Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võrkpall". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrkpall, sööt, trenn, väljak, löök, trenni, geim, geimi, treener, ründaja, ründelöök, sooritada, mängima, võrkpallis, treeneri, kolledz, auti, korvpall, volleyball, kukub, palliga, igat, punktiline, spordiala, tossud, sööta, lööki, seisame, paariline, altsööt, koostaja, saata, eksiks, 1895, direktor, pesapall, vooru, pikaks, kaduskapten. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. 7 Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 8 BLOKEERIMINE ISELOOMUSTUS Blokeerimiseks nimetatakse käte asetamist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki. See on kaitsemängu tehniline element, mis võib eduka sulustamine korral olla ka
Edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Algajad õpivad tavaliselt servima kõigepealt alt, ülevalt, eest või küljelt. Kui on piisavalt jõudu, et pall ülalt üle võrgu lüüa, võib alt pallingu õppimise vahele jätta. Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita. 2) Pallingut on soovitav lüüa algul väiksemalt distantsilt, mitte kasutada liialt jõudu. Eesmärgiks on õige tehnika. Lööke võib sooritada vastu seina, paarilisele, üle võrgu. Järk-järgult liikuda võrgust kaugemale. 3) Kui üle võrgu löömine ei valmista enam raskusi, saab õpilastele anda uusi ülesandeid. Palli lend peab olema kiire, võrguületus sellele võimalikult lähedalt.
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
Üks mängija asub tsoonis 3, teine tsoonides 6 ja 2. Söödu liikumine 6 3 (selja taha) võrgu all (temal on pall), 26 paariline tema vastas. Võrgu alune mängija söödab palli erinevates suundades (ette, taha, paremale, vasakule). Eesmärk hoida palli mängus 9. Kolmik seisab ühel joonel. Palli ning sooritada vastuvõtt söötmine ja liikumine pallile korrektsel, et pall ei läheks üle järele, kui toimub sööt, teha võrgu. plaks. Harjutuse eesmärk on koostöö arendamine. 7. Komik seisab piki võrku ühel joonel. Äärmine söödab keskele, keskmine selja taha, sealt pikk sööt tagasi 10. Kolmik seisab ühel esimesele
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VIIMISTLEJA VÕRKPALL Referaat Juhendaja: Mihkel Lembit Pärnu 2011 SISUKORD 4 Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Töö käigus on eesmärk teada saada mängu iseloomustus, mängu tehnika ning mis söödud on mängul olemas ja mismoodi need välja näevad. Töö põhimaterjal on saadaval võrkpalliõpikus ning internetis, lisaks saab kasutada ka võrkpalliõpikut algajatele. VÕRKPALLIMÄNG VÕRKPALLI AJALUGU Võrkpall tekkis Ameerikas 1895 aastal, mille mõtles välja William Morgan. Morgan mõtles mängu välja ärimeeste ühingute
See võistkonna liige, keda on karistatud eemaldamisega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalal varumängijate pingi taga. Diskvalifitseeritud mängija peab lahkuma võistluste kontrollalalt ega tohi naasta sinna kuni mängu lõpuni. Geimi võidab võistkond, kes esimesena kogub 25 punkti, nii et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemuseks on viigiseis 24:24, jätkatakse mängu kuni mainitud vaheni. Kui geimide seis on 2:2, siis mängitakse viies geim 15 punktini, aga ikka peab vahe olema kaks punkti. Kogu kohtumise võidab võistkond, kes on parem kolmes geimis. Enne kohtumist loosib esimene kohtunik, kumb võistkond saab palliõiguse või soovi korral väljakupoole. Rahvusvahelised reeglid ei luba võrkpalli mängida, kui temperatuur on alla +10 kraadi. Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel. Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkpalliga. Kolm põhilist
* Ees- ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses. 2.4 Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). (1) Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. (1) 6 [Type text] 3.RANNAVÕRKPALL Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul
Keskjoon jagab väljaku kaheks ruuduks. Ründejoon asub 3m kaugusel keskjoonest. Võrkpalli võrk on 9,5m pikk ja 1m lai. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline.Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest geimist. Võrkpalluri põhiasendis seisab mängija õlgade laiuselt harkseisus põlvedest kõverdatud, labajalad on paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on võrdselt mõlemal
