Mis saab viljastatud munarakust? Viljastumisega algab uue organismi areng. Viljastatud organismist areneb loode . Kehasisese viljastamise korral areneb loode emaslooma kehas või väljaspool seda munas. Muna iseloomustus Roomakatel on nahkne kest va krokodillid ja kilpkonnad , lindudel lubiainest koor Mõlemad mjnevad maismaale Rästik ei mune. Keedetud muna keerleb, toores ei keerle Suurim muna on jaanalinnu - 1,5 kg ja umbes 15 cm pikk. Munade värvus on kaitse värvuseks. Roomajad enamasti mune ei hau, linnud aga hakkavad peale munemist hauduma istub pesale ning soojeneb oma kehaga Imetajad on poegijad ehk sünnitajad Viljastnanud munarakk areneb emakas. Loode saab toitu platsenta kaudu Loodet ühendab platsentaga nabaväät Platsenta ülesanded: Loode saab emalt Toitaineid ja hapnikku Ning vabaneb jääkainetest Imetajate erandid Sipelgasiil ja nokkloom munevad Kukkurloomadel pole platsentat. Tiinuseaeg Hamster 12 päeva Küülik, känguru ...
Spermatogenees: * Seemnerakkude ehk spermide areng mehel * Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes * Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid * Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpse perioodi vältel * Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi * Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril * Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses Viljastumine - Toimub munajuha laienenud osas - Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk - Viljastatud munarakk jaguneb ja tekib rakukobar ehk kobarloode - Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Ontogenees- viljastumisel käivituv organismi individuaalne areng 1) Viljastumine- spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2) Embrüogenees- loote areng 3) Postembrüogenees- lootejärgne areng Loote areng - Kobarlootest areneb idulane( 1. arengukuu, kujuneb esmane närvisüsteem, südame-, veresoonte-, luude-,
aastaselt. Spermatogenees on seemnerakkude areng ning saab alguse alles puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi, kuid ühest ovogoonist moodustab vaid 1 munarakk. Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke. Samal ajal liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul pesastub sinna. Algab gastrualatsioon ning loote areng. Embrüoloogia loengu ning seminari jooksul sain teada palju uusi mõisteid, nt menarche, lanugo, mekoonium. Lisaks sellele jäid meelde mõned huvitavad faktid, nt kohv kiirendab spermatosoidide liikumist ning spermid leiavad munaraku lõhna järgi. Uudiseks tuli see, et rasedatele naistele omased isud tekivad keha reaktsioonina ning on tingitud loote vajadustest.
Kasutamine: 3. 21päeva pillid pille võetakse 21+7 päevase skeemi järgi. 4. 28päeva pillid pille võetakse 21( või 24) päeva ja järgneb 7(või 4) toimeainetta tabletti. Kuidas toimib? Pillid takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast (ovulatsiooni). Kui munarakk ei eraldu, ei saa seda ka viljastada. Lisaks sellele muutub emakakaelas olev limakork tihedamaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks), emaka limaskest õheneb ja muutub selliseks, et viljastatud munarakk ei saa sinna pesastuda. Pärast meetodi lõpetamist taastuvad ovulatsioonid ja viljakus ning soovi korral võib kohese planeerida rasedust. Rasestumisvastane plaaster Rasestumisvastane plaaster sisaldab sünteetilist kollaskehahormooni ja östrogeeni, mille toimeained imenduvad läbi naha. Plaaster tagab sama tõhusa rasestumisvastase kaitse kui pillid ja püsib kindlalt nahal. Kasutamine: Plaaster asetatakse nahale menstruatsiooni esimesel päeval.
Emakaväline rasedus Mis on emakaväline rasedus? • Viljastatud munaraku pesastumine ja loote areng väljaspool emakaõõnt.(nt. munajuhas). • Emakaväline rasedus katkeb tavaliselt 4.- 12. raseduskuul. Tekkepõhjused • Munajuhade ehituses ja talitluses häirivad viljastatud munaraku normaalset kulgu emaka suunas. • Läbipõetud munajuhade põletikud ja varasem emakaväline rasedus soodustavad teket. Ravivõimalused • Kui naisel puuduvad valud, võidakse katkemiseks kasutada ravimeid, mis kutsuvad esile abordi. • Teistel juhtudel aga opereeritakse loode välja. Sümptomid • Võib esineda iiveldust, väsimust ning ka rindade tundlikkus • Tugev alakõhuvalu kui munajuha rebeneb.
