teadmisi." Äärmiselt vajalik on Rooma ja Kreeka ajaloo õppimine. ,,Aga kurjad keeled kõnelevad, et Ateenas olnud tema hiilgeajal iga ,,haritud" ja ,,kõlbelise" kodaniku kohta paarkümmend orja, kes sündisid, elasid ja surid ilma hariduse ja kõlbluseta. Ons meil ka mõni orjaühiskond, et otsime Kreekast kõlbluse ja kultuuri eeskuju? Või ehk tüüriksime heal meelel orja-ühiskonna poole?" Teadmised oma ajaloos ja voorustes jäävad seetõttu puudulikuks. ,,Koolis saavad meie lapsed muusikalise hariduse, laulma võivad nad õppida kodus grammofoni ja raadio järele, nii et oleks veel rohkem haridust." II Tammsaare arutleb kutsehariduse üle. Sealne õpe on liiga teoreetiline ning vähem praktiline, kuigi peaks olema vastupidi. ,,Õmbleja näiteks tunneb suurepäraselt särgiõmbluse õpetust, aga mitte särgiõmblust." ,,Kõik on nii haritud, et ükski ei oska mitte midagi."
külluslikult kõiki teatri kasutuses olevaid võimalusi näitlejat emotsionaalsest kõrgepingest lavaefektideni. Tema lavastajaloomingus on olnud oluline koht folkloorsel ainesel. Tundub et sõltumata väljenduslaadist (ekspressiivne või füüsiliselt aktiivne, emotsionaalsetele massistseenidele rõhuv, psühholoogiliselt süvitsi minev jne) on Toominga lavastajakreedo on olnud läbi aegade kuulutada tõde. Näidata inimesi nende pahedes ja voorustes, neid sageli üsna silmatorkavalt vastandades. Eesti teatriloo üks tähtlavastusi on Toominga lavastatud ,,Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare romaani dramatiseeringu tegi lavastaja näpunäidete järgi O. Tooming. Oma lavastuses toonitas JT inimeste ahnuse ja omakspüüdlikkuse teemat. Väljenduslaad oli väga jõuline ja kujundlik. Mitmetasandilised kujundid, mis sageli võisid oma filosoofilises plaanis
teemat. Lavastuse väljenduslaad oli väga jõuline ja kujundlik. Mitmetasandilised kujundid, mis sageli võisid oma filosoofilises plaanis olla mõistetavad vähestele, mõjusid emotsinaalse ja visuaalselt köitva teatrimärgina kõigile vaatajatele. Ta pakkus oma lavastustega emotsinaalselt väga jõulisi massistseene ( ,,Kihnu Jõnn" ja ,,Rahva sõda"). Tema kreedoks on läbi aegade olnud püüd kuulutada tõde. Näidata inimesi nende pahedes ja voorustes, neid sageli üsna silmatorkavalt vastandades ning teha seda võrdluses igavikuliste väärtustega. Teater peab teenima kõrgemaid vaimseid ideaale ja püüdluseid: teater on mööduv nähtus, mis tegeleb igaveste nähtustega. Totaalne teater, kõigi vahendite kasutamine, võimendatud sõnum. Tegelase tunnetamine kui näitleja sisemine vaimne teekond. Näitleja psühhofüüsiline tervik. Näitleja vägi. Läbiproovitud tehnikad ja viisid rolli loomiseks. Rolli loomisel kõige olulisem
Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte soosida ühtesi, muidu tekib mass ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad ja pärilusprobleemid, kuhu kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Hapsburgid, kes omakorda läksid tülli. Sekkusid veel Inglismaa ja Türgi. Sõjardpaavstid Lahendus: Utopism radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, kus puuduvad pärilikud aadlid, tõeline aadellikkus seisneb voorustes. Voorusõpetus Erasmuselt Alternatiivne voorusõpetus Machiavellilt 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärgiks Gloria ja fama(kuulsus) -> vajalik oma staatuse ja riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik. Vooruslik valitseja saavutab eesmärgid, kontrollide saatust
(94) Teataval määral see ongi nii, kui meile kirjeldatakse keskaja aj poliitiliste ja maj dokumentide põhjal. Pealegi võiks olla nii, et nii kunstlik ja ärapruugitud kui rüütliideaal oligi, võis ta siiski veel avaldada lõppeva keskaja puhtpoliitilisele aj vähevamat mõju, kui tavaliselt kujutletakse. (99) Kas poliitika ja sõjapidamine lasksid ennast tõesti kuidagi valitseda rüütellikel kujutlustel? Kahtlemata, kui mitte oma voorustes, siis vigades ometi. Nii nagu tänapäeva traagilised eksimused tärkavad natsionalisimihullustest ja kultuurikõrkusest, pärinesid keskaja eksimused rohkem kui korra rüütlimõttest. (100) 1 suur poliitiline püüdlus oli rüütliideaaliga lahutamatult seotud: ristisõda, Jeruusalemm! Sest J nime kandis ikka veel mõte, mis kõrgeima poliitilise ideena seisis kõigil Euroopa valitsejatel silme ees ja neid endistviisi tegutsema pani. ..... 14 ja 15 saj ristirahva jaoks oli ülimalt tungiv
