Tilburgi keskkooli. Tema joonistamisõpetaja oli Antwerpeni ja Pariisis kunsti õppinud ning kunstnikuna üsna edukas Constantijn C. Huysmans, kes julgustas Vincenti süstemaatiliselt õpingutega tegelema. Vähem kui kaks aastat hiljem, märtsis 1868, jättis Vincent keskkooli pooleli. Viimased 15 kuud lapsepõlvekodus Zundertis veetis ta üksinda looduses uidates. Loodusest sai tema jaoks pelgupaik, kus ta tundis end kindlalt, samal ajal kui lapsepõlvest jäid Vincentile ahistavad mälestused. Hiljem meenutas ta vend Theole: ,,Mu noorusaeg oli sünge, külm ja igav." Vincent suhtus oma eesmärki saada kunstnikuks suure otsustavuse ja tõsidusega. Peamiselt õppis ta ise, kuid traditsiooni kohaselt harjutas ta suure meistrite, peamiselt Jean-Francoise Millet` ja tolle õpilase Israelsi töid jäljendades. Ta otsis professionaalset tuge Brüsseli
Ta tuigerdas koju ning hiljem leidis Gaugain ta teadvusetult oma vereloigus lamamas. Van Gogh viidi haiglasse ning oli mitmeid päevi kriitilises seisus. Ta küsis alati ainult Gaugaini kohta, kuid prantslane hoidis eemale ning käskis teistel Vincentile öelda, et ta oli juba Pariisi tagasi läinud. Peale seda ei kohtunud kaks kunstnikku enam kunagi. Jaanuaris 1889 suundus Kollasesse Majja, kuid veetis järgneva kuu käies pidevalt haigla ja kodu vahet, kuna kannatas hallutsinatsioonide ja pettekujutelma käes. Märtsis teatasid linnaelanikud politseid ,,punapäisest hullust mehest" ning seepeale lahkus van Gogh Arlesist ning kirjutas end sisse Saint-Remy-de-Provence vaimuhaiglasse. 8. mail 1889 suundus ta Saint Paul-de-Mausole haiglasse, kus vend Theo üüris talle kaks väikest trellitud akendega tuba. Ühte neist kasutas kunstnik stuudiona. Oma
Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 18861888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus. Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. 9 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia
aastat vanem. Margot armus temasse ja nad otsustasid abielluda, kuid mõlemad perekonnad olid sellele vastu. Selle tulemusena võttis Margot üledoosi strühniini, kuid van Gogh suutis ta päästa, toimetades naise kiiresti haiglasse. 26. märtsil 1885 suri van Goghi isa südamerabandusse. Pariisis nägi van Gogh esimesena impressionistlikku kunsti, teda inspireeris värv ja valgus. Van Goghile hakkas meeldima Jaapani kunst, seega ta hakkas õppima idamaade filosoofiat. Ta unistas sinna reisimisest, kuid Toulouse-Lautrec väitis, et Arles’e küla on sama valgustatud, kui Jaapan. 1888. aasta veebruaris sõitis Gogh Pransusmaale ning kolis „väiksesse kollasesse majasse“. Ta kulutas raha värvile toidu asemel, tarvitas vaid kohvi, leiba ja absinti. Vincenti füüsiline tervis hakkas ka halvemaks minema, on kuuldusi, et ta tarvitas turpetiini ja sõi värvi.
