Mineraalid Mineraalide füüsikalised omadused: Enamik mineraalne on looduses tahkes olekus, vedelal kujul esinevaid vesi ja nafta, gaasilistena süsihappegaas, väävelvesinik jt. Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Sotsialistlik Vabariik Üldandmed Pindala: 65 610 km² Ametlikud keeled: singali ja tamili Rahvaarv: 20 277 597 (2012) Rahvastiku tihedus: 316 in/km² Pealinn: Sri Jayawardenapura Kotte Rahaühik: Ruupia (LKR) Sri Jayawardenapura Kotte Rahvaarv: 107 508 (2012) Pindala: 17 km² Geograafiline asend Saareriik India ookeanis India lõunatipust jääb riik itta Loodusvarad Saarel leidub märkimisväärsetes kogudes järgmisi mineraale: Ilmenite, Päevakivi, Grafiit, Ränidioksiid, Kaoliniit, Vilgud ja Toorium Manneri lahes nafta Kliima ja pinnamood Peamiselt sile ja üksikute kõrgemate kaljudega ranniku joon Mäed peamiselt riigi lõuna-kesk osas Kõrgeim koht Pidurutalagala, 2524 m Kliima peamiselt troopiline ja soe Keskmine aastane temperatuur 28 kuni 31 kraadi Loodus Tänan kuulamast Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Sri_Lanka#cite_note-popsl-3 http://et.wikipedia.org/wiki/Sri_Lanka http://en.wikipedia.org/wiki/Colombo http://www.geohive.com/cntry/srilanka.aspx
ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 5. Katsemetoodika 5.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatakse liivast osad, mis on väiksemad kui 5mm, need valatakse 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Valamisel tekkinud kuhi eemaldatakse, ning proov kaalutakse
TSEMENT- põhilised koostisosad on ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raud(III)oksiid, mille molekulid on seotud lubja molekulidega. LUBI- lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. SAVI- savi koosneb savimineraalidest ehk kihilise kristallstruktuuriga silikaatidest, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. LIIV- liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.
paralleelsete pindadega õhukesteks elastseteks lehtedeks. 7. Olulisemad kivimeid moodustavad mineraalid.Lubjakivi koosneb kaltsiidist.Kvarts on päevakivide järel levinum mineraal maakoores.Kvartsi esineb tard-,moonde- ja settekivimeis.Ta kuulub paljude kivimite koostisse.Suure kvartsisisaldusega on graniit,gneiis,kvartsiit ja liivakivi.Päevakivi on silikaatsete kivimist moodustavate mineraalide rühm. Kõik tardkivimid sisaldavad päevakive. Laiemalt levinud vilgud on: biotiit,muskoviit,flogopiit,paragoniit. Vilgud tekkivad magma kristtalliseerumise või moondeprotsesside käigus.Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.Eestile iseloomulikud mineraalid: glaukoniit,apatiit,kipg,galeniit,püriit.Püriit koosneb väävlist ja rauast.Glaukoniiti leidub liiva-ja lubjakivides.Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest. 8. Peamised kivimtüübid ja nende omadused
5. Oksiidid ja hüdroksiidid 6. Oksohapete soolad Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid: Magmaline – kvarts,päevakivid, magnetiit, vilgud, oliviin; hüdrotermaalne – püriit, galeniit, sfaleriit, kaltsedon; setteline – kivisool, kips, kaltsiit, dolomiit; biogeenne – väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti.