munarakuni Progestiini protees Norplant Paigaldatakse kirurgiliselt naise käsivarde kuni 5 aastaks. Käsn (sisaldab spermitsiide) Rasestumisvastased vahendid Vaginaalsed spermitsiidid (kreemid, geelid, vahud) Keemiliselt loodud sperma tapmiseks Hormonaalsed tabletid 1) Kombineeritud pillid Takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast 2) Minipillid Emakakaela limaskest muutub spermidele raskesti läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud munarakk ei saa kinnituda. Rasestumisvastased vahendid Rasestumisvastased plaastrid Rasestumine hoitakse ära ovulatsiooni pärssimise teel, sarnaselt antibeebipillidega. SOS pill Väldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude tootmise, katkestades viljastumise või takistades munaraku kinnitumise. Emakasisene spiraal Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale. Rasestumisvastased vahendid Hormoonspiraal
spermid. Seemnejuhasid mööda liiguvad seemnepurske ajal manustest välja paiskunud spermid kusitisse. 2.Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine. Emakas on lihaseline õõnes elund, kus areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse. 3.Võrdle mehe ja naise sugurakke. Mehe sugurakud ehk spermid moodustuvad mehe organismis pidevalt ja kogu elu jooksul. Naiste sugurakud ehk munarakud on kõik moodustunud looteeas, need valmivad perioodiliselt ühe kaupa, kuid mitte kogu elu jooksul. 4.Mis on viljastumine? Kus ja kuidas ning millal toimub viljastumine inimesel? Viljastumine on munaraku ühinemine seemnerakuga
1. Toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y - kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng , platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks, Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine, tõsise väärarengu , vaimse puudulikkuse või
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei tohi spermid otseselt verega kokku puutuda.
Bioloogia Kontrolltöö viljastumine inimesel 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda
Aeg viljastumisest surmani 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda : · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse
Ovulatsioon on küpse munaraku vallandumine munasarjast. Ovulatsioon toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone: östrogeeni ja progesterooni. Viljastumise mitte toimumise korral kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi. Viljastumisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos). Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tulemusena moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula, ning seejärel blastula. Viljastumine Toimub munajuha laienenud osas. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 45 päeva. Umbes 7. nädalal peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale Kunstlik viljastamine Kunstlik viljastamine on kehaväline viljastamine.
Seeme Õp: 54-55 Suguline paljunemine · Seemneraku ja munaraku ühinemist nim. viljastamiseks. · Viljastatud munarakust tekib idu, viljastatud keskrakust aga toiduvaru. · Vili tekib sigimikust. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti
Teratogeen-aine v tegur mis põhjustab loote vääraerengut Abort-on embrüo või loote iseeneselik v tahtlik loote väljutamine enne sündi. Mille tagajärjel rasedus katkeb. 1. Suguline ja mittesuguline paljunemine. Oska mõlema kohta tuua näiteid. MITTESUGULINE-uus organism saab alguse vaid ühest vanemast ,kõige lihtsam paljunemis viis ,esineb taimedel seentel protistidel,võib toimuda vetatiivselt või eostega ,taim SUGULINE-uus organism saab alguse viljastatud rakust ,kahe organismi geneetilise materjali kombineermisel ,kärbes 2. Mis on partenogenees ja kellel seda esineb? Partenogenees-emastel esinev,uus isend areneb viljastamata munarakust ,kuid munarakk moodustub ikka meioosi teel ning hiljem munaraku kromosoomustik kahekordistub ,pole emaga identsed,esineb ajutiselt nt ümarussidel ,selgrooksetel nt kaladel 3. Rakujagunemine - milleks vaja, millised rakud jagunevad
Hingamisel neelab kala vett. Suuõõnest väljub vesi lõpusepilude kaudu. Veri saab hapnikku läbi lõpuselehtede õhukeste seinte ja samal ajal antakse verest vette süsihappegaas. Viljastatud ahvenamari Kaladel on kehaväline viljastumine. Viljastatud marjatera vajab oma arenguks hapnikurikast vett ja teatud hulga soojust. Peale koorumist peab vastne suutma tõusta veekogu pinnale ja saama ühe sõõmu õhku, millega toimub ujupõie esmatäitmine. Kudemine Kalade suguproduktide heitmist ja marja