religiooni poole pöörduma pani. Seal otsustas isa sekkuda ja saatis ta Pariisi galeriisse tööle. See ei toonud aga oodatud rahu, sest kaastöötajatel oli raske taluda Vincenti konfliktset iseloomu. Näiteks suhtus ta halvakspanuga kunsti kui kaupa ja seetõttu näitas välja ka vaenulikkust galerii klientidesse, mis tõi kaasa vallandamise. Edasi tulid teoloogiaõpingud ülikoolis ja misjonäride kooli kursused , mis mõlemad taas pooleli jäid. Ta tundis ennast tõelise hädavaresena. Ometi oli tal erakordne võime inimestele kaasa tunda, ennast suisa nende nimel ohverdada. Kui ta Belgia söekaevanduspiirkonnas misjonärina töötas, andis ta vaestele oma vähest toitu, riideid ja isegi voodi. Selline elu muserdas noort Vincenti. Tollest ajast tekkis tal huvi inimeste igapäevaelu jäädvustamise vastu. Alguse sai tema kümneaastane kunstnikutöö. Oma kunstnikutee alguses püüdis Vincent tegelikkust võimalikult täpselt edasi anda. Ta lihvis
Illuka Kool Impressionism (Claude Monet ja Vincent van Gogh) Referaat Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Juhendaja: Luule Nõmm Illuka 2011 Kust algas impressionism? Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunaga arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal väljaimpressionism. "Impressioon", mis tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja
oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Tal oli veel kaks venda ja kolm õde. 1886. aastal õppis Antverpeni Kunstiakadeemias. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Pärast seda oli tal põhjus kunstnikuks hakata. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 18861888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus.Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. LOOMING Oma tõeliseväljendusvahendi heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid leidis ta pärast Prantsusmaale asumist
Rue Lepici lähedal väike galerii Koos eksponeeriti Paul Cézanne'i, Paul Gaugini, Vincent van Goghi ja Georges Seurat' töid Pood oli kunstnike seas soositud kohtumispaik Vincent tutvus Emile Bernardiga poes Õpiaastad lõppevad isa Tanguy portreega 1887. aastal Värvikaupmees Tanguy Isa Tanguy' portree 1887 Õli lõuendil Pariis, Musée Rodin Pärast Tanguy'd Pariisi avangard Tutvus Monet', Renoiri ja Pissarro töödega Tundis isiklikultDegas'd ja Pissarrot Võttis omaks impressionismi ning postimpressionismi Isikupärase väljenduskeele areng Mõju - Seurat ja Cézanne Mauve'i, Toulouse-Lautreci ja Gauguini sarnastest eeskujudest said kolleegid ja kamraadid Provence Kirjas õele Wilile - "Seal on enam värve ja veelgi rohkem päikest." 1888 veebruaris asus teele, võttes suuna Arles'ile Saabus lumetormis ja maalis talviseid pilte alustuseks Hiljem viljapuuaedu ja lilli, eriti päevalilli
töös on jällegi figuuride liikumine ootamatult kindlameelne ning indiviidide kehaasend peamiselt mitmefiguuriliste kompositsioonide puhul pole alati veenev. Kuid värv ja vormid on need, mis annavad maalidele kõikehõlmava ühtsuse. Delacroix ei pane rõhku virtuoossele maalimistehnikale ega figuuride ja nende liikumise meisterlikule kujutamisele, vaid nende subjektide ning elementide läbi avalduva emotsiooni edasiandmisele vaatajatele. Kergus, millega Delacroix laseb oma maalides vormidel ja värvidel teineteisega metsikult mängida ning kohati isegi võidelda, viitab modernsele liikumissuunale (valmistas teed 20. sajandi kunstisuundadele).[4] 1824. aastal kirjutas Delacroix: ,,Mida geeniused kirjutavad, ei ole uued ideed; neid ajendab idee, et kõik, mis on juba öeldud, ei ole öeldud piisavalt hästi." Ja nagu teatergi, mida võib vaadelda kui kaasaja sümptomit, peitus ka Delacroix' isiksuses geenius, kes maalis teiste geeniuste kangelaslikke tegusid.
