D-VITAMIIN Nõo Reaalgümnaasium 10. C Keili Helekivi, Elo Kumel, Angela Lõhmus, Risto Johanson Jagunemine • D3 – leidub loomses toidus, kasutatakse toidulisandites, • D2 – tekib taimedes, takistab D3 imendumist Olulisus • Kaltsiumi imendumine – luude tugevus • Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab: • Neerukahjustused • Anoreksia • Kaalukaotus • Polüuuria – kuseteede haigus • Südamerütmihäired
18 sajandi Eesti köök Merilin Jürine Pavel Kornev 011K Igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu sooviti pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu" Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele
Restoranis õllepudel avada laua kõrval. Õlu ja toit Õlle toidu kõrvale õllet juuakse väga tugeate ja rammusate toitude kõrvale , eelkõige metsloomade liha, vürtsikate toitude kõrvale , nt hiina toidud , tumedat õlu magusa kõrvale , lisaks sellele kasutatakse õlut erinevate toitude valmistamisel nt grillliha , leib , lihad praed , õllesupp Toit õlle kõrvale Küüslaauguleivad , juustusnäkid , suitsukala , kartulikrõpsud , hapukurk , juustu valik , soolapähklid ,vinnutatud liha, suitsuvorst ,kuivatatud kala ,ungari pekk Õlletüübid Õllesid liigitakse erinevat moodi , nt heledad ülud ja tumedad õlled , spetsialistid liigtavad kasutatava pärmi järgi , pinnakääritus pärm ja põjakääritus pärm , Pinnakääritus pärmiga tehakse Ale , heledad või punakad pruunid , porter inglismaalt pärit õlu , stout õlled . nisuõlled Põhjakääritusega pilsner õlled , bock tüüpi , , eriõlled, suitsuõlu , jääõlu , must õlu Mõisted
Alati ei sobi sarnane sarnasega. Proovi ja katseta. Üldiselt on nii, et täidlasemad ja kangemad õlled sobivad raskemate söökidega ja vastupidi. Kuid mitte alati. Ja kui kasutada mingit õlut lisandina söögitegemisel, siis ei pea mingil juhul seda sama marki ka söögi kõrvale pakkuma. Lähtuma peaks ikka valmistatud roa iseloomust. SAKU KLASSIK Sobib kergete eelroogadega, aga ka maisikrõpsude ja juustuvaliku kõrvale. SAKU PUNANE Sobib mahlakate liharoogadega aga ka õllesigari või vinnutatud loomaliha kõrvale. Veinid MEREANNID Kuivad ja elavad, korraliku happelisusega valged veinid harmoneeruvad suurepäraselt vähi ja merikarpidega, nt. elegantne valge burgunder või hoopis väärikas sampanja. KALA Marineeritud kala nõuab neutraalset valget veini, suitsukala aga lennukat valget, roséd või punast veini. Soojalt valmistatud kala saadavad lennukad valged veinid, aga praetud küpsetatud või grillitud kala juurde pakkuge temperamentseid valgeid, mõrumaid rosé ja
talurahva toidus kala, eriti soolakala osa liha osast suurem, see tähendab et kala, nimelt silku, sai näpu vahel hoida ja leiva kõrvale hammustada sagedamini ja igapäevasemalt kui liha. Nii kala kui liha vinnutati vanasti, s.o. kuivatati tagavaraks kevadel tuule ja päikese käes, eriti siis, kui sool oli kallis. Liha vinnutamist Eestis on nähtud veel käesoleval sajandil Läänemaal. Kalurid eelistasid süüa vinnutatud kala ja seetõttu vinnutatakse kala kohati tänini. Liha söödi talus harva, enamasti sügisel, kui tapeti loomi, või suuremate pühade ajal. Liha anti jaopärast ning seda jagas enamasti peremees. 3. Joogid Toidu kõrvale rüübati kalja või hapupiima. Rõõska piima tarvitati harva. Pidupäevadeks valmistati õlut. Kõige tavalisem loomse valguga rüübe oli lüpsiaegadel hapupiim, millele aga möödunud sajandil tuli tihti vett piimajätkuks juurde lisada.