murenemist. Füüsikaline murenemine e rabenemine on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. Rabenemine algab kivimi pealispinnalt. Kergemini alluvad murenemisele suure kristallilised (kristalsed?) kivimid (nagu rabakivi, pegmatiit jt.) ning hästilõhenevad mineraalid (kaltsiit, vilgud jt.), mille kaudu kandub murenemine kiiremini kivimtes esinevate teiste mineraalideni. Rabenemise tulemusena omandab kivim veeläbilaskvuse ja parema õhustatuse, mis loob taimedele ja mikroorganismidele sobivama elukeskkonna ja sobivamad eeldused mullatekkeks. Keemiline murenemine e. porsumine on kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Porsumisel kaasnevad
mineraloogiline koostis ei muutu. Rabenemise peamised tegurid on temperatuuri kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. Rabenemine on ülekaalus aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Rabenemine hakkab kivi pealispinnalt, kergemini alluvad murenemisele mineraalsed kivimid nt rabakivi, ning hästilõhenevad mineraalid nt kaltsiit ja vilgud. Porsumine on kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Keemilise murenemine on ülekaalus aladel kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. Mulla koostis Muld koosneb peamiselt tahkest ainest
2) Miks piiratakse SO3 sisaldust liivas? SO3 on väävliühend. See põhjustab korrosiooni (korrosioonireaktsiooni intensiivsus kasvab). Suurema koguse vääveloksiidi kui õhu saastaja korral võib liiv täitematerjalina põhjustada materjali hävimise materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. 3) Miks piiratakse vilgu sisaldust liivas? Vilgud on vettsisaldavad alumosilikaadid. Õhu käes laguneb see väga kiiresti. Vilgu sisaldust liivas piirataksegi selle pärast, et vesi takistab tsemendi kivinemist. 4) Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis? Mida rohkem on peenliiva segus, seda vähem saadakse lõpptulemusena betooni. Betooni valmistamiseks kasutatakse sellist liiva, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni ja vähendada tsemendi kulu.
reaktsioonide ja protsesside tagajärjel tarduva ja kivineva massi, mis säilitab oma tugevuse nii õhus kui vees. Tsement on settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass. Tsement esineb näiteks liivakivis liivaterade vahelistes tühemikes. Tsementi moodustavad peamiselt ränidioksiid (kvarts, kaltsedon, opaal), karbonaadid (kaltsiit, dolomiit, sideriit), raua oksiidid jne. Vahel on tsementi moodustavaiks mineraalideks ka savimineraalid, vilgud, kips, barüüt ja püriit. Tsement tekib kivimite pooriruumi enamasti vesilahustest sadenemise teel. Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv)
Ca2Al2Fe[SiO4][Si2O7](OH)O · rõngastunud tetraeedrid tsüklo- e. rõngassilikaadid. Valemis radikaal n[SiO3]2- n = 3, 4, 6; berüll Be3Al2[Si6O18] · Inosilikaadid - ahel- ja lintsilikaadid o tetraeedrite lindid valemis [Si4O11]4- amfiboolid (nt küünekivi) o tetraeedrite aheladvalemis [SiO3]2- pürokseenid (nt augiit) · Tetraeedrite kihid: füllo- e. kihtsilikaadid, valemis [Si 2O5]2- vilgud, talk, savimineraalid, serpentiin · Karkass-silikaadid o Kvartsi neutraalsete tetraeedrite karkas 8 o (K,Na)[(Si,Al3)O8] Päevakivi alumotetraeedriline karkass katioonidega (K, Na, Ca jt) 36. Päevakivide rühm. Ortoklass. Plagioklass ja selle isomorfse rea olemus? 37. Kvarts Kvartsil on 12 erimit. Kõige rohkem esineb alfa-kvartsi, mis meile liivaterakestena vastu vaatab. Selle
asendumise nähtus tema kristallvõres. Polümorfism samade keemiliste elementide kombinatsioon samades proportsioonides võib realiseeruda erinevates kristallvõre struktuurides ja seega ka erinevates mineraalides. Nt nagu süsinik suudab moodustada teemanti ja grafiidi. Ehk mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes. 12. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts, vilgud(biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid, pürokseenid (augiit), oliviinid (forsteriit) ja savimineraalid (illiit), amfiboolid (eriti küünekivi). 13. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõistetakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule mineraloogias eristatakse mikro- ehk absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10)
võrelise paiknemise viisist, mida iseloomustatakse mineraali kristallvõrena. 15. Isomorfismi ja polümorfismi mõisted? Isomorfism teatud piirides muutuv elementide üksteisega asendumise nähtus tema kristallvõres. Polümorfism mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes. 16. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts, vilgud(biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid, pürokseenid(augiit), oliviinid ja savimineraalid. 17. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõistetakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule mineraloogias eristatakse mikro- ehk absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10). 18. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi
läbimõõdu ülempiiriks 10 mm. Purdsette terasuurus, mida nimetatakse kruusaks, on erinevates maades erinev. Kruusast peenem purdsete on liiv. Liiv Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümikset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid ,päevakivid, vilgud,amfiboolid , pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liivakivi värvus oleneb mineraalide, tsementeeriva aine ja ka liivakivi katva õhukese pigmendikihi värvusest. Päevakivirikast liivakivi tuntakse arkoosina. Kvartsliiv on valge ja seda kasutatakse näiteks klaasi tootmiseks. Liivakivi võib olla ka näiteks rohelist värvi. Põhja-Eesti paekaldas ehk Balti klindis on näha rohelise glaukoniitliivakivi kiht. Settimine:
terade tühiklikkuse kasvule. Betoonisegude valmistamisel põhjustab see sidekomponentidele väljamineva rahasumma kasvu. 3) SO3 on vääveltrioksiid ehk väävel (VI) oksiid, mis põhjustab korrosiooni intensiivsuse kasvamist. Suurema koguse vääveloksiidi kui õhu saastaja korral võib liiv täitematerjalina põhjustada materjali hävimise materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. 4) Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid. Nad väga kiiresti lagunevad õhu käes. Vilgukivi muudab betooni struktuuri nõrgemaks. 5) Mida rohkem on peenliiva segus, seda vähem saadakse lõpptulemusena betooni. Betooni valmistamiseks kasutatakse sellist liiva, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni ja vähendada tsemendi kulu. 6) Huumus takistab betooni kivinemist.
