Võrdlus Google Chrome ’i ,
Mozilla Firefox ’i
ja Opera vahel
Ma
nüüd ei teagi , et kuidas neid võrrelda, aga eks ma proovin :) ,
Kui me vaataksime brausereid keelte järgi, siis oleks parim brauser Mozilla, sest seda on võimalik 86s keeles kasutada. Aga tegelikult
pole halvad ka Google Chrome ja Opera, kus kummagil on 50 keelt.
Chrome on neist brauseritest minu arvates sellepärast natukene
parem, et seal ei pea kasutama “küpsiseid“ nagu on Mozillal.
Chrome pakub variante , et kas käivitada seekord soovitud lehekülg
või laadida alla sobiv vidin. Opera plusse ja miinuseid ma ei
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kerstii96
Õppematerjali autor
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade...........................................................................
3% 179.0% Okeaania Maailmas 6,845,609,96 1,966,514,816 28.7% 444.8% kokku 0 Põhjus, miks Põhja-Ameerika tabeli tipus on tuleb ilmselt, selle maaosa majanduslikust olukorrast ja infrastruktuurist. Võrreldes Põhja-Ameerikat Aasiaga, mis tõesti kaldub vägagi äärmusest äärmusesse, võib välja tuua selged erinevused nende kahe maaosa vahel. Interneti etapiline areng Internet hakkas välja kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust, mille nimi oli ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network, eesti k. Arenenud Teaduslike Projektide Agentuuri Võrk) ning see töötati välja kui eksperimentaalne laivõrk (WAN), mis suudaks üle elada tuumasõja. ARPANET ühendas omavahel USA ülikoolide arvutuskeskusi ning 1971. aastaks oli sellesse ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit ehk hosti. 1983
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut IKT haldamise ja administreerimise eriala Raido Rinaldi IT-1-Q-E-vil Google Docs Õppematerjal Juhendaja: Kalev Avi, MSc Viljandi 2010 SISUKORD Google Docs SISSEJUHATUS Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada, faile Google'i serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docsi keskkonda. Sellisel moel on kasutajal virtuaalne kontor, millele pääseb ligi igast Interneti-ühendusega arvutist, milles on Google Docsi toega veebibrauser (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari, Google Chrome).
WWW-serverit. Just Mosaic’i ilmusid sellised nüüd juba harjumuspärased asjad, nagu heli ja video, järjehoidjad ja hiljuti külastatud lehekülgede loetelu. Lisaks sai Mosaic’ist esimene mitmel platvormil töötav brauser: mõned kuud peale esimese Unix-versiooni ilmumist, ilmus Macintoshi ja hiljem ka Windowsi variant. NCSA Mosaic’ist algab peaaegu kõikide brauserite ajalugu. 1994. aastal firma Netscape, mille lõi NCSAst lahkunud Marc Andreessen, paiskas turule esimese Mozilla brauseri versiooni, tuntud samuti kui Netscape Navigator 1.0. NCSA Mosaic’i põhineb ka Internet Explorer, tänaseks kõige massilisemalt kasutatav veebibrauser. Sellest, et IE on loodud Mosaic koodi põhjal, teatatakse siiani programmi infoaknas. Ainukese erandina, va Lynx-liiki tekstibrauserid, esineb Opera. Täpsemalt öeldes, on see brauser Netscape’i vanune, selle töötasid välja 1994. aastal telekommunikatsiooni ettevõtte Telenor töötajad. 1996
......................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10 LISAD............................................................................................................................. 11 Lisa 1 Üldine informatsioon............................................................................................11 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on valitud Google Docs. Antud teema osutus valituks kuna Google Docs tekitas huvi ja soovi teemat lähemalt uurida. Google Docs on aktuaalne infotehnoloogiaga kursisolevatele inimestele, tänu soodsatele tingimustele ja mitmekesisele kasutusele. Mina ei ole infotehnoloogiaga väga hästi kursis ning minule oli termin Google Docs suhteliselt võõras. Töö põhieesmärk on tutvuda lähemalt Google Docsi omaduste ja rakendamise võimalustega ning anda sellest lugejale võimalikult head tagasisidet.
altavista.com http://www.lycos.com http://infoseek.go.com http://www.hotbot.com http://www.ftpsearch.com http://www.deja.com Brauser ehk veebilehitseja ehk võrgusirvik on arvutiprogramm, mille abil saab vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus või programmiga samas arvutis paiknevaid tekste, pilte ja teiste failide sisu, mis on enamasti paigutatud veebilehtedele. Brauseri kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Brauserid on näiteks: Dillo(UNIX/Linux), Galeon(UNIX/Linux), Google Chrome, Internet Explorer, Konqueror, Lynx, Mozilla Firefox, QtWeb, Safari(MAC OS X), WorldWideWeb (kõige esimenebrauser). Domeen on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus (Internetis). IP aadress võiks välja näha näiteks selline: 196.22.221.46. Domeeni kasutamise teeb võimalikuks DNS server ehk nimeserver (Domain Name Server), mis tõlgib domeeninime IP aadressiks. Domeenide all mõeldakse üldjuhul teise
avaleht - Home page –HTML dokument, millest algab veebisait, veebisaidi esimene leht. Sünonüümid: pealeht, koduleht, esileht. Apache veebiserver - veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna võib ka kasutada viitamiseks serverile, kus nimetatud tarkvara töötab. Browser - Veebilehitseja - programm, mis võimaldab lugeda HTML dokumente ja veebis navigeerida (liikuda). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli.
Seega ei erine enam hinnad poes müügihinnast tšekil. Süsteemis on kassapidajatel õigused üksnes müügitoimingutele. Müügitühistused toimuvad poe juhataja õigustega. Kindlaks määratud allahindlusprotsendid ei lase müüa tooteid odavamalt kui lubatud. Lisaks saab teenindaja vaadata oma kassa sissetulekut ja kaardimakseid päeva lõpuks. Süsteem on ettevõttes väga oluline, kuna võimaldab kiiresti toimetada informatsiooni raamatupidaja, müügikonsultandi ja tehniku vahel. Organisatsioonil on oluline süsteemi toimine ja selle töökindlus. Samuti andmete korrektsus ning nende turvalisus, mis tähendab, et andmeid ei tohiks näha teised isikud ning need ei tohi mingil juhul kaduma minna. Süsteem peab olema lihtne ja arusaadav, et uus kasutaja õpiks selle kasutamise kiiresti selgeks. Samuti peab saama süsteemi kasutada enamlevinud internetibrauserites. Organisatsioonis on tähtsateks huvipoolteks juhatus, kuna tegemist on olulise süsteemiga ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid