David järgis kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti põhimõtteid. Teda peetakse Prantsusmaa maalikunsti suurimaks mõjutajaks. Romantism Romantism on kunsti suund, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi kõige iseloomulikul joon on vaba ja julge tunnete väljendamine. Romantismi maalikunstis pole enam rangeid vormitunnuseid. Sageli õhkab maalidest rahutust, jõudu ja liikumist. Eugène Delacroix (1798-1863) Eugène Delacroix on üks nimekamaid romantismiaja maalikunstnikke. Tema tööd paistavad silma erksate, kontrastsete värvide poolest. Historitsism Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile. Historitsism jäljendab romaani, gooti, renessansi ja
tähtsust, hindasid vabadust ja isikupära. Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See saavutati pildi ülesehituse ehk kompositsioonivõtetega ning valguse ja varju teravate kontrastidega. Romantiline meeleolu võib avalduda aga ka väga rahulikes ja õrnades piltides. Kui klassitsistlikud maalijad pöörasid värvile vähe tähelepanu ja nende maalid olid nagu viimistletud värvilised
xxxxxx8. c Pärnu 2016 Tekstiliigid ehk zanrid on aja jooksul välja kujunenud kultuuripõhised keelekasutustavad e -kombed. . Nimetust tekst kasutatakse keeleteaduses nii kirjaliku kui suulise väljenduse üksustele viitamisel. Tekst on suhtluses keelekasutuse põhiüksuseks. Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Kui teksti käsitatakse nii avaralt, siis on võimatu esitada ühiseid vormitunnuseid, mis kehtiksid mis tahes teksti jaoks. Teksti omadused sõltuvad sellest, kus ta kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel), kes teda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik), milleks teda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, tahetakse midagi teada saada või tahetakse panna keegi midagi tegema). Sageli peetakse tekstist rääkides siiski silmas kitsamat tähendust, mõeldes teksti all ühe inimese kirjutatud monoloogi
Juurmorfeem, mis võib iseseisvalt sõnana esineda on vaba e sidumata morfeem. Seotud juurmorfeemid esinevad kinnistüvena mimemorf sõna koosseisus. Afiksid on seotud morfeemid ei saa esineda üksi, vaid ainult koos juurmorfeemiga tuletusliited ning muutemorfeemid (vormitunnused) 16. Vormimoodustus ja liiteline sõnamoodustus kasutavad ühesuguseid morfoloogilisi võtteid liidetakse juurmorfeemile afikseid: vormitunnuseid v tuletusliiteid, mis eesti keeles järgnevad tüvele. Ka afiksitele eelnevad tüvekujud, s.t muutetüvi ja tuletustüvi on sageli samad. Eristavaks teguriks on afiksi funktsioon: vormitunnused tähistava sõnaliigile omaseid grammatilisi kategooriaid, tuletusliited tähistavad leksikosemantilisi kategooriaid. Vastavalt sellele jaguneb morfoloogia MUUTEMORFOLOOGIAKS JA TULETUSMORFOLOOGIAKS. Olulisemad erinevused:
Olulised zanrite raamid. 25. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide organiseerimiseks. 26. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. 27. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? 28. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 29. Iseloomusta regivormilise värsi stiilikihistusi. 30. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? 31. Missugune on "klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 32. Mis on muistend? Muistend on ühe- või mitmeepisoodiline lugu, ka küllaltki interaktiivne. Sisuks on üleloomuliku avaldumine inimelus, kahe maailma vastandamine. Muistend kinnistab norme, uskumusi, väärtusi. Kujundavad rühmaidentiteeti. Muistendis kasutatakse sageli tõeretoorikat,
tähtsust, hindasid vabadust ja isikupära. Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See saavutati pildi ülesehituse ehk kompositsioonivõtetega ning valguse ja varju teravate kontrastidega. Romantiline meeleolu võib avalduda aga ka väga rahulikes ja õrnades piltides. Kui klassitsistlikud maalijad pöörasid värvile vähe tähelepanu ja nende maalid olid nagu viimistletud värvilised
Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Regilaulu piirkonnad 20 sajandi alguses olid nt kihnu saar, sakala kõrgustiku ümbrus, põhja-eesti rannikuala, haanja kõrgustiku äärne ala. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 22 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? 49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid. 50. Kuidas on seotud omavahel kuulujutud ja vandenõuteooriad? 23 51. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 52. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine? 24 53
sisemist liigendust. Vanem rahvalaul nt regilaul iseloomulik algriim, paralelism, vormelikeel + kindel värsimõõt 44. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal 45. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). ''Vana kannel'' ''Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatest'' 46. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuem rahvalaul põhiline võte lõppriimidel, vahel lisandub alliteratsioon, värsid koondatud stroofidesse, värsimõõt mitmekesine, enamasti 3-4jalgne. Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19.saj murretele, ligineb kirjakeelele. Refrään arenenum kui regivärsil. 47. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises.
