........................ 3 1. ENESEHINNAG ................................................................................. 4 1.1. Eneseginnagu kujunemine ................................................................ 5 2. MADAL ENESEHINNAG................................................................. .6 2.1. Madala enesehinnagu põhjused ja mõjuvus...................................... 6 2.2. Madala enesehinnagu püsivus........................................................... 8 2.2.1. Vildakas taju ...................................................................................8 2.2.2. Vildakas mõtlemine...... ................................................................ .9 2.2.3. Enesekriitika ................................................................................ .9 3.1. Madala enesehinnagu tagajärjed ...................................................... 10 3.2.Kuidas madalast eneseginnagust võitu saada ................................... .11 KOKKUVÕTE ........
-lus Tegijanime moodustamine i-minevik + -ja oli +ja tuli + ja suri +ja tüvi + -ja käi +ja vii +ja jooks +ja · Laevastikku juhatas nokja ninaga jõhkard. · Ühikakohti ei jätku kõigile õppureile, eraka üürimine on aga liigne luksus. · Kenake kaunitar astus sõidukisse kentsaka kaaslasega. · Valitseja ei ilmutanud kannatlikkust ametnikkonna suhtes. · Reedeti unistasid väikesed põrgulikud kutsikad oma vildakas kuudis uutest isalikest peremeestest. · Müüjanna sisistas vihaselt munaja pea ja lotaka kaabuga ostlejale, et kassa on suletud. · Kohvikusse sisenesid väsitavalt jutukas kalur ja mõtliku moega eputis.
Kokku kirjutas Agatha 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20. näidendit. Tema teosed on ühed maailma enimmüüdud ja enimtõlgitud. Neid on müüdud ligi 4 miljardit ning tõlgitud ligi 103 erinevasse keelde. Mary Westmacott’i nime all kirjutas ta ka 6 armastusromaani, kuid need erilist tähelepanu ei pälvinud. Kirjaniku tuntumad krimiromaanid on „Roger Ackroydi mõrvamine“, „Süüdistuste tunnistaja“, „Mõrv idaekspressis“, „Surm lõpetab kõik“, „Vildakas maja“, „Surm niilusel“. Tema näidendit „Hiirelõks“ on mängitud Londoni West End’i teatris alates 1952. aastast kuni tänapäevani rohkem kui 24000 korda. Agatha Christie elas 85-aastaseks. Ta suri 12. jaanuaril 1976. aastal Inglismaal Oxfordshire’is Wallingfordi linnas.
juba kõduneda on jõudnud, ning seintel on hallitusest läbi imbunud helekollane värv. Panen sedagi tähele, kuidas aknapoolsest seinast on värvi maha koorunud ning pikapeale on seinavärv asendunud mädanenud puupilbastega. Teine sein on aga süsimust ja rabe, arvatavasti oli enne põlengut seal asunud pliit või mõni muu soojusallikas. Laes ripub elektrijuhtme otsas katkilöödud pirn. Ukse kõrval seisab vildakas ja mõranenud kraanikauss. Tunnen ära tumerohelise, nüüdseks juba kulunud tabureti ning istun sellele. Tean, et keegi on siin hiljaaegu viibinud – maas vedelevad suitsukonid, vettinud tekid ning tühjad odekolonnipudelid. Järsku tunnen, kuidas toas haiseb. Vänge lõhn, mida immitseb hallitavast seinast, prügist ning pooleldi põlenud elutoast, teeb mu südame pahaks. Kuid ma ei jõua sellele enam mõelda, sest kuulen autokummide vilinat ja seejärel venekeelset karjumist.