Naatriumtetraboraatdekahüdraat Na2B4O7 · 10H2O (booraks) värvitu vees lah krist aline, reag metallioksiididega, kasut metallipinna puh, emailide, eriklaaside tootmisel, nahaparkimisel, keemialaborites, biotehnoloogias. Alumiinium(Al) - Avastaja F. Wöhler (1827). Algselt oli saamine väga kallis- kallim kui kuld > väärisesemete valm. Odavam meetod 30 a hiljem. Looduses leidub polüränihappete sooladena (vilgud, savid). Tähtsamad ühendid: bokiit, aluniit, nefeliin. Tööst. saamine: elatrolüüsivannid (katoodika vanni põhi, anoodiks süsi). Al-pulber: saadakse sula metalli pihustamisel N2 joas. Kasut: foolium, alumineeritakse palstmass esemeid. Al-värv metallesemete kaitseka. OM: hõbevalge, kerge metall, juhib hästi soojust ja elektrit (mähised, elektriliinid). Reag õhus, kattub oksiidikihiga. Reag hallogeniididega ägedalt, I2 ja Br2 toatemp. Ühendid: Alumiiniumsulfaat:
Mineraloogiliselt koosneb maakoor 92% ulatuses silikaatsetest mineraalidest. Tähtsamad maakoort moodustavad mineraalid: Graniit sisaldab leelispäevakiviplagioklassidid ehk naatrium- kaltsiumpäevakivid 39% leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid 12% kvarts 12% pürokseenid 11% amfiboolid 5% vilgud 5% savimineraalid 5% muud silikaadid 3% mittesilikaadid - 8 % Kivimite jaotus: 1. Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid 10 tähtsamat elementi tardkivimites: O, SI, AL, (80%), Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Tardkivim - mida heledam, seda happelisem - rohkem SiO2 Eesti geoloogilise aluskorra moodustavad graniidid (happelised tardkivimid).
Mineraalide kristallvõre võib temperatuuri ja rõhu varieerudes muutuda. Sellist nähtus nimetatakse polümorfismiks. Isomorfism tähendab vastavust, kus kaks süsteemi, vaadelduna lahus neid moodustavate elementide loomusest, vastab esimese süsteemi igale elemendile ainult üks teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises ja vastupidi. 12. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Silikaadid. Tähtsamad kivimit moodustavad mineraalid on: kvarts, vilgud (biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid (leelispäevakivid ja plagioklassid), amfiboolid eriti küünekivi, pürokseenid, näiteks augiit, oliviinid, näiteks forsteriit, savimineraalid, näiteks illiit 13. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõeldakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule. Mineraloogias eristatakse füüsikalistes suurustes (kg/mm2) väljendatud absoluutset e.
happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis. Arnold Piho agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi. MULLA MINERAALOSA Maa sisemuses 4 suuremat vööd e. geosfääri: SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö. SiMa vöö (räni+magneesium). Vahevöö. Maa tuum Maakoores on (Hapnik 50%, Räni 25%, Al 7%, Fe 4%...) Mineraale jagatakse: a) tekke alusel (primarsed, sekundarsed). b) geoloogilise tähtsuse järgi (olulisemad: kvarts, päevak, vilgud graniidis) c) keem koostise järgi (ehedad-1 el. Väävliühendid- sulfiidid. Halogeenühendid. Oksiidide klassi- Kvarts 12% maakoort, primaarne. Hapniku sis hapete soolad- sulfaat, karbonaat, fosfaat, silikaat. Süsivesinikühendid) KIVIMID Min modustavad muitmesuguste koostisega kivimeid. Kivimi all mõistakse kas ühest või mitmest mineralist koosnevad tahked maakoore osa. I tardkivimid (on tekkinud magma tardumise tagajärjel (primarsed)
32. Millised tahked orgaanilised materjalid leiavad kasutamist dielektrikuna? Orgaanilised ained jagunevad: looduslikud (kautsukipiim, merevaik-puuvaik), sünteetilised polümeerid ehk tehnoplastid) 33. Anorgaanilised tahked dielektrikud- Anorgaanilised on väikese süsinikusisaldusega ,,eluta tahked ained". Vilk ,klaas ja keraamika Anorgaanilised tahked isolatsiooni marerjalid- selleks on1) looduslikud e. kivimid 2)tehismaterjalid e. looduslike materjalide segu 3)vilgud-vananemistugevus, paindetugevus, kuumakindlus 1000-ndetes kraadides. Kasutatakse tugiisolaatorina hõõgniidiga lampides, raadiolampides. Purunenud vilgukivi jahvatatakse pulbriks, segatakse vaiguga ja seda kasutatakse isolaatorina 4)klaasid anorgaanilisest ainest (SiLiO2-ränioksiid), lisanditena kasutatakse veel Cl,Mg,Al-oksiide. Komponendid sulatatakse ühtlaseks massiks ja lastakse tarduda. Tardumisprotsessis vormitakse klaas
matid), kõvadus (Moshi skaala järgi), lõhenemispind (teatud suunas õhukesed tasaparalleelsed plaadid / mitteparalleelsed tasapinnad / lõhenemispinnad pole selgelt eristatavad / lõhenemispinnad puuduvad) ·Koostis silikaadid (kvarts, ränidioksiid: kõige enam maakoores esinev mineraal, leidub ehedana ja ka polümineraalide koostises), alumosilikaadid (päevakivid nad lagunevad kergesti vees ja õhus sisalduva CO2 juuresolekul, kasut. peen ja jämekeraamika tootmiseks / vilgud vettsisaldavad, laguneb õhu käes), magneesiumi ja rauda sisaldavad mineraalid (pürokseenid - kõrge löögikindlus, õhus ei lagune), alumiiniumoksiidi sisal. mineraalid (rubiin, safiir, biksiidid aluminaattsemendi tooraine), vulkaaniline klaas (kindla keemilise koostisega amorfne kivim, moodustunud silikaatse sulami jahtumisel). Looduskivide tootmine: lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist
PbS. 3. Halogeenühendite klass kloriidid ja fluoriidid. Sekundaarsed mineraalid. Esindajad: kivisool NaCl, sülviin KCl. 4. Oksiidide klass mitmesuguste elementide ühendid hapnikuga. Esindajad: kvarts SiO2, hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4, limoniit. 5. Hapniku sisaldatavate hapete soolade klass looduses laialdaselt levinud. a. Alumosilikaadid ja silikaadid. Esindajad: päevakivid (ortoklass (K-allikas) ja plagioklass (Na- ja Ca-allikas)), vilgud (muskoviit ja biotiit). b. Fosfaadid. Esindajad: apatiit, fosforiit. c. Karbonaadid. Esindajad: kaltsiit, dolomiit. d. Sulfaadid. Esindajad: anhüdriit, kips. 6. Süsivesinikühendite klass orgaanilised mineraalid. Nafta, turvas. Kivimid Kivimi all mõistetakse kas ühest või mitmest mineraalist koosnevat tahket maakoore osa. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petrograafia.
