Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade...........................................................................
Selle abil saame vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus paiknevaid andmeid: pilte, tekste ja muud informatsiooni. Selle kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Esimene veebilehitseja lõi 1990. Aastal Tim Berners-Lee ja see kandis nime WorldWideWeb. (vaata lisaks tabel 2) Veebilehitsejaid on mitmesuguseid ja nende tööpõhimõtted on samuti erinevad. Enimlevinud veebibrauserid: · Internet Explorer · Google Chrome · Mozilla Firefox · Safari · Opera Tabel 2. Brauserite andmed (praeguste versioonide juures ainult stabiilsed versioonid) Brauser Esmane väljalase Praegune versioon Operatsioonisüsteem Internet Explorer 16.08.1995 10.0 Microsoft Windows Microsoft Windows
SISSEJUHATUS Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada, faile Google'i serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docsi keskkonda. Sellisel moel on kasutajal virtuaalne kontor, millele pääseb ligi igast Interneti-ühendusega arvutist, milles on Google Docsi toega veebibrauser (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari, Google Chrome). 3 Google Docs 1. GOOGLE DOCS'IST ÜLDISELT Google Docs on veebipõhine kontoritarkvara, mis sisaldab esitlusprogrammi, tekstiredaktorit, tabelarvutust ja ankeetide koostamise vahendit. Tehtud tööd on võimalik avaldada veebis ja jagada teiste kasutajatega
turvalisusega seotud probleemide kerkimise ja lahendamise. 1987. aastal oli Internetti ühendatud arvutite arv üle 10000. 1989. aastaks oli see arv 100000. ”Ülemaailmse ämblikuvõrgu” loomine 1990. aasta novembris lõi Tim Berners-Li Euroopa Tuumauuringute Keskusest CERN esimese WWW-serveri prototüübi. Kuid 1992. aastani ”ülemaailmne ämblikuvõrk” aktiivse süsteemina ei tegutsenud. 1990. aastal loodi NeXT platvormil (APPLE) esimene brauser. Selle loojaks oli Tim Berners-Li, World Wide Web’i isa. Esimene esitlus toimus CERNis 1991.aastal. Brauseri nimeks oli lihtsalt WorldWideWeb. Hiljem oli brauser kodeeritud ümber C-keelde ja sai nimeks libwww. 1992. aasta on tuntud sellepoolest, et Internetti ühendatud arvutite arv ületas miljoni. Kuid kõige tõsisemaks, mõnede arvates Võrgu eksisteerimise seisukohalt kriitiliseks, arengu etapiks peetakse
Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada (vt. joonis 1), faile Google serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docs keskkonda. Sellisel moel omab kasutaja "virtuaalset kontorit", millele pääseb ligi igast Internetiühendusega arvutist, tingimusel, et selles on mõni Google Docs toetatud veebibrauseritest (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari vm.). (Sealsamas) Joonis 1. Ülevaade dokumentidest, mida on võimalik Google Docsis luua (Google Docs Home 2009). Dokumente, arvutustabeleid ja esitlusi saab importida oma arvutist, internetist, e-maili teel vms (vt. joonis 2). Avatud dokumendid salvestatakse automaatselt, et vältida 4 andmete kadumist. Dokumendid kodeeritakse ja arhiveeritakse organisatsioonilistel eesmärkidel
altavista.com http://www.lycos.com http://infoseek.go.com http://www.hotbot.com http://www.ftpsearch.com http://www.deja.com Brauser ehk veebilehitseja ehk võrgusirvik on arvutiprogramm, mille abil saab vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus või programmiga samas arvutis paiknevaid tekste, pilte ja teiste failide sisu, mis on enamasti paigutatud veebilehtedele. Brauseri kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Brauserid on näiteks: Dillo(UNIX/Linux), Galeon(UNIX/Linux), Google Chrome, Internet Explorer, Konqueror, Lynx, Mozilla Firefox, QtWeb, Safari(MAC OS X), WorldWideWeb (kõige esimenebrauser). Domeen on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus (Internetis). IP aadress võiks välja näha näiteks selline: 196.22.221.46. Domeeni kasutamise teeb võimalikuks DNS server ehk nimeserver (Domain Name Server), mis tõlgib domeeninime IP aadressiks. Domeenide all mõeldakse üldjuhul teise
avaleht - Home page –HTML dokument, millest algab veebisait, veebisaidi esimene leht. Sünonüümid: pealeht, koduleht, esileht. Apache veebiserver - veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna võib ka kasutada viitamiseks serverile, kus nimetatud tarkvara töötab. Browser - Veebilehitseja - programm, mis võimaldab lugeda HTML dokumente ja veebis navigeerida (liikuda). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli.
Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Hooldustöö arve on süsteemi salvestatud. Põhistsenaarium: Töötaja valib menüüst “Arved”, sisestab arve numbri ning vajutab otsingu nupule. Avab arve ning vajutab kustutamise nupule. Järeltingimused: Olemasolev hooldustöö arve on süsteemist kustutatud ja töötajale kuvatakse tühi leht. 2.2 Mittefunktsionaalsed nõuded süsteemile Kasutusjuhu ID: MF1 Kasutusjuht: Erply programm on kasutatav veebilehitsejates Chrome 53.0.2785.143, Mozilla Firefox 49.0.1 ja Safari 10.0 Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Töötaja arvutisse on installeeritud Chrome, Mozilla Firefox ja Safari veebilehitseja. Põhistsenaarium: Töötaja saab avada kassasüsteemi erinevates veebilehitsejates. Järeltingimused: Chrome, Mozilla Firefox ja Safari veebilehitsejates kuvatakse süsteemi ühtemoodi ja seda saab kasutada. Kasutusjuhu ID: MF2 Kasutusjuht: 10 töötaja samaaegne süsteemi kasutamine Tegutseja: Töötaja
ka faili tüüp (.pdf, .doc, .ppt). [3] Oma otsingu vastuste kitsendamiseks saab guugeldades lisada ka erinevaid sümboleid ja sõnu, mida Google keskkonnas kutsutakse Search operators [4]. Lisaks on Google otsingumootoril mitmeid huvitavaid ja üllatavaid võimalusi. Näiteks Taimeri kasutamine [2]. Kuna töö peamiseks teemaks on Google searchi kasutamine, siis kõikide katsete läbiviimiseks kasutati interneti brauserit Google Chrome. Kõik erinevad Google searchi funktsioonid ja nipid on läbi testitud kasutades Google Chrome'i. Teistes interneti brauserites ei pruugi kõik järgnevad nipid ja trikid kahjuks toimida. 4 1.1 Search operators Et otsida täpset tsitaati või sõnade kooslust, siis tasub see lisada jutumärkidesse. Näiteks ,,See viis haaras mind". Lisades sidekriipsu sõna ette, ei otsi Google seda sõna sisaldavaid artikleid ja lehekülgi.
Lisa 1. Kui vana sa oled? 2. Kes sa oled? a) poiss b) tüdruk 3.Kui kaua sa keskmiselt päevas internetis oled? a) vähem kui 1 tund b) 1-2 tundi c) 2-3 tundi d) 3 või rohkem 4. Mida sa internetis põhiliselt teed? a) koolitööd (e-kool, õppematerjali otsimine jne.) b) mängin arvutimänge c) suhtlen sõpradega d midagi muud, täpsusta mida 5. Millist veebilehitsejat sa enamasti kasutad? a) Internet Explorer b) Google Chrome c) Mozilla Firefox d) Opera e) midagi muud, täpsusta mida 6. Millist otsingumootorit sa enamasti kasutad? a) Google b) Neti c) Bing e) midagi muud, täpsusta mida 16 7. Kas sa kasutad nutitelefoni internetis surfamiseks? a) jah b) ei 8. Kas sul on kasutajakonto mõnes sotsiaalvõrgustikus (Rate.ee, Facebook jne)? a) jah b) ei 9. Loetle mõni internetiga kaasnev probleem. 10. Kas sul on olnud kokkupuuteid taoliste probleemidega? a) jah
Internetist midagi alla laadima. Google omab tuhandeid servereid ja väga palju andmekeskusi (Data Center). 2010. a. seisuga on neid andmekeskusi USA's 19 tk, Euroopas 12 tk, Aasias 3 tk, Venemaal 1 ja Lõuna-Ameerikas 1—nende andmekeskuste arv suureneb pidevalt. Nende serverite, andmekeskuste ja lisaks veel ka muude spetsiifiliste instrumentide abiga luuaksegi see "Google pilv" (või "pilved") - Sinu brauser kuvab ainult "pilvest" saadud lõpptulemuse. Mõned pildid ühest andmekeskusest (Lenoir andmekeskus, North Carolina), kuni siiamaani hoiti neid andmekeskusi suures saladuses ja pilte neist oli võimatu hankida: pilt, pilt, pilt, pilt, pilt, pilt, pilt ning lõpuks ka üks üsna huvitav pilt. Seega on nn "avalik pilv" nimi, mis on antud serverite ja teenuste kollektsioonile, mida juhitakse andmekeskuste kaudu, mis ei
