VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Arvutiteeninduse eriala Õpilase Nimi Viirusetõrje ja nuhkvara programmid Referaat Juhendaja : Ott Kukk VANA-VÕIDU 2010 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 ARVUTIVIIRUSTEST..........................................................................................................
Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti 3. teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. 4. Paigalda arvutisse viirusetõrje programm. See on esimene abimees arvutiviirustega võitlemiseks. Viirusetõrje programmi paigaldamine ja värskena hoidmine võib aidata sinu arvutit kaitsta pahavara/viiruste eest. Antiviiruse programmid otsivad viiruseid, mis proovivad pääseda sinu arvutisse läbi Interneti, CD'dest jms kohtadest. Uusi viiruseid ilmub iga päev, seega on vajalik uuendada viirusetõrje definitsioone pidevalt. Üldjuhul toimub see automaatselt. Kindlasti peaks silma peal
moodsad viirused levivad päevaga. Näiteks nakatas sisaldavate veebilehekülgede filtreerimist. Nimda ühe ööpäevaga 2,2 miljonit arvutit. Nordtechi tulemüür teeb seda kõike ning soovi Viirusetõrjetarkvara tootjatel kulus paar-kolm tundi korral on võimalus lisada tulemüürile ka teisi vajalike paranduste tegemiseks. funktsioone. Viirusetõrje. Esindatud on kõikide suuremate pakkujate litsentsid: F Secure litsentsid: · F Secure Viirusetõrje F Secure Mobile Anti Virus · F Secure Viirusetõrje Internet Security 2008 IN Kaspersky litsentsid: · Kaspersky Viirusetõrje
7 2.1. Katsete kirjeldus ........................................................................................................7 2.2. Viiruste eemaldamine programmiga AVG .................................................................7 2.3. Viiruste eemaldamine programmiga Avira ................................................................8 2.4. Viiruste eemaldamine programmiga Avast ................................................................9 2.5. Viiruste eemaldamine viirusetõrje abita ..................................................................10 3. TÜÜPILISEMAD VIIRUSED .....................................................................................12 3.1. Harilikumate viiruste kirjeldused ............................................................................12 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus.................................
levimiskanaleid. 1. Aktiviseerida tulemüür Enne esmakordset internetti minekut tuleb kontrollida, et arvutis töötaks tulemüür. Viimases Windows XP SP2 versioonis on juba sisseehitatud tulemüür, aga vanema XP kasutajad ja need, kellele arvutiga kaasasolev tulemüür ei meeldi, võivad alati kasutada mõnda tasuta või tasulist tulemüüri tarkvara. Ka tulemüüri tarkvara peaks olema tarkvaraplaadile kirjutatud. 1. Viirusetõrje tarkvara olemasolu Viirusetõrje tarkvara peab olema viimase viiruste andmebaasiga varustatud. Praegusel hetkel nõuab interneti kasutamine andmebaaside täiendamist vähemalt korra päevas. Viirusetõrje programmi andmebaasi täiendamine on lihtne, seda saab teha automaatselt ning lisaprogrammijupp ei ületa paari kilobaiti. Viirusetõrjetarkvara skanneerib regulaarselt faile, otsides ebatavalisi muutusi failisuuruses, programme, mis on definitsioonis märgitud