Teine kohtunik asub esimese kohtuniku vastas, väljaku küljel võrguposti kõrval ja abistab esimest kohtunikku. Kohtunik-sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli. Neli(kaks) piirikohtunikku seisavad väljaku nurkades vabaalas ja jälgivad piire. Mängukäik Mäng algab loosimisega, valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool Palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Palli kest on valmistatud elastsest materjalist, tänu millele muudab pall oma kuju igasugusel kokkupuutel ja hiljem võtab tagasi oma esialgse kuju. Tehnilised võtted Võrkpallimängu põhilised tehnilised võtted on:
Libero on kaitsemängija ja Eesti tuntuim võrkpallur on Viljar Loor. Mitu mängijat on väljakul ? Väljakul on 12 mängijat ja need jagunevad omakorda 6-eks, ehk ühel väljakupoolel on 6 ja ka teisel väljakupoolel on 6 mängijat. Mängu käik Mäng algab loosimisega. Valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool Palli paneb mängu tagumine mängija ehk tsoon 1 mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini, kahe punkti vahega. Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. Otsustava viienda geimi ees on uus loosimine. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra (välja arvatud sulustamine) järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Võrkpallimängu iseärasused Võrkpallimängul on mitmeid ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asub suhteliselt väikesel maa-alal, 6 kummalgil väljakupoolel
Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,neljast või viiiest. Võrkpall Eestis Eestis hakati tõsisemalt mängima võrkpalli 85 aastat tagasi. Esimene võrkpalli võistlus toimus 1919 Tallinnas. Esimene rahvusvaheline kohtumine toimus aga 1923. Nii Tartus kui ka Tallinnas mängiti lätlaste vastu ja mõlemad kohtumised lõppesid 2 : 0
mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,neljast või viiiest. Eesti võrkpallurid · Kristjan Kurik · Viljar Loor · Argo Meresaar · Mihkel Sepp Eesti treenerid · Ivan Dratsov · Riina Ernits · Juhan Kalamägi · Avo Keel · Laimons Raudsepp · Pasi Rautio Eesti võistkonnad
Võrkpall Võrkpall on sportmäng, mida mängivad kaks võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud mänguväljakul. Temas on palju erinevaid versioone eriolukordadeks, mis muudavad mängu mitmekülgseks ja vaatemänguliseks igaühele. Mängu eesmärgiks on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul ning takistada palli maandumist oma väljakul. Võistkond tohib palli lüüa kolm korda (lisaks puutele sulustamisel), et saata pall vastase väljakule. Pall pannakse mängu pallinguga: pallija lööb palli üle võrgu vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb "välja" või võistkond ei saada palli määrustepäraselt tagasi. Võrkpallis saavutab punkti võistkond, kes võidab pallimängimise (inglise keeles: Rally Point System). Kui palli vastuvõttev võistkond võidab pallimängimise, siis saab ta punkti ja pallimise õiguse ning ta mängijad liiguvad ühe koha võrra edasi kellaosuti liikumis
· Ees ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 6 RANNAVÕRKPALL Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul.
kaarti. See võistkonna liige, keda on karistatud eemaldamisega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalal varumängijate pingi taga. Diskvalifitseeritud mängija peab lahkuma võistluste kontrollalalt ega tohi naasta sinna kuni mängu lõpuni. Geimi võidab võistkond, kes esimesena kogub 25 punkti, nii et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemuseks on viigiseis 24:24, jätkatakse mängu kuni mainitud vaheni. Kui geimide seis on 2:2, siis mängitakse viies geim 15 punktini, aga ikka peab vahe olema kaks punkti. Kogu kohtumise võidab võistkond, kes on parem kolmes geimis. Enne kohtumist loosib esimene kohtunik, kumb võistkond saab palliõiguse või soovi korral väljakupoole. Rahvusvahelised reeglid ei luba võrkpalli mängida, kui temperatuur on alla +10 kraadi.