Lisa 1. Kui vana sa oled? 2. Kes sa oled? a) poiss b) tüdruk 3.Kui kaua sa keskmiselt päevas internetis oled? a) vähem kui 1 tund b) 1-2 tundi c) 2-3 tundi d) 3 või rohkem 4. Mida sa internetis põhiliselt teed? a) koolitööd (e-kool, õppematerjali otsimine jne.) b) mängin arvutimänge c) suhtlen sõpradega d midagi muud, täpsusta mida 5. Millist veebilehitsejat sa enamasti kasutad? a) Internet Explorer b) Google Chrome c) Mozilla Firefox d) Opera e) midagi muud, täpsusta mida 6. Millist otsingumootorit sa enamasti kasutad? a) Google b) Neti c) Bing e) midagi muud, täpsusta mida 7. Kas sa kasutad nutitelefoni internetis surfamiseks? a) jah b) ei 8. Kas sul on kasutajakonto mõnes sotsiaalvõrgustikus (Rate.ee, Facebook jne)? a) jah b) ei 9. Loetle mõni internetiga kaasnev probleem. 10. Kas sul on olnud kokkupuuteid taoliste probleemidega? a) jah b) Ei
Kuna ma kohandatud seadetes midagi ei muutnud, võib öelda, et valisin sisuliselt kiirseadistuse. Siis tuli võimalus naabrite wifiga ühenduda. Kuna ma parooli ei tea, lasin selle võimaluse mööda. Järgmises aknas meelitati kasutajat looma Microsofti kontot. Selleks tuli sisestada oma meiliaadress ja parool. Lubati pühalikult rämpsposti mitte saata. Sisselogimiseks oleks kõlvanud ka MSN-i kasutajakonto. Kontoomanikud saaksid siis kõvasti rakendusi alla laadida ja muid soodustusi. Tegelikult hakkab Microsoft saatma tüütuid meile, millest mul isiklikult kunagi midagi kasu pole olnud. Ja MSN-i meiliaadressi ma enam eriti ei pruugi ning parool on ka suhteliselt pikk ja keeruline. Sellepärast otsustasin sellest osast mööda hiilida ja vajutasin Next. Esmapilgul tundus, et minu plaan on läbi kukkunud, sest aken ilmus tagasi ja lausa nõudis punaselt konto loomist.
kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord päevas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas Veebibrauser (MS Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opre, Google Chrome, Safari, jm) sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas
Installeerimisprotsess kestis küll ligi pool tundi (fail röövib üle 30 megabaidi mälu), kuid Touch Flo hakkas siiski tööle, asendades WMi koduekraani (mis on Xperial lihtsalt üks paneel). Muidugi ei anna selle 100%se toimivuse kohta Xperias keegi garantiid, aga võimalus on olemas. Nutitelefoniga peab kindlasti saama mõnusalt netti sirvida ja siinkohal aitab WMi hädast välja Opera uskumatu, et Microsoft ei suuda enda mobiilse IEga ses osas mitte mingit konkurentsi pakkuda. Opera brauser on väga sarnane iPhone'i Safariga (õigemini vastupidi, sest Opera oli olemas juba enne ,,minisafarit"), kuid funktsionaalsuselt asub Opera klassi võrra kõrgemal. Topelt-puudutus suumib sisse-välja, lehti saab salvestada, teksti kopeerida- otsida ühesõnaga kõik vajalik on väga ilusas ja kasutatavas vormis olemas. Aga millegipärast käitub Opera Xperias oluliselt paremini kui Omnias. Samsungi puhul on kogu
..........................................67 Taastamine kasutades iTunes’i ja iCloud’i.......................................................................68 PAKUTAVATE TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................69 3 LINUX PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED Linuxi paigaldamiseks on põhiliselt 4 võimalust: 1) Riskivaba paigaldus, ehk „live-CD“ kasutamine. Selleks tuleks alla laadida vastava distributsiooni .iso fail, kõrvetada see CD või DVD-le või USB-le, et sellest bootida. Selle mooduse heaks küljeks on, et juba installida operatsioonisüsteemi failid on väga väikese riski all, sest Linux laetakse üles CD/DVD pealt, jättes kõvakettal oleva operatsioonisüsteemi puutumata. Selleks peab arvuti BIOS toetama draivilt bootimist. Samuti tuleb BIOS menüüst muuta bootimis järjekorda, et boot toimuks draivilt. Selle