Villu ei tahtnud minna, sest kartis et temast halvad jutud ringi liikusid, kuid kui ta kuulis pillimeest ei suutnud temagi minemata jätta. Peol kohtus ta vana hea tuttava Annaga, kes nüüd Kõrbojale perenaiseks saanud oli. Annal oli plaanis endale Katku Villu peremeheks küsida, kuid niikaugele ei jõudnud ta oma plaanidega enne Pähklapüha, kus Villu juba poolenisti sant oli. Annat see ei huvitanud, et Villu pool pime ning parem käsi vähe vildakas oli. Anna pakkumine oli küll ahvatlev, kuid kahjuks Villu keeldus. Villu ei tahtnud olla Kõrbojale peremees, kes ei saa ise millegagi hakkama vaid käsutab koguaeg teisi. Ta ei tahtnud, et perenaine saaks endale sellise mehe. Tal oli enda pärast häbi. Villu otsustas, et ei suuda enam nimodi elada ning võttis endalt elu. Katku Villust jäid maha tema leinavad vanemad. Villul oli ka Eevi, kelle pärast ta üldse selle kaikaga jamama hakkas ning vangi sattus
Sinu hariduse vundament oli valminud kodus ja tugevdatud lasteaias. Koolis ehitasid sa esimesel aastal esimese korruse ja teises klassis teise korruse ja nii aina edasi. Olen uhke , et olen saanud osaleda teie majaehituse kuuel korrusel. Olen püüdnud teid juhendada nii, et maja saaks tugev, kuid samas just teielik isikupärane ja omanäoline. Iga korrust pidite te hoolega ehitama see tähendab hästi õppima. Kes püüdlik pole ja oma hariduse korruse lohakalt ehitab, selle maja saab vildakas ja ebakindel ning siis tuleb mõnikord korrus teisel aastal uuesti ehitada. Meie koolis oli sul võimalik ehitada üheksa korrust need on nüüd valmis, aga sinu maja ei ole veel kaugeltki valmis. Edasised ehitused tulevad sul gümnaasiumis või kutsekoolis. Tublimad saavad oma haridusmajale korruseid juurde veel kõrgkoolis. ja ära unusta mida rohkem ehitad, seda kõrgemale sa näed. Soovin, et soov õppida ning teada saada saadaksid sind kogu elu
Peale taasiseseisvumist taastati meie riigis kiirelt demokraatia. Näiteks Valgevenes kehtib siiani diktatuur. Me võime olla uhked oma riigi üle, sest me oleme lühikese ajaga väga kaugele jõudnud. Aga kas Eesti olevik ning ka tulevik on tegelikkuses nii roosiline, kui meie demokraatlikult valitud juhid meile sisendavad? Eestlastel on probleem oma egoga. Meie arvamus oma rahvusest ja ka meist endist on tihtipeale pisut vildakas. Osad inimesed tunnevad oma rahvuse üle suurt uhkust. Teised tunnevad aga häbi. Eestlane ei ole mingisugune imeloom. Samuti ei ole ta ka teistest rahvustest halvem. Me peame tunnistama, et meie rahvus ja kultuur ei ole kuidagi madalam kui teiste Euroopa maade oma. Alaväärsustundel on negatiivne efekt majandusele, sest see vähendab inimese ambitsioonikust. Me elame kapitalistlikus ühiskonnas, kus ettevõtlikkus on kasvu aluseks. SEB Privaat-
kitsarinnalised egoistlikud ja rumalad inimesed, teises aga ennastsalgavad, vaesuses virelevad ning eluraskustest vintsutatud inimesed, kelle enese kannatused ehk andsidki neile vahendid mõistmaks ja abistamaks õpiraskustega lapsi. Samasugust kontrasti täheldasin erinevates koolides õppivate laste kujutamisel. Esimeses pandi rõhku õpilaste tulemustele. Lapsed teadsid, et kui nad saavad häid hindeid, on nad ka head inimesed. Arusaam õigest ja valest oli äärmiselt vildakas, kuna keegi ei õpetanud neid oma kaaslastega arvestama. Teises koolis arvestasid õpilased üksteisega, hoidsid endast nõrgemaid ning kui esines konflikti või vägivalda, ei saanud nad automaatselt karistada, vaid probleemi selgitati. Mulle meeldis koht, kus Birger vestles Strange pojaga ning ütles talle, et vahel on head lapsed need, kes on tegelikult halvad. Õpilasi nagu Jonas ja Birger, kes polnud õpiedukuses väga head kirjeldati läbi muude heade