failidega diskettidel ja CD-del arvutivõrgus väljajagatud ressursside kaudu e-posti teel nakatunud interneti- lehekülgede kaudu Kaitse viiruste eest? kontrolli viiruste suhtes kõiki flopikettaid ja CD- plaate suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile suhtu umbusklikult failidesse, mida levitatakse uudisegruppide (news) ja jututubade (chat) kaudu kasuta kindlasti viirusetõrje tarkvara ehk antiviirust Viirusetõrje tarkvara Norton Antivirus, F- Prot, F-Secure, McAfee ja Norman aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest ükski antiviirus ei anna täielikku garantiid NB! Uuenda oma viirusetõrjeprogrammi vähemalt korra kuus
äkiliselt kahtlaselt aeglaseks. Tundmatute programmide lisandumine justkui nõiaväel või arvuti taaskäivitamisel avanevad automaatselt tundmatud veebilehed või tarkvara. Viiruste olemasolu kontrollimiseks saab kasutada veebipõhist kontrolli või viirusekaitse programmi Kahtluse korral alustada arvuti põhjaliku skaneerimisega. 07.04.13 4 Kuidas eemaldada viirust? Kui viirusetõrje ei suuda viirust eemaldada see võib olla peidetud arvuti tööks kasutusel olevates failides, mida tavaolukorras ei saagi eemaldada. Windowsiga tuleb minna safe mode-i, käivitada viirusetõrje programm, lasta sellel terve arvuti läbi uurida ning eemalda leitud viirus ja teha arvutile restart. 07.04.13 5 Kuidas ennetada arvuti nakatumist? Lae alati alla kõik Windows'i, aga ka teiste tarkvarade, uuendused
..................................11 Ülevaade Antud dokument annab ülevaate populaarsematest viiruskaitse programmidest, sellest kus neid kasutada (nt. Windowsi või Linuxi keskkond). Märgib ära selle, kuidas versioone uuendada. Annab kasutajale teave, kus programm arvutisüsteemis asub ja kuidas seda lõpuks kasutada. Populaarsemad programmid AVG (http://www.avg.com) · AVG antiviirus on kaasaegsete viirusetõrje tarkvarade absoluutsesse tippklassi kuuluv ja mitmeid auhindu võitnud toode. Auhindade kohta vaadake täpsemalt: www.grisoft.com/ww.awards · Viirusetõrje blokeerib viiruste jaoks arvuti kõikvõimalikud sissetungikanalid. AVG-s sisalduv ainulaadne kombinatsioon erinevatest viiruste leidmise meetoditest (sh. heuristiline analüüs, skaneerimine ning terviklikkuse kontroll) tagab arvuti maksimaalse kaitse.
Heal hul võib viirus lihtsalt kuvada pilte või teateid, halvemal juhul aga ahjustada faile, kustutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju. Kuidas ma saan kaitsta oma arvutit viiruste eest? Teave selles Spikri teemas käib rakenduste Windows Interne t Explorer 7 ja Windows Interne t Explorer 8 kohta. Oma arvuti kaitsmine viiruste ja teiste ohtude eest ei ole raske, aga te peate olema kohusetundlik. · Instal lige viirusetõrje programm. Viirusetõrje programmi installimine ja värskendatu na hoidmine võib aidata teie arvutit viiruste eest kaitsta. Viirusetõrje programmid otsivad viiruseid, mis proovivad pääseda teie eposti, operatsiooni süsteemi või failidesse. Uusi viiruseid ilmub iga päev, seega kontrollige viirusetõrje tarkvara tootja veebisaiti regulaarselt värskendust e järgi. Enamik viirusetõrje programme müüakse
ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused (Sakk 2009). Arvutiviirusega nakatumise tunnused · Mõningate programmide töö aeglustumine. · Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. · Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise töörezhiimiga. · Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine (Arvutiviirused ja viirusetõrje 2009). VIIRUSETÕRJE Arvutiviirustest hoidumine · Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id. · Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu, et seadistustes oleks valitud Automatic. · Kasuta arvutis antiviirustarkvara. · Viirustõrjetarkvara on programm, mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb
5. Ootamatute video ja heliefektide ilmumine. 6 Kust võite saada arvutiviiruse? Tähelepanu tuvaaukudele Viiruste levikule aitab kaasa ka asjaolu, et süsteemides leitakse vahetevahel vigu, nn turvaauke, mis avalikuks tulles võivad kasutajale kahju teha. Turvaauk on programmi viga, mis avalikuks tulles võib arvutikurjategija pahatahtliku rünnaku vallandada. Nii mõnegi arvutisüsteemi viirusetõrje programm on siis kui suur ja uhke uks keset hõredavõitu seina. Põhjuseks on sagedasti asjaolu, et operatsioonisüsteemide turvaparandused on peale panemata. Windowsi ja internetiühenduse puhul vajutage Start ja valige menüüst Windows Update. Turvapaigad on nn Critical Updates rubriigis ja need on alati paigaldamiseks teisi uuendusi võite valida. Ehkki viirusetõrje on paigaldatud ja mõni viirus imbub ikkagi kaitsest läbi
saatvaid meile. See võib tähendada, et viirus on võltsitud meilisõnumile märkinud saatja aadressiks teie aadressi. See ei tähenda tingimata, et viirus oleks teie arvutis. Mõni viirus oskab meilisõnumite aadresse võltsida. Seda on nimetatud ka ,,spuufimiseks" . MIS ON VIIRUSETÕRJE? TULEMÜÜR? Viirusetõrje on antivirus tarkvarapakett, mis koosneb programmides, mis üritavad ära tunda ning kahjustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viirused, usse, troojalasi jms. Viirusetõrje ei pruugi pakkuda kaitset nuhkvara vastu. Tuntumad viirusetõrjed on: AVG, Karspersky, Avast, F- Secure, Eset jne. Tulemüür, on müür, mille eesmärk on seista sisevõrgu kaitses, kus paiknevad olulisi andmeid sisaldavad tööjaamad ja failiserverid, ning turvalise võrgu vahel, edastades ainult seda osa liiklusest, mis on sisevõrgu kohalt ohutu. Piirab ka sisevõrku suunatud päringuid ja keelab ka rämps- ning viiruskirju ja ohtlikke faile sisaldavaid veebilehti. KASUTATUD ALLIKAD:
ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID....................................................... 2 ,,SÜÜTUD" VIIRUSED............................................................... 2 ANDMEID HÄVITAVAD VIIRUSED...........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................
Interneti turvalisus - privaatsuse ja turvalisuse tase isikuandmete kohta, mida on avaldatud Interneti kaudu. Interneti turvalisuse reeglid Esimene ja kõige tähtsam reegel -- ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle endale tehtaks. Netis on kuri käitumine eelkõige netikiusamine. Ära kunagi ürita kaasinimestele tehniliste vahenditega halba teha! Teine reegel -- ole ise kaitstud! Vaata üle oma arvutid ja mobiiltelefonid! Kas kõigis neis seadmetes on olemas viirusetõrje? Kas see viirusetõrje uuendab end iga päev? Kolmas reegel -- leia endale sõber või usaldusisik. Aeg-ajalt ikka juhtub asju, keegi tuleb netis tülitama või muud sellist. Neil hetkedel ei ole tark iseendaga üksi jääda. Vaid väga harva juhtub miskit, mida pole maailmas kellegagi kunagi varem juhtunud. Neljas reegel -- mõtle iseenda ja oma pere andmete turvalisusele. Pole vaja igaühel teada, kus täpselt Sa elad, mis on Su telefoninumber või et pere
· Kontrolli , et sinu Windowsi-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid pealvärskemad paigad ehk update`id . · Seadista oma Wobdows nii ,et näeksid ka failinimelaiendeid . · Suhtu umbuskilikult failidesse ,mis on lisatud e-postile. · Suhtu eriti umbuskilikult failidsesse, mida levitatakse interneti uudistegruooide (news) ja juhtubade (chat ) kaudu . · Kasuta personaalset tulemüüri. · Ülikooli ftp-serverist on võimalik viirusetõrje programme maha laadila ( McAfee virusScan(universaalne viirusetõrjeprogramm) . Allikad : Google.com - arvutiviirused ja nende vastu võitlemine http://web.zone.ee/arvutiviirused/ www.neti.ee/ arvutiviirused/