1. Mõrdr ja ta tütar Unnr, parim kosjakaup. Höskuldr ja Hrutr ning nende 11. Thorvaldr sõitis oma naise ja Thjostolfiga peolt koju. Naine käis rahaga esivanemad/järglased. Hallgerdri pärast peavad mehed kannatama. pillavalt ümber ja solvas meest ning see lõi siis teda. Hiljem sõitis ta oma Vendade suhted halvad. 8 mehega Karusaartele, et sealt jahu ja vinnutatud kala juurde tuua. 2. Höskuldr ja Hrutr sõitsid Altingile. Hrutri ja Unnri kihlus. Läksid koju. Hallgerdr oli väga löödud. Kasvataja tahab kätte maksta ning tapab mehe. Hrutri onu Özurr ütles, ettema vend Eyvindr oli surnud ja jättis talle Gula 12. Sulased ilmusid kohale, kasvataja uputab paadi ja mehe. Kodu sõites oli tingil päranduse, kuid vaenlased võtavad selle ära, kui ta kohale ei ilmu. Hallgerdr tal vastas ja sai teada, et ta mees oli surnud
1.Konserveerimine kõrge temperatuuri abil 2.Konserveerimine madala temperatuuri abil 3.Soolamine 4.Marineerimine 5.Hapendamine 6.Suhkru abil konserveerimine 7.Suitsutamine 8.Kuumutamine 9.Kuivatamine 10.Sügavkülmutamine 11.Konserveerimine kõrgsagedusvooluga 12.Konserveerimine radioaktiivse kiirusega 13.Ultraviolettkiiritus 2. Nimeta hallituse abil valmistatavaid tooteid ja mõnda sulle maitsevat sorti nendest! Sinihallitusjuust, suitusvorst, antibiootikumid, vinnutatud liha, juustud, salaami. Mulle maitsevad kõik peale antibiootikumide. 3. Miks kasutatakse toiduainete säilitamiseks hallitusi? Toiduainete säilitamiseks kasutatakse hallitust selleks, et bakterid ei saaks ligi. 4. Miks peab toorpiima kuumutama, kuid ei tohi keeta, enne jogurti valmistamist? Kuna see peab olema pastöriseeritud ja pastöriseerimine toimub temperatuuril kuni 75 kraadi ja kõrgpastöriseerimine on kuni 85 kraadi. 5
leivale. Kui mõned eriti rasked näljaperioodid välja arvata, ongi eestlase laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba. Ajas sada aastat tagasi minnes oli toidulaud praegusega võrreldes talupoeglikum, tänaseni säilinud piirkondlikud erinevused aga veelgi teravamalt piiritletud. Kehval kivisel pinnasel elav ranna- ja saarerahvas sõi leivakõrvaseks peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala. Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni.
20) Thisbe-puuviljamaitseline kerge poolkuiv vein 8 KASUTAMINE KULINAARSEL EESMÄRGIL Paljudes Küprose restoranides tehakse seafileele commandria ja vee segust marinaad, milles hoitakse liha üks päev.Järgmisel päeval filee määritakse mõlemalt poolt oliivõliga ja lisatakse pipar.Valmistatakse prae-või küpsetuspannil.Peale küpsetamist lisatakse sool ja serveeritakse kohe. Vinnutatud kartulite valmistamisel lisatakse kartulitele punast ETKO veini. Lillkapsas pestakse ja lõigatakse suurteks tükkideks.Seejärel pruunistatakse kergelt väheses õlis.Pruunistatud lillkapsale lisatakse 2 klaasi valget veini.Tavaliselt serveeritakse riisi ja jogurti juurde. Harilikult lisatakse lambalihale küpsetamisel Semeli veini. Paljudes Küprose peredes valmistatakse küpsiseid,mille taignale lisatakse 1 tass kvaliteetset punast veini.