hindasid vabadust ja isikupära. Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See saavutati pildi ülesehituse ehk kompositsioonivõtetega ning valguse ja varju teravate kontrastidega. Romantiline meeleolu võib avalduda aga ka väga rahulikes ja õrnades piltides. Kui klassitsistlikud
• Hüpitus- ja mängituslaulud, -Tii-tii tihane, • Lastele loetud loitsud -Harakale haigus • Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole • Liisklugemised jt 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). „Vana kannel“ “Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatest” 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? o Siirdevormilsed laulud o Lõppriimilised laulud: Ebajärjekindel vanema ja uuema laulu Olustikulised laulud; stiilielementide kasutus Sõjateemalised laulud; Sentimentaalsed armastuslaulud; Mängu- ja tantsulaulud;
· Äiutused, hällilaulud · Hüpitus- ja mängituslaulud, -Tii-tii tihane, · Lastele loetud loitsud -Harakale haigus · Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole · Liisklugemised jt 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). ,,Vana kannel" "Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatest" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? o Siirdevormilsed laulud o Lõppriimilised laulud: Ebajärjekindel vanema ja uuema laulu Olustikulised laulud; stiilielementide kasutus Sõjateemalised laulud; Sentimentaalsed armastuslaulud; Mängu- ja tantsulaulud; Vaimulikur rahavalaulud
lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud). 27. Missugustes Eesti piirkondades püsis (või on püsinud) regilaul kõige kauem? Saartel(?), sest need on maismaast eraldatud ja sinna ei jõua nii kiiresti kõik uus ja teistsugune kui maismaal. 28. Nimeta kaks olulist regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust) ja kaks regilaulu-uurijat. Monumenta Estoniae Antiquae; Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV; Regilaulu-uurijad: Ülo Valk, Tiiu Jaago. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuema rahvalaulu vormitunnused: siirdevormilised laulud (markeerib regilaulutraditsiooni üleminekut vanemalt uuemale laulule. Neis lauludes puudub regilauludele omane kujundiühtsus), lõppriimilised laulud (nt olustikulised laulud, sõjateemalised laulud, sentimentaalsed armastuslaulud, mängu- ja tantsulaulud, vaimulikud rahvalaulud).
sõja, armastus, mängu ja tantsulaulud ning vaimulikud laulud. Vanem rahvalaul (regilaul ja selle maailmapilt) ja uuem rahvalaul (uus inimene, meelelahutuslikkus, päevakajalisus). 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Äärealadel, Kihnu saarel ning Eesti õigeusklikus kagunurgas, Setumaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). M. Sarv „Regilaul – loodud või saadud?“; Eesti rahvalaule viisidega I-V. 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud. Autor on teada või isik tuvastatav, lõppriim, värsid stroofides, arenenum refrään. Uuema rahvalaulu liigid: mõisa- ja peremeestevastast ühiskondlikku protsesti väljendavad; külakroonikad; armastuslaulud; sõjalaulud; töölaulud. Levikule aitasid kaasa kirjakultuur, muutused ühiskondlikus elus, uute teemade käsitlus. 49
Regilaul) Uuem rahvalaul (siirdevormilised ja lõppriimilised laulud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnus, Petseris, Mulgimaal, Lahemaal 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Eesti rahvalaule viisidega I-V Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV Mari Sarv Regilaul - loodud või saadud? Aado Lintrop Regilaul esitus ja tõlgendus 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Olulisel kohal lõppriim, värsid koondatud stroofidesse, mitmekesine värsimõõt, arenenud viisid, refrään arenenum, kirjalik levik. 49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid. Ei ole teada kust jutt alguse sai, kuid levib igal pool, seostub muistendiga (lisatakse usutavuse huvides tuntud tegelasi, paiku, sõbra-sõber jne, antakse edasi üldisi vaateid), kindel süžee puudub.
Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1
Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1
koordineerivad). Loodushäälendid (loodushäälte imiteeringud). Loitsud (lausumised, nõiasõnad). Lastelaulud (hällilaulud, mängituslaulud). Itkud (surnuitkud, mõrsjaitkud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Lõuna-Eesti (Kihnu, Viljandi) 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985) 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil •
Jõhvi, Iisaku (1999), IX Lüganuse (2009), X Anna, Paide (2012), XI Kodavere (2014) • Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999: • Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul • Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016) • Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013) Uurijad: Tiiu Jaago Mari Sarv Aadu Lintrop 34. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Levis alates 18. sajandi lõpust • Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll • Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms) • Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne
Haljala (1989), VII Kihnu (1997), VIII Jõhvi, Iisaku (1999), IX Lüganuse (2009), X Anna, Paide (2012), XI Kodavere (2014). Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999. Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016) . Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013) . Uurijad: Tiiu Jaago, Mari Sarv, Aadu Lintrop. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuem rahvalaul: müüdilisus taandunud, esiplaanil on midagi, mis inimeste maailma kuulub. Rahvalaul kui muusika ning luule üks ja eripärane osa. Rahvalaul kuulub orgaaniliselt lauljate ellu, laul sünnib lauldes, muudest muusikavormidest eristab rahvalaulu selle laulmistava ja kasutusseos. Süvenetakse laululoomega seotud küsimustesse. Lõppriim, alliteratsioon, värsiread grupeeruvad salmideks
Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul Ballaadlikku iseloomu on tunda ka juba paljude regilaulude (eriti nn. “perekonnaballaadide”) puhul, kuigi neis puuduvad stroofid ja lõppriim - üks ballaadi põhilisi vormitunnuseid. Seega asus ballaad meil “täiel määral” läbi lööma siirdevormilises rahvalaulus, aastasadu hiljem läänepoolsest Euroopast, kus tänapäeval pole aga säilinud mingeid jälgi kunagistest kohalikest vanematest rahvalauludest (nagu meil on regilaulud). Uuemad rahvalaulud - iseloomulik parallelismi ja alliteratsiooni puudumine või kui, siis juhuslikult. Värsid ei koondu enam parallelismirühmadeks, vaid lõppriimi alusel stroofideks. Suurem on meloodiate varieeruvus, sõnavara
Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul Ballaadlikku iseloomu on tunda ka juba paljude regilaulude (eriti nn. "perekonnaballaadide") puhul, kuigi neis puuduvad stroofid ja lõppriim - üks ballaadi põhilisi vormitunnuseid. Seega asus ballaad meil "täiel määral" läbi lööma siirdevormilises rahvalaulus, aastasadu hiljem läänepoolsest Euroopast, kus tänapäeval pole aga säilinud mingeid jälgi kunagistest kohalikest vanematest rahvalauludest (nagu meil on regilaulud). Uuemad rahvalaulud - iseloomulik parallelismi ja alliteratsiooni puudumine või kui, siis juhuslikult. Värsid ei koondu enam parallelismirühmadeks, vaid lõppriimi alusel stroofideks
parateadused) mis vastandusid teadusele. Teine teaduslikus maailmapildis kahtlemise põhjus oli sotsiaalne kunstnikud lootsid luua ühiskonnas progressi kuid toimus pigem vastupidine, rahutused kasvasid ja ühiskonna paranemist/edenemist ei olnud toimunud, usk teaduse ja kunsti liitu hakkas kaduma (mitte just kõikjal, aga üldiselt) See pinge väljendus teemades- Sümbolism - Sümbolistlikel kunstiteostel ei ole ühiseid vormitunnuseid, seda ühendavad teemad ja süzheed (osa sümboliste kasutab akadeemilist, osad realistlikku, osad juugendlikku, art noveau stiili) Juugend , an- uut tüüpi vormilooming, uut tüüpi stiil. - Kolmas mõiste sajandivahetuse kunstis postimpressionism - Uut tüüpi stiilide esile kerkimine toimus paljudes riikides, eri kohtades kandis eri nime (prantsusmaal modernne stiil/art noveau; Uus ajakiri saksamaal Juugend (levis
,,Valitud luuletused" (2006) luulekasseti moodi. Kutsus kokku rühmituse ,,eksp", mis viitab eksperimentaalsusele. Luuki korraldatud raamatuesitlus Annelinnas ühes trepikojas, hiljem tuli välja, et seda raamatut pole olemas. Esitati ei midagi. Kummalised näited veel nendest, kes teevad sooloprojekte: Grix (Grigori Lotman) ,,Lullag" (2010) Imelik pealkiri, mis tähendab, et aeg-ajalt kasutab oma keelt (tema väite kohaselt Tartu keel). Üles noppinud Lõuna-Eesti vormitunnuseid ja ise kokku pannud mingi Lõuna- Eesti keele. Marko Kompus sürrealistlik luuletaja. Raskem leida konksu, mille abil tema tekstile ligi pääseda. ,,Rotikuningaõppus" (2017). Kaupo Meiel väikesed teravad luuletused. ,,Lühistu koosolek" (2017). Jüri Kolk - ,,Kuu ja kirves" (2017) pealkiri on viide Mart Raua romaanile ,,Kirves ja kuu", keerates sõnad tagurpidi. Haagib end võõraste tekstide külge, nt kasutab mingeid paroodilisi nõkse.
annaabi.ee 