Oma arvutit saab viiruste sissetungi eest kaitsta või vähemalt nendesse nakatumise ohtu märgatavalt vähendada, rakendades arvutihügieeni peareeglit: rangelt kontrollida viiruste levimiskanaleid. Viiruseid tuleks tõrjuda kõikides arvutites - tööjaamades, serverites, tulemüürides, e-posti serverites, dokumendihaldussüsteemides, aga juba ka pihuarvutites ja tulevikus mobiiltelefonideski. Arvutitesse ja mobiiltelefonidesse tuleks paigaldada viirusetõrje. F- Secure Corporation on spetsialiseerunud kaasaegsete hajutatud ning mobiilsete viirustetõrje- ja andmeturbelahendustele. Ülevaate parematest viirustõrje programmides, seisuga aprill 2006, näete leheküljel 12 Lisa 2. 1.6.Mida teha, kui oled viiruse leidnud? Esimene asi, mida teha tuleks, on kümneni lugeda ja rahulikuks jääda. Sa peaksid märkmeid tegema, mida viirus ja arvuti sulle ütlevad. Kui sa ei ole kindel, mida teha, siis peaksid hooldajale helistama ja nõu küsima
• Toimib nagu otsetee erinevate rakenduste käivitamiseks • Ehk siis, on võimalik erinevaid rakendusi kiirelt sisse ja välja lülitada • Sinna ilmuvad teadistused, mida saab avada, puudutades seda Seaded • Jaotatud neljaks rühmaks: • Võrgud • Heli • Ekraan • Üldine Turvalisus • Suhteliselt turvaline, kuna on üks uuemaid Androide • Võimalik lisada tulemüür • Võimalik paigaldada viirusetõrje Andmete ülekandmine • Bluetooth • Sünkroonimine • NFC • Android Beam Tänan!
Ergonoomia ja ohutustehnika Ergonoomia all mõistan seda, et selle abil püütakse muuta töötingimusi selliseks, et inimene suudaks pikemat aega ning kvaliteetselt tööd teha. Ergonoomia on seotud tööohutuse ja töötervisehoiuga. Ohutustehnika all mõistan seda, et see on tegevus millega saab vältida ohtlike olukordi või ohtustehnikat järgides saab teha ohtliku tegevust turvaliselt. Arvutikaitse võtted: Minu arvutil on peal viirusetõrje. Kord kuus viin arvuti teeninduspunkti, kus see ära puhastatakse. Tundmatuid või siis kahtlaseid meile ei ava. Ei ava mulle saadetud kahtlaseid linke. Ei lae alla filme või muusikat tundmatult lehelt. Toiminguid tehes kui lööb ette teabekasti siis ei vajutada suvaliselt enterit vaid loen teksti läbi ning püüan aru saada kuidas ma toimima peaks.
Tarkvara tüübid autoriõigustest lähtuvalt Kaisa-Mai Hütt 10.klass OLPG Vaba tarkvara (free software) · Minimaalsed kasutus piirangud · Avatud lähtekood · Programm ei pruugi olla tingimata tasuta · Nt. Linux operatsioonisüsteemid Priivara ehk tasuta tarkvara ehk vabavara (freeware) · Tasuta · Ei pruugi olla avatud lähtekoodiga · Mõningased piirangud kasutamisel · Ainult isiklikuks kasutamiseks · Nt. viirusetõrje Avast! Postcardware Ärivara (commercialware · Põhiline tarkvara, mida ostame · Suletud lähtekoodiga · Õigus teha arhiivikoopia · Nt. Windows operatsioonisüsteem ja MS Office kontoritarkvara Jaosvara (shareware) · Piiratud kasutusaeg · Testimisperiood · Teatud juhul võib levitada Proovivara (trialware) · Ei või levitada Avalik tarkvara (public domain software) · Autor on loobunud kõigist õigustest. · Sellega võib sisuliselt kõike teha - muuta,