IMETAJATE KLOONIMINE Koostajad: Maris Kallus Lilian Varblane MIS ON KLOONIMINE? Identse genoomiga organismi loomine MILLISED ON KLOONIMISE MEETODID? Erinevad vegetatiivse paljundamise võtted - silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine. KUIDAS KLOONITAKSE KÕRGEMAID LOOMI? · Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi. Viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. · Teine võimalus kõrgemate loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). MIDA VÕIMALDAB DNA KLOONIMINE? · Huvipakkuvate DNA fragmentide piiramatus koguses paljundamist · Geeniproduktide, enamasti valkude tootmist · Uurida geeni struktuuri ja funktsiooni
On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja sugurakus on 23 kromosoomi. 7. spermatogenees- on spermide areng. Sp algab suguküpsuse saabumisega ja kestab kõrge eani. 1st spermatogoonist tekib 4 spermi. 8. Millal tekib sügoot e viljastatud munarakk? siis kui ovulatsiooni ajal on valminud munarakk vallandunud munasarjast, liikunud munajuhasse, seal kohtunud spermiga, ühinenud- tekib viljastatud munarakk. *Munarakk-on suur, toitainerikas. *Seemnerakk on munarakust väiksem, viburiga. 9. keha sisene ja väline viljastamine- keha sisene on nt inimese rasedus. Kehaväline nt- konnadel , kaladel mari vees. 10. Embrüogenees- see on aeg, kui loode embrüo areneb ema organismis.
LOOTE ARENGU ETAPID LOOTE ARENGU ETAPID 1. KOBARLOODE 4. LOODE 2. PÕISLOODE 3. KARIKLOODE LOOTE ARENGU VIDEO: 1.KOBARLOODE: viljastatud munarakk kiiresti jaguneb moodustub tihe ühesuguste rakkude kobar, mida nimetatakse kobarlooteks 2. PÕISLOODE kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese selles staadiumis kinnitub viljastatud munarakk emakaseinale 3. KARIKLOODE: embrüo rakud jagunevad kihtidesse, neist arenevad loote elundid 4. LOODE: KAHEKSANDAKS nädalaks on 4-5 cm pikkusel lootel olemas juba kõik algsed elundid ja elundkonnad LOOTE ARENG - 9-10 nädal: spetsiaalse stetoskoobiga on võimalik esimest korda kuulda loote südamelööke kujuneb imemisrefleks LOOTE ARENG -11-14 nädal: loote sugu on kindlaks tehtav algab juuste kasv kujunevad silmad elundite areng jätkub
Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Transgeenne loom- loom, mille kõikide rakkude DNA järjestused sisaldavad võrra DNA- järjestuse. Et saada ühet transgeenset looma võib: 1) võtta viljastatud munarakku ja viia selle tummasse plasmiidi abil laboris valmispandud DNA-lõigu.Siis viia munarakk asendusema emakasse ja oodata laste sündimist. 2) võtta looma emakast blastotsüsdid, eralda neist tüvirakud ja lisada neile plasmiid DNA´d. Kui plasmiid DNA integreerub tüvirakkude kromosoomidesse, viia need tagasi blastotsüsti ja blastostüst viia aesendusema emakksse.Oodata laste sündi
Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng Ovogenees - munarakkude areng Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Sügoot - viljastatud munarakk Embrüogenees - looteline areng Postembrüogenees - pärastlooteline areng Ontogenees - individuaalne areng Fülogenees - liigi ajalooline areng Partenogenees - areng viljastamata munarakust Mittesuguline paljunemine Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ keharakkudest Pole vaja spetsiaalseid rakke Üks vanem Järglane pärib ühe vanema päriku materjali Muutlikkus on väike Suguline paljunemine Uus organism saab alguse viljastatud munarakust
võimaldab tervete ja uute rakkude tüvirakkude siirdamisega taastada keha kahjustatud ja haiged osad. b) meristeemmeetodit meristeemmeetod, taimede paljundamise ja viirushaigustest tervendamise meetod: c) imetajate kloonimist Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. d)embrüosiirdamist Poolt/vastu argumendid. 3.Kuidas saadakse GMO-sid?(2 võimalust). Poolt/vastu argumendid GMO-de kasutamise kohta koos konkreetsete näidetega. 4.Inimese kloonimise 2 võimalust, poolt/ vastu argumendid. Lisaks küsimused viirustest ja bakteritest: a) nende ehitus, paljunemine, haigused, ravi b) antibiootikumid( avastamine, kasutamine, kuidas mõjuvad
Gaametid- organismi munarakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud(spermid). Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. Gastrula rakud in juba eristunud ja sel on eristatv kaks, hiljem kolm
seemnerakkudel elujulistena psida. Spermatosoidid on naise kehas vimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline vime. Need haploidsed (he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus olevad narmad le munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe laosast lbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mtmetega vrreldes suur vahemaa.
· Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust
Hübridoomrakud on monokloonsed ehk väga kitsaste spetsiifiliste omadustega rakud. Neid kastatakse näiteks ka rasedustestides. Toodetakse antiseerumeid, näiteks marutaudivaktsiin. Kunstlik viljastamine ja embrüosiirdamine Kasutatakse hävimisohus liikidel, tõuaretuses. Superovulatsioon on midagi, mis kutsutakse esile, et munarakke kätte saada. Selle käigus saab suures koguses munarakke, mis pannakse laboris spermatosoididega kokku. Saadakse viljastatud munarakud, mille saab istutada emaslooma sisse aga see ei pea olema sama emane. Munarakke/embrüoid võib külmutaa ja pikka aega hoida. Embrüosiirdamist kasutatakse ka kloonimiseks, näiteks insuliinirikka piimaga lehmadega. Inimeste puhul ollakse skeptilisemad. Pooled juhtudest, mikse ei viljastuta, on mehe, teine pool naise süül. Kui munarakk ei jõua õigesti munajuhadest välja, saab selle kinni püüda ja kunstlikult viljastada
· Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust
Prenataalse arengu etapid Sügoot-(1-2 Rasedusnädal) germinaalstaadium viljastumisest 10 päevani Embrio (3-8 rasedusnädal) - embrüoanaalstaadium Loode (9.-38. Rasedusnädal) looteline staadium Lootevesi- psühholoogia seisukohalt-> lõhn sama mis on ema lõhn ja rinnapiima lõhn-> harjutab eluks vajalike oskusi, elundkonna treeninguks ja adaptatsiooni treeninguks. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3.5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumskohta -> kus toimub edasine areng. -> blastotsüst- pesastumiskohta jõudnud rakukogumik. Protsess kestab viis päeva. - 5. rasedusnädal hakkab loode tundma valu. Loote ümber on lootevesi, seda on vaja, et ta hiljem hakkaks imema rinnapiima-sest see on sama maitse ja lõhnaga. - 11. Rasedusnädal ta neelab juba vett. Lootevesi on sama maitsega, kui rinnapiim.
Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks, mida eriti kasutatakse aianduses. Põhimõtteliselt on silmamine, oksastamine, tütartaimede võtmine jne. erinevad kloonimise meetodid. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. Teine võimalus loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). Nii kloonisid hiljuti Ameerika teadlased ahv Tetra, kes arenes neljandikust 8 raku staadiumis olevast embrüost. Selline
SIIAMI KAKSIKUD Siiami kaksikud 1. Seemnerakuga viljastatud munarakk hakkab arenema looteks 2. Ühemunarakukaksikud Zainab ja Jannat Rahman Pärit Londonist Rinnust kõhuni kokku kasvanud + ühine maks Operatsioon Hetkel Aitäh kuulamast!
Plaastrite hind üheks kuuks ilma soodustuseta on 13 kuni 14 eurot. 50 protsendise soodustusega maksavad plaastrid üheks kuuks 8 kuni 9 eurot ja kaheks kuuks 15 kuni 16 eurot. 6 Emakasisene vahend (ESV) ehk spiraal Millega on tegu? T-kujuline plastikust vahend, mille ümber on spiraalina keeratud vasktraat ja mis paigaldatakse arsti poolt emakasse. Toimemehhanism: vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emakasse. Kasutamine: võib jääda emakasse vähemalt viieks aastaks, mõned emakasised vahendid ka kauemaks. Tõhusus: tagab rasestumisvastase kaitse 98-99 protsendil juhtudest. Võimalikud kõrvaltoimed: Menstruatsioonid võivad muutuda pikemaks ja vererohkemaks. Vastunäidustused Ei sobi naistele, kellel on risk haigestuda seksuaalsel teel ülekantavatesse haigustesse. Ei ole esimene valik noortele sünnitamata naistele.
