Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib- olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalne maailm toob kaasa endaga palju positiivsust. Saab inimestega suhelda kodunt lahkumata. Kui sul näiteks hea sõber kolis välismaale, siis on hea temaga interneti teel suhelda.
Virtuaalmaailm-meie tulevik? Meie elu üks lahutamatu kaaslane tänapäeval on internet. Pole enam inimest, kes arvaks, et internet ehk virtuaalne maailm on ebavajalik. Rohkem kui pooled inimesed üle maailma elavad korraga kahes erinevas maailmas – reaalses ja virtuaalses. Tihti aga kaotatakse taju, mis on tegelik. Virtuaalne maailm on muutumas üha enam arenenumaks ja populaarsemaks. Kui veel vaadata tagasi mõni aastakümme, siis sai enamus hakkama ilma internetita, kuid nüüd tundub see üsna võimatu. Kas virtuaalmaailm on saanud meid oma võimusesse? Kas virtuaalmaailmast saabki reaalsus? Ei saa eitada, et virtuaalmaailmal on oluline tähtsus meie elus. Läbi virtuaalsuse saame me suhelda inimestega reaalajas üle maailma. Suhelda tuttavatega, kes elavad maailma teises otsas või saada uusi tutvusi
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval on üheks tähtsamaks abivahendiks igas kodus ja ka töö juures arvuti ning internet. Mõnes peres on internet isegi igal lapsel. Tänu sellele on virtuaalne suhtlemine noorte seas väga populaarseks ja igapäevaseks muutunud. Läbi interneti hoitakse alal häid suhteid tuttavate ja sõpradega ning luuakse uusi kontakte. Kuid mida toob endaga kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt? Kuigi internet on suhteliselt uus leiutis, on see oma populaarsuse võitnud just tänu selle funktsionaalsusele, mugavusele ning suures osas kindlasti tänu võimalusele teistega suhelda, kas siis läbi Skypi ja messengeride või e-kirjade teel
levivad imekiiresti vastavad nipid, kuidas piirangutest mööda hiilida. Ma olen kuulnud lugusid 3-aastastest, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kuid sellest hoolimata oskavad nad google.com-ist välja otsida talle vajaliku mängu, selle arvutisse ära installida ja nõndaviisi uuesti arvuti viirusega nakatada. Kuidas nad seda oskavad, ei tea. Seega tuleb ka siin arvestada, et tehnilised piirangud ei pruugi olla 100% efektiivsed ning laps võib leida viisi nendest mööda minna. (http://www.digitark.ee/?p=1656, 01.03.2010) 1.3. Riskid Interneti riskideks võib nimetada näiteks materjali, mille sisu on vägivaldne või ebameeldiv, rassistlik või isegi seksuaalne. Interneti kasutamisega võivad kaasneda järgmised riskid: · Sattumine lapsele ebasobivatele lehekülgedele (vägivalda, vihkamist, seksismi õhutavad, pornot ja erootikat propageerivad vms.); · Solvavate, ahistavate ja alavääristavate sõnumite saamine "jututubades";
Virtuaalsed inimsuhted Võiks öelda, et tänapäeval on tehnoloogia areng piiramatu. Nüüdseks oskab juba iga teine inimene arvutit või internetti kasutada ning teha nendega uskumatuid asju, millest poleks aastakümneid tagasi unistadagi osanud. Suheldakse tuttavatega internetiavarustes, tehakse erinevaid aruandeid, makstakse makse, kuulatakse laule ja vaadatakse filme ning isegi loetakse ja kuulatakse raamatuid. See virtuaalne elu on teinud meie kõigi elu tunduvalt lihtsamaks, isegi liiga lihtsaks. Kuid selline tehnoloogia areng paneb tihti mõtlema selle peale, et kas see tõesti ikkagi peaks nii olema. Kõikidel headel asjadel käib pahatihti kaasas ka halvad asjad. Inimesed on muutunud liiga julgeks just virtuaalses maailmas ning sellega kaasnevad ka tagajärjed. Näiteks on tänapäeva noored väga usinad võõrastega suhtlema, kuid nii ei või iial kindel olla, kellega sa tegelikult vestled.
söödetakse ette artikleid, mida lihtsalt peab kommenteerima. ,,Toimetused ei paku lugejatele ainult platvormi oma seisukohtade väljendamiseks, vaid söödavad neile ette ka materjali, mille kommenteerimisest on raske ära öelda." ,,Ajakirjandus januneb kommentaare sedavõrd, et vahel kirjutab ajakirjanik äsja ilmunud artiklile ise kohe kommentaari, et sellega arvamuse avaldamisele hoogu anda." ,,Näiteks homod, feministid, beibed kui nendest juttu tehakse, teatavad kommentaatorid otsekohe, et neile sellised inimesed ei meeldi. Kommentaare kutsuvad esile ka tuntud isikud, inimesi ärritavad rikkurid, poliitikud, konkreetselt näiteks Edgar Savisaar. Neile tahaks igaüks kommentaariga virutada, ütles Hennoste" ,,Kommenteerima kutsub võimalus näidata oma üleolekut, a la mina teadsin seda kogu aeg!" ,,Probleemi poolik avamine toob kommentaare küsitakse, miks kirjutati ainult
Tolerantsus erinevate kultuuride, rahvuste ja rasside seas on tõusnud, aidates kaasa ühiskonna arengule, kus inimesi ei hinnata enam välimuse järgi. Virtuaalselt inimesega suheldes määrab esmamulje just verbaalne vestlus ning alles seejärel keskendutakse välimuslikule olemusele. Me ei saa kunagi sellistes sünteetilistes maailmades ennast kindlalt tunda ja riskivabalt virtuaalkeskkondi kasutada, kuid samas oleme inimestevahelise suhtlemise viinud hoopis uuele tasemele. Virtuaalmaailm võib meie jaoks muutuda tehislikuks reaalsuseks. Kuna reaalsus ja virtuaalsus on omavahel tihedalt seotud, siis tihtipeale unustatakse oma enda elus olevad probleemid ning inimesed, keskendudes küberkeskkonnas toimuvale „teisele elule“. On esinenud juhtumeid, kus just noorukid on võtnud endalt elu, sest piirid kahe maailma vahel on muutunud häguseks. Daniel Vaarik on oma artiklis toonud näite, kus noor Aasia poiss oli sõltuvuses tuntud internetimängust.
VIRTUAALMAAILMAD JA SUHTLEMISE SAJAND Sõnasta teksti põhjal, mis on virtuaalmaailm. Esita vähemalt kolm virtuaalmaailma tunnust. Virtuaalmaailm on ka tuntud kui ,,süneetiline maailm", mis on oma praeguse kuju saanud arvutimängude ja suhtlusprogrammide liitumisest. Hinnanguliselt liigub virtuaalmaailmates praegu umbkaudu 30 miljonit inimest, paljud maksavad seal viibimise eest raha. Virtuaalmaailm erineb reaalmaailmast, mis tähendab seda, et seal kehtivad erinevad reeglid ning tavad. Virtuaalmaailma üheks tunnuseks võib pidada võimalust olla keegi, kes me tegelikult ei ole meil on võimalus luua endale hoopis teine identiteet ning paraku seda ka tehakse ning kahjuks mitte alati headel eesmärkidel. Samuti võib virtuaalmaailma tunnuseks pidada fakti, et paljud inimesed leiavad virtuaalmaailmast seda, mida nad reaalelust leida ei suuda - interneti suhe inimesega, kes
Arvatavasti kõikidest arvutimängudest on võimalik jääda sõltuvusse. Kui ollakse osav ja selline meelelahutus meeldib, siis jäädaksegi mängima, nii päeval kui öösel. Tahetakse veel profimaks saada. Taoline elustiil võib saada aga saatuslikuks, unustatakse õppimine, isegi söömine ning magamine. Ka seltsielu võib muutuda, sest sõpradega ei käida enam väljas. Virtuaalmaailma ehk Interneti abiga saab teha veel palju muud kui ainult mängimine ja sõpradega suhtlemine. On võimalus sukelduda muusikamaailma, uurida oma lemmikbändi kohta kõike, lugeda uudiseid, vaadata kokaretsepte, otsida välja isegi laeva ehitamise plaanid. Samuti on võimalik ilma linna peal käimata endale tellida asju koju: nii sööki, riideid, mööblit kui palju muud. Ja seda nii Eestist, Jaapanist, Austraaliast või ükskõik kust mujalt. Nii on kindlasti mugav, kuid muidugi kaasneb ka riske. Võib juhtuda, et tehing sooritatakse valesti ning raha läheb lihtsalt kaduma
siinkohal võiks täpsustada, et eriti karmide ja konkreetsete, armu andmata kommentaaridega, on tavaelus täiesti erinevad selliste väljaütlemiste poolest. Ehk ongi nende virtuaalmaailma võlu elada ennast anonüümselt välja kuskil delfi.ee-s artikleid kommenteerides, mitte töö juures kolleegide arvamusele vastu seistes ja ennast naerualuseks tehes. Selliste hirmude all võivad netikommenteerijad olla ja seetõttu ennast virtuaalmaailmas vabalt tunnevadki. Virtuaalmaailm pole vaid ainult internet. Selle kategooria alla saab lisada ka veel igat sorti videomänge. Meil, 21.sajandil teab vist iga noor, mis on Playstation või Nintendo. Tänapäeva majapidamistes on selliste mängude nägemine, sama mis näha elutoas televiisorit või vannitoas kraanikaussi. Enamasti sellistes kodudes, kus elab põhikoolis käiv poisslaps. Nende mängude võlust pole mina veel oma lühikese elu jooksul aru saanud, kuid kui kuulates
läbi Skype'i. See on väga kasulik, kuna alati ei pruugita elada samas linnas või isegi samas riigis, kus elavad lähedased. Kolmkümmend aastat tagasi sellist asja polnud ja üldiselt tuli ikka helistada või sõita kohapeale - kas see oli siis parem variant kui rääkimine läbi veebikaamera? Ma usun, et sellel pole ühest vastust, kuna alati pole võimalik minna kellegi juurde, kuna ollakse haige, kaugel teise juurest vmt. Siin tulebki appi Skype, tänu millele on selline suhtlemine palju kergem. Rääkides Facebook'ist, mis on paljudel inimestel ning selle puudumisel vaadatakse sinu peale pigem imeliku pilguga, mis minumeelest on iseenesest juba imelik. Inimesel võib selles portaalis olla võib-olla mingi kolm-nelisada sõpra, kellest arvatavasti suurem osasid ei tunta ning lihtsalt jälgitakse nende elu. Facebook on ju tegelikult suhteliselt mõttetu koht, kus poole ajast sa näed, kuidas sinu ,,sõbrad" teevad
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati võ
identiteedi haldamisel, elustiili ja sotsiaalsete suhete järgimisel. [4] Nagu mainitud, pole virtuaalse identiteedi loomine pole sageli üks-üheses vastavuses reaalses elus oleva identiteediga. Seda illustreerib väga hästi Peter Steineri koomiks, milles ta väidab järgmist: ,,On the internet, nobody knows you're a dog" (i.k. internetis ei tea keegi, et sa oled koer), ehk internetis võib igaüks olla anonüümne ning luua ise oma virtuaalne identiteet sellisena, nagu ta ise tahab. Alustades nime ja kasutajatunnuse väljamõtlemisest kuni pseudohobide, huvialade ja muu taoliseni. Huvitav on seejuures boydi uurimus kus ta uuris portaali Friendster ning jagas suhtlusportaalide kasutajad neljaks. Ilmselgelt saab neid nelja gruppi mõningaste mööndustega kasutada ka siinkohal. 1.Friend (i.k. sõber) kasutajad, keda tuntakse ka reaalelus ja keda peetakse ka seal sõbraks 2
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja strateegia Tallinn 2013 2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sotsiaalsetel suhetel on tugev mõju inimese vaimsele
taga. Nende hulka võib kanda kõikvõimalikud närvisüsteemi häired, psühhomaatilised haigestumised, mis võivad saada selliste raskete haiguste, nagu infarkt ja insult, põhjusteks, rääkimata veel järsult langevast nägemisetasemest, ärritatavusest, kõrgenenud erutuvusest ja väsimusest, unetusest ja vastupidi, unisusest. Arvutimängudesõltuvus Arvutimängu sõltuvuse sümptoome on näha praegu umbes 15% noorukitest. Arvutimäng see on eriline, virtuaalne maailm, kus kergelt rahuldatakse teismelise põhilised vajadused. Siin võib tunda end kangelasena, kes suudab kõike, või peaaegu kõike, mida talle keelatakse reaalses maailmas. Siin võib iseseisvalt teha otsuseid ja ei ole vaja karta vastutust. Tihti lähevad kooliõpilased arvutimaailma otsima vabadust ja eneseusku. Selles on oht: teismeline realiseerib oma jõu ja võimed virtuaalses maailmas, aga isiksuse kasv reaalses maailmas jääb samas tagaplaanile
vaimustuma, kuid samas ka pead kratsima. Võimalus suhelda inimestega nagu kardina tagant ilma end näitamata on kui mõne inimese unelm, sest mõistes, et tema mõtted jäävad vaid tema ja virtuaalmaailma teada, on hakanud levima palju valet ja õelust. Pole oluline, kas sa oled reaalmaailmas rikas või vaene, virtuaalmaailmas saad sa oma mõtted öeldud nii või teisiti. Seda teed on läinud paljud ja tekib küsimus, kas siis virtuaalsed inimsuhted on paratamatu ja ainuõige lahendus enda mõtete väljendamiseks. Internet on kaasa toonud uut tüüpi suhtluskultuuri. On väheseid veel, kes ei tea, mis on jututoad, foorumid ja MSN. Need on just põhilised kohad, kus on garanteeritud suhtlus ükskõik mis riigis asuva inimesega. Kuid kõige heaga kaasneb ka kübeke halba ja vahel tunneme rohkem just seda negatiivsemat poolt- anonüümsed netikommentaatorid. Neil ei jää kunagi ütlemata see, mis mõlgub meelel
Ometi on arvutimängude kütkeis terve maailm -- ainuüksi "Angry Birdsi" viimase aasta müüginumbrid, 500 miljonit, kinnitavad seda. Kui niiviisi saabub ühe maailma lõpp, siis -- Larryst kaheksakümnendatel sai selle lõpu kuulutaja ning soomlaste kurjad linnud ongi juba tinalao- ja trükimustakeskse maailma oma puutetundlike rakulkadega puruks pommitanud. Sündinud homo virtualis'ele pole enam mõtet näppu vibutada, et ära mängi, ära surfa, see võib sulle ohtlikuks saada. Virtuaalsus on juba ammu reaalsem substants kui endine reaalsus ise, sest päriselu -- suhted, raha, riigijuhtimine jne -- on sinna kolinud. Vanast reaalsusest vajame vaid mõnda kehaosa, pöidlaid põhiliselt. Eluohtlikud olukorrad tekivad virtuaalsuse ja reaalsuse kokkupõrkes. Netifolkloori klassika räägib poisist, kes, olles tundide kaupa ekraanil autoga kihutanud, võttis öösel isa auto võtmed ja kihutas linnatänavatel samamoodi edasi
Sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele Elu ilma internetita ei kujutaks keegi meist ette. Virtuaalmaailm muutub igapäevaga järjest olulisemaks. Me saame tahtmise korral veebis suhelda sõprade ja sugulastega ning võime teha erinevaid valjalikke toiminguid. Internet on isegi nii oluliseks muutunud, et tihti võime kuulda, kuidas nende inimesete kohta, kes ei kasuta aktiivselt interneti, öeldakse nagu elaks ta teises tsivilisatsioonis,kus ei teata, mis maailmas sünnib. Nii nagu päriselus on ka internetis omad plussid ja miinused. Kuidas mõjutavad suhtlusportaalid inimestevahelisi suhteid ?
Virtuaalmaaila võlu ja viletsus Virtuaalmaailma ja Interneti vahele saab tõmmata selgeid paralleeljooni. Kogu virtuaalne tegevus toimub just seal ning igaüks meist saab sinna siseneda väga hõlpsasti. See maailm hõlmab rohkem, kui ette oskame aimata ja pakub hulgaliselt võimalusi elu kergendamiseks. Maailm, kus kõik tundub võimalik, on mitteusutav ning paneb kahtlema selle tõelisuses, kuid Internetil on kahtlemata suur roll meie elus. Suurem osa ettevõtetest on laiendanud oma tegevust Internetis või lausa sinna kolinud. Neil on võimalus teha oma koduleht, kus nad pakuvad tooteid ja reklaamivad neid
Internetisõltlaste puhul tõusevad need arvud vastavalt 50, 44 ja 31 protsendini. Kuna tegelikule seksile ei ole päriselt asendust ja isegi interneti-kogemuse võimsus ei ole selleks piisav, siis enamik netimaane ,,sirutab käe välja ja puudutab kedagi". ( Greenfield, D.N., 1999. Võitlus interneti-sõltuvusega. Tõlkinud: Tallinn: ERSEN. lk.96 ) 3 Mis on Küberseks? Küberseks, arvutiseks, internetiseks on virtuaalne seks kahe või enama inimese vahel. Küberseksis osalejad on omavahel audio-visuaalses ja/või tekstilises ühenduses interneti vahendusel. Küberseks on rolli-mängu liik, kus osalejad teesklevad, et nad seksivad päriselt. Selles fantaasiaseksis kirjeldavad osavõtjad enda tegevust, ning reageerivad partneri kirjutatule. http://en.wikipedia.org/wiki/Cybersex (13.11.07) Küberseksi täpse definitsiooni küsimuses on suured lahkarvamused, kuid siin defineerigem