ta naise portree. See on palju heledamates toonides. Kui esimesel pildil valitsevad pruunikas-hallid toonid, siis Mari Adamsoni portreel valitsevad sinakas-hallid toonid. Ainult mind häirib selle maali juures see, et tool tundub kuidagi vildakas olevat, või siis naine istub seal peal väga imelikus poosis. See pilt pole nii detailselt ja konkreetselt välja joonistatud kui esimene. Naine oleks justkui maalitud läbi udu. Käed ja sõrmed tunduvad eriti välja maalituna võrreldes näiteks näoga. Maalitehnika poolest meeldib mulle esimene pilt, kuid värvide ja olemuse poolest meeldib mulle Mari Adamsoni portree rohkem. 5
Muutus hakkab aegselt toimuma alles tänapäeval tänapäeval, kuid suurem osa koolisüsteeme nagu enamik riigi poolt juhitud süsteeme praeguse kokkuvarisemise ja uuesti leiutamise seisundis on vaene. Üks generatsioon on kadnud. Enamikvenelasi, keda te kohtate, nii noored kui vanad pole lihtsalt harjunud kasutama teaduslikku ratsionalismi samal määral nagu subjektiivset intuitsiooni; nende kujutluspilt Läänest on ikka veel üsna vildakas ning nende teadmised ülejäänud maailmas ikka veel rängalt moonutatud dogmaatiliste aastakümbete poolt. Siiski on nad Lääne suhtes ääretult uudishimulikud ning avaldavad samasugust huvi teie vastu. Religioon ja demograafia Vene õigeusu kirik (ja terve müriaad teisi religioone varieeruval määral, kaasa arvatud islam, protestantlus ja judaism) on taas surnuist üles tõusnud maal, mis enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli seaduslikult ateistlik
Cholsey külla. 13. mail toimus Londonis St Martin-in-the- Fieldsis tema mälestusteenistus. Aasta hiljem ilmus postumselt tema autobiograafia. Agatha Christie tuntumad teosed "Roger ackroydi mõrvamine" (1926) "Kõmme väikest neegrit" (1939) "Süüdistuse tunnistaja" (1925) "Mõrv Idaekspressis" (1934) "Surm lõpetab kõik" (1944) "Hädaoht End House`is" (1932) "ABC mõrvad" (1936) "Surm Niilusel" (1937) "Viis väikest põrsast" (1942) "Vildakas maja" (1949) "Teatame mõrvast" (1950) "Lõputu öö" (1967) "Nemesis" (1971) "Eesriie" (1975) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Agatha_Christie http://orc.alkohol.ee/agatha/my.tele2.ee/kaidoko/agatha5.htm Andrew Norman'i raamat "Agatha Christie. Lõpetatud portree".
· Vastastikune avamine · Enda avamise ulatus ja sügavus suhete kulgemise jooksul (Johari aken suletud ja varjatud alad) Eneseavamine ja enese esitlemine arvestamine normidega ja enda eesmärkidega Suhtlemise komponendid: tunnetus Taju sensoorsest informatsioonist mõtestatud tervikute loomine. Tajumist mõjutavad isikust ja situatsioonist tulenevad tegurid (nt. eesmärgid, huvid, rollid). Suhtlemispartneri käitumise ja muude märkide tõlgendamine võib olla "vildakas". Skeemid organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine · vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus · atributsioonivead (automaatsed) · fundamentaalsed vead Inimese tajumise mehhanismid: · kategoriseerimine, · projitseerimine, · identifikatsioon, · empaatia, · aktsentueerimine,
LUULE OLEMUS Niisiis, kui küsitakse: «Milleks on vaja luulet, kui võib rääkida lihtsat proosat?», siis on vildakas juba küsimus ise. Proosa pole luulest lihtsam, vaid keerukam. Küll aga kerkib üles küsimus: milleks on tarvis teatud liiki informatsiooni edasi anda kunstilise kõne vahendusel? Sama küsimuse võib formuleerida ka veidi teisiti. Kui jätta kõrvale kunstiloomingu muud aspektid ja rääkida ainult informatsiooni edasiandmisest, kas on siis kunstilisel kõnel tavalise kõnega võrreldes mingi omapära?
