1. septembril 1939 algas II maailmasõda · Viie aasta pärast oli mõrvatud umbes 5 miljonit juuti 1939 · Juudid heideti riigiteenistusest välja 20. jaanuar il 1942 peeti Berliini äärelinnas Wannsees n õupidamine, kus 15 natside tippjuhti v õtsid vastu otsuse tappa l ähitulevikus... 11 miljonit juuti. Toit koonduslaagrites · Hommik ½ liitrit suhkruta viljakohvi või teed · Lõuna ¾ liitrit maitsetut suppi kartulitest või kartulikoortest · Õhtu 300 g leiba (pidi jätkuma ka hommikuks), 35 g margariini või 25 g vorsti, lusikatäis marmelaadi Kes olid süüdi? · Saksamaa liidrid? · üksikud sadistid? · kohusetundlikud SSlastest valvurid? · sakslased? 5 miljonit juuti, nendest 1,5 miljonit last
· B1 0,08 mg · B2 0,06 mg · B3 2,06 mg · B4 13,4 mg · B5 0,14 mg · B6 0,12 mg · Foolhape 16 µg (vereloomet reguleeriv B-rühma vitamiin) · C - · K 0,80 µg 30 Kasutamine · Odrateradest valmistatakse: - tangu, - kruupe, - jahu. · Tangudest ja kruupidest tehakse peamiselt putru. · Enne kohviubade laiemat levikut valmistati odrast viljakohvi. · Otra on kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. 31 · Odrajahust valmistatakse pagaritooteid. · Odrajahu lisatakse teistest teraviljadest valmistatavate pagaritoodete taignasse. · Jahust valmistatakse odrakaraskit, eesti rahvustoitu. · Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. 32 · Lisaks valmistatakse odrast: - odrahelbeid, - odralinnaseid,
Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud. Eestis kasvatatakse põhiliselt suviotra. Eestis on odrakasvatuse vanimad andmed Asva linnusasulast esimese aastatuhande algusest eKr. Odra kasutamine Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusi, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest enamasti putru. Odrajahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Odrast saab ka viljakohvi, mis oli populaarne enne kohviubade laiemat levikut. Lisaks on otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odra kasutamine Odrajahu kasutatakse ka pagaritoodetes. Näiteks leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti ja muidugi valmistatakse otra ka õlletööstuses. Umbes 75-80% Odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Odra saagikus Eestis
2)Meeõlu: 2 liitrit maltoosat lahustada 5 liitris keedetud kuumas vees, kus on eelnevalt lahustatud 0,5 kg suhkrut. 5 liitris keedetud ja 45 kraadini jahutatud vees lahustada 0,5 kg mett. Soovi korral võib kuumale veele, milles lahustatakse suhkur, lisada kaks noaotsatäit ingverit. 3) Kuivatatud leivast valmistatud õlu: 50 liitri õllevirde valmistamiseks kulub 4 kg kuivatatud heakvaliteedilist rukkileiba. Edukalt võib kasutada ka viljakohvi. Purustatud kuiv leib asetada suuremasse, 20-30 liitrit mahutavasse anumasse ja valada peale keev vesi, segada. Lasta seista paar tundi. Kopsiku või kulbiga võtta segu pealt ettevaatlikult leotusvedelik ning valada see läbi kurnariide 50 liitrisesse õllenõusse. Järelejäänud paksule valada peale uus kuum vesi, 10-15 liitrit, segada, lasta settida ja valada ka see läbi kurnariide õllenõusse. Protseduuri korrata seni, kuni õllenõu on peaaegu virret täis
panniga liha, kõrvale söödi hapukurki, joodi rõõska või haput piima. · Õhtul tehti piima-köögiviljasuppi, kõrvale äädikaräimi, muud soolakala ja leiba. Laupäev · Hommikul soojendati suppi. · Päeval hammustati niisama leiba, saia, võid. · Õhtuks oli alati puder, kas siis kartuli- või tangupuder ja ahjuliha. · Kõrvale joodi hapupiima. Pühapäev · Hommikul soojendati kartuliputru, süüdi leiba, saia, võid. · Kõrvale joodi viljakohvi või võipiima. · Päeval keedeti hapukapsasuppi, mida söödi 3 korda. Pühapäeva lõunaks, õhtuks ja esmaspäeva hommikul. Rukkileib · 7-8,5kg rukkijahu · 5l vett · Juuretist · soola Leivaga seotud uskumused · Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba, pere lagunemist · Kes lõikas sooja leiba, sellel purunes leivaõnn. · Andes võõrale leiba, lõikas perenaine