Hilisemad uurimistööd tõestavad, et sama tüüpi virtuaalset atmosfääri saab kasutada e-tarbijatega. Graafika, visuaalid, audio, värvid, video, 3D jne. Internetis tarbijate interaktiivsuse positiivset taju mõjutabki kodulehe atmosfäär. 5 Psühholoogia väidab, et inimeste esmane reaktsioon, mis tahes keskkonda on afektiivne ehk üliemotsionaalne. Paljud uuringud väidavad, et virtuaalne atmosfäär on sarnane füüsilisele jaemüügikeskkonnale, kus emotsionaalsed kaalutlused on olulised tegurid, mis mõjutavad Internetis ostleja ostukavatsust. Internetis tarbija emotsionaalset seisundit mõjutab positiivselt virtuaalne atmosfäär. Kui analüüsida Internetis ostlemise olukorra tegureid siis üks olulisemaid eeliseid Internetis tarbimisel on mugavus ja aja säästmine ostlemisel eriti, kui ollakse ajaliselt survestatud. Väheneb ka toote/hinna jms otsingu kulu
Virtuaalmaailmad võtavad võimust? Pidevalt võib kuulda kurtmist selle üle, kuidas kogu ühiskond on sõltuvuses arvutitest. Reaalsele maailmale pööratakse üha vähem tähelepanu: lihtne ja kiire viis eemalduda rutiinsest argipäevast on liituda mõne virtuaalmaailmaga, samuti toimub just seal väga kiire ning põhiline infolevik. Seetõttu on inimesed aga kaugenenud oma lähikondlastest ning reaalne suhtlemine on jäänud soiku. Kas tuleviku inimesest on järele jäänud vaid tühi kest, kes puhkeb elule alles kompuutri taga? Vene päritolu ameerika ulmekirjanik ja biokeemik Isaac Asimov on öelnud: ,,Ma ei karda arvuteid, ma kardan nende puudumist." Tundub, et enamik tänapäeva inimesi tunneb samamoodi. Arvuteid kasutatakse nii tööl, koolis kui ka kodus; ametlikel põhjustel info otsimiseks ja edastamiseks või andmete üleskirjutamiseks, mitteametlikel aga videomängude
.................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ............................................................................................. 13 1.3.2. Virtuaalne kommunikatsiooniruum ...................................................................... 13 1.3.3. Virtuaalne jaotusruum .......................................................................................... 14 1.3.4. Virtuaalne tehinguruum ...................................................................................
Arvutimaailma võlu ja vaev Pidevalt võib kuulda kurtmist selle üle, kuidas kogu ühiskond on sõltuvuses arvutitest. Reaalsele maailmale pööratakse üha vähem tähelepanu: lihtne ja kiire viis eemalduda rutiinsest argipäevast on liituda mõne virtuaalmaailmaga, samuti toimub just seal väga kiire ning põhiline infolevik. Seetõttu on inimesed aga kaugenenud oma lähikondlastest ning reaalne suhtlemine on jäänud soiku. Kas tuleviku inimesest on järele jäänud vaid tühi kest, kes puhkeb elule alles kompuutri taga? Vene päritolu ameerika ulmekirjanik ja biokeemik Isaac Asimov on öelnud: ,,Ma ei karda arvuteid, ma kardan nende puudumist." Tundub, et enamik tänapäeva inimesi tunneb samamoodi. Arvuteid kasutatakse nii tööl, koolis kui ka kodus; ametlikel põhjustel info otsimiseks ja edastamiseks või andmete üleskirjutamiseks,
Sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk Viimase kümne aastaga on tehnoloogia eriliselt suure kiirusega arenenud. See on toonud kaasa igasuguseid uusi ja huvitavaid tehnilisi seadmeid. Paljud nendest on väga ahvatlevad ja pakuvad üha enam uusi võimalusi vaba aja veetmiseks ja sõpradega suhtlemiseks. Kuid mida selline kiire tehnoloogia areng endaga kaasa toob? Kõigest kaheksa aastat tagasi olid lapsed „tegijad“, kui nad olid saanud omale telefoni, millel oli kaamera ja sai teha pilte. Siis poleks osanud veel ette kujutadagi, et vähem kui 10 aastat hiljem on mobiilid, mille ainukesed vajutatavad nupud on sisse-, väljalülitamis- ja heli
Sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk Viimase kümne aastaga on tehnoloogia eriliselt suure kiirusega arenenud. See on toonud kaasa igasuguseid uusi ja huvitavaid tehnilisi seadmeid. Paljud nendest on väga ahvatlevad ja pakuvad üha enam uusi võimalusi vaba aja veetmiseks ja sõpradega suhtlemiseks. Kuid mida selline kiire tehnoloogia areng endaga kaasa toob? Kõigest kaheksa aastat tagasi olid lapsed „tegijad“, kui nad olid saanud omale telefoni, millel oli kaamera ja sai teha pilte. Siis poleks osanud veel ette kujutadagi, et vähem kui 10 aastat hiljem on mobiilid, mille ainukesed vajutatavad nupud on sisse-, väljalülitamis- ja heli
"6 Intrnetisõltuvus ,,..Me kutsume teda Variinimeseks, sest ta ei käi üldse väljas ja istub kogu aeg oma arvuti küljes. Näeb välja kondikas ja .....noh, ta on praktiliselt surnud." Nii kirjeldab arvutifanaatik tuttavat internetisõltlast.7 Erinevate uuringute andmetel hakati internetisõltuvust, kui sõltuvust uurima alles 1990 aastate alguses . Siis sai alguse arvutite võidukäik ja inimesed said rohkem virtuaalselt suhelda. Virtuaalmaailm on ebamaine maailm, kus inimesed suhtlevad ainult intellektuaalsel tasandil. Sellega seonduvalt on arvutite liigkasutus põhjustanud probleeme inimeste eraelus, kui ka tööl /koolis. Siin on teadlastel ja psühholoogidel palju uurimisruumi, kuna maailmas pole veel küllaldaselt uuritud antud sõltuvust, kui häiret. ,,2014. aasta lõpul avaldatud Euroopa riike võrdlevas uuringus vaadati 12 938 lapse internetikäitumist. Selgus, et 14-17aastaste hulgas esineb
Veebikeskkonnas suheldes kaovad barjäärid, mis päriselus suhtlemisel tekivad. Igapäevaelus suhtleme enesele tunnistamata inimestega erinevalt. Suhtlemisel sõltub, kellega suhtled, mis olukorras ja kõige tähtsam on emotsioon. Tihtipeale on suhtlemisel kõige suuremaks hirmuks kogeda soovimatut emotsiooni. Läbi ekraani ei kajastu emotsioon ja seetõttu saab ütelda mida iganes, teadmata, mida teine inimene tegelikult tunneb. Läbi interneti suhtlemine on selle poolest lihtsam, et ei pea tegelema teise inimese emotsioonidega, kuid see on virtuaalse suhtlemise kõige nõrgem külg. Inimene võib ütelda teisele inimesele midagi, mis esimesele tundub tühine, kuid teist solvab hingepõhjani või paneb koguni teisiti mõtlema. Ma olen tegelenud muusikaga ja laulmisega nüüdseks 10 aastat. Viimase poole aasta jooksul on kaks minu lauluprojekti avaldatud artiklitena veebiportaalis Delfi. Esmalt olin väga õnnelik ja
ülesanded nagu näiteks uuenduste tegemine inviduaalselt igale masinale võib olla tüütu ja aega nõudev. Programmide kokkusobivus võib olla keeruline. Võib juhtuda, et on vaja mitut inviduaalset serverit ainult sellepärast, sest ühes masinas tekib erinevate teenuste vahel konflikt. Samuti aegub riistvara tehnoloogia ning uuemate programmidega võib tekkida probleeme. Sellisel juhul on võimalik luua virtuaalne versioon vanemast riistvarast ka mordernsemates serverites. Migratsioon ühelt masinalt teisele on lihtsam. Migratsiooni all on mõeldud serveri liigutamist ühest keskkonnast teisele. Õige riistvara ja tarkvara puhul on võimalik liigutada üht virtuaalset serverit teisele füüsilisele masinale. Vanasti oli see võimalik ainult masinatel kui mõlemad füüsilised masinad töötasid samal riistvaral, operatsioonisüsteemidel ja neil oli sama protsessor
