Sisend väliskk mõjud väljund Kaup,info O transsüsteemi lüli O R R F Z F O,R,F sisendi parameetrid O,R,F väljundi parameetrid Väliskeskkonnamõjude all on mõeldud majandus, sotsiaalse, õigus või mõne muu keskkonna mõju Z süsteemi lüli seisundi ja mõju faktorit süsteemi objektile. Süsteemi seosed
paksus: 5-15µm; 2)elektrolüüdi lahuses on juba värvilisi aineid ning oksiidikiht saadakse kohe. Pos om: kiht on värviline kogu paksuses, neg om: värvide valik on väike; kihi paksus: 3-3.5µm. 33. Milline nähtus on korrosioon? Metallide korrosiooni klassifikatsioon, kontaktkorrosioon? anoodipiirkond ja katoodipiirkond?... Korrosioon: korrosiooni all mõistetakse metallide oks-st väliskk (õhu, gaaside, vee, lahuste, org vedelike) mõjul. Korrosiooni klassifikatsioon: 1)keemiline korr toim kõrgematel temp-del reag 13 Keemia ja materjaliõpetus gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta. N:raua korr kuivas õhus. Kõrgemal temp tekib
– liigutuste suund ja järjekord välisärritaja toimel (peremees kutsub koera) – tegevuste “läbiharjutamine” PFK funktsioonid • 8.a +8.b pk. (seosed teiste ajukoore osadega)- multimodaalne assots.piirkond • TÖÖMÄLU e.lühimälu- info kasutamine (objekti + ruumilise suhte mälu) häire: allub enam • info PS tag.osast - silma liikumine, pilgu tahtlik suunamine väliskk • käe-silma koostöö impulssidele, mitte seesmistele e.internaliseerunud teadmistele/infole. • PMK-valib liigutused vastavalt “sisemistele” (õpitud) ja/või väliskeskonnast tulevatele • MÕTLEMINE “uutele” stiimulitele Adaptatiivne käitumine
annaabi.ee 