ja kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Joonis 5: Elamu 9 Toitumine Kõrberahvad on harjunud kuuma ja kuiva kliimaga. Enda kaitsmiseks ülekuumenemise eest joovad nad kuuma jooki. Kõrberahvaste tavalisemad toidud on datlid, vinnutatud liha ja beduiinileib. Beduiinileib Beduiinileib on kiireti valmiv ja toitev kõrberahvaste toit. Seda valmistatakse sütel. Jahu ja sool segatakse veega. Taignast pätsitakse paks pannkooki meenutav käkk, pannakse tavalisse kilekotti ja asetatakse sütele. Kraabitakse leivale sütt ja tuhka peale ja küpsetatakse 10 minutit. Joonis 6: Mees beduiinileiba valmistamas 10 Inimtegevuse tagajärjed
soovimine pole siinmail sügavalt juurdunud. Lauda istudes on eesti talupoeg soovinud oma perele hoopiski jätku leivale. Kui mõned eriti rasked näljaperioodid välja arvata, ongi eestlase laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba. Ajas sada aastat tagasi minnes oli toidulaud praegusega võrreldes talupoeglikum, tänaseni säilinud piirkondlikud erinevused aga veelgi teravamalt piiritletud. Kehval kivisel pinnasel elav ranna- ja saarerahvas sõi leivakõrvaseks peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala. Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni.
Palju rõhku on pandud jahiulukitele ja kalale. Rahvusvaheliselt on tuntud Norra suitsulõhe.[16] Teravilja kasvatatakse riigi lõunaosas ja peaasjalikult vaid kaera ja otra. Neist valmistatud jahu ei sobi pärmiküpsetiste jaoks, mistõttu on Norrale tüüpiline kõva ja pika säilivusajaga lameleib (flatbrød). Eeskätt rannikupiirkondades on ajalooliselt oluline Atlandi heeringas, mida söödi mitu korda päevas ja mida soolati, kuivatati või hapendati. Tänini on populaarsed vinnutatud kala ja libekala (lutefisk). 14 Toidutavasid avardas sarnaselt teiste Põhjamaadega kartuli kasutuselevõtt 18. sajandil. Eripärased Norra road on hapendatud forell (rakfisk), mooritud lambapraad (fenalar) ja magusamaitseline pruun kitsejuust (geitost). Jookidest on populaarsed kohv, õlu ja norra akvavit (akevit). Taani köök
Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv kliima, kuid liha saab vinnutada ka tööstuslikul meetodil, mida nimetatakse külmkuivatamiseks. Mõnikord vinnutatud liha ka suitsutatakse või soolatakse. Külmkuivatamine tänapäevane ja suhteliselt kulukas, seetõttu peamiselt lihatööstustes rakendatav liha töötlemise viis, mille käigus liha külmutatakse ja veetustatakse siis sublimatsiooni teel. Kuivkülmutatud liha veesisaldus ei ületa 2%. Kiiritamine liha kiiritatakse ja hävitatakse seal leiduvad patogeensed bakterid. Meetod on tekitanud vaidlusi ning pole laialt levinud, sest ei teata selle pikaajalist mõju inimese tervisele.