Oskab võrguga suhelda.Kui maailmameistrit(Gasparovit). salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki practical stored-program computer, at Näit: termomeeter, vinüülplaat, 1998 - Mozilla, pentium2 XEON prose,iMac(jobs),Red foto.Digitaalsüsteem-(pidevad) andmed neid asju ise teha oskama! Opsüs om: 1. Cambridge University. Funktsionaalsus (Protsesside haldamine, Mälu Hat(linux5.2)
Näiteks on viirusetõrjetarkvara, muu kaasasolev tarkvara, op.süsteem ja kontoritarkvarad. Viirusetõrjetarkvarana kasutan ma Kaspersky Internet Security tarkvara, sest seda on hea lihtne kasutada ja see on turvaline. Muidu oli arvuti tarkvaraga kaasas Symantec Norton Internet Security 2009 millel oli 60päevane proovi versioon, aga selle ma vahetasin kiiresti välja. Muu tarkvara on Microsoft Internet Explorer, aga selle asemel ma kasutan Mozilla Firefoxi, sest see on lihtsam ja kiirem minu arvates. Tarkvarade hulgas on veel Windows Live Messenger, Adobe Flash Player, HP MediaSmart Suite, HP Total Care Setup, HP Total Care Advisor, HP ProtectSmart jne. Windows Live Messengeri kasutan ma sõpradega suhtlemiseks. Ja teised kaasasolevad tarkvarad on küll minu arvutis olemas aga ma ei näe neil eriti mõtet, sest ma neid ei kasuta. Mina kasutan muusika kuulamiseks Winampi ja filmide vaatamiseks BS.Playerit. Op
Kirjand küberkaitse Tänapäeval on palju inimesi kes kasutavad internetti ja arvutit. Ka mina kasutan arvutit kui ka internetti, see on täiesti normaalne. Järgnevates lõikudes ma seletan kuidas ma kasutan arvutit, varundan enda andmeid ning käin internetis. Enamasti interneti kasutamisel, ma kasutan kas Chrome browserit või Tor browserit, Chrome’i turvalistematel veebilehtedel käimiseks(Facebook, Gmail, Youtube) ning ka Tor browserit internetis üleüldiselt käimiseks, kuna see on turvaline browser nii kahtlastel lehtedel käimiseks, raske jälgida ning kaitseb minu privaatsust, seetõttu arvan et mind pole nii kergesti võimalik internetis jälgida. Sellest kursusest olen õppinud jälgima, et lehel oleks kindlasti `https’ URL-i sees
(numbers) Character (text) Audio (sound) vabadus, sekundaarne tasuta arvutus. Instructions (programs).Before the computer can kättesaadavus;ausus: ausam on kasutada 1998 - Mozilla, pentium2 XEON prose,iMac(jobs),Red use any type of information, it must be stored in vabavara kui piraatkopeerida;teadmiste vabadus: Hat(linux5.2). the computer's memory. Analoog vs diskreet - teadmised, tarkvara tahab olla vaba, on loomu 1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif
Tartu Ülikool Läänemere regioon Kas nn “vana hea Rootsi aeg” oli ikkagi nii hea? Essee Emily Lindsalu Juhendaja: Andres Kasekamp Tartu 2014 Essee teemat valides lähtusin sellest, millise ette antud küsimuse kohta ma ise kõige rohkem teada sooviksin saada ja materjale otsida ning mille kohta on mul kujunenud ka oma varasem arvamus. Seetõttu valisin teemaks „vana hea“ Rootsi aja. Seda teemat on palju käsitletud juba gümnaasiumiastmes, kuid oma mõtteid pole ma saanud selle kohta kirja panna. Enda essees tahan ma vastust leida küsimusele - kuidas Rootsi aeg üldse alguse sai ja kas vana hea Rootsi aeg on tõesti nii palju parem kui eelnenud Saksa aeg ja hiljem järgnenud Vene aeg? Kas Rootsi aeg oli kõigile võrdselt hea? Milline oli Rootsi aeg talupoegade ja aadlike jaoks? Kuidas mõjus
