Lörri läinud pidu Halduskaasus Hannes Remmelgas, Richard-Sven Rivik [email protected] , [email protected] Miina Härma Gümnaasium 9.A klass Juhendaja Urma Linnus Selles kohtujuhtumis on hagejaks Armeenia juurtega 29-aastane ärimees Viktor Dransitov. Viktori advokaat on Jüri Raidla. Kostjaks on Nädalaleht. Nende advokaat on Norman Aas. Nädalalehte esindab kohtus Nädalalehe peatoimetaja. Juhtumiga on seotud: Viktor Dransitov, tema eksmodellist abikaasa Diana, tema kaks teismelist last- 14-aastane Victoria ja 15-aastane Tanel. Juhtumiga on veel seotud erinevad ajakirjanikud, Nädalaleht ja Andmekaitse Inspektsioon. VIKTOR: Esitan kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (AKI), milles palun teha Nädalalehele ettekirjutuse
kaljukindel, et Linkhorst ülekuulamisel midagi ei räägi. Ent vaevalt mees nii naiivne oli. Miks muidu kehtis kokkulepe ülekuulamisel 24 tundi vastu pidada, jätmaks mõttekaaslastele põgenemisvõimaluse. Seda Linkhorst ka tegi, vaikides rohkem kui ööpäeva. Kingissepa surmaotsuse kinnitas 3. mail kell 9 õhtul sõjaminister Jaan Soots. Riigikukutaja lasti kohe seejärel maha ja tema laip heideti hiljem merre. Sergei Kingissepp Viktori poeg Pärast 1940. aasta riigipööret saabus koos NKVDga Eestisse Kingissepa poeg Sergei, kes asus oma isa surmajate jälgi ajama. Kuigi Linkhorst elas nüüd Johan Nõmmiku nime all, ei päästnud see teda NKVD eriosakonna ülema kättemaksu eest. Pole võimatu, et Sergei Kingissepp hukkas Linkhorsti oma käega Scheeli villa krundil 1941. Seal hukati veel teinegi osaline, poliitilise politsei töötaja Hans Pipar, kes oli üks Kingissepa arreteerijatest.
eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpead vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja
NIGULISTE KIRIK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B ÜLDINFO Hilisgooti stiilis Asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus Pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsio...
ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kiriku altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 14781481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on laiusega avatud tiibadega 6,3 m ja kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste kirik oli pigem kaitsekirikuks. 14
kandidaadiks ainult ühe kandidaadi, kelleks oli Konstantin Päts. · 238st liikmest hääletas 219 valimiskogu liiget Konstantin Pätsi poolt. Ameerika Ühendriikide suursaadik Eesti Vabariigis John C. Wiley (esireas vasakult esimene) pärast volituste üleandmist president Konstantin Pätsile Kadriorus 24.novembril 1938. EV JA K. PÄTSI LÕPP · 1939. aastal otsustas president K. Päts sõlmida Nõukogude Liiduga baaside lepingu. · 1940. aastal küüditati Päts koos poja Viktori perekonnaga Venemaale Ufa linna. · 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas. · 1954. aastal toodi Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kust ta aga kiiresti viidi Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18. jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. · 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega ümber Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale. Konstantin Päts Burashevo vaimuhaiglas K. PÄTS KUI ISIKSUS · Andekas kõnemees.