Keeduvorstid: Doktorivorst, Juustuvorst, Lastevorst, Lihakas Doktorivorst, Lihakas Lastevorst, Lihakas suitsujuustuvorst Pool- ja täissuitsuvorstid: Haanja poolsuitsuvorst Keedusalaami, Lihakas Kraakov, Lihakas suitsuvorst, Murulauguga poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Rakvere poolsuitsuvorst, Rakvere täissuitsuvorst. Toorsuitsuvorstid: Rakvere toorsuitsuvorst, Toledo toorsuitsuvorst pistaatsiapähklitega, Seemnekattega toorsuitsuvorst, Vinnutatud vorst. Toorsuitsupeekonid: Ameerikapärane toorsuitsupeekon, Inglisepärane toorsuitsupeekon, Toorsuitsupeekoni kuubikud. Pasteedid ja võided: Kreemjas maksapasteet, Küpsetatud maksapasteet rõõsa koorega, Maksapasteet, Maksarõngas, Määrdepasteet, Saiakate. 2.2.2 Roavalmistus tooted: Viinerid: Juustuviinerid, Lasteviinerid, Lihakas Doktoriviiner, Rakvere grillviiner juustuga, Rakvere viiner. Sardellid: Lihakas sardell, Lihakas veiselihasardell, Sardell juustuga, Rakvere
Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv kliima, kuid liha saab vinnutada ka tööstuslikul meetodil, mida nimetatakse külmkuivatamiseks. Mõnikord vinnutatud liha ka suitsutatakse või soolatakse. Külmkuivatamine tänapäevane ja suhteliselt kulukas, seetõttu peamiselt lihatööstustes rakendatav liha töötlemise viis, mille käigus liha külmutatakse ja veetustatakse siis sublimatsiooni teel. Kuivkülmutatud liha veesisaldus ei ületa 2%. Kiiritamine liha kiiritatakse ja hävitatakse seal leiduvad patogeensed bakterid. Meetod on tekitanud vaidlusi ning pole laialt levinud, sest ei teata selle pikaajalist mõju inimese tervisele.
lisaks peenestatud sibul, sidrunimahl või sidrunisektorid, paks hapukoor ja purustatud must pipar. Suurepäraselt sobivad punane kalamari ja kunstkaaviar külmade kalaroogade ja suupistete kaunistamiseks. Kokkuvõte Tähtsal kohal eestlase söögilaual on alati olnud kala, mida vanasti tarvitati peamiselt soolatuna. Peamiseks kalatoiduks maarahval oli soolasilk e.soolatud räim. Palju söödi ka kuivatatud, vinnutatud kala. Kuigi Eestimaa ümber on rohkelt merd, oleme hinges pigem metsa- kui mererahvas. Tänapäeval süüakse tavaliselt värsket või külmutatud kala ja suitsukala. Eesti rahvuskala on räim. Igapäevased kalad on ka kilu, ahven, koha, haug, siig, latikas, lest, särg, heeringas, lõhe ja forell. (Heeringat püütakse Atlandi ookeanist ja lõhet tuuakse sisse Norrast.) Delikatesskaladeks on angerjas ja silmud. Eestlased armastavad marineeritud angerjat ja suitsuangerjat. Silmu süüakse
vastlapäevaks. Seapekki ja rasva lisati kogu Eestis oa-, herne- ja läätsesupile, putrudele, kapsastele, vorstipudrule jt toitudele. Loomaliha soolati tavaliselt koos rasvaga, lambaliha ilma. Lambarasva kasutati küünalde tegemiseks. [] Liha vinnutamine oli 19. saj säilinud veel saartel ja Põhja-Eestis. Sea- või lambaliha pekiga riputati mõneks ajaks pärast soolamist välja õue, enamasti tuppa ahjukerise kohale suitsu sisse aeglaselt kuivama. Vinnutatud ja soolalihaga keedeti samu toite kui peki ja rasvaga. [] Ainult pühadeks või pidudeks pandi sealiha ahju või kerisele küpsema. Tavaliselt tehti lihatoite pühapäeviti. Sööjatele jagas peremees liha jaopärast, pühade ja pidude ajal võis süüa isu järgi. [] Vana tava järgi pandi lamba- ja seaverd odrajahust käkitaigna sisse Põhja- Eestis ja saartel hoiti korraga suuremas koguses tehtud verikäkitagent või valmisvoolitud käkke kuivatatult
aminohappeid. Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. Seega ei jää kalaliha maha sea- ja loomalihast. Seda kinnitavad ka M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm väites, et sõltuvalt liigist on kalades valke 14-22% ja et ka nende valkude koostis on inimestele vägagi soodne. P.Kard väidab koguni, et inimorganismis omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest, kuid lisab, et soolatud ja vinnutatud kalast omastab inimorganism mõnevõrra vähem valke. "Kalas sisalduvad valgud on täisväärtuslikud ja inimorganis omandab neid 2-3 korda paremini kui näiteks veiseliha valke." Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. Sama väidavad ka M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm, lisades et seetõttu võivad kala süüa ka podagrahaiged, kes muud liha süüa ei saa. Rasvad
soovimine pole siinmail sügavalt juurdunud. Lauda istudes on eesti talupoeg soovinud oma perele hoopiski jätku leivale. Kui mõned eriti rasked näljaperioodid välja arvata, ongi eestlase laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba. Ajas sada aastat tagasi minnes oli toidulaud praegusega võrreldes talupoeglikum, tänaseni säilinud piirkondlikud erinevused aga veelgi teravamalt piiritletud. Kehval kivisel pinnasel elav ranna- ja saarerahvas sõi leivakõrvaseks peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala. Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni.