Interneti võlud ja valud Internet on koht, kus saab kiiresti ja odavalt otsida seda, mida parasjagu vaja on. Selle kasutamine annab hea võimaluse inimesele end ja oma mõtteid avameelselt väljendada. Kuid kas selline avameelsus on hea või hakkavad inimesed ennast liiga hästi tundma ja sellist võimalust kurjalt ära kasutama? Minu arust see oleneb inimesest. Kõik ei ole sellised. Need inimesed on rahulikud ja neil ei ole mingeid isiklikke probleeme, mida tahaks kuskil välja elada. Nad on enesekindlad ja endaga rahul. Ebakindlad noored tunnevad just interneti teel end enesekindlamalt, kuna nad ei näe siis inimeste reaktsioone. Mis on selles positiivne? Väga lihtne piisavalt on aega suhtlusportaali kaudu inimest tundma õppida ja pärast näost näkku kokku saada, ilma pabistamiseta. Nii saavad ebakindlad noored suhelda ka vastassoost inimesega ja võibolla leida ka armastuse. Unustada
Ka ei ole me tavaliselt orenteeritud nt kirjakeele normingutele. Lisaks on argisuhtlus selgelt emotsionaalsem kui valik suhtlus. Argisuhtlusel võib olla väga erinevaid konkreetseid eesmärke. Ma võin jutustada lugu, et lõbustada sõpra, võin küsida infot arvutiprogrammi kohta, veenda teda kohvikusse tulema jne. Kõik need on kokku võetavad laias mõttes informeerimise alla. Neile lisaks võib argisuhtluse eesmärgiks olla lihtsalt suhtlemine ja lobisemine (small talk). Sel juhul pole primaarne mitte informeerimine, vaid suhtlemine ise, nt näitamine, et meil on koos hea olla. Sama vestluse käigus võivad kaks liiki kergesti vahelduda. Tavaline on telefonikõne, mille alguses on informeeriv osa, mille lõpus järgneb küsimus: ,,Kuidas muidu läheb?" ja algab lobisemine maast ja ilmast. Avalik suhtlus Avalikud (ja ameti)registrid erinevad argisuhtlusest kõigis eespool toodud punktides.
suunama või korraks köögis käima. Jälgida tuleks, et valgustus oleks sisse lülitatud. Iste olgu ekraanist võimalikult kaugel. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis läbi viidud uurimus näitas, et kahjuks istuvad mõned teismelised tundide kaupa arvuti taga ja mängivad või viidavad aega suhtlusportaalides. Enam pole neil aega isegi rahulikult süüa ega oma hobidega tegelda. Sageli veedavad lapsed arvuti taga tunde. Selle tulemusena muutub laste käitumise vägivaldseks, virtuaalne reaalsus ja tegelik elu võivad sageli sassi minna, silmad väsivad, liikumisvaeguse tagajärjel tekib kõhukinnisus ja isegi hemorroidid. Laps kaotab huvi õppimise vastu, koolis tekivad probleemid ja tavaliselt halveneb õppeedukus. Vanemad peavad lapsele selgitama, mis on mängus ja mis päris; võrdlema mängulahendite võimalikkust päriselus. Vanemate ülesanne on ergutada last arvutivabal ajal rohkem liikuma. Näiteks võiks korraldada koos perega
Näiteks draamaõpetuses teeme näidendit ning meil on armastus-stseen, kus poiss ja tüdruk üksteist tähele panevad ning vaatavad teineteist pikalt. Saalis oli vaikus ning ma kasutasin seda lauset: ,,kujutage ette, et maailm ümber teid on inimtühi", mainis ära ka et selle tsitaadi võtsin just sellest raamatust. Arvan, et seda võib tunda siis, kui sa oled koos inimesega, kellega sul on hea olla ning saab rääkida temaga kõigest ning suhtlemine on vaba. Näiteks minul on seda juhtunud suvel, kui sõitsime parima sõbrannaga öösel ratastega looduses ning väljas oli nii vaikne ja mõnus. Selle peale võin praegu öelda ,,maailm meie ümber oli inimtühi." ,,Väga aeglaselt kahvatusid tähed ja õhk meie ümber muutus koolnuhalliks." - Sügav ning väga hästi olukorda kirjeldav lause. ,,Armastust ei ole olemas." - Väga negatiivne lause, sest see pole üldse tõene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