aastal ning alates sellest ajast on võrkpallimängus toimunud suur progress. Võrkpalli elemendid saab jagada ründe- ja kaitsetegevusteks. Ründetegevused on palling, rünnak, ründesööt ning kaitsetegevused on blokeerimine, pallingu vastuvõtt, kaitsemäng. Võistkond saab võita punkti neljal erineval moel: pallingust, blokeerimisest, rünnakust või vastase eksimuse korral. Mängu tulemus sõltub võistkonna ja iga mängija suutlikkusest sooritada erinevaid tehnilisi elemente (M. Häyrinen jt., 2004). Käesoleva referaadi eesmärgid on anda teaduskirjandusel põhinev ülevaade võrkpalli blokeerimisele; tutvustada sulustamise taktikat, ning julgestamist ja kaitsemängu erinevaid süsteeme; anda teadmisi blokeerimise treenimiseks. 3 1.VÕRKPALLIMÄNGU TEKKIMINE JA ARENG Mängu mõtles välja William G. Morgan (1870-1942), USA Massaschusettsi osariigi Holyoke
juhtimine- teevad kohtunikud, esimene kohtunik- asub pukil ja juhib mängu tema otsused on lõplikud, teine kohtunik asub vastas väljaku küljel abistab esimest, kohtunik sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli, piirikohtunik seisab vabaalas väljaku nurkades ja jälgivad piire, Mängu käik- algab loosimisega, valida on pall või vastuvõtt, väljakupool, palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija e 1 tsoon, mängitakse 25 punktini, otsustav geim kahepunktilise vahega, iga viga on punkt, üle ühe korra järjest ei tohi puudutada, Faas on kindla ülesande ja piiriga osa liigutuste ahelas. Iga tehniline lement koosneb kolmest faasist- Ettevalmistav faas- parimad tingimused tehnilise elemendi sooritamiseks, mängija liigub palli tabamise kohta ja võtab lähteasendi selle sooritamiseks. Põhi e tööfaas- tegevus on suunatud konkreetse ülesande lahendamisele, palli käsitlemisele. Lõpetav faas- lõppeb
Kas tempomängija on (kaitsemängija või ründaja)? Ja mis liinis ta asetseb ning mis on tema ülesanded? Tempomängija on ründaja, kes asetseb eesliinis, tsoonis 3 (tagaliinis tsoonis 5 või 6). Tema ülesandeks on rünnata palli. Kes on libero, mis on tema ülesanded ja kus liinis ta mängib? Libero on tagaliinis olev mängija, kes mängib tsoonides 5, ja 6 (oleneb kuidas võistkond on kokkuleppinud), tema ülesandeks on pallide kaitsesmängimine. Ei tohi sooritada ründelööki, pallingut ega sulustada või osaleda sulustamise katsel. Võib teha piiramatult vahetusi. Kas libero võib olla kapten? Ei tohi. Kust kohast võib libero platsile tulla? Selleks ette nähtud vahetusalas. Kui libero asetseb tagaliinis ja söödab ülaltsööduga eesliinis olevale ründajale, kas ründaja tohib rünnata seda palli? Tohib küll Kui libero asetseb eesliinis ja söödab ülaltsööduga eesliinis olevale ründajale, kas ründaja võib rünnata palli?
Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten.Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. Annemai Harak 18.08.2013
jõudnud loetakse kaotanuks(loobumisvõit). 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg ehk aeg mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata on 24 sekundit ning kui selle ajal viset ei toimu loovutatakse pall vastasvõistkonnale. 8 sekundi reegel. Saades oma väljakupoolel palli peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele 8 sekundiga. 5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul, aega hakatakse palli kätte saamise hetkest lugema ja sama on ka audist mängu panekuga ning mängija ei tohi palli seistes enda käes üle 5 sekundi hoida. 3 sekundi reegel. Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas(kui mängija kolmesekundialast lahkumist takistatakse kuidagi, siis ei arvestada seda, kui reeglite rikkumist). Mänguaeg Mängu nromaalaeg koosneb neljast 10-minutilisest veerandajast
Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Rahvusvahelised reeglid ei luba mängida juhul kui temperatuur on alla + 10 kraadi. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab sooritama võistkond vähemalt 25 punkti nii, et vahe vastastega on vähemalt kaks punkti. Kui nelja geimi järel on seis viigis, tehakse ka viies geim, mille jooksul selgub võitja. Kui kolm esimest geimi on võitnud üks võistkond, siis neljandat geimi ei toimu. Mängu võitmiseks on vaja võita kolm mängu kolmest, neljast või viiest. 3
minutini. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Rahvusvahelised reeglid ei luba mängida juhul kui temperatuur on alla + 10 kraadi. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab sooritama võistkond vähemalt 25 punkti nii, et vahe vastastega on vähemalt kaks punkti. Kui nelja geimi järel on seis viigis, tehakse ka viies geim, mille jooksul selgub võitja. Kui kolm esimest geimi on võitnud üks võistkond, siis neljandat geimi ei toimu. Mängu võitmiseks on vaja võita kolm mängu kolmest, neljast või viiest. Kasutatud kirjandus Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall Eesti Olümpiakomitee netilehekülg: http://www.eok.ee/content/v%C3%B5rkpall