Maal esineb kalendri näol, taust on reaalne, pole kuldset tausta, igale kalendrikuule esineb sellele iseloomulik tegevus, kasutatud ka ultramariinsinist värvi, mis on kallis Kirjelda Herman Rode Niguliste kappaltari maale ja skulptuure: Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast, Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Gooti stiilile omane kuldne taust, maalid realistlikud Kirjelda Bernt Notke ''Surmatantsu'' : Kujutatakse katku, musta surma, luukere tantsib vaheldumisi elavate inimestega, kes peaksid surema, surelikud on reastatud hierarhiliselt- alustades kõrematest soost, lõpetades talupojaga, narriga, lapsega... 6. Seleta mõisted: Eesti alasti gootika- lihtne, valge, ilma efektita ''vaeste piibel''- pildipiibel, kunsti ülesanne oli sealhulgas ka
Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka. Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Aastatel 20132016 on käimas mahukas uurimis- ja konserveerimisprojekt, mis keskendub Niguliste peaaltari restaureerimisele. Ulatuslikud konserveerimistööd toimusid juba aastatel 19751992. Põhiosas jõuti teos restaureerida, kuid uhked skulptuurid on tänaseni vaid osaliselt konserveeritud
oleme saavutanud, on Eesti riigi loomine. Tema jaoks oleme andnud oma tugevaima armastuse, lojaalsuse, töö ja elu." 29. juunist 1940 jäi Päts alaliseks kinnipidamiseks. Isegi juuli alguses teatas Päts Saksamaa suursaadikule, et ta ei usu, et Eesti oleks Nõukogude Liit. 21. juulil 1940 kuulutati välja Eesti NSV ja väidetakse, et alles siis mõistis Päts nõukogude okupatsiooni olemuse. Küüditamine ja vangistus Samal päeval saatis Päts oma poja Viktori, et külastada Ameerika Ühendriikide õigusteadust Tallinnas ja paluda end kaitsta ja varjupaika Ameerika Ühendriikides enda ja tema perekonna eest. Riigisekretär Sumner Welles andis kogu Pätsi perekonnale diplomaatilised viisad juba järgmisel päeval. Paljud Nõukogude ajastu allikad ja isegi allikad väidavad, et Päts lahkus 21. juulist 1940. Teised allikad väidavad siiski, et ta lahkus 22. juulist ja tagasiastumine kiideti heaks 23
Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vastu seisma, kui need, kelle jaoks seda ei olnud. Oma raamatu kirjutas ta 2 mehest, kes elasid vangis ning olid ka kaotanud oma elu mõttet, nad ei tahtnud midagi elust ning ei teadnud, mida elu võib neile veel pakkuda. Ja Viktori idee oli sellest, et panda neid mehi mõtlema ja mõista, et elu neist midagi ootab ja tahab neist midagi tulevikus. Ühe mehe jaoks oli selleks tema laps, kellel oli õnnestunud välismaale põgeneda. Teisele mehele oli see lõpetamata raamat. Ning tema peamõtte oli selles, et iga inimene on asendamatu, igal inimesel on mingi konkretne eesmärk ja roll selles elus. Inimene, kes oskab armastada, hoolitseda ja on vastutustundlik, kunagi ei suuda elu ära visata
gootikast. Tihti on meie gooti stiili kirikutel mõnes muus stiilis tornikiivrid, sest kui välk tabas torni ja tornikiiver maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. (Nigulistel on barokne tornikiiver ja raekojal renessanss-stiilis kiiver). Tallinna Niguliste kirikus välja pandud suur peaaltar telliti Saksamaalt Hermen Rode töökojast. Selle keskosas seisab 76 puust nikerdatud värvilist pühakukuju ja tiibadel pildid Pühade Nikolause ja Viktori elust. Samas kirikus võib näha ka teise lüübeklase Bernt Notke maali ,,Surmatants" 7,5 meetri pikkust alguslõiku. Notke teine väärtuslik töö on Tallinna Pühavaimu kiriku tiibaltar. · · Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootikas on kunstidest esikohal arhitektuur. Alates XI sajandi lõpust hakkas Prantsusmaa peaaegu kõigil elualadel mängima juhtivat rolli. Gootika sündiski XII sajandi I poolel Põhja-Prantsusmaal. Gootika teket seostatakse:
Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478– 1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid – laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeestekaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. 7. Mis on epitaafid ja vappepitaafid? Too näited Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal. Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk.