ained, samuti keedusool. Suitsutamise viisideks on külmsuitsutamine (kasutatakse põhiliselt keskmise rasvasusega ja rasvasemate kalade puhul, mis eelneval soolamisel valmivad, valmistoote tunnuseks on sitke ja painduv konsistents, nahk on tugevasti liha küljes ja liha luu küljes kinni) ja kuumsuitsutamine (kasutatakse praktiliselt kõikide kalade juures, valmistoote tunnuseks on rabe konsistents, nahk eraldub kergesti liha küljest ja liha luu küljest). Vinnutatud kala valmistatakse eelnevalt soolatud pooltootest, mida kuivatatakse välitingimustes. Vinnutatakse lesta, räime, voblat, latikat, vimba jt. Toode on sitke, painduva konsistentsiga ja läikiv-hõbedase värvusega. Kuivatatud kala. Kuivatatakse värsket ja kergelt soolatud väikest kala (peipsi tint). Kuivatamine toimub kuivatites. Valmistoode rabe, liha eraldub kergesti luude küljest. Balõkid on suuremate ja hinnalisemate kalade (tuurlased, lõhelased, paltus, merihint,
keedetud Liha kvaliteedinäitajateks on selle värskus, rasvasus, värvus (verest puhas). Liha säilitatakse võimalikult suurte tükkidena toidukilesse pakitult. Nii saab 55 vältida liha kuivamist. Võimalusel säilitatakse liha vaakumpakendis. Liha töötlemisruumis ei tohi temperatuur tõusta üle +4 kraadi. Lihasaadused on: suitsutatud lihatooted, soolatud ja vinnutatud liha, vorstid ja vorstitooted, subproduktid. KORDAMISEKS 1. Mis toitaineid saame lihast? 2. Nimetage erinevaid lihasaadusi. 3. Millest juhindutakse lihade säilitamisel? ÜLESANNE 1. Koostage ideekaart „Lihade kasutamine toiduvalmistamisel“. 3.4.5. Kalad ja kalatooted Rasvasuse alusel võib jaotada kalad nelja rühma. 1. Lahjad kalad. Rasva on neis alla 2%. Lahjad kalad on tursk, luts, koha, haug jne.
firma ajalugu ja veinide valmimist. Tutvustati veinikeldrit ning anti proovida erinevaid marke. Ja seda loomulikult tasuta, lootuses leida uusi, selle firma jookidest vaimustuvaid veinisõpru. Konkurents on tihe, sarnaseid veinikeldreid on ka teistes Euroopa maades ja väljaspoolgi. Restoranis kohalikke roogasid proovides tuli tunnistada, et täitsa sobilikud ka Maarjamaa inimestele. Näiteks grillsardiinid ja vinnutatud soolatursa tükid riisiga. Tüüpiline portugallane ise on naeratav ja heatahtlik, isegi nukrad fado-laulud ei olnudki nii ülikurvad, kui esialgu ette kujutatud. 185 Portugal Siiruviiruline ja kullakarvaline päikesemaa Portugalil on märkimisväärne meresõiduminevik, super rannakuurordid, mõtlikult nukrad
annaabi.ee 