Muidu mäss ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. * Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust: * Utopism. Thomas More. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine, tõeline aadellikus seisneb voorustes. * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust
vägivalda pidada sõna kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu hoolitseda riigi kui terviku eest Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud, kes omavahel konflikti läksid paavstlik dekadents lahendused: 1) Utopism (T. More) radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand Päriliku aadli puudumine Tõeline aadellikkus seisneb voorustes 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus) 3) Alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli) Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega valitseja eesmärk: au ja kuulsus selleks vajalik: staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine suureks kõik, mis riiki säilitab ja suuruseni viib, on vooruslik vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust
3) Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid - Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. - Paavstilik dekadents sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust erinevatelt kaasaegsetelt humanistidelt: - utopism. Thomas More ,,Utoopia". Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine, tõeline aadellikkus seisneb voorustes. - Erasmus ,,Kristliku printsi kasvatamine" klassikaline humanistlik voorusõpetus. - Machiavelli ,,Valitseja" alternatiivne voorusõpetus. Viimased kaks samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. Kirjutatud samal eesmärgil (saada õukonnas tööd). 4) Machiavelli voorusõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks on vajalik: oma staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine ,,suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik
Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503- 13) Lahendused: · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks on vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks"
Mul on peaaegu ohtlik muljuda kobaraist hellade tunnete, selle "kuritarvitet veini magusat mürki"1. Uus inimene on minu silmis suur sündmus, ta röövib mu une. Sageli olen maalinud endale ette toredaid kujutluspilte inimestest, sisustades nii võluvaid tunde; ent rõõm lõpeb ühes päevaga, see ei kanna vilja. Sellest ei sünni mõtteid; mu tegusid see vaevalt muudab. Sõbra saavutuste üle pean ma tundma sama suurt uhkust kui enda omade üle ja osadust tema voorustes. Kui teda kiidetakse, tunnen ma samasugust soojust kui armastaja, kes kuuleb ülistatavat oma kihlatud pruuti. Me ülehindame oma sõbra südametunnistust. Tema headus tundub parem kui me enda headus, ta loomus näib peenem, ta kiusatused kergemad. Kujutlusvõime esitab kaunimana kõike talle kuuluvat ta nime, kehakuju, rõivastust, raamatuid ja instrumente. Meie oma mõtted kõlavad tema suust uute ja suurematena.
3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. * Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust humanistidelt: * Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine( tõeline aadellikus seisneb voorustes). * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. "Valitseja" 1513 (ilmus 1532). Viimased 2 samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste
Sekkusid Inglismaa ja Türgi. Sellistes oludes langes ka moraal ning paavstide tase nn sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13). Reformatsioon sai ususõdade mõõtme. Humanistid pakkusid kolm erinevat lahendust: 1. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus (tekitatakse visioon hoopis teistsugusest maailmast). Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) 17 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) · Teadlik vastandamine varem kirjutanutele.