plokeerib selle et sinu arvuti ei saaks enam taaskäivitada. Näiteks Unashamed. 5 3)Failiviirus (File infector virus) on üldiselt mingi programmiga kaasas ja laeb end arvutisse kui see nakatanud programm end installeerib või siis nakatab end teise programmi külge. Näiteks ,,Cascade" viirus. 4) Peiteviirus (Stealth virus) Nimelt see viirus petab viirusetõrjet , nimelt varjab oma faili suurst mille sees ta end peidab või eemaldab end viirusetõrje mustast nimekirjast, hetkeks, et teha endast koopia ja pannes ennast kuskile mujale. Näiteks ,,4096" 5) Mutatsioon viirus(Polymorphic virus) viirus mis prärast nakatamist (või paljunedes ) muudab oma algset ,,mustrit"(biti rida) et vältida viirusetõrjet. Näiteks PK14 Kuidas aru saada et arvutis on viirus? Kui arvutis ei ole antiviirust siis on ka mõned kaudsed meetodid et aru saada kas arvutis on viirus: 1
Tulemüüri eeliseks on võimalus kontrollida sisenevat ja väljuvat võrguliiklust. Kindlaid reegleid seades saab määrata, millistel programmidele lubatakse või keelatakse Internetis andmeid edastada ja vastu võtta. Siiski on tulemüüri efektiivsus just nii tõhus kui tõhusad sellele loodud reeglid ning mõistlik oleks kasutada ka teisi vahendeid arvuti kaitsmiseks. Üks olulisemaid arvuti kaitsmiseks loodud vahenditest on viirusetõrje tarkvara. Internetist võib leida mitmeid nii tasulisi kui tasuta programme, mis aitavad arvutit turvalisemaks muuta. Viirusetõrjeprogrammi puhul on oluline, et viiruste andmebaasi ja muid programmi jaoks olulisi faile regulaarselt uuendataks. See tagab, et programm sisaldab kõige uuemat infot viiruste vastu võitlemisel. Enamasti saab viirusetõrjeprogrammide puhul uuenduste tegemise ning kogu süsteemi kontrollimise seadistada automaatseks ning kasutaja ei pea selle pärast muretsema.
Tulemüüri eeliseks on võimalus kontrollida sisenevat ja väljuvat võrguliiklust. Kindlaid reegleid seades saab määrata, millistel programmidele lubatakse või keelatakse Internetis andmeid edastada ja vastu võtta. Siiski on tulemüüri efektiivsus just nii tõhus kui tõhusad sellele loodud reeglid ning mõistlik oleks kasutada ka teisi vahendeid arvuti kaitsmiseks. Üks olulisemaid arvuti kaitsmiseks loodud vahenditest on viirusetõrje tarkvara. Internetist võib leida mitmeid nii tasulisi kui tasuta programme, mis aitavad arvutit turvalisemaks muuta. Viirusetõrjeprogrammi puhul on oluline, et viiruste andmebaasi ja muid programmi jaoks olulisi faile regulaarselt uuendataks. See tagab, et programm sisaldab kõige uuemat infot viiruste vastu võitlemisel. Enamasti saab viirusetõrjeprogrammide puhul uuenduste tegemise ning kogu süsteemi kontrollimise seadistada automaatseks ning kasutaja ei pea selle pärast muretsema.
isikukood jne.) kuna seal olev inimene võib kurjasti kasutada sinu andmeid. 13. Windows operatsioonisüsteem on kõige ohustatum kuna see on kõige tuntum operatsioonisüsteem ja seda rünnatakse tihti. 14. Windowsile alternatiivseid operatsioone nagu MAC, Linux ja BSD võiks kasutada windowsi asemel. 15.Kui arvutis on viirus tuleks arvuti internetist lahti ühendada. Skaneerida kõik arvutis paiknevad failid uusimate viiruse signatuuridega varustatud viirusetõrje tarkvaraga. Vajadusel tuleks pöörduda abi saamiseks oma interneti teenuse pakkuja poole või arvuti hooldusteenuseid pakkuvate firmade poole. 16. Kui internetipanga koodid on sattunud võõrastessekätesse tuleks võimalikult kiiresti pöörduda oma panga poole, et paroolikaart sulgeda. 17.Kui arvutisse on sissemurtud ja kahju tekitatud tuleks pöörduda oma interneti teenuse pakkuja poole. Vajadusel ja suuremate kahjude tekkimisel tuleks pöörduda politsei poole.