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid Sügeliskäike peamiselt
V: PTK. 13 1.Võrdle roomajate ning kalade ja kahepaiksete viljastamist. V:kaladlahksugulised,kehaväline viljastamine kahepaiksedlahksugulised,kehaväline viljastamine roomajadlahksugulised,sisemine viljastamine 2.Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse vette koetud munarakust ? V:Roomaja muna on tugev aga kahepaikse munarakk on õrn. 3.Missuguseid tingimusi on vaja loote arenemiseks munas ? V:Soojust,hapniku ja vett 4.Miks ei pea roomajad vette munema ? V:Emaslooma kehas tekib viljastatud munaraku ümber õhuke kilejas ja vett mitteläbilaskev nahkkest.See kaitseb muna väljaspool emaslooma kuivamise ja vigastuste eest. 5.Mille poolest erineb arusisaliku areng rohukonna omast ? V:Arusisalik areneb moondeta, rohukonn moondega, rohukonnal toimub munarakkude viljastamine emaslooma organismis,arusisalikul viib isasloom seemnerakud emaslooma organismi,kus need ühinevad munarakkudega. 6.Miks muneb enamik madusid ja sisalikke palju mune ?
Jahedamas keskkonnas Kehatemperatuuril SARNASUS Viljastumis võimelised rakud hakkavad tekkima alates murdeeast. 3. Mis on viljastumine? Kus ja millal toimub? Viljastumine algab spermi tungimisega läbi munarakukesta. Liigub vihuri abil. Viljastumine lõpeb spermi ja munaraku tuumade ühinemisega (24h). 23 kromosooni+23 kromosooni=46 kromosooni. Tekib viljastatud munarakk, mis hakkab arenema. Munarakk on viljastumisvõimeline u 36h peale ovulatsiooni. Spremid on naissuguorganites viljastumis võimelised 23 ööpäeva. Viljastumine saab toimuda ainult munajuhas (alguses munasarja juures) 4. Selgita rakukobara ja idulase teket! RAKUTEKE viljastunud munarakk hakkab jagunema, aga ei hakka kasvama. Umbes 34 päevaks on moodustunud rakukobar. See toimib munajuhas. Rakukobara sisse tekib õõs
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid See meetod põhineb naissuguhormoonidel ja toimib kas ovulatsiooni pärssides või emakakaela, emakaseina ja munajuhasid seemnerakkudele vaenulikuks muutes ja rasedust ennetades (Miriam Stoppard, 1987, 1999). Pillid, minipillid ja SOS-pillid Pillid ehk tabletid sisaldavad kahte naissuguhormooni östrogeenset ja gestageenset hormooni. Need hoiavad ära raseduse, surudes maha ovulatsiooniprotsessi ning takistades viljastatud munaraku kinnitumist emaka seinale. Minipillid ehk hormoontabletid sisaldavad kollakehahormooni. Selle toimel muutub emakakaela lima spermatosoididele raskesti läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud munaraku pesastumine pole võimalik (Kai Haldre, 1998). SOS-pille ehk hädaabipille kasutatakse juhul, kui ei soovita rasestuda ning ei kasutatud muid rasestumisvastaseid meetodeid või kui kondoom purunes. (Internet: http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,7,157)
kinnitavad ämblikuvõrguga aluspinna külge. Tänu sellele võidab ta piisavalt aega, et emasega ühtida ja plehku panna, kuid üldlevinud arvamus, et emasloomad surmavad isase pärast kopulatsiooni ei ole tõsi. Vähestel liikidel esineb säärane komme ja see ka enamasti, siis kui emasloom on isasloomast kordi suurem. Osadel liikidel aga isane ämblik sureb loomulikku surma. Krabiämbliklaste käitumist võib võib-olla võrrelda vägistamisega, kuid päris nii see ei ole. Viljastatud munad enamasti munetakse hunnikusse, emane köidab võrguniidi abil need kookoniks, mis peidetakse kusagile pimedasse varjulisse kohta, kinnitatakse pesa seinale või vormitakse pallisarnaseks ja kantakse endaga kaasas. Munade arenguperiood on tavaliselt 2-3 nädalat. Inimesel aga viljastatud munarakk areneb emakas ning järglase arenguperiood on 9 kuud. Kookonit või ,,pesa" kaitseb emaämblik ägedalt senikaua kuni väikesed ämblikud kooruvad