Otra kasvatatakse kõige rohkem söödaks, kuid sellest valmistatakse ka väärtuslikke toiduaineid, samuti õlut ja linnaseid. Odrateradest valmistatakse tangu, kruupe ja jahu. Need on toitainerikkad ja kergesti seeditavad. Tera koostises olevate valkude tõttu on odraleib kore, kiiresti vananev ja pudenev. Odrajahu võib lisada rukkileivataignale. Hästi idanevate suurte ühtlaste teradega odrasortidest valmistatakse õlut ja linnaseid, samuti kuulub odrajahu viljakohvi ja kamajahu koostisse. Oder on suure kohanemisvõimega kultuur. Kuid kõige suuremat saaki annab oder siiski vaid soodsates kasvutingimustes paraskliimavöötmes. Otrade perekonda kuulub umbes 40 liiki. Kõik Eestis kasvatatavad odrad on sõklateralised. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2 ´C juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 18 22`C. Tõusmed taluvad 7 8- kraadist öökülma. Õitsemise ja valmimise ajal on öökülmad odrale ohtlikud
e.Kr. Oder ehk harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete taignasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati. Märke sellest leidub põllumajanduse algusajast ja läbi kogu ajaloo
● Andid ● Ida-Euroopa ● Kasvavad, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad sooldunud pinnase tõttu ● Oder talub vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja mäestikukliimat ● Oder kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ● Talub hästi põuda ● Idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni −7 °C Kasutamine ● Tangud, kruubid ja jahu ● Neist omakorda putru ja pagaritooteid ● Viljakohvi ● Tangu- ja verivorstid ning kama ● Odrahelbed, odralinnased, linnaseekstrakt, õlu ● 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele Rukis (Secale cereale) Välimus ● Narmasjuurestik areneb 4–8 idujuurest ● Kõrs on seest õõnes ● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud ● Õiel on emakas ja 3 tolmukat ● Viljadeks on paljasteralised terised Kasvutingimused
ml) jaoks. Espresso kvaliteeti hinnatakse eelkõige kohvi pinnale tekkiva tiheda ja peene mulliga 34 mm paksu punakaspruuni pehme vahukihi (kreemi - cremo) järgi. Espressot serveeritakse tavaliselt klaasi veega. Näited: COFFEE STAR Espresso Classic kohvioad ; Merrild Espresso kohv Viljakohv: Teraviljast ja mitmesugustest lisanditest valmistatud jook, mis meenutab maitse poolest oakohvi. Viljakohvi kasutatakse oakohvi kofeiinivaba asendajana. Seda juuakse tavaliselt kuumalt. Näited: INKA viljakohv (granuleeritud) ; Kannujahvatus: Kannumeetod on kõige lihtsam kohvi valmistamise viise. Piisavalt jämedalt jahvatatud kohvile lisatakse kuum vesi. See on sama, mis presskannu meetod aga ilma kolvita, mis eraldaks kohvipaksu. Kannu ei kasutata nii palju, ehkki see on hea viis nö tühiku täitmiseks. Näited: Löfbergs Lila Colombia; Kulta Katriina
Espresso kvaliteeti hinnatakse eelkõige kohvi pinnale tekkiva tiheda ja peene mulliga 3–4 mm paksu punakaspruuni pehme vahukihi (kreemi - cremo) järgi. Espressot serveeritakse tavaliselt klaasi veega. 3.4.1 Lavazza - Espressokohv jahvatatud 250 g 7 3.4.2 Merrild Espresso kohv 3.5 Viljakohv Teraviljast ja mitmesugustest lisanditest valmistatud jook, mis meenutab maitse poolest oakohvi. Viljakohvi kasutatakse oakohvi kofeiinivaba asendajana. Seda juuakse tavaliselt kuumalt. 3.5.1 Yannoh viljakohv 500g, filtriga kasutamiseks 3.5.2 INKA viljakohv (granuleeritud) 8 3.6 Kannujahvatus Kannumeetod on kõige lihtsam kohvi valmistamise viise. Piisavalt jämedalt jahvatatud kohvile lisatakse kuum vesi. See on sama, mis presskannu meetod aga ilma kolvita, mis eraldaks kohvipaksu. Kannu ei