Arvutite kasutamise turvalisus Juhendaja: Sisukord 1. Ohutu ja turvalise kasutusviisi mõistmine.......................................................................3 2. Arvuti kaitsmine...........................................................................................................3 3. Tulemüüri kasutamine.......................................................................................................3 4. Viirusetõrje kasutamine.................................................................................................4 4.1. Hoiatus......................................................................................................................5 5. Nuhkvaratõrje kasutamine..............................................................................................5 6. Värskendage Windowsi automaatselt..............................................................................6 6.1
Tallinn 2014 Sisukord 1. Ohutu ja turvalise kasutusviisi mõistmine.......................................................................3 2. Arvuti kaitsmine...........................................................................................................3 3. Tulemüüri kasutamine.......................................................................................................3 4. Viirusetõrje kasutamine.................................................................................................4 4.1. Hoiatus......................................................................................................................5 5. Nuhkvaratõrje kasutamine..............................................................................................5 6. Värskendage Windowsi automaatselt..............................................................................6 6.1
1981. aastal Arvuti areng Aasta: tegevus 1980 Firma Seagate lõi kõvaketta, suurus oli 5 MB. 1981 IBM leiutas esimese personaalarvuti. 1989 Tim Berners-Lee jaCern valmistasid www (veebi kontseptsiooni) 1992 Töötati välja HTML keele alged ja ilmusid esimesed veebi leheküljed. 1993 Leiutati proffesionaalne viirusetõrje Millest arvuti koosneb? · Arvuti väliskomponendid: · Klaviatuur · Monitor · Printer · Hiir · Korpus Millest arvuti koosneb? · Arvuti sisemised komponendid: · Protsessor · Emaplaat · Muutmälu · Kõvaketas · Videokaart · Helikaart · Võrgukaart Kõvaketas (hard disk, HDD) · Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). · Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja
• G-Data Anti-Virus • F-Secure Anti-Virus • Norton AntiVirus • McAfee AntiVirus Plus • a-squared Anti-Malware • BitDefender AntiVirus Kokkuvõte Arvutiviirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega. Kasuta viirusetõrje tarkvara, see kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Käitu targalt - ära ava tundmatutelt saatjatelt tundmatuid faile ning ära kasuta piraattarkvara. Allikad http://www.ekaitse.ee/uldine/kuidas-kaitsta-arvutit-pahava ra/viiruste-eest http://ekaitse.ee/turbetarkvarad/tasuta-tasulised-viiruseto rjed https://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=17105 474 http://www.cs.tlu
31. Kui oled selle kõik valmis saanud, siis kruvi arvuti kast kinni. 32. Puhasta monitor LCD puhastusvedelikuga. 33. Tavaliselt on seal kaasa lapid, kui ei ole kasuta majapidamispaberit. 34. Ära kohe arvutit tööle pane! 35. Las arvuti seista paar tundi. 36. Peale paart tundi võite arvuti taas käima lülitada. 37. Lisades kõik juhtmed. 38. Kui arvutil ei ole veel viirusetõrjet peal, siis tuleks see ära teha. 39. Muidu ei ole su arvuti kaitstud! 40. Vali endale sobiv viirusetõrje. 41. Installi see peale. 42. Kontrolli ega sul juba pole viiruseid arvutis. 43. Kui kõik on valmis, siis on sinu arvuti hooldatud.