taimedest. Taimede õied on suured,värvilised ja lõhnavad tolmuterad suured ja kleepuvad(kibuvits) 10. Millised on tuultolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on väiksed,tagasihoidlikud,lõhnatud ja värvitud tolmuterasid on palju, väiksed ja kerged(kask,sarapuu) 11. Mis on ja kuidas toimub viljastamine? Viljastamine on emassuguraku ja isassuguraku ühinemine viljastatud munarakk areneb idu keskrakk areneb toiduvaru seemnealge kestad arenevad seemnekestad sigimiku(emaka) seinad areneb viljakestad 12. Kuidas jaotatakse lihakvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid taimedest. Mitmeseemnelised- õunvili-õunapuu mari-tomat kõrvitsvili-arbuus kõrvits herberiin-sidrun üheseemnelised -luuvili-kirss,ploom 13
enne, kui ka GFP-valk on valmis. 3)Nii saab iga valgu translatsiooni toimumist organismis uurida. SLAID 9: Erinevaid meetodeid on tegelikult ligi 15, aga räägin põgusalt enim kasutatavatest. Loomadel: Embrüonaalsete tüvirakkude meetod: DNA paljastamine, rakkude süstimine teiste rakkude blastotsüsti, embrüosiirdamine, järglaste DNA uurimine N:hiired Eeltuuma meetod: DNA ettevalmistus, viljastatud munarakkude muutmine, embrüosiirdamine,järgalste DNA uurimine N:hiired Taimedel: Biolistikat tuntakse ka kui mikrokuulidega pommitamist. See sobib hästi maisi ja idu DNA muutmiseks Agrobakterite meetod: Meetodi läbi viimiseks kasutatakse üldjuhul geenipüstolit, mis muudab jälgimise lihtsamaks. Sobib hästi sojaubade ja tomatite muutmiseks, hiljuti on hakatud kasutama ka muruaimedel.. SLAID 10: GMO 1)Transgeensed organismid ehk GMO-d on elusolendid, sh
polotsüüdi, mis hävivad. Munarakke on elu peale 400. Igas kuus valmib üks munarakk, peale nende lõppemist algab menopaus. Munaraku eluiga on 36 tundi. Ovulatsiooniks nimetatakse aega mille jooksul munarakk läbib munajuha(4-5 päeva). Menstruaaltsükli pikkuseks loetakse 28 päeva. Tsükliks nimetatakse aega ühe menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Kui munarakk ei ole viljastatud, siis ta ei kinnitu emaka seinal, sellele järgneb menstruatsioon. Munarakk viljastatakse munajuhas esimesena kohale jõudnud spermi poolt. Munaraku ja seemneraku tuumad ühinevad, tekib viljastatud munarakk ehk sügoot. Sügoot hakkab liikuma mõõda munajuha emakasse. Jõudes emakasse kinnitub emaka seinale, hakkab arenema loode(embrüo ehk kobarloode). Embrügeneesi areng Embrüoblastist arenevad lootelehed: 1) ektoderm
· Sööta ja vett antakse nagu varem. · Viimasel valguspäeval pannakse künadesse teokarpe ja ette jääb vesi. · Alates 4 päevast sööta ei anta, lühendatakse valguspäeva- 6 t. · Sööda andmist alustatakse 7-8päeval. · Esimesel söötmis päeval kiiresti ja vähe. Kõik peavad pääsema küna juurde. · Teisel päeval- suurendatakse kogust, lisada kruus ja liiv. Vesi. · Juurde tuua kuked. Valguspäevale 14 tundi. · Munad on hästi viljastatud alates kolmandast nädalast. Munemis tsükkel. · nimetatakse munemispäevi kahe mitte munemispäeva vahel. · Mida pikkem tsükkel, seda kõrgem toodang. Stressid. · Välditavad. sotsiaalne stress. Stress ebaõige söötmise järel. Järsküleminek. Sööda tolmavus, riknevus, tera suurus. võõras ümbrus. Sobimatu pidamine tihe paigutus. Vale mikrokliima. Puudulikventilatsioon.