tulemust tõlgendatakse? Normide väljatöötamine, valim: · Läbilõikevalim: kõik üldpopulatsiooni kihid peaksid olema esindatud vastavalt tegelikele proportsioonidele. · Juhuvalim: igal inimesel peaks olema teoreetiliselt võrdne võimalus valimisse sattuda. · Mugavusvalim: inimeste valikul lähtutakse nende kättesaadavusest. Normid: ekslike tõlgenduste võimalused · Normid on välja töötatud uuritavast isikust erinevate inimeste põhjal. · Valim on vildakas. · Normid on aegunud. · Statistiliste protseduuride mittemõistmine. Standardil põhinev tõlgendus: Määrab ära, mida testi sooritaja suudab. On määratletud mingi standard, mille suhtes tulemusi vaadeldakse- kas indiviidi tulemus vastab sellele või mitte. Testi hindamine: · Testi nimi, autor · Kirjastaja, väljaandmise aeg · Milliste inimeste seas kasutamiseks? · Mõõdetav konstrukt · Maksumus · Ajakulu · Kasutamiseesmärk
Tänu sellele tuleb noorel inimesel varasemast hoopis rohkem ise otsustada. See on aga raske. Oma piiride kompamine võib nüüd avalduda samasuguse negativistliku käitumisena kui kunagi väikelapseeas. Sageli kasutab nooruk tormakalt väga mustvalgeid vastandusi, mistõttu murdeiga on katsumus nii talle enesele kui tema vanematele. Konfliktid vanematega võivad viia isegi teismelise kodust lahkumiseni. Võimalik, et vildakas käitumises puberteedi ajal lööb välja koduse eeltöö puudulikkus. Pärast murdeea muutuste tekkimist on last juba palju raskem mõjutada. Ent kogu näilisest vastuseisust hoolimata vajab nooruk, iseäranis rasketel hetkedel, tugevat toetust ja abi. Tüdruk saab oma kehas ja hinges toimuvate muutuste kohta asjakohast teavet kergemini ja seetõttu on tema areng puberteedi ajal tavaliselt valutum kui poisil
päev peale kooli vähemalt tund aega. Julie kandis erkrohelisi bikiine ning ihkas endale päevitust väga. Ilmselt tundis Julie end päevitunult ilusamana ning talle meeldis kindlaks teha, et kõik ikka teavad, kui päevitunud ta on. 12. Tom oli just sedasorti, kelle kallal norida. (lk 40) Tom oli kuueaastase kohta väike ja habras. Ta oli kahvatu, veidi suurte kõrvade, idiootliku naeratuse ja mustade juustega, mis kasvasid paksus vildakas otsmikutukas. Tom oli ka väiklasel ja vaidlushimulisel moel nutikas – ideaalne ohver mänguplatsil. Jack ähvardas Tomi kiusanud poissi, kuid Tom tuli koolist koju verisena ning teda oli peksnud hoopis kiusaja sõber. Tom otsustas, et tahab olla tüdruk, kuna tüdrukuid ei kiusata. Ta hakkas kandma kodus kleite ja seelikut ning kandis ka parukat. 13. „Mina olen ka vastutav,“ ütlesin ma ja hakkasin nutma,... (lk 48)
