mitmest ssRNA segmendist HIV on retroviirus – tema genoomiks on ssRNA, millelt pöördtranskriptaas sünteesib DNA Viiruse kapsiid on sümeetriline – helikaalne või ikosaeedriline Kapsiidi võib katta ümbris – viiruspartiklid võivad olla pleomorfsed (erineva kujuga) Kapsiid lisastruktuuridega (näit. baktteriofaag T4) nm Mimiviirus (Mimicing microbe) Kirjeldati ajakirjas “Science” 2004. aastal Viiruspartikkel > 400 nm – pikka aega peeti graam- positiivseks kokiks Seni suurima genoomiga viirus – 1 181 404 bp (1,2 Mb) Kodeerib erinevalt teistest viirustest: 1) mitmeid translatsiooniga seotud faktoreid ja
Ph. Podoviridae T7 (T7-sarnased faagid) Ph. Myoviridae T4 (T-paaris faagid) Lüsogeensed dsDNA Ph Syphoviridae kolifaag lambda SEENTE, AINURAKSETE JA PUTUKATE VIIRUSED dsRNA genoomiga viirused Ph. Totiviridae LA viirus (L-A) ? G. Mimivirus Mimiviirus ssRNA genoomiga putukaviirused Ph. Nodaviridae G. Alphanodavirus NOV (Nodamura virus) BBV (Black beetle Virus) FHV (Flock house virus) G. Betanodavirus Suured dsDNA genoomiga putukaviirused Ph. Baculoviridae G. Nudeopolyhedrovirus (NPV) AcMNPV BmNPV
nukleo-tsütoplasmaatiliste DNA viiruste (NCLDV) grupi. Kõikidel NCLDV esindajatel on 9 ühist geeni (st. 14-st phycodnaviiruste ühisest geenist on 9 ühised kõikidele NCLDV-dele); 33 geeni on leitud rohkem kui ühest viiruste sugukonnast. NCLDV-d on ürgset päritolu viiruste grupp; analüüsid näitavad, et nende eellased pärinevad ajast, millal toimus prokarüootide ja eukarüootide lahknemine (ca 2 miljardit aastat tagasi). Amööbi viirus – mimiviirus Mimiviiruse peremeheks on amööb Acanthamoeba polyphaga; viiruse molekulaar-bioloogiast on veel teada väga vähe, tõenäoliselt replitseerub ta nii raku tuumas kui ka tsütoplasmas. Teada on mitu viiruse varianti (üks tüvedest kannab nime mamaviirus) Genoom • Genoomiks on lineaarne dsDNA, mille otste läheduses asuvad 900 bp pikkused inverteeritud korduvjärjestused. Seega on võimalik, et nakatatud rakkudes võib mimiviiruse DNA omandada ka tsirkulaarse kuju
annaabi.ee 