temperatuuril kuni 220°C, mass väheneb 20% võrra ja maitse ning aroom tervanevad), jahvatatakse, eemaldatakse jäägid ning vahel ka filtreeritakse (kohviekstraktist vett välja aurustades). Kohvi filtreeritakse siis kui tahetakse valmistada lahustuvat kohvi. Kuivamise alguses toimuval käärimisel tekivad eeterlikud õlid, mis annavad kohvile aroomi. Kohvisegusid tootes lisatakse kohvile teravilja, tammetõrusid või sigureid. Viljakohvi tehakse teraviljast ja erinevatest lisanditest (näiteks soja, sigur või pähklid). (Paulig - Kohvi kasvatamine ja liigid, 2013) 2. KOHVI AJALUGU Esmakordselt avastati kohv Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida
Joogi peal on piimavaht. Sõna latte tuleb itaalia keelest ning tähendab piima. Ingliskeelsetes maades viidatakse sellega kohvidele, mille tegemisel on kasutatud kuuma piima. Itaalias kutsutakse seda jooki nimega caffè e latte või caffellatte, mis tähendab "kohvi ja piima". Prantslaste café au lait on sarnane, kuid mitte päris identne jook. · Viljakohv on teraviljast ja mitmesugustest lisanditest valmistatud jook, mis meenutab maitse poolest oakohvi. Viljakohvi kasutatakse oakohvi kofeiinivaba asendajana. Seda juuakse tavaliselt kuumalt. · Café Au Lait Prantsuse piimakohv, mida juuakse suurest café au lait-kausist. Ühe tassi kange kohvijoogi valmistamiseks arvestatakse 2 kohvikulbitäit eriti tumeda röstiga kohvipulbrit. Kuumutatud piim valatakse laia kujuga kausikesse üheaegselt sama koguse kohvi ja piimaga. Soovikorral lisatakse suhkrut. · Mochaccino
laste toidu valmistamisel on soovitatav kasutada võid või searasva rasvainena, majoneese ja margariine kasutada laste toidus harva saiade/pirukate küpsetamisel eelistada pärmitainast vältida maiustusi ning vürstikaid suupisteid. Lastele soovitatavad näksid on pähklid, seemned, puuviljad või köögiviljad, millele ei ole lisatud soola, suhkrut ega rasva pakkuda joogiks vett, mahla, nektarit, taimeteed, viljakohvi ja kakaod hoida laste söögilaual toidule lisamiseks soola asemel maitseaineid. Toidu valmistamisel tuleks järgida toiduohutuse nõuandeid: • Uurida toidu pakendil olevat säilimisaega. Kiirestiriknevad toidud (nt piimatooted) märgistatakse “kõlblik kuni”, sest need võivad põhjustada otsest ohtu inimestele pärast kuupäeva möödumist. “Parim enne” kuupäevaga märgistatud toidud ei muutu kohe pärast 4
Aga aega söögi tegemiseks oli küll hulga rohkem. Siis võis küpsetada porgandipirukat, kukleid köömnetega, liha- ja räimeleiba. Tihti tehti ka pannkooke moosiga ja kohupiimakorpi. Siis pole ka ime, miks vanasti lapsed nii väga pühapäeva ootasid. 1950. aastatel olid igapäevaselt joodavad joogid peaaegu samad nagu praegugi. Joogiks oli puhta puurkaevu vee kõrval piim. Teopäevadel hinnati petipiima. Aga talvel ning hommikuti ja õhtuti joodi rohkesti kohvi ja teed. Tollel ajal joodi viljakohvi. See oli tehtud jahvatatud viljast, mis oli eelnevalt pruunistatud. Tee materjali korjati põhiliselt aiamaalt, selleks olid vaarika oksad, pärnaõied ja köömned, kibuvits, piparmünt ja kuivatatud marjateed. Talguteks aga pruuliti linnastest õlut. Ei puudunud laua pealt viin ega veingi. Kuid õlut oli majas alati, kui vanataat (pereisa) veel elas. See ei tähendanud sugugi mitte purjusolekut, õlut võeti kui õhtust rahustavat- lõõgastavat jooki. Õlut hoiti keldris
Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. 3 Hanna Seeder Tooterühma analüüs Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, puuviljakohvi, võilille juurtest valmistatud „võilillekohvi“ ja muid nn taimekohvi liike. Naturaalse oakohviga seob neid vaid valmistamisviis. Kodus joome põhiliselt Paulig Classicu filtrikohvi. Mulle meeldib selle mahe, mitte väga esiletükkiv maitse ja samuti olen rahul hinnaklassiga. 2.1 Tootjad 2009. aastal toodeti maailmas 8,26 miljonit tonni kohviubasid, istandike kogupindala oli 9,60 miljonit hektarit