alliansi tegevuse planeerimine käib Eesti valitsuse osalusel. Meie ettevalmistused NATO suunal annavad Eestile sõjalise võimekuse kaasa rääkida ka viimaste aastata jooksul vormi võtnud ELi kaitsedimensioonis. Sellega on Eesti julgeolekul topeltkindlustus. ( Sven Mikser ja Margus Hanson, Eesti Päevaleht, 25.08.2003) Eesti ajakirjanduses on viimasel ajal kostnud hääli, et kui me ka oleme NATO liikmed, siis ega keegi meile õnnetutele- vähetähtsatele appi ei tule. See on vildakas mõtteviis mitmel põhjusel. Päev pärast terrorirünnakut USA-le otsustas Põhja -Atlandi Nõukogu esmakordselt aktiveerida Põhja-Atlandi lepingu 5.artikli, mille järgi rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu käsitletakse rünnakuna kõigi liitlaste vastu. Artikli mõte (mitte kirja) järgi käimine on oluline mitte ainult väikeriigile alliansi äärealal, vaid kõigile liitlastele. Kui Euroopa julgeolekupoliitiline seisukord on niivõrd
-13. sajandil. Kreutzwaldi nägemus Muinas-Eesti elust 3 valdkonda: 1) riiklus, kuningavõim ja ühiskond. Enne saksa vallutust Eesti riiklikult tervik, valitsejaks kuningas Kalev, kuningavõim pärandatakse. Kreutzwald tõstatas Kalevipojas omariikluse idee. 2) Eesti kui geograafiline ruum. Nimetab ainult Eestimaa kubermangu maakondi, Lõuna-Eestit ei nimeta. Naabermaadest kerkivad esile Saaremaa ja Soome. Eepose lõpul jõuab ühtse Eesti ideeni. 3) Nägemus elu- olust. Väga vildakas. Näitab elu muinasaja lõpul väga uhkelt, tegelikult oli must ja räpane. Kalevipojal on suur tähtsus. Teadvustatakse, et eestlased on enne sakslaste poolt vallutamist olnud vabad. KULTUUR JA SELLE MÕJUTEGURID EESTIS ÄRKAMISAJAL (1850. AASTATE LÕPP 1880. AASTATE ALGUS) Venemaa, Eesti ja venestuspoliitika ärkamisajal Balti küsimuse põhitemaatika Vene ajakirjanduses. Venestuse ajendiks võib pidada
kohta hangitakse katseliselt, tõmbeteimidelt, mille puhul uuritavast materjalist varrasproovikeha koormatakse purunemiseni registreerides koguaeg seost koormuse ja pikenemise vahel. Tõmbeteimi tulemused esitatakse tavaliselt tõmbediagrammina. Tõmbediagramm- tõmbekatsest saadud taandatud koormus ja suhtelise deformatsiooni graafik 15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. (joonis natuke vildakas(peavad olema sarnased võnked) a(amplituudpinge a=0,5(max-min) keskmine pinge m=0,5(max+min) R = min assümeetriategur: max On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud amplituudini. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. 16. Mis on materjali väsimus?