sajandil arenes Itaalias juba renessansikunst- loodust jäljendav ja inimese individuaalsust rõhutav kunst- mille stiil jõudis Eestisse Saksamaa ja seal, Lübeck`is, töötavate meistrite Hermen Rode ja Bernt Notke kaudu. Tallinna telliti teoseid mõlemalt nimekalt lüübeklaselt. Tallinna ja Lübecki tihedaid sidemeid põhjendab ka see, et Notke isa oli sündinud Tallinnas. 1481. aastal toodi Hermen Rode töökojast kohale tiibaltar Niguliste kirikusse, mis jutustab Püha Nikolause ja Püha Viktori elust ning märtrisurmast. Madalmaade kunsti eeskujul on maalingute stseenid kujutatud peenmaalitehnikas ja loodust jäljendavalt. Paar aastat hiljem saabus Tallinna Bernt Notke töökojast Pühavaimu altar, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos- 7,5 m pikkune osa hiigelmaalist "Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud
· Püha Dorothea Umbes 1510; Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus. Umbes 1500 · Tobias Heintze. Püha Kristoforus. 1624 · Püha Birgitta või Püha Anna. Umbes 1500 Altarid: Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478- 1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildija Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. · Maarja altar (nn. Mustpeade altar). Umbes 1495 (Püha Lucia legendi meister ) · Niguliste kiriku peaaltar. 14781481 (Hermen Rode ja Johannes Stenrat) · Passiooni altar (nn. Antoniuse altar). 1510. aastad (Adriaen Isenbrandt, Michel Sittow) · Püha Anna altar
teha saab. Lale tahab siiski mehele kauba eest tasuda, seega hakkab käima läbi paari neiuga, kes toovad talle ühest laost kalliskive ja raha ning vastutasuks annab neile vorsti, mida nad teistega jagada saavad. Ühtlasi viib Lale vorsti ka 7.ploki meestele ning Gita plokki. Lale maksab toidus ka Gita ploki valvurile, et nad saaksid vahepeal koos aega veeta, kui teisi seal ei ole. Järsku jääb Gita haigeks – tal on tüüfus ja ta vajab penitsilliini koheselt. Lale saab seda ka Viktori abil ning Gita jääb elama. Mees korraldab ka selle, et Gita viidaks üle tööle administratsioonihoonesse, kus köetakse ja ei ole vaja füüsilist tööd teha. Ta kohtub seal Cilkaga ning nendest saavad väga head sõbrad. Laagriülem kasutab Cilkat pidevalt ära, aga tüdruk ei saa keelduda, sest see tähendaks tema elu lõppu. Vahepeal kolivad Lale plokki romad, kusjuures nüüdseks tuuakse sinna laagrisse ka lapsi, õnneks lastele tätoveeringuid ei tehta. Endiselt käib Lale
karistatakse. Talle tuleb ette lugeda tema õigused ning vajadusel osutada talle arstiabi. Jukko võib nüüd politseiga ette võtta kohtutee. JUHTUM 3. Narva linna kodanik Viktor, kelle emakeeleks on vene keel, on ,,halli" passi omanik. Et uurida kodakondsuse saamise tingimusi pöördus ta Kodakondsus ja Migratsiooniameti Narva bürosse. Kõigile oma küsimustele ta sai vastuseks: ,,Rääkige eesti keeles!" Millist põhiseaduslikku õigust on Viktori suhtes rikutud? Kui inimene tunneb huvi Eesti kodakondsuse taotlemiseks, tuleb talle infot jagada. Pole ju öeldud, et Eesti kodanik peab rääkima eesti keelt selleks, et kodakondsust saada. Muidugi meeldiks kõigile eestlastele, kui kõik kodanikud ning Eesti elanikud räägiksid eesti keeles, kuid sellegipoolest tuleb teenindada ka võõrkeeles kõnelevaid isikuid. JUHTUM 4. Autokooli instruktor M.Õunapuud on ajakirjanduse poolt süüdistatud altkäemaksu võtmises
,,Oli jälle tore päev. Sai noorte keskel noor olla ja hallide argipäevade jaoks uut jõudu koguda!" Ka armastas Päts teha varahommikusi jalutukäike, kus ta siis tänavaid pühkivate kojameestega sõbralikult juttu vestis. 10 Konstantin Pätsi elutee lõppes nõukogude vaimuhaiglas 1940. aasta 23. juunil vabastati president K. Päts ametist ja küüditati koos noorema poja Viktori perekonnaga Ufa linna. 1941. aastal Päts arreteeriti, viibides seejärel mitmes erinevas vanglas. Poeg Viktor suri ja tema Siberis lesestunud abikaasa tuli koos poja Mattiga 1946. aastal tagasi Eestisse. Nende noorem poeg Enn suri lastekodus venna Matti käte vahel näljasurma. 1954. aasta 18. detsembril toodi Konstantin Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kuhu rahvas hakkas massiliselt annetusi tooma. Sellest kohkunud punased ametivõimud
Casus 1.Kutsun kohale Viktori kohale seletusi andma, Tankistist küsitakse näidata dokumente.Kutsun kohale tankisti või küsin näidata isikutõendava dokumente,et seletusi andma,kuidas tankist sai firmasse AS MÄNNKÄBI.LP küsin kellaga ta suhtles,millal,mis kell jnd,lepingutest ka.Ülesanne et ära tõestada et seda toimingud ei saa olla. 2. 3. Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru. Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile j...
riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos kui "vaikivat ajastut". Selle tagajärjel saadeti Riigikogu laiali ja kärbiti oluliselt kodanikuõigusi ja poliitilisi vabadusi. Aastal 1935. peatati kõigi parteide tegevus ja valiti mitmeid uusi omavalitsusi. Pätsi lõpuaastad 1940. aasta 23. juunil vabastati president Konstantin Päts ametist ja ta küüditati koos noorema poja Viktori perekonnaga Ufa linna. 1941. aastal Päts arreteeriti, viibides seejärel mitmes erinevas vanglas. Poeg Viktor suri ja tema Siberis lesestunud abikaasa tuli koos poja Mattiga 1946. aastal tagasi Eestisse. Nende noorem poeg Enn suri lastekodus näljasurma. 1954. aasta 18. detsembril toodi Konstantin Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kuhu rahvas hakkas massiliselt annetusi tooma. Sellest kohkunud punased ametivõimud viisid president Pätsi kiiresti Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18
naasta(lk.117). Külas, kus ta esimese peatumise tegi, kohtas ta Viktorit, teist õpilasest rändajat, kellega ta alustas kahekesi rändamist. Ühel ööl, kui Goldmund unest hetkeks ärkas, tundis ta silmi avamata, et Viktor kompab ta jopet otsides midagi, mida varastada. Tunni aja pärast kordus see jälle, Viktor ehmus kui Goldmund käskis tal eemale minna ja proovis Goldmundi kägistada, Goldmundile tuli meelde taskus olev nuga, võttis selle välja ja tappis Viktori. Ta lahkus nende peatumispaigast, eksles külmas ja lumes ning poolsurnuna jõudis samasse külla, kus oli kohanud Viktorit. Seal võttis ta enda hoole alla naine, kes oli üks tema vallutustest ning peatselt ta lahkus sealt. Ta jõudis kloostrisse peavarjule, käis pihil ja pattude eest andestust palumas ning nägi kabelis puust jumalaema kuju, mille välimus ja haaravus teda lummas. Saades teada meistri nime ja elukoha, kes selle oli valmistanud, asus ta teele.
Ta ei saanud neile anda kaasavara ega seega neid mehele panna ja otsustas tütred lõbumajja saata, kuigi raske südamega ja selle üle kaevaldes. Nikolaus, kes asjast kuulis, viskas kolmel järjestikusel ööl aknast sisse kolm kullakotti ja päästis tüdrukud. Myra piiskop, suri 342. Elas Väike-Aasias. Püha Viktor Marseilles'ist- Keeldus Rooma sõjaväes valejumalate kummardamise. Vanglas pööras Longinuse, Aleksandri ja Feliciani enda usku, neil võeti pead maha. Viktori pea jäeti veskikivi alla, siis lõigati maha. Atribuut: Rooma sõdur, veskikivi, tuuleveski Patroon: veskitöötajad, piinamise ohvrid, haiged lapsed Ristija Johannes juudi prohvet. Ristis Jordani jões oma sugulase Jeesuse. Hukati: pea raiuti otsast 36. a. Atribuut rist, lammas, kaamlivärvi rüü. Patroon: hästi palju kohti. Hieronymos Tõlkis esimese piibli. Legend räägib, et Hieronymus tõmbas
muidu aga katsid seda kaks paari maalitud uksi nn. tiibu (siit ka nimetus tiibaltar). Tiibaltar ühendab seega endas nii puuskulptuuri kui tahvelmaali. Tallinna telliti teoseid mõlemalt nimekalt lüübeklaselt. 15.saj. lõpul sai valmis Niguliste kiriku ümberehitus ja uus Niguliste altar toodi kohale 1481.a. Hermen Rode töökojast. Rode oli eelkõige maalija ja keskosa pühakuid kujutavad värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Maalidel on jutustatud Püha Nicholause ja Püha Viktori elust ning märtrisurmast. Madalmaade kunsti eeskujul on maalingute stseenid kujutatud peenmaalitehnikas ja loodust jäljendavalt. Paar aastat hiljem saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast. Lübecki ja Tallinna tihedaid sidemeid põhjendab ka see, et Notke isa oli Tallinnas sündinud. Notke kuulsaim teos on hiiglaslik "Püha Jüri võitlus lohega" Stockholmi suurkirikus. Tallinna altaril on Notke ise teostanud osa figuure kesksest kompositsioonist, mis kujutab Püha Vaimu
