Boris Kõrver Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia
Edgar-Johan Kuusik 1888 - 1974 Sinu nimi Elu · Sündis 22.veebruaril Valgjärvel · Suri 3.augustil Tallinnas · Oli eesti arhitekt, pedagoog ja disainer · 1920. aasta veebruaris teenis lipniku auastmes 1. Ratsapolgus · Oli korporatsioon Vironia liige Stiil · Stiil oli segu barokist, traditsioonilisest kunstsist ja ekspressionismist · Tema kuulsaimad tööd on aga funktsionalistlikud : Ehitise kuju peab kajastama tema funktsiooni Tähtsal kohal tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid Välditi arhitektuurilisi kaunistusi Tööd · Kuulsaim töö Tallinna Kunstihoone (1934, koos Anton Soans'iga). See aga rikuti ära
Eesti Üliõpilaste Selts Sini-Must-Valge lipu saamislugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd, leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. 3 esimest põhimõtet: 1
SISSEJUHATUS Uuring tuntud isiku isikuloost on koostatud ühest Eesti andekamast ja huvitavamast luuletajast Ernst Enno'st ning uuring toetub paljuski veebimaterjalidele, mida leidub internetis piisavalt. Oma töös kasutasin materjale mis olid olulised uurimuse edasiandmiseks nagu materjalid Eesti kultuuriajaloolisest veebist ,,Kreutzwaldi sajand", milles on kajastatud palju Ernst Ennoga seotud pildimaterjale, korporatsiooni ,,Vironia" veebilehekülge, milles Tarvi Teder käsitleb Ernst Enno ühiskonnaliikmelisust, samuti Stella Sägi magistritööd, kus vaadeldakse usulisi mõjusid Ernst Enno luulele ning Läänemaa muuseumi kodulehte, mis kajastab Ernst Enno tegevust koolinõunikuna tema elu teises pooles kuni surmani. Kasutasin ka arhiivimaterjale, küll ainult materjale mis kajastasid Läänemaa perioodi. Arhiivi materjale Ernst Enno kohta võib leida Riigiarhiivist ja Ajalooarhiivist.
musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; Valge - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. 4 Lipu ajalugu Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesklinna. Kuna ametlik kinnitus "Vironia" osakonna tegevusele puudus (seega ka värvide avaliku kandmise õigus), ei jäänud selline käitumine tähelepanuta. Üsna pea olid A. Mõtust jälitamas saksa korporatsioonide esindajad, kes sundisid A. Mõtuse voorimehe peatuma. Tekkinud rüseluses haarati A
Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid. Lipul olevad sümboolsed kujundid ja värvid toovad esile omaniku väärtusi. Lipu ajalugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Millest tulenes selline värvide valik ning mida pidid need tähendama? Ühest vastust sellele ei ole, kuid üldiselt pidid värvid : kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid; tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone; peegeldama Eesti ilmastikku ja loodust; olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendust seletati ka veel näiteks nii:
Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid. Lipul olevad sümboolsed kujundid ja värvid toovad esile omaniku väärtusi. Lipu ajalugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Millest tulenes selline värvide valik ning mida pidid need tähendama? Ühest vastust sellele ei ole, kuid üldiselt pidid värvid : kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid; tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone; peegeldama Eesti ilmastikku ja loodust; olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendust seletati ka veel näiteks nii:
Eesti lipp 125 Ajalugu 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must.
mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesklinna. Esimese sini-must-valge lipu valmistamise mõtte algataja ning selle peamine teostaja oli dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Lipu pidulik pühitsemine toimus 4. juuni õhtul Otepää pastoraadi saalis. 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sini-must-valgete lippude lehvides välja
Meie lipu lugu algas 1881. aastal, kui avaldati Eesti Postimehes üliõpilase Jaan Bergmanni luuletus „Eesti lipp”, kus Eesti värvideks nimetati helesinine, must ja roheline. Helesinine sümboliseeris usku, et kuni kestab taevas, jääb alles ka Eesti rahvas. Must viitas minevikule ja rahvusikku väärtust rõhuvale kuuele ning roheline väljendas lootust, et Eesti saab uueks, nagu loodus igal kevadel. Vironia korporatsiooni asutanud eestlased valisid oma värvideks selle värvikolmiku, aga asendasid Hugo Treffner soovitusel rohelise valgega, mis pidi sümboliseerima rahva püüdlemist valguse poole. Läks paar aastat mööda ning 1883. aastal kuulutati Eesti Üliõpilaste Selts sinimustvalge hoidjaks ning aasta hiljem õmbles Tartu Ülikooli eesti keele lektori Karl August Hermanni naine Paula lipu valmis.
hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt. Esimesed üliõpilasorganisatsioonid tekkisid maiskondlike korporatsioonidena. 18241855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud, 1862. aastal korporatiivne üliõpilasriik legaliseerus. Eesti üliõpilaste koondumine algas 1870. aastal "Kalevipoja" ühislugemistelt. Kalevipoja õhtutelt sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (18731881 tegutseti selts Vironia nime all). 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, sini-must-valge trikoloor. 1889. aastal alanud venestuslaines muudeti Tartu ülikool tavaliseks kõrgemaks õppeasutuseks Imperatorski Jurjevski Universitet. 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel. Hoolimata suurtest muudatustest üliõpilaskonnas ja professuuris jäi Tartu vene ülikool rahvusvaheliseks teaduskeskuseks. Tartu ülikooli erilisus Venemaa kontekstis seisnes selles, et ta haris
TARTU ÜLIKOOL (3) eestlastest ülikooli õppejõud - eesti keele lektori kohtadel keeleteadlased K. A. Hermann ja M. Veske. D. H. Jürgenson TARTU ÜLIKOOL (4) Eesti Üliõpilaste Selts 1889. aastal alanud 1873–1881 tegutses venestuslaines muudeti selts Vironia nime all tavaliseks kõrgemaks 1883 registreeritakse õppeasutuseks ametlikult Tartu Imperatorski Jurjevski ülikooli juures Universitet 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi 1895 kehtestati lipp, sini-must-valge õppekeeleks vene keel trikoloor. Teaduse areng, teadusseltsid 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus) Antakse välja saksakeelseid toimetisi. Ilmub saksa- ja eestikeelse
läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. Talle oli lähedane panteistlik arusaam, et jumalik alge on killustunud kogu looduses, millest inimene on üks osa ning samades õigustes kõige elavaga. Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Korp! Vironia vilistlane. Teosed: · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Rändaja õhtulaul Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi, täis valmivat vilja,
I Lipu ja vapi saamise lugu Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24
· Lapsea kiindus kodukohta ja loodusesse · Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest · Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul. · Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia polütehnikumis kaubandusteadust · Ülikoli ajal erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne (Riias korporatsioon Vironia) · Töö mitmete ajalehtede toimetuses (Tartu Postimees, ajakiri Linda jt) · 1905.a kaitses lõputöö kaubanduseteaduste alal · 1906.a siirdus Enno kodutallu soosaarele · 1909.a abiellus Olga Elfriede (Ella) Sauliga · Töö asjaajajana Valga krediidiühingus · 1919. Koliti Haapsallu, Koolinõuniku amet läänemaal · 7.märtsil 1943 Ernst Enno suri LOOMING · Varased luuletused valdavalt vabavärsilised
Viiendas osas vaatleb autor Eesti lipu kasutamist laualipuna. Kuuendas osas uuris autor kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamist ja seitsmendas osas vaatles autor riigivapi kasutamist ning suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevusi. 2 1. EESTI LIPU JA VAPI AJALUGU 1.1. Eesti lipu ajalugu 29.septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine, must ja valge. Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid ,,hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 4.juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Sellest sai EÜS-i lipp. Esimetr korda avalikult kasutati EÜS-i lippu 1.novembril 1905 Tartu meeleavaldusrongkäigul. 24