VÕRKPALL Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Reeglid 4. Väljak / pall 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Al
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball = 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall vastaspoole väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises)
Võrkpall 1 VISKEMÄNG Võiskonnas on 3 mängijat, võistleb 2 võiskonda. Ülesanne : visata ülevalt kahe käega võiskonna liikmete vahel 10 viset ( söötu) järjest. Kui see õnnestub , saab võiskond 1 punkti Märkus: Samale mängijale tagasi visata ei tohi Pall maha kukkuda ei tohi ( põrkeviset ei ole) Palliga liikuda ei tohi Vigade puhul algab lugemine algusest. Vastasvõiskonna ülesanne on hankida pall enda valdusesse ja lugemine algab algusest. Mängida võib 3-5 punktini. Koormus on suur. 2 PALLI VEDAMISE MÄNG Võiskonnas on 2 mängijat. Väljaku suurus 9x3 ( valikuvõimalus), väravad torbikud. Mängu sisu- paarilised veavad sõrmedega palli ja suunavad vastase väravasse. Mängitakse punkdide peale. 3 VÕISTLUS PAARIS Paarilised seisavad seinast 2-3 m kaugusel ja viskavad palli kordamööda vastu seina erineva nurga alt . Ülesanne : vastase poolt visatud pall kinni püüda; Visata erinevalt, teha püüdmine raskemaks. NB rõhutada stardiasendit! 4 VÕISTLUS PA
võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks 1919
Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-
Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika.Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar.Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja.Mänguväljak peab olema mistahes takistustest vaba, tasane, kõva kattega täisnurkala (Joonis 1). Mänguväljakute mõõtmed peavad piirjoonte siseservadest mõõdetuna olema: pikkus kakskümmend kaheksa (28) m ja laius viisteist (15) m. Kõik jooned peavad olema 5 cm
VÕRKPALL 1.Mitu võistlejat on saalivõrkpallis ühel võistkonnal väljakul? Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 2.Mitme punktini mängitakse võrkpallis geimid (mis on lisatingimus)? Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti? Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. 4.Millal vahetab võistkond väljakul kohti? Võistkond vahetab kohti siis ,kui vastas meeskond on saanud endale punkti 5.Kuidas liiguvad mängijad väljaku
Palli mängitakse seni, kunisee puudutab maad, lendab auti või vastased eksivad reeglite vastu. Blokkimisel võib vastase poole l olevat palli puudutada vaid siis, kui see ei sega edasi mängimist. Võstluse võitja selgub kolme, nelja või isegi viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja loeb ka kahe pukti vahe. Näiteks : tulemus on 24:24 siis jätkatakse mängu 27 : 25. Kui geimide seis on viigis 2 : 2, mängitakse ka viies geim. Viimases geimis mängitakse vaid 15 punktini ja edestama üksteist peab vähemalt 2 punktiga. Kuni seda ei juhtu, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. Võistkond võib võistlusele registreerida koos 12 mängijaga ühe kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ehk kaitseliinil. Ta ei või sooritada ründelööke, ega servida, sulustada. Libero riietus peab erinema ülejäänud mängijatest.
seda teistele. Näiteks õpetajatele, treeneritele ning päeva- ja mängujuhtidele. 3 3 1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade Rahvastepall on pallimäng, mida põhikoolis väga palju mängitakse. Ta on suhteliselt lihtne ja õpilased saavad selle selgeks juba mõne tunniga. Teised pallimängud nagu korvpall, käsipall, võrkpall ja jalgpall nõuavad pikemat õppimist enne kui laps suudab nendel aladel võistelda. Rahvastepallis saab aga võistlema hakata üsna kiiresti. Rahvastepall sobib väga hästi viskamise-püüdmise harjutamiseks. See mäng on kindlasti üks laste lemmikmänge. Rahvastepalli mängitakse tavaliselt võrkpalliga, aga võib mängida ka kõikide teiste sobivate kummi- või nahkpallidega (Liik, 2006, lk 95). Sport tugevdab tervist, arendab kehalisi võimeid, aitab luua kontakte ja parandab suhteid
Tallinna Tehnikagümnaasium VÕRKPALL Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Võrkpall............................................................................................................................................3 2. Ajalugu.............................................................................................................................................4 3. Põhilised reeglid 3.1 Mänguala........................................................................................................................................5 3.2 Võistkond...................
Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga
annaabi.ee 