tiibaltar, mille on teinud H. Rode Tiibaltarite meistrid Lübeckis H. Rode ja B. Notke (Pühavaimu kiriku tiibaltar) Notke on küll kunstnikuna rohkem tuntud, ta on teinud Stockholmis sealses Suurkirikus asuva Püha Jüri kuju (võitleb draakoniga, ratsamonument). Oli eelkõige skulptor ja õpilased tegid maalingud H. Rode oli eelkõige maalikunstnik. Kujud tehtud tema õpilaste poolt, tema teinud maalingud Püha Viktori kujutamine, teadlased arvavad, et Püha Viktor on Tallinna linna kaitsepühak Surmatants Niguliste kirikus on ka 1 suur tahvelmaal. Suure katkuepideemia järel surmatantsuteemalised tahvelmaalid, Niguliste Surmatants säilinud on sellest esimesed 7-8 tahvlit. Algab traditsiooniliselt paavsti ja keisriga Niguliste surmatantsu peeti mitu sajandit Lübeckis asunud ehtsa Notke surmatantsu hilisemaks koopiaks. Lübecki surmatants hävines täiesti II Maailmasõjas
). Fabian on esteetiline vaim, kõrgelt haritud, kes alatasa põrkub madalalt materiaalse elu materiaalsuse vastu, nõuab kompromisse. Need kisuvad Fabiani oma keskkonna tasemele. See on irooniliselt kujutatud tegelane. Võiks seal olla Mutti ennast? Seal on ka kahtlemata eneseiroonia mängus. "Hiired tuules" romaani tegevus toimub kultuuri-teatri seltskonnas. Ei ole sama Fabiani, aga seal on fabianlik jutustaja Victor, kes jälgib noort lavastajat Kalle Jermakoffi. Viktori kaudu jutustatud lavastaja tõusu ja languse lugu. Meenutus kasvab välja sellest, et Mutt parodeeris "Via regiat". Romaan kasvab milleks enamaks kui paroodia. Teistsugune, alternatiivne võimalus kuidas jutustada teatriuuenduse lugu. See jutustamisviis on ka selline, et ta suurest 60ndatest müüdist, Tartu teatriuuenduse müüdist distantseeritud. Mutt käib teatris noore inimesena ja saab elamusi. Maailm on peapeale keeratud ja selles maailmas ei saa aru, mida võtta tõsiselt ja mida mitte
mis oli tähtis kunstikeskus. Tallinna telliti teosed kahelt nimekalt lüübeklaselt need olid Herman Rode ja Bernt Notke. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. Rode oli eelkõige ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapsega ja oma ema Annaga. Maalidel on jutustatud Püha Nikolause ja Püha Viktori elust ning märtrisurmast. Maalid on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. Notke poolt maalitud on Pühavaimu kiriku altar, temalt on Tallinnas säilinus veel teisigi suurteoseid 7,5 m pikk lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõigi surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslik rõivastus kui ka lüüriliselt mõjuv maastik nende taga. 15
stiilikriteeriumite j�rgi t��de omistamine meistrile keeruline. Adriaen van Overbeke ja tema stuudio t�id leiab j�rgmistest kollektsioonidest: Muzeum Narodowe w Warszawie, Varssav, Poola; Bonnefantenmuseum, Maastricht, Holland; Maagdenhuismuseum, Antwerpen, Belgia; Mus�e des Arts D�coratifs, Pariis, Prantsusmaa, ja mitmetest kirikukollektsioonidest: K�lni katedraal, Saksamaa; Propsteikirche St.Maria, Kempen, Saksamaa; P�ha Peetruse kirik, Dortmund, Saksamaa ning P�ha Viktori kirik, Schwerte, Saksamaa. Teos �Ecce Homo� kuulub Antwerpeni maneristide t��de hulka, mille pealkiri t�hendab t�lgituna �enn�e inimest�. T�� keskmine paneel kujutab stseeni, kus Pontius Pilatus esitleb rahvahulgale Jeesust, kes kannab okaskrooni. 15. sajandil oli see v�ga hinnatud motiiv, milles n�hti ideaalse printsi kehastust ja tema vastuseisu uskmatute barbaarsele kohtlemisele. Keskmise paneeli figuurid on kontrastiks
annaabi.ee 