Lasnamäe Centrum (RIMI), Tallinna Kristiine Keskus, Tallinna Sikupilli OnOff, Tallinna Solaris Keskus, Tallinna Rocca Al Mare Keskus, Viimsi Keskus; · Tartumaa-Elva Säästumarket, Tartu Lõunakeskus, Tartu Tasku moe- ja vabaajakeskus, Tartu Eeden, Tartu Rebase Rimi, Tartu Anne Selver, Tartu Zeppelin; · Ida-Virumaa-Jõhvi Jewe Keskus, Kohtla-Järve Vironia Keskus, Narva Astri Keskus, Sillamäe SK-Market (Konsum); · Pärnumaa-Pärnu Kaubamajakas, Pärnu Port Artur 1, Pärnu Ülejõe Selver, Vändra Konsum; · Lääne-Virumaa-Rakvere Kroonikeskus, Rakvere Põhjakeskus, Tapa Bussijaam; · Valgamaa-Otepää Maxima, Tõrva Maxima, Valga Selver; · Järvamaa-Paide Selver, Türi Säästumarket;
20. sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Kirikla saalis
Kreimanni nimele ja 1882. aasta 18. jaanurail kanni ta Tartu ülikooli matriklisse. Villem Reiman polnud ülikooli minnes enam päris noor ja ammugi mitte kujunemata ja meelsusetu, nagu näitas teadlik ja visa opositsioon saksastamispüüete vastu gümnaasiumis. Ta oli erksa kõrvaltvaatajana kaasa elanud ärkamisaja tulisemad aasta ja oli juba koolipoisieas rahvuslikult ärganud. Seepärast polnud kindlasti mitte juhus, et ta Eestis Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ,,põrandaaluse" ,,Vironia" algringkonnaga liitus ja niiviisi EÜS-i asutajate hulka sattus. ,,Eesti Üliõpilaste Selts" oli koht, kus nooris inimesis küdev tuli sai õhutust, hapnikku, nii et see võis leegitsema lüüa ega sumbunud õhupuudusel" EÜS-is oli komme koosolekuil kõnesid pidada rahvuslikkude ainete kohta. V. Reimani osaks sai kõneleda priiuse järjekordsel aastapäeval 1883, oma teisel ülikooliaastal.
rahvaluulest · Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul. · Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust 11 · Ülikooli ajal erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne (Riias korporatsioon Vironia) · Töö mitmete ajalehtede toimetuses (Tartu Postimees, ajakiri Linda jt) · 1905. a kaitses lõputöö kaubandusteaduste alal · 1906. a siirdus Enno kodutallu Soosaarele · 1909. a abiellus Olga Elfriede (Ella) Sauliga · 1910. a nov sündis tütar -- Liki · Töö asjaajajana Valga krediidiühingus · 1919. koliti Haapsallu. Koolinõuniku amet Läänemaal · 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri LOOMING
augustil 1990. Lippu Ajalugu Helesinine, must ja valge on algselt 1860. aastal asutatud Liivimaa päritolu üliõpilaskorporatsiooni Baltica-Borussia Danzig ja kuni 1940. aastani kasutatud riigilipu värvid. Ametliku indranteensinise lipu näidist hoiti igas politseiprefektuuris.Eesti Üliõpilaste Seltsi värvidel ja praegusel riigilipul kasutatakse helesinise asemel tumesinist. 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi
Lapsepõlv möödus Soosaare talus, Rõngu kihelkonnas. Lapsena kiindus kodukohta ja loodusesse. Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest. Peres oli peale tema veel 3 last: Leopold, Emilie ja temast 17 aastat noorem Paul. Enno õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust. Ülikooli ajal liitus erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne(Riias korporatsioon Vironia). Töötas mitmete ajalehtede toimetuses(Tartu Postimees, ajakiri Linda jt). 1905 kaitses lõputöö kaubandusteaduste alal. 1906 tuli Eestisse tagasi ja läks kodutallu Soosaarele. Kodus hakkab kirjutama luuletusi ja oma ainukese proosateose. 1909 abiellus Olga Elfriede(Ella) Sauliga. 1910 sündis tütar Liki. Töötas asjaajana Valga krediidiühingus. 1919 koliti Haapsallu, töötas koolinõunikuna Läänemaal. 7.märts 1934 Ernst Enno suri. Looming:
meregeoloogidega (näiteks Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on leitud 42 vrakki, millistest osa on õnnestunud identifitseerida. Ära on tuntud jäämurdjad Truvor ja Krisjnis Valdemrs, reisilaev Vironia, päästelaev Saturn, hüdrograafialaev Vostok, suurtükilaev I-8, allveelaev Stsa-301 Stsuka, miinitraaler T-202 Bui ning kaubalaevad Ergonautis, Leeni, Utena ja Kretinga. Töö jätkub. Eesti Meremuuseum Piirivalvelaev PVL 105 TORM Torm - PVL 105 (ex KNM P968 ARG), pärineb Norras algselt suurtükipaadiks projekteeritud ja 1965-1968 ehitatud 20 laevasest (algselt kavandati 23 tk) seeriast.
Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on leitud 42 vrakki, millistest osa on õnnestunud identifitseerida. Ära on tuntud jäämurdjad Truvor ja Krisjnis Valdemrs, reisilaev Vironia, päästelaev Saturn, hüdrograafialaev Vostok, suurtükilaev I-8, allveelaev Stsa-301 Stsuka, miinitraaler T-202 Bui ning kaubalaevad Ergonautis, Leeni, Utena ja Kretinga. Töö jätkub. Eesti Meremuuseum Piirivalvelaev PVL 105 TORM Torm - PVL 105 (ex KNM P968 ARG), pärineb Norras algselt suurtükipaadiks projekteeritud ja 1965-1968 ehitatud 20 laevasest (algselt kavandati 23 tk) seeriast. NATO klassifikatsiooni järgi fast attack craft STORM class.
Nimi Toponüüm Väina jõgi Daugava, Düüna, Zapadnaja Dvina Võrtsjärv Virtssee Peipsi järv Tsutskoje ozero, Peipussee, See Peipus Koiva jõgi Gauja Emajõgi Embach MAAD, MAAKONNAD Nimi Toponüüm Eestimaa Estland, Viro, Estonia, Igaunia, Estonija, Estljandija Liivimaa Livland, Livonia, Livljandija Kuramaa Kurland, Kurljandija Ugandi Ugaunia Sakala Sackala Virumaa Virland, Vironia Järvamaa Jervia Harjumaa Harriaen Vaiga Vegele Mõhu Møge Nurmekund Norumegunde Alempois Alempos Rävala Reuaelae Saaremaa Osilia, Ösel, Ezel Hiiumaa Dagö, Dagaith, Dago Läänemaa Rotelewich Gotland Ojamaa 16 KATOLIKU KIRIK JA REFORMATSIOON
28. augustil jõudsid sakslased koos Eesti väeüksustega Tallinna, kust Punaarmee paanikas taandus. Sakslased võtsid sealt 11 000 sõjavangi. 28.-29. augustil toimus Tallinnast taandunud punalaevastiku ja Saksa-Soome jõudude vahel Juminda miinilahing. Juminda poolsaare kohal sattus 195 laevast koosnev karavan sakslaste ja soomlaste paigutatud miinitõketele ning pommi- ja torpeedorünnakute kätte. Rünnakus uppus 55 laeva, nende hulgas kunagine Eesti luksuslikum reisilaev "Vironia" (pildil). Hukka sai umbes 15 000 inimest, teiste hulgas ka tähtis juunikommunist, ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Johannes Lauristin. 28. augustil 1941 sisenes Wehrmacht Tallinna. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Pärast Eesti mandriala langemist sakslaste kätte jätkusid lahingud Eesti saartel. Sakslased vallutasid 5. oktoobriks Saaremaa ja 21. oktoobriks Hiiumaa. Järgnevalt jäi Punaarmee kätte Eesti aladest veel vaid Osmussaar, mille garnison 2. detsembril evakueeriti. 6
annaabi.ee 