vahetuskaubandus. Mustal turul liikus samal ajal kõikvõimalikku kaupa, kuid see maksis kõrget hinda. Vaesus konserveeris kogu olme pikaks ajaks. Sõjapäevil tuli igapäevaseid töid-toimetusi olude sunnil teha lausa esivanemate moel. Söetriikraud ja petrooleumilamp olid üldlevinud, viljapeksul võeti uuesti tarvitusele muistne koot jms. Toidulaud jäi lihtsaks ja talupoeglikuks: hommikuks söödi praekartuleid või mingit putru ja joodi viljakohvi, kohviuba võis kalli raha eest saada vaid nn kommertspoest (Viires 1998). Riietuses säilis sõjaaegne ja osalt isegi sõjaeelne stiil. Enamasti olid riided vanadest varudest kokku sobitatud ja ise õmmeldud. Moes oli lihtne range siluett, kitsad puusad ja laiad õlad. Kanti patsokkidega mantleid ja kostüüme, naised ka sitskleite. Meeste püksid olid algul laiad ja mansettidega, kuid 1950. aastail juba tunduvalt lühemad ja kitsad
Türgi 7 300 000 t 4,9% Suurbritannia 6 969 000 t 4,6% USA 4 949 370 t 3,3% Maailm kokku 150 271 573 t 100% Odra kasutamine Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete taignasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 7580% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis Toitained
Kohvi joomise harjumuse, aga ka heade kohvikommete juurutamisel, on suur osa naisseltsidel, perenaistekursustel ja ajakirjadel. Ärksamad perenaised, kes olid käinud kodumajanduskoolides, kursustel ja seltside üritustel, püüdsid ajaga kaasas käia ja ka oma kodudes "peenemaid kombeid", mille hulka kuulus kohvijoomine, juurutada. Võib tuua palju erinevaid näiteid, miks ja kuidas konkreetsetes peredes kohvi jooma hakati: kes harjus kohvi jooma sõjaväes teenides, kus hommikuti alati viljakohvi keedeti (20. aastail); kes tutvus kohvi ja kohvitantedega sõjavangis (I maailmasõda); kellel töötasid sugulased linnas või mõisas. Rääkides kohvijoomisest erinevatel ajastutel, ununeb sageli asjaolu, kui palju erinevaid asju võib peituda kohvijoomise taga, kui erinevad võivad olla argine kohvijook, pidupäevajook, lastekohv. Oli kombeks segada kohvi teiste ainetega või juua hoopis midagi muud selle nime all
maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näitelks teravilja, sigurit jms. Kohviasendajad Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, võilille juurtest valmistatud "võilillekohvi" ja muid nn taimekohvisid. Kohvi töötlemine Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjas toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju veevannis 24-48 tundi, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetluse teel saadud kohv. Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega
Otra kasvatatakse kõige rohkem söödaks, kuid sellest valmistatakse ka väärtuslikke toiduaineid, samuti õlut ja linnaseid. Odrateradest valmistatakse tangu, kruupe ja jahu. Need on toitainerikkad ja kergesti seeditavad. Tera koostises olevate valkude tõttu on odraleib kore, kiiresti vananev ja pudenev. Odrajahu võib lisada rukkileivataignale. Hästi idanevate suurte ühtlaste teradega odrasortidest valmistatakse õlut ja linnaseid, samuti kuulub odrajahu viljakohvi ja kamajahu koostisse. Oder on suure kohanemisvõimega kultuur. Kuid kõige suuremat saaki annab oder siiski vaid soodsates kasvutingimustes paraskliimavöötmes. Otrade perekonda kuulub umbes 40 liiki. Kõik Eestis kasvatatavad odrad on sõklateralised. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2´C juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 18 22`C. Tõusmed taluvad 7 8- kraadist öökülma. Õitsemise ja valmimise ajal on öökülmad odrale ohtlikud.