etc 3. SLAIDISHOW Kirjandus ja keel (de Saussure, Jakobson, Lotman) Keel kui märgisüsteem, keel ja kõne · loomulikud keeled (nt eesti, inglise) · tehiskeeled (nt esperanto, keemia teaduskeel) · sekundaarsed modelleerivad süsteemid ehk teisesed mudelsüsteemid (nt kunstikeel) Ilukirjandus aktualiseerib keele poeetilise funktsiooni vildakas vabadus Vabaduse väljakul kas sa ütlesid midagi vabaduse kohta? mis tähendusel käibib siin sõna "vabadus"? Poeetilise funktsiooni esile tõusmisega käib koos keele kujundlikkuse kasv Milliste vahenditega saavutatakse poeetilise keele erijooned? · tähendusühtsuse suurenemine · väljendusühtsuse suurenemine · uudsus, harjumatus (deautomatiseerimine)
Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise Soovid aru saada poliitikaga seotud tekstide varjatud tähendusstruktuuridest Soovid mõista protsesse kuidas ja miks miski toimus Soovin võrrelda kahte riiki, organisatsiooni, sündmust, poliitikat mingist konkreetsest aspektist ja sügavuti Soovin uurida nähtusi, mille taga on erinevad seletused Soovid täiendada mõnda teooriat, mis tundub vildakas või pakkuda uusi lähenemisnurki Soovid uurida teemat, mida on seni vähe uuritud Soovin uurida nähtust kus erinevad faktorid ja mõjurid on niivõrd üksteisega põimunud, et neid saabki analüüsida koos, konfiguratsioonina. Soovin protsesse uurida nende loomulikus keskkonnas Soovin uurida nähtusi, millel sügavad ajaloolised ja kultuurilised juured Kvantitatiiv millal valida? Soovin üldistada näha üldisi mustreid
Sama teost kasutatakse kohtuprotsessil. Tolles teoses ongi vist kõige rohkem aforisme, mida Wilde oma tegelaste suhu paneb. ,,Armastuse tõeliseks vundamendiks on vastastikune mittemõistmine." ,,Naised muutuvad oma emade sarnaseks, see on nende tragöödia. Mehed ei muutu, see on nende tragöödia." ,,naised abielluvad uudishimust, mehed abielluvad tüdimusest, mõlemad pettuvad." ,,populaarsus on loorberi pärg, millega maailma troonib halba kunsti. Kõik, mis on populaarne, on vildakas." ,,Mis vahet on kirjandusel ja ajakirjandusel. Ajakirjandus on leotamatu ja kirjandust ei loeta." ,,Senikaua kuni sõda kujutatakse kuriteona, säilitab ta oma veetluse. Kui muutub inimeste silmis veetlevaks, kaotab ta oma populaarsuse." ,,Ainus vahe pühaku ja patuse vahel on see, et igal pühakul on minevik, patusel tulevik." ,,Alati peab mängima ausalt, kui sul on võidukaardid." ,,Kohusetunne on asi, mida nõutakse alati teistelt, mitte iseendalt
Sama teost kasutatakse kohtuprotsessil. Tolles teoses ongi vist kõige rohkem aforisme, mida Wilde oma tegelaste suhu paneb. ,,Armastuse tõeliseks vundamendiks on vastastikune mittemõistmine." ,,Naised muutuvad oma emade sarnaseks, see on nende tragöödia. Mehed ei muutu, see on nende tragöödia." ,,naised abielluvad uudishimust, mehed abielluvad tüdimusest, mõlemad pettuvad." ,,populaarsus on loorberi pärg, millega maailma troonib halba kunsti. Kõik, mis on populaarne, on vildakas." ,,Mis vahet on kirjandusel ja ajakirjandusel. Ajakirjandus on leotamatu ja kirjandust ei loeta." ,,Senikaua kuni sõda kujutatakse kuriteona, säilitab ta oma veetluse. Kui muutub inimeste silmis veetlevaks, kaotab ta oma populaarsuse." ,,Ainus vahe pühaku ja patuse vahel on see, et igal pühakul on minevik, patusel tulevik." ,,Alati peab mängima ausalt, kui sul on võidukaardid." ,,Kohusetunne on asi, mida nõutakse alati teistelt, mitte iseendalt
Kuidas on toimunud energiapoliitika kujundamise protsess Eestis ja millised eri tüüpi huvid on selles mängus olnud? • Soovin võrrelda kahte riiki, organisatsiooni, sündmust, poliitikat – mingist konkreetsest aspektist ja sügavuti • Nt. Rohelise liikumise teke ja areng Eestis ja Lätis • Soovin uurida nähtusi, mille taga on erinevad seletused: • Nt. Miks Rahvaliit ebaõnnestus, aga SDE mitte? Kvalitatiiv – millal valida? II • Soovid täiendada mõnda teooriat, mis tundub vildakas või pakkuda uusi lähenemisnurki • Nt. Ametnike politiseerimise teooriad on Anglo-Ameerika rõhuga ja ei seleta Eesti ja KIE omapära • Soovid uurida teemat, mida on seni vähe uuritud • Nt. Millised on kohalike valimisliitude tekke mehaanika ja seesmised võimutasakaalud • Soovin uurida nähtust kus erinevad faktorid ja mõjurid on niivõrd üksteisega põimunud, et neid saabki analüüsida koos, konfiguratsioonina. • Nt. Miks USA tungis Iraaki?