Windows 7 Professionali ning Windows 7 Ultimate versioonides on võimalik Windows XP mode. Paljud programmid kasutavad mittedokumenteeritud viise Windowsiga suhtlemiseks või üldse viise, mis on lubamatud. Kerge on õelda, et olge paid, kirjutage oma programmid ringi, nii et see vastaks dokumentatsioonile, kuid kahjuks on paljud firmad kas pillid kotti pannud või küsivad uuenduse eest palju raha. XP mode võimaldab neid programme probleemidetta jooksutada. Alla saab seda laadida siit. Süsteemi administraatorid peaksid rõõmustama mugavamale Group Policy muutmise võimalustele ning PowerShell skriptimise toele. Lisaks pakuvad huvi ärikasutajatele DirectAccess, BranchCache, Federated Search, BitLocker ja BitLocker To Go ning AppLocker. Tasuks teada ka tasuta viirusetõrjest natukene. Kuigi Microsoft Security Essentials pole veel eestikeelsena saadaval on see saadaval inglise keeles. MSE pakub sulle korralikku
Veebidisainerid võivad arutleda, et kumb on parem või eelistatum kas Adaptive design või Responsive. Põhimõte ja eesmärk on praktiliselt sama – teha veebileht iga ekraanisuuruse seadmega kohanevaks. Ainult, et kasutatakse natuke teist metoodikat. Kui responsive web design’i puhul luuakse kood, mis on iga seadmega sobiv, siis adaptive’i puhul luuakse iga ekraanisuuruse jaoks sobiv veebileht. See tähendab, et kui kasutaja läheb kodulehel nutiseadmest, siis brauser automaatselt tuvastab ära ekraani suuruse ja avab sobiva suurusega veebilehe ehk tulemus on sama, mis responsive’i puhul. Miinusteks võib pidadada adaptive’i puhul just seda, et tuleb luua mitu veebilehte, et need oleksid sobivad suuruses, mis omakorda nõuab rohkem tööd. Adaptive design’i jaoks kasutatakse 6 erinevat laiust: 320, 480, 760, 960, 1200, 1600 (px). Plussideks on kindlasti see, et on võimalik rohkem kontrolli saada kodulehe üle (sisu ja disain), mida
internetile -Kerge kasutada -Pidevalt arenev -Kasutaja ei pea teenuse eest maksma -Inimesed ei pea tegema kasutajat, et vaadata videosid -Korraldatakse erinevaid üritusi, mis tõstab veelgi selle populaarsust Opportunities: Threats: -Arvutid levivad aina rohkem -Terve youtube server võib kokku joosta. -Aina rohkemad tehnikaesemed toetavad -Võidakse üles laadida andmekaitseseadusega youtube't (nt iphoned) kaitstud filme ja sarju, mis tähendab et youtube -Kasutajaid tekib pidevalt juurde võidakse kohtusse kaevata. -tehnikaareng põhjustab seda, et inimesed filmivad rohkem ja kui on rohkem videosi, siis tahetakse ka rohkem jagada neid. -Inimesed usaldavad Lühitutvustus: YouTube loodi kolme endise PayPal-i töötaja poolt, kelleks olid Chad Hurley, Steve Chen ja Jawed Karim. YouTube idee tuli C
,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi läheks. Filmi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
Eluloo tutvustus Kristiina Kass on Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta on sündinud 14.05.1970 Tartus, kus ta elas oma elust ainult 4 aastat ning ta elab hetkel Soomes. Pärast Tartut elas ta Kadriorus. Ta kodu oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, kuid ta ei saanud sinna sisse.