· Selline riik on enesesse sulgunud. "Me oleme Jumala kari, Tema on meie karjane." · Jääv väärtus · Liikmed pidid elama kasinalt ja tagasihoidlikult. · Nähtumuste maailm on kaootiline, jäädes mõistelisele · Nad ei tohtinud tappa ühtki looma, kes inimest ei selgusele kättesaamatuks. Kuid matemaatika seadustes, ründa. kunsti ilus, armastuses ja voorustes annab ennast märku · Igal õhtul pidid nad kontrollima oma tõelise maailma ideede maailma eksistents. See on südametunnistust. Platoni "idealismi" tuum. · Nad olid kohustatud kuuldust vaikima. · "Kõik on saav, miski pole olev." · Ühing võttis vastu ka naisi. · Raffaeli "Ateena filosoofide kool" · Õpingud salaühingus kestsid 5 aastat.
riigid kaasati Prantsusmaa, Habsburgid, Inglismaa, Türgi.Itaalia sõjad 1494-1559. Moraalne allakäik - Sõjardpaavstid : Alexander ja Julius II. Moraalne paanika (ajaloolaste arvates) Lahendus ? Utopism. T. More ,,Utoopia" 1516 esitada visioon täiesti radikaalsest ühiskonnakorraldusest. Muuta ühiskonda juurtest alatest. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (tõeline aadellikus seisneb voorustes), kõike tehakse ühiselt. Ühisomand hoiab ära varandusehimu, korruptsiooni. Arendada edasi veelgi antiikseid voorusi, valitsejatele selgeks teha. Isegi kui riigis on palju korruptsiooni, siis riigi eesotsas peaks olema isik, kes on kõigest sellest üle. Erasmus ,,Kristliku printsi kasvatamine" 1516 Alternatiivne vooruseõpetus Machiavelli ,,Valitseja"- kritiseeris humanistide arusaama valitsejate voorustest. Desiderius Erasmus (1466-1536)
Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13) Lahendus kriisisituatsioonis? · 3 erinevat retsepti 3-lt kaasaegselt humanistidelt: · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid 20 · Valitseja, 15. ptk. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda
Bordeaux linna nõunik ja jurist. Teos kolmeosaline "Essais" (ilmub 1580-1588). Teemade - inimlik tunnetus, tunnetuse-usu vahekord, elufilosoofilised ehk moraaliküsimused. Tunnetuse seisukohalt skeptik - inimlik tunnetus ei küündi tõeni (meeled tajuvad puudulikult). 10 Sügav katoliiklane. Ilmutus on absoluutne, seda peaks võtma kriitikata. Ilmutusel kipub olema inimlik lisandus. Kuidas eristada jumalikku sisu inimlikust lisandusest? Jumalik sisaldub voorustes, moraalis. Moraal on religiooni sisu (juba valgustusaja mõte). PIERRE CHARRON (1541-1603): Montaine'i õpilane. Algul advokaat, hiljem valib preestriameti. Pariisi populaarne jutlustaja. Veendunud katoliiklane, võitleb kalvinistide vastu. Elu lõpul saab õukonnavaimulikuks. Kaks teost: "Ristiusu filosoofiline apoloogia" (1594), "Filosoofilised vaated" (1601). Kahtlus on igasuguse tunnetuse aluseks. Kahtlemisel on kaks otstarvet: hoiab alal uurimistahte ja ergutab seda
Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi. Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. Lahendus: a. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikkus seisneb voorustes). b. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. c. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on kuulsus (fama) ja au (gloria). Selleks on vajalik oma staatuse
vangistati, seejärel “asumisel”. 1513 Utopism. Thomas More “Utoopia” 1516. Radikaalselt erinev “Valitseja” (ilmus 1532). Pühendatud võimu taastanud Giuliano di Medici’le ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas 1531 “Discorsi e. arutlus Titus Liviuse Rooma ajaloost” – tõeline aadellikus seisneb voorustes) Vastandlikud hinnangud ajaloos: kurat või „kuradi advokaat“? Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus “Kristliku printsi Valitseja, 15. ptk. kasvatamine” 1516 Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või Alternatiivne voorusõpetus
Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Tahtis näidata, et on olemas alternatiiv kaasaegsest elukorraldusest. Tänu sellele alternatiivile on inimesed automaatselt vooruslikud, nad ei saagi voorusetult käituda. More uskus, et ühiskonna korraldus ongi probleemiks, miks inimesed käituvad mitte vooruslikult. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas tõeline aadellikus seisneb voorustes, õilsuses). Ei ole kindel, kas More ise uskus sellise ühiskonna saavutamisse. · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. Idee oli kirjutada veelgi parem valitsemisõpetus, mis tooks välja valitsemise pahupooled, puudused. · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532). Machiavelli esitas mõlemast erineva alternatiivse voorusõpetuse.
annaabi.ee 