Tütarrakk võib mitoosil ka haploidne olla, kui seda on vanemrakk, kuid imetajatel sellist nähtust ei tunta. KÜSIMUS Paljunemine 7. Leidke sobivaim vastusevariant! Seejärel põhjendage, miks sellele eelnev või järgnev variant (omal valikul) on ebasobiv või väär! 7.1. Meioos toimub ... a) igas elavas raku b) paljunevates rakkudes c) sugurakkudes d) sugurakkude eellasrakkudes e) ovotsüüdis 7.2. Polotsüüdid tekivad... a) viljastamata munarakust b) viljastatud munarakust c) sügoodist d) ovogoonist e) spermatiidist 7.3. Sügoodi viljastamine toimub... a) tupes b) emakas c) munajuhas d) munasarjas e) ei toimugi 7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne... a) ovulatsioonile b) partenogeneesile c) spermatogeneesile d) ekvatsioonjagunemisele e) regeneratsioonile Kommentaar Paljunemine 7. 7.1. Meioos toimub sugurakkude eellasrakkudes (d). Sugurakud on meioosi juba läbinud, olles haploidsed. Ovotsüüt on valminud munarakk, sugurakk.
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Munasarjast vananenud munarakk liigub kõigepealt munajuhasse ning sealt edasi emaka poole. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumist pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljatust saab ravida näiteks hormoonraviga, samuti kunstliku ja kehavälise viljastamisega. Meestel põhjustavad viljatust näiteks spermide vähesus või isassugurakkude arengu- ja liikumishäired. Naiste viljatuse põhjuseks on häired munarakkude valmimises, samuti seesmite suguelundite haigused. Selleks, et munarakku ei tungiks korraga mitu isassugurakku, muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks.
Takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast. tootmise, katkestades viljastumise või takistades munaraku 2) Minipillid kinnitumise. Emakakaela limaskest muutub spermidele raskesti Emakasisene spiraal läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku munarakk ei saa kinnituda. ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale. Rasestumisvastased vahendid Hormoonspiraal
IMETAJAD! o Koera seemnerakud arenevad seemnesarjades, munarakud arenevad munasarjades. o Viljastatud munarakust järglane hakkab arenema emakas (emaslooma kehas). o Koeral on 2 korda aastas jookusaeg o Koerapoja ja lambatalle võrdlus: Lambal sünnib tavaliselt 1-3 poega, koeral aga 6-7. Lambatalle silmad on sündides avatud koerapojal aga ei ole. Koerapojad vajavad kuid emaslooma hoolt aga lambad suudavad mõni tund peale sündi ise jalule tõusta. o Enamikul imetajatest on 7 kaelalüli.
23 46 46 23 17. Selgitage, miks on pärisimetajate munarakud rebuvaesed, lindude munad aga reburikkad. 18. Iseloomusta organismide erinevaid paljunemisviise ja too näiteid. Mittesuguline-uus organism saab alguse eosest või keharakust, pole vaja spetsiaalsed rakke, üks vanem, muutlikus on väike, järglane pärib ühe vanema päriliku materjali. Suguline-uus organism saab alguse viljastatud munarakust, kaks vanemat, muutlikus suurem, on vaja spetsiaalseid sugurakke, järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus. 19. Miks suguline paljunemine on evolutsiooni seisukohalt olulisem paljunemisviis ? Selliselt saab uus organism pärilikku materjali kahelt erinevalt allikalt ning munaraku viljastamiseks on vaja kahe inimese sugurakke. 20. Mis on rakutsükkel ? Raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni. 21
Bioloogia 02.03.2012 Paljunemine Suguline Geneetiline pärilik kahelt vanemalt Vanematel moodustuvad sugurakud e. Gameedid: Seemnerakk e. Spermatosoid Munarakk e. Ovotsüüt Seemnetega paljunemine on suguline paljunemine! Viljastumine Munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk - Haploidne kromosoomistik Seemnerakk Haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk e. Sügoot Diploidne kromosoomistik Kehaväline viljastumine (kalad, kahepaiksed) Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu Kehasisene viljastumine (roomajad, linud, imetajad) Küpsed vähem sugurakke, parem kaitse ebasoodsate tingimuste eest Iseviljastumine Hermatofrodiitsel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isaslooma
Viljastumine- Inimesel spermi ja munaraku ühinemine munajuhas, sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Rakukobar- Pärast viljastumist järjestikuse jagunemise teel moodustuv hulkrakne moodustis. Viljastus- Kooselupaari pikaajaline võimetus saada järglasi (kui ei kasutata rasestumist vältivaid vahendeid) Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Viljastumise edukus sõltub nii spermide arvust kui ka nende eluvõimest naise suguteedes. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumise pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljastumise korral on abi kas kunstlikust või kehavälisest viljastamisest. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. Suur osa spermidest hukkub teel munajuhasse. Kui isassugurakke on spermas suhteliselt vähe, võib olla see üks mehe v...
