PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10
kahjustused (maks, neerud), paistetus, lõhn, valu, veritsus, kleepuvus, naha õhenemine jms). · VB kiirgusel on inimesele mitmeid positiivseid efekte: * parandab immuunsüsteemi * stimuliseerib naha loomulikke protsesse, * on stressi alandava toimega, * parandab vereringet, * soodustab melaniini, serotoniini ehk hea tuju hormooni ja feromooni vabanemist, * tõstab kehas loomuliku D3-vitamiini tootlikkust, mis parandab inimese tervislikku üldseisundit. D3 vitamiin on vajalik inimese luustiku normaalseks arenguks ja osteoporoosi progressi aeglustamiseks. · UVB valgus on steriliseeriva toimega, mis tapab naha pinnalt nahaparasiite ja seeninfektsioone. UVA kiired vähendavad UVB positiivset toimet. · UVB NEGATIIVSED MÕJUD Rootsis korraldatud vaatluse tulemusel saadi kinnitust, et 20 aasta jooksul UVB valgusravi saanud patsientidel ei täheldatud naha kortsumist või melanoomi haigestumise
silmadele. Vabade radikaalide kahjulik mõju kudedele arvatakse olevat mõnede silmahaiguste aluseks. Teadlased on avastanud, et need vabad radikaalid võib minema pühkida ja efekti neutraliseerida antioksüdantide mõjuga erinevate vitamiinide, mineraalide ja teiste ühendite kaudu. (Munchnick 2004: 343) Nüüdseks on toodud seni meditsiini poolt ignoreeritud ala päevavalgele. Toitumise sekkumist silma- ja üldhaigustesse ei pilgata enam meditsiini arendajate ja teadlaste poolt ning see on saavutamas suurt huvi ja rahastamist, viies usutavate ja meditsiiniliste uuringuteni. (Munchnick 2004: 343) Geenid mängivad suurimat rolli haiguse arengus ning seda riskifaktorit ei saa muuta. Uuringud on kontsentreerunud peamiselt keskkonna ja elustiili valikutele ning nende mõjust haigusele. Näiteks vabu radikaale võib toota selliste keskkonna mõjude korral nagu kemikaalid õhus, toit, vesi ja ka liigne UV-kiirgus. Lisaks veel elustiili valikud, mis on
· kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................................................13 2. TUNTUIMAD DIEEDID............................................................................14 3. TERVISLIK ELUVIIS........................................................................
Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud
.........................................................................................................30 Piparmünt..........................................................................................................................30 Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu..............................................................................31 Keemilised taastumisvahendid..................................................................................................33 Vitamiinid............................................................................................................................. 33 Vitamiin A ........................................................................................................................33 Vitamiin B.........................................................................................................................34 Vitamiin C..................................................................................
........................................................................................ 5 2.1 Mesi............................................................................................................................5 2.2 Uni..............................................................................................................................5 2.2.1 Taimed................................................................................................................ 5 3 VITAMIINID....................................................................................................................6 3.1 Vitamiinipreparaatide kasutamine.............................................................................6 4 KEHALINE TREENING................................................................................................. 8 4.1 Mõju üldadaptsiooni mehhanismile...........................................................................8 4.1
..................................................................... 23 Päevakübar............................................................................................................................27 Mesi.......................................................................................................................................31 Mumio...................................................................................................................................34 Vitamiinid............................................................................................................................. 35 Mineraalid............................................................................................................................. 37 2 Füüsikalised taastumis vahendid Saun Pole võimalik täpselt öelda, millal inimkonna ajaloos asuti esmakordselt ehitama ruume, kus
ee 338 lehekülge - spetsialistidele Avalik arutelu- 2016, publitseerimine ◦ Normatiivide muutmiseks, s.h institutsionaalseks toitlustamiseks (lasteaiad, koolid, haiglad) ◦ Defitsiidi, liia hindamine uuringutes ◦ Elanikkonna teavitamiseks Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 Mõisted Koostamise protsess Olukord Eestis Liikumissoovitused Toitumissoovitused Toiduenergia vajadus Makrotoitained- valgud, rasvad süsivesikud Vesi Mikrotoitained – vitamiinid ja mineraalained Alkohol, kofeiin Toidusoovitused Toiduohutus Uni, puhkus, biorütmid Jätkusuutlik tootmine ja tarbimine Toitainete tarbimine ja tervisemõju Põhiainevahetuse energiakulu (2006) Energiatarve rahuolekus on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict’i valemiga (publitseeritud 1919) MEHED 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas NAISED 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
(1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor- roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub verre aeglaselt, seetõttu kasutatakse seda sageli dieettoodetes. Puu-
....................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on Diabetes Mellitus (suhkrudiabeet)?......................................................................................4 2. Haiguse olemus................................................................................................................................5 3. Diabeedi vormid...........................................................................................................
Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 20-25 grammi, koosneb 30-40 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärme põletik on prostatiit. Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused
avastamise eest Nobeli preemia. Endokriinfüsioloogia kuldaeg algas eelmisel sajandivahetusel, mil huvi nii endogeensete kui eksogeensete keemiliste ühendite uurimise ja kasutamise vastu oli suur. 1902. aastal tegid Ernst Starling (1866-1927) ja William Bayliss (1860-1924) avastuse, et peensoole limaskesta ärritamine happega vabastab keemilise ühendi, milline omakorda kutsub esile pankrease ensüümide eritumise. Uus ühend nimetati sekretiiniks ja see oli esimene teadlaste poolt avastatud hormoon (termin ,,hormoon" võeti kasutusele aastal 1905). (Adrenaliini avastamisele oldi samas laboris lähedal oldud juba 1896.) Kuulus juhtum käesoleva peatüki kontekstis on Frederic Bantingu (1891-1941) ja Charles Besti (1899-1978) avastus, mille kohaselt pankrease toodetud insuliini puudumine põhjustab diabeeti. Selle avastuse eelmäng pärineb histoloogilisest traditsioonist 1869. aastal märkas
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains useful information for anyone seriously int
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Rakuplasma ehk tsütoplasma koosneb peamiselt veest, anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