käivituskeskkonna. Virtuaalmasin võib olla kas reaalselt simuleeritav arvuti (VMware) või spetsiaalne programmikeskkond, näiteks Java Virtual Machine, milles töötavad Java programmid. 4 2. Kasutusjuhendi kasutamiseks vajaminev Mida läheb vaja, et kasutusjuhendit saaks edukalt kasutada: 1. Arvutit (vaadake arvuti nõudeid SIIT) 2. VMware Workstation 9 (tasuline programm) 3. Ubuntu 12.04 LTS (tasuta, on võimalik alla laadida aadressilt http://www.ubuntu.com/download/desktop). 5 3. Nõuded arvutile 3.1. Protsessor (CPU): 64-bit x86 Intel Core Solo protsessor või samaväärne AMD Athlon 64 FX kahetuumaline protsessor või samaväärne 1,3GHz või kiirem tuuma kiirus. 3.2. Operatiivmälu (RAM): miinimum 2GB; soovitatav 4GB. 3.3. Graafikaprotsessor (GPU): NVIDIA GeForce 8800GT või uuem või ATI Radeon HD 2600 või uuem. 3.4
otse esitluses. Videoklippidele saab lisada mitmesuguseid huvitavaid effekte. OneNote2010 programm on mõeldud märkmete tegemiseks. Ühe hiireklõpsuga saab lingitud märkmete funktsiooni abil veebilehed jms märkmikku salvestada. Excel 2010 programmi abil saab tabelitele ja andmetele lisada värvilisi diegramme ja graafikuid. Seda programmi on tavakasutajal lihtne kasutada. Windows Live SkyDrive'i abil saab vastloodud dokumendid mugavalt internetti üles laadida ning edaspidi pääseb neile juurde enamike veebibrauserite kaudu 1.2 MS Office Kodu ja äri 2010 Sellel paketil on rohkem rakendusi ja tööriistu kui eelpool kirjeldatud ,,Kodu ja kool" paketil, (Word, Excel, PowerPoint, OneNote ja Outlook). Lisaks kodukasutajatele on see mõeldud ka kontoritööks. 4 Et ka näiteks reisil olles tööasjadega kursis olla, on Outlook 2010-le lisatud võimsad e-posti,
...................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................................9 Kasutatud allikad................................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Koostasin referaadi teemal Youtube.Youtube on veebisait, kuhu kasutajad saavad videosid üles laadida, jagada ja vaadata.Youtube'i asutasid kolm endist Paypali töötajat Steve Chen, Chad Hurley ja Jawed Karim 2005. aasta veebruaris. Tööle hakkas veebisait 14. veebruaril.2006. aasta novembrist on Youtube'i omanik Google Inc, mis ostis Youtube LLC 1,65 miljardi USA dollari eest, sestsaadik on Youtube Google'i tütarfirma.Valik oli lihtne,kuna youtube on kõige kuulsam ja enimkasutatav lehekülg,kust saab vaadata ja jagada erinevaid videosi.2010
...............................................................................5 2.2 Micros-Fidelio...................................................................................................................7 2.2.1 Fidelio Front Office....................................................................................................7 2.2.3 Trako..........................................................................................................................8 2.3 Opera.................................................................................................................................9 2.4 Pacta Kliendihaldus.........................................................................................................11 2.5 Kliendihaldussüsteemide sarnasused..............................................................................13 2.6 Kliendihaldussüsteemide erinevused.......................................................................
Iseseisev töö Edgar Henry Schein Oma Nimi XX-1 Denison, Daniel R. ,,What is the differnece between organizational culture and organizational climate? A native's point of view kn a decade of paradigm wars"1996. Academy of Management Review, vol. 21, no. 3, 619-654. Autori(te) taust (5p) a) Sünniaasta (või eluaastad) Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal sveitsis. Ta elab ja õppis USA-s. b) Hariduslik taust Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chicago. c) Selle autori teised (olulisemad) tööd ning kas need eelnesid või järgnesid praegu loetavale tekstile. · Brainwashing and Totalitarianization in Modern Society (1959) · Coercive Persuasion: A socio-psychological analysis of the "brainwashing" of American civilian prisoners by the Chinese Communists (1961) W. W. Norton
jne. Nagu ka öeldud, saab osadel juhtudel (suurte failide salvestamiseks) kasutada selle jaoks spetsiaalselt välja töötatud BlobStore teenust, kuid ka sellel on omad piirangud. Neljandaks server ise - Google App Engine ei võimalda serverile harjumuspärast ligipääsu mõne failiedastusprotokolli abil nagu näiteks FTP. Failide laadimine on ainult ühesuunaline - faile saab laadida ainult üles. Kui staatilisi faile saab veebi kaudu tava-korras siiski ka alla laadida, siis programmifaile serverist enam tagasi alla laadida ei saa - kui aplikatsiooni lähtefaile enam kohalikus arvutis alles pole, siis neid kuskilt ka enam taastada ei saa. Sellisel juhul aga pole võimalik ka serveris enam muudatusi teha, kuna korraga uuendatakse ära terve aplikatsioon, mitte ei saa toimetada ainult ühe faili kallal. Taolise probleemi vältimiseks tasub kindlasti kaaluda täiendavalt mõne versioonihalduskeskkonna kasutamist, näiteks SVN vms, kuhu lähtefailid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