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole
5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768). Need olid Veneetsia linnavaadete maalijad. Suhteliselt väikesemõõtmelised pildid, mis kujutasid linna erinevaid kohti. Saab ülevaate tolleaegsest Veneetsia elust. · Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil. Palazzo Labia kaunistamine Veneetsias kujutab Antoniuse ja Cleopatra lugu. Piiskop Haraldi
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. (nt „Sügisball”). Subkultuursus. Kõik on lubatud. See on üks PM-i olulisemaid jooni. PM julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma. PM-i võib vaadelda kui liikumist seisundi poole, kus pole enam jäänud mingeid reegleid, mida purustada. Globaliseerumine. Tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Nt Hollywoodi filmid nii USA-s kui Eestis
Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses. Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli. Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema. Kuna isa oli talle eluks andnud nii palju tarkusi siis tundis ta tema ees suurt autunnet ning seepärast ei suutnudki ta teda üksi jätta. Laas Turja eest hoolitses ka tema tütar, Marie, kes oli läinud varakult mehele. Samuti oli tal ka palju lapsi. Huvitavaimaks kõrvaltegelaseks oli Kalda Sass. Tema oskus pilli mängida oli teada üle küla. Sassi suhted külaga olid väga head. Eriti head olid aga suhted Hannesega. Kohati isegi paremad kui viimasel oma vendadega. Kui Hannest
ülekuulamisel. Viimaks jäi Hans püsivalt konkusse elama ning ülekuulamisel väitsid ta pereliikmed, et too on surnud. Peatselt abiellus Aliide kommunistlikke vaateid pooldava Martin Truuga. Mõne aja pärast Ingel ning Linda küüditatakse ja Liide asub koos Martiniga nende majja elama. Martini äraolekul hoolitseb Liide Hansu eest. Viimane igatseb oma naist ja tütart taga. Aliide töötab erinevates kohtades, viimaselt töökohalt ta lahkub, kuna tundis seal ära ühe mehe, kes teda kunagi oli üle kuulanud. Aliidel ja Martinil sünnib tütar Talvi. Aliide ei armasta oma tütart, küll on aga Martin tütrele heaks isaks. Aliide kirjutab Hansule Ingli nimel kirju, et Hansu rahustada. Peatselt Hans avastab, et need kirjad ei olegi Ingli kirjutatud ning vihkab Liidet veelgi enam. Hans näeb unes nägemusi Inglist ning märatseb unes. Aliide hakkab kartma ning paneb igaks juhuks pambu valmis, juhuks kui osutuks vajalikuks põgeneda
Ta pajatas kogu oma loo. Faiaagid andsid padaarokeid kaasa ja viisid ta oma laeval Ithakale. Poseidun muudab faiaagide laeva aga kaljuks. Rannal muudab Athena O-e kerjuseks. Kohtab siis esimesena oma seakarjust, seejärel poega, kellele üts, kes ta on. Järgmisel pääval läks poika lossi, O järgnes. Käitus kerjusena. Õhta juhatati ta Penelope juure. Seal ta valetas, et on palju rännanud ja O kohanud. Penelope lasi vanal orjataril O jalgu pesta, kes ta jalal oleva armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasut. Palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3).
tähelepanu endale tõmmates oli see palju kaasa mõjunud rahva rahunemisele. Jupiter kandis musta sametiga ületõmmatud raudrüüd kuldnaelapeadega, peas oli tal kahe otsaga müts kul- 1 Ja ärgu jumal vahele tulgu (lad. k.). 19 latud hõbedast nööpidega; ja kui poleks tal olnud põse-puna ja suurt habet, mille mõlema varju ta nägu jäi, poleks tal käes olnud kullatud papist rulli, mis täiskü-litud litriribadest kohevil oli ja milles asjatundlik silm kohe ära tundis välgu, poleks ta jalad ihuvärvi trikoos kreeka moodi rihmadega kinni seotud olnud, siis oleks võinud teda ta range välimuse poolest võrrelda ükskõik millise bretoonlasest ammukütiga de Berry sõjaväest. II. PIERRE GRINGOIRE * Sel ajal kui ta pidulikult kõneles, hajus üldine rahuldus ja imetlus, mida ta ülikond oli äratanud, ja kui ta jõudis nende õnnetute sõnadeni: «Niipea kui kõrgeauli-kum kardinal siia jõuab, alustame kohe», kadus ta hääl kisa ja lärmi sisse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