kerge ära kasutada ja enne kui keegi märkab on nende pangakonto tühi või arvuti häkitud. Muidugi ei ole võimalik küberkuritegusid täielikult kõrvaldada, kuid neid on suures osas võimalik vältida. Selleks tuleks juba noorest east tegeleda üha rohkem inimeste harimisega teemal kuidas ennast internetis kaitsta. Enim tuleks teha selgeks oma õigused ja kohustused inimestele, kes kasutavad internetti kodus ja kelle arvuti ei ole tööandja poolt kindlaks tehtud. Õpetada viirusetõrje ja erinevate arvutit kaitsvate programmide tähtsust ning aidata inimestel aru saada, mida saab ise enda kaitseks ära teha. Kuigi küberkuritegevus on aina kasvav probleem, saame me selle vastu võidelda. Tehnoloogia areng on aidanud inimkonnal liikuda paremuse poole ja kuigi see on toonud kaasa mõningaid tagasilööke kuritegevuse arengu näol, ei ole selles midagi ületamatut. Harides arvutikuritegude peamisi sihtgruppe enda kaitsmise osas, on võimalik vältida paljusid
on internetis üles laaditud. Kui usaldusväärne on internet? Raamatutes on info must valgel paberile trükitud ning seda ei saa muuta, kuid internetis saab ning seda infot peaks kindlasti võrdlema seda teiste allikatega. Turvalisusest digiajastul Telekas on võrdne internetiga; kui sa vaatad telekat ning sulle ei meeldi see kanal, siis sa saad kanalit vahetada, nii on ka internetiga, saad vaadata erinevaid lehekülgi. Kiiver on võrdne viirusetõrjega; viirusetõrje peab olema korralikult installitud ning korralik. Relv on võrdne telefoniga; kui sa tahad kellegile anda telefoni, siis võiksid mõelda relvale, kas sellel on paroolid peal ning kas sa usaldad seda inimest. Sotsiaalvõrgustikud ja privaatsus internetis Tegelikult ei ole Facebook selleks luua, et inimesed endast rääkima ja teistega suhtlema, vaid selleks, et keegi tahab sellest raha saada. Vanuseks ei tohiks kirjutada 13.aastased tüdrukud
Arvuti puhastamine Kursuse lõputöö 1. Laen alla vajalikud programmid Kuna mul on macOS süsteemiga arvuti on mul juba sisse ehitatud viirusetõrje. Arvuti regulaarseks puhastamiseks valisin vabavara CCleaner. 2. Viiruste kontroll Arvutit peab kontrollima vähemalt korra kuus viiruste suhtes. Viirused kindlasti aeglustavad seadet ning võivad kahjustada kõike teie arvuti sisest. Seetõttu on hea teha oma tähtsatest dokumentidest ja failidest koopiaid. 3. Tühjendan brauseri vahemälu Kuna enamus tegevusi on seotud internetiga on ka sealne puhastus vajalik. Brauseritel on
5 25. Vali No, not at this time ja Next. 26. Vali endale meelepärane kasutajanimi ja vajuta Skip. 27. Windows XP install on lõppenud, vali Finish. NB ! Enne format c: ja Windows XP installeerimist oleks soovitav arvuti internetivõrgust lahti ühendada, et peale Windows XP installi mingid ´parasiidid´ , viirused arvutisse ei tükiks. Peale Windows XP installi tuleks kohe arvutisse installeerida viirusetõrje programm ja tulemüür(võib ka Windows XP enda tulemüüri aktiivseks teha) ja teha Service Pack ja Critical update. P.S Võib juhtuda et siin artikklis kirjutatu ei ole päris õige või vajab parandusi/ täiendusi siis palun kajastada seda kommentaarides, et teha korrektiive. Tänan 6
Ø Arvuti on turvaline, kui tema peale võib kindel olla ning arvutis olev tarkvara käitub ja töötab nii, nagu seda temalt oodatakse. Ø Iga arvutivõrk nõuab hoolikat kaitset pahatahtliku või juhusliku rikkumise eest. Ø Interneti kasutamisel tuleb alati arvestada ohuga, et keegi võib teile mingil moel kahju teha ning seetõttu on otstarbekas kasutada mitmeid erinevaid vastuabinõusid. ARVUTIVIIRUSE PROGRAMMID Ø Saadaval on mitmed viirusetõrje programmid (Norton Antivirus, F-Prot, Panda Antivirus, Kasperski, Avast! Antivirus jt.). Ø Need programmid kontrollivad regulaarselt arvutit viiruste osas ja kui avastavad nakkuse, siis likvideerivad selle. Ø Kindlaim kaitse viiruste vastu on iga kord kindlaks teha kusagilt saadud programmi või faili päritolu, enne kui seda oma arvutisse laadida. Arvutiviiruse programmi Antiviirus 5 pakend Arvutiviiruse