Esineb nii tiivulisi kui tiivutuid vorme ja erinevused nende vahel ei piirdu ainult tiibade olemasolu või puudumisega. Isegi ühe ja sama liigi järglased võivad erinevatel aastaaegadel erineda oma kehaehituse ning funktsioonide poolest. Enamik lehetäide liike jõuab aastas saada mitu põlvkonda järglasi. Moonidel elutsev lehetäi on sigimisvõimeline juba kaks nädalat pärast koorumist. Lehetäidel on välja arenenud ideaalne sigimistehnika. Sügisel munevad viljastatud emased munad, mis elavad üle ka kõige karmima pakase. Kevadel ja suvel paljunevad lehetäid sugutult. Emane on võimeline sünnitama peaaegu lugematul hulgal uusi lehetäisid. Lehetäid esinevad tervel maakeral, arvukaimalt soodsama kliimaga vöötmetes ja troopikas. Allikad: Loomariigis kaart nr. 30 http://et.wikipedia.org/wiki/Lehetäilised
Anatoomia 6-7cm pikad Elastne seljakeelik Segmenteerunud keha ja lihased Palju lõpusepilusid (kuni 200) Suletud vereringe Süda puudub, vere panevad liikuma veresoonte lihaste kokkutõmbed Veri läbipaistev Seljanärv kogu keha ulatuses Nahk tundlik Eluviis Elavad liivastes põhjades, madalas vees Filtreerivad vett toidu hankimiseks Suudavad ujuda edasi-tagasi Elavad 2-5 aastat Paljunemine Lahksugulised Veesisene viljastumine Viljastatud mari areneb maimudeks Maimud hõljuvad vabalt vees Maimud on asümmeetrilised Läbivad moonde Leviala Elavad troopilistes ja parasvöötme vetes Eelistavad madalaid kaldaäärseid soppe Huvitavaid fakte Hiinas kasutatakse toidus Oluline lüli selgroogsete evolutsiooni uurimises Kasutatud allikad http://eol.org/pages/1585/overview https://www.britannica.com/animal/cephalochordate http://www.encyclopedia.com/topic/Cephalochordata.aspx#1 https://en
Kamtsatkal. [10] Pildil 4 on järve kisutsi levikukaart ja järve kisutsi pilt. Pilt 5 näitab kisutsi leviku alasid. . Pilt 4 4 Pilt 5 2.4 Sigimine Kolme kuni nelja aastaselt saab kisuts suguküpseks. Sigimine toimub septembrist oktoobrini. Nad ujuvad tagasi mageveelistesse ojadesse, kus nad olid sündinud (distants võib ulatuda kuni ~ 650 kilomeetrini).[3] Kõik idalõhed matavad viljastatud marja põhjapinassesse ja seepärast koevad nad kohtades, kus põhi ei ole mudastunud ning on kaetud kiviklibu või kruusaga, sageli põhjaallikate läheduses. Emane, keda saadab üks või mitu isast, hoidub peaga vastuvoolu ja loobib hoogsate sabavarre liigutustega pinnase laiali. Mari koetakse tekkinud lohku ja isane viljastab selle. Kudemise ajal toimuvad isaste vahel pidevad kokkupõrked. Osa marjateri jääb viljastamata, paljud kantakse vooluga minema ja süüakse ära mageveekalade poolt
kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks. Pärast kärjekannust lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