21.02.12 Rõhuasetuste muutumine. Üleminekuperioodi alguses, 80. a teisel poolel hakkasid domineerima need teemad, mis ühiskonna seisukohalt kõige olulisemad ja valulikumad tundusid - päevakorrale tuli just nõukogude võimu repressiivne tegutsemine, just küüditamised ja julgeolekuorganite tegutsemine. 80. lõpus ja 90. alguses oli oluliseks uurimisteemaks sõjaeelse Eesti uurimine, sest Nõukogude aegne info selle perioodi kohta oli väga vildakas. Väga oluline oli see kirjasõna, mis oli tekkinud paguluses, seal oli tekkinud Eesti Vabariigi kohta olulised kogude, just pagulusse läinud ühiskonnategelaste mälestused, koguteosed jne. Nende baasil artiklite kirjutamine on väga iseloomulik just 80. aastate lõpul. 39./40. aasta puhul tulevad käibele uued materjalid, oluliseks momendiks see, et kui 80. aastatel ühiskond laiemalt teisenes, siis Moskva sihiks oli tunnustus MRP-le
(EKSS) hämmastavalt sageli. Miks nii ei sobi: EKSS on täiesti deskriptiivne ja sellel pole mingit lepinguliste suhete reguleerimise ambitsiooni; EKSS ei ole keeleseaduse rakendusotsuses nimetatud kirjakeele normi allikate hulgas; märksõnal viga on EKSSis neli põhitähendust ja palju alamtähendusi, mille vahel valimise meetodit pole teada; pealegi on ju seisukoht, et viga peaks eri inimeste jaoks sama tähendama, algusest peale vildakas. Keeleteemadel vaieldes kasutatavate demagoogiavõtete repertuaar ei ole sellega muidugi ammendatud. Pingelises vaidluses hätta sattudes lasevad inimesed käiku kogu kättejuhtuva arsenali alates isiklikest rünnakutest kuni teema vahetamiseni. Tekstide kvaliteedile ega tööõhkkonnale see kasuks ei tule, nii et soovitaksime võimaluse korral üritada ebaausatest väitlusvõtetest hoiduda, vajadusel tuletades nende loetelu enne mõne väitlusõpiku abil meelde.
Tõenäosusliku kirjelduse jaoks loetleme sündmused, mis juhtuda võiksid, ning anname neile hinnangud, kui tihti üks või teine neist juhtub. Need hinnangud ongi sisuliselt niinimetatud tõenäosused. Nagu nägime, sõltub nende hinnangute või tõenäosuste määramine meie enda teadmistest. Kui teame, et münt on sümmeetriline, võiksime hinnata, et kulli või kirja viskamine on täpselt pool. Kui aga teaksime, et ta on natukene vildakas, on selle hinnangu andmine palju raskem – peaksime ilmselt tegema enne sadu viskeid ning selle põhjal tõenäosust hindama. See hinnang jääks aga alati ligikaudseks ja peegeldaks lihtsalt meie tolle hetke teadmist. Tõenäosusteooria algus ehk kuidas valed arvutused viivad pankrotti Tõenäosusteooria algusloo kohta on liikvel huvitav legend. Selle legendi kohaselt ei ole tõenäosusteooria aluskiviks sugugi intellektuaalne huvi, vaid hoopis kirglik hasartmäng
annaabi.ee 