ning lämmastiku allikas. Org osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ning taimede poolt omastatavate mineraalainete moodustumine. 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Lähtekivim määrab mulla mineralse koostise, hulga ja omavahelise vahekorra. Mulla viljakuse määravad sekundaarsed kivimid, mis on tekkinud primaarsetest mineraalidest keemiliste ja bioloogiliste protsesside käigus. Mida enam primaarseid (pürokseen, päevakivi amfibool, vilgud ) min., seda suuremad varud sekundaarsete moodustumiseks. Kvartsi ülekaaluga mulla viljakus on madal. Fraktsioonist sõltub mulla keemiline potentsiaal ja taimede toitereziim. Mida peenemad on mullaosakesed, seda rikkam on nende keemiline koostis. Suure fraktsiooniga osakesed (kruus, liiv) ei hoia vett kinni, väikse fraktsiooniga osad hoiavad (ibe, peen ja keskmine tolm), aga tiheda lasuvuse tõttu halvasti õhutatud. Taimede seisukohalt vajalik kõigi fraktsioonide optimaalne vahekord. 9
moodustunud, nim mulla lähtekivimiteks. Mulla orgaaniline osa on väike, kuid on mulla aktiivseim komponent ja mullatekke ning arengu liikumapanev jõud ja lämmastiku allikas mullas. Orgaalilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustamine. Mulla mineraloogilise koostise määrab lähekivimis ja mullas olevate mineraalide valimik, hulk ja omavaheline vahekord. Domineerivad on primaarsed mineraalid (kvarts, päevakivid, vilgud), kuid mulla viljakuse määrab väiksemas koguses olevad sekundaarsed mineraalid (hüdrovilgud, kloriit, vermikuliit, raud-ja alumiiniumoksiidide hüdraadid). Sekundaarsed mineraalid on tekkinud primaarsetest mineraalidest keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Nad sisaldavad enamikku taimedele vajalikke toiteelemente. Mida enam on primaarseid mineraale, seda suuremad on varud sekundaarsete mineraalide moodustamiseks ja mullaviljakuse kasvuks
*hapendumine [4Fe3O4+O2=6Fe2O3 (magnetiit....hematiit)] *taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. *hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga (hematiit---limoniit) 1 *hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. *lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud *uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimite murenemine erineb primaarsete kivimite murenemisest. Tavaliselt on settekivimid keemilisele murenemisele vastupidavad, sest koosnevad peamiselt primaarsete kivimite murenemise lõpp-produktidest. Erandiks on lubjakivid, sest CaCO3 allub lahustumisele. Settekivimid (va lubjakivid) võivad ainult rabeneda
Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N Fosforiiti on muldades vähe. Mineraalid ja katioonide vabanemine Algreserv Otsene reserv Vahetu Toiteallikas reserv Põldpaod Hüdrovilgud Asenduva K, Mg, Fe, Ca, d Na katioonid Vilgud Vermikuliidid K(Cu, Mg, Mn, Ca, Ni) Primaarse Sekundaarsed Mg, Fe d kloriidid kloriidid Püroksee Montmorilloniit Fe, Mg, Ca n Amfibool Asendamatud Ca, Mg, Fe id katioonid Apatiit Vähelahustuvad Ca, P soolad Mulla füüsikalis-keemilsed omadused Mullakolloidid ja selle omadused
kallis meetod (AlCl3 saam. ja redutseerim. metallil. Na-ga) nii saadi siiski 1855-1890 esimesed 200 t Al - kasutati esialgu peam. “väärisesemete” valmistamiseks Odavam meetod (kasutatakse siiamaani): sulatatud Al-oksiidi ja krüoliidi segu elektrolüüs võeti kasutusele alles 30 a. peale Al avastamist - avastasid sõltumatult am. Hall, pr. Heroult Looduses (8,8 massi-%, 5,5 aatom-%) leidub alumiiniumi põhihulk polüränihapete sooladena (ALUMOSILIKAATIDENA): savid, vilgud, päevakivid jt. (ei ole Al tootmiseks kasutatavad) Tähtsamad Al-mineraalid: boksiit (erin. hüdroksiidvormide segud) aluniit (liitvormide K, Al-kaksiksulfaat + Al(OH)3 segu) nefeliin (K, Na)2O . Al2O3 · 2SiO2 Vääriskivid: koosnevad Al2O3-st (korund) – PÕHIMASSILT (üle 99%) värvuse määravad lisandid: Fe + Ti (safiir) Cr (rubiin) Tööstuslik saamine tänapäeval eranditult kõrgtemperatuurse (960-970ºC) lahuse
*hapendumine(4Fe3O4+O2=6Fe2O3(magnetiit....hematiit))*taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. *hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga (hematiit---limoniit) *hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. *lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud *uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. -bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimid vastupidi ainult rabenevad. 7. Denutatsioon ja akumulatsioon, üldmõisted. Denutatsioon on ekogeensete jõudude poolt tekkinud murendkivimite purustev tegevus. Akumulatsioon kuhjav tegevus. 8. Vee geoloogiline tegevus. Jaotatakse neljaks: *ajutiste vooluvete ehk deluviaalsete vete tegevus (moodustuvad
magnetiit, sooraud limoniit, alumiiniumoksiid Al2O3 ehk boksiit, korund (kui ta on puhas punane siis on see rubiin, korundi kõvadus on 9). V hapnikku sisaldavate hapete soolad- a)sulfaadid- kips; b)karbonaadid- kaltsiit CaCO3, Eesti aluspõhjas on oluline dolomiit CaMgCO3; c)fosfaadid-apatiit (Koolas), fosforiit; d)silikaadid- olulisimad mulla seidukohalt, SiO4 tetraeedrite asetsemise järgi jagatakse silikaadid alarühmadesse: 1)isoleeritud, 2)ahelatega; 3)kihtidega (vilgud); 4)karkassidega (päevakivid-ortoglas). VI On mineraale, mis on primaarsed, kuid on ka neid, mis tekivad primaarsetest ja need on sekundaarsed, nagu näiteks savimineraalid. Kivimid 1)tardkivimid- kujunevad välja magma tardumise tulemusena. Mida sügavamal magma hangub, seda väiksemad on kristallid. Jaotatakse a)süva; b)poolsüva; c)pursketardkivimid. Eesti tuntuim tardkivim on graniit (süvatardkivim), mis moodustab kristalse aluskorra. Roosad tükid selles on
1)Singelsilikaadid iseseisev tetraeeder . Nt (Mg,Fe) 2SiO4 Oliviin 2)Hantelsilikaadid pardunud tetraeedrid(ühte otsa pidi 2tk koos) 3)Rõngassilikaadid rõngastunud tetraeedrid n[SiO3]2- n=3,4,6.. Singelsilikaadid suhteliselt ümara ehitusega, võivad olla suht eri värvi. Hantel- ja rõngassilikaadid tulbalised, prismad. 4)Ahel- ja lintsilikaadid. Pürokseenid esinevad ahelatena. Amfiboolid lintidena(lint koosneb rõngastest). 5)Kihtsilikaadid. Vilgud, talk, savimineraalid. 6)Kolmemõõtmeline karkass. Kvarts, päevakivi(K,Ca,Na..). Kvarts on suhteliselt inertne, ei esine isomorfismi. Olulisemad mineraalide keemilise koostise tüübid ja klassid. Lihtained -metallid(Ag,Cu) -mittemetallid(S,C) Sulfiidid(S-4) Halogeniidid(Cl-4) Oksiidid(O-2) Hüdroksiidid(OH-) 3 Hapnikulised soolad -silikaadid(SiO4-4) -karbonaadid(CO3-2) -sulfaadid(SO4-2) -fosfaadid(PO4-3) -jne
· taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. · hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga Fe2O3+3H2O<->2Fe(OH)3 (hematiit <- >limoniit) · hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. · lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud. Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga. · uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. Bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimid vastupidi ainult rabenevad. Sekundaarsed mullamineraalid tekivad primaarsetest mineraalidest murenemisprotsessis ja on suuremalt jaolt väga väikeste mõõtmetega. Tähtsamad sekundaarsete mullamineraalide grupid: · ränioksiidide grupp opaal, kvarts
Räniorg. vaigud 3,5...5,0 10 ...10 10 15...25 180...220 12 13 -2 Epoksüvaigud 3,0...5,0 10 ...10 10 20...80 120...140 12 14 -3 -4 Vilk, muskoviit 5...7 10 ...10 10 ...10 100...250 500...700 Vilgud 10 12 -2 -3 Vilk, flogopiit 5...7 10 ...10 10 ...10 70...150 u. 1000 10 11 -2 Mikaniit 6...7 10 ...10 5x10 15...30 130 10 12 -3 Mikaleks 7...9 10 ..
annaabi.ee 