toitaineid kevadel külvi tööd kuhjuvad, kevadine võrsumine langeb kokku põuaperioodiga kuiunevad hõredad taimikud ja need umbrohtuvad, osa sorte pika kasvuajaga- koristamine langeb sügisesse, kui ilmad on sademete rohked. Oder Kasutamine mitmekülgne, sama kasutus. Sobib nuumloomadele- sigadel parem liha, lüpsilehmadel sobilik karjatamis ajal, tasakaalustab proteiini rikast sööta. Eneriarikas. Põhku anda, tehakse- kruupe, tange, karask, viljakohvi. Tehniline- õlu- ühtlane kvaliteet ja suurus sisaldab rohkem tärklist sobivam kaherealine sort, piiritus. Idaneb 1-2 kraadi juures, tärkab kahe kolme nädalaga. Taluvad külma -7-8 kraadi. Isetolmleja- õitseb tuppes. Niiskuse suhtes vähenõudlik, põuakindel. Lühike kasvuperiood. Varajased sordid 70 päevaga, enamus sorte 90- 110 päeva. Kaer Loomasööt, energia ja rasvarikas terad. Proteiin on veistele paremini omastatav. Puuduseks
rohked. Oder. Kasutamine mitmekülgne, söödaks veistele, sigadele, hobustele, kaladele;Toiduks, ja tööstustooraineks. Söödana sobib eelkõige nuum ja veoloomadele. Oder sobib energia söödaks lüpsilehmadele karjatamisperioodil. Selleks,et tasakaalustada proteiinirikast söödaratsiooni. Lihaveistele koos kvaliteet söödaga. Toiduks peamisiselt kasutatakse otra jahuna vähe. Odrast valmistatakse lisaks jahule ka viljakohvi. Suur tähtsus õlle ja piirituse tootmisel. Võrreldes suvinisuga on oder vähem nõudlikum. Idaneb ühe - kahe kraadi juures ja tärkab paari nädala pärast. Tõusmed taluvad -7...-8 kraadist öökülma. Põhjapoolsemad sordid on vastupidavamad ja oder on tüüpiline sordiaretus taim. Niiskuse suhtes on oder vähenõudlik. Traspiratsiooni koefitsent on 400, ühe kg tootmiseks läheb vaja 400 l vett. Odral on vaja toitainete rikast mulda
Kohvi joomise harjumuse, aga ka heade kohvikommete juurutamisel, on suur osa naisseltsidel, perenaistekursustel ja ajakirjadel. Ärksamad perenaised, kes olid käinud kodumajanduskoolides, kursustel ja seltside üritustel, püüdsid ajaga kaasas käia ja ka oma kodudes "peenemaid kombeid", mille hulka kuulus kohvijoomine, juurutada. Võib tuua palju erinevaid näiteid, miks ja kuidas konkreetsetes peredes kohvi jooma hakati: kes harjus kohvi jooma sõjaväes teenides, kus hommikuti alati viljakohvi keedeti (20. aastail); kes tutvus kohvi ja kohvitantedega sõjavangis (I maailmasõda); kellel töötasid sugulased linnas või mõisas. Rääkides kohvijoomisest erinevatel ajastutel, ununeb sageli asjaolu, kui palju erinevaid asju võib peituda kohvijoomise taga, kui erinevad võivad olla argine kohvijook, pidupäevajook, lastekohv. Oli kombeks segada kohvi teiste ainetega või juua hoopis midagi muud selle nime all. Kohvist hoopis levinumad olid need kohvi
annaabi.ee 