Paljud inimeseste jaoks on tähtis ainult see, et kui võrgukaabel järgi ühendada, et oleks olemas internet, ja veel võimalikult kiire. Kui internet peaks kuidagi aeglane olema, siis tavakasutajad ei tea mida teha, et kiirus paraneks. Nad lihtsalt ootavad ja loodavad, et asi on teistes, mitte nende arvutis. Tihtipeale võib olla neil arvutis viirus, mis aeglustab nii arvutit kui ka internetti, kuid tavakasuta sellest ise ei tea midagi. Selle ärahoidmiseks võiks või lausa peaks kasutama viirusetõrje programme, et hoida nii enda kui ka teiste inimeste võrk kiirem ja turvalisem. Võrgu töökindluse tagamises mängib kindlasti suurt rolli ka kaabeldus, et kust ja kuidas on asi läbi viidud. Kaablid ei tohiks vedeleda jalus nii, et iga inimene sinna otsa võib koperdada. Hea oleks, kui kaablile panna ümber spetsiaalne karp, mis hoiab kaablit vigastuste eest. Üks kaabel võibolla ei pruugi veel jalgu jääda, aga kui neid on mitu, on otsa koperdamine väga kerge tulema.
Parim arvutiprogramm suhtlemiseks ja rääkimiseks on Discord kuna seal liigub heli ja videopilt kõige kiiremini ja seal saab ka ekraani jagada. Avalikes kohtades ei tohi oma kontosid sisse unustada. Näiteks raamatukogudes, koolis, kohvikutes, samuti ka tuttavate juures. Facebook, messenger, discord ja instagram kogub kõigi seas palju populaarsust, kuid neid kasutades tuleb olla ettevaatlik, sest ka seal võivad hackerid olla! Raamatukogus pead jälgima, et seal oleks kindlasti viirusetõrje peal ja mis ei oleks aegunud või mis ei oleks nii vana, et enam viiruseid ei tuvastaks. Hackeritest on võimalik eemale hoida, kui inimene oma arvutis kasutab võimsat ja tänapäevast viirusetõrjet ning samuti ka siis, kui ei vajuta tundmatutele teadetele ja ei jaga oma andmeid. Paroole ei tohi jagada isegi neile, keda usaldad, seda seepärast, et kui see inimene saab teise inimese Gmaili parooli teada kuhu tal on
Referaat Arvutikasutamise turvalisus 1 Sisukord 1.Kuidas arvutit ohutult ja turvaliselt kasutada...........................................................................3 2.Mis on arvutiviirus...................................................................................................................3 3.Võimalused arvuti kaitsmiseks................................................................................................4 3.1.Tulemüür...............................................................................................................................4 3.2.Viirusetõrje............................................................................................................................5 3.3.Nuhkvaratõrje........................................................................................................................5 3.4.Windowsi automaatne värskendamine................
turvaline browser nii kahtlastel lehtedel käimiseks, raske jälgida ning kaitseb minu privaatsust, seetõttu arvan et mind pole nii kergesti võimalik internetis jälgida. Sellest kursusest olen õppinud jälgima, et lehel oleks kindlasti `https’ URL-i sees ning jälginud, et leht ei küsiks õiguseid(kaamera, asukoht jm). Kasutan ka Nortoni viirusetõrjet, olen proovinud ka AVG ja Kapersky viirusetõrjeid, kuid mulle on kõige sobivam olnud Norton. Alati on mul reaalajas viirusetõrje sisse lülitatud, kuna torrentite tõmbamise tõttu ei taha ma riskida, et mu süsteemis oleks viirus. Kõikidel lehekülgedel, kus on vaja kasutajat on mul neil erinvev parool. Mu paroolid koosnevad enamasti juhuslikus järjekorras olevatest numbritest ning tähtedest, loomulikult mul on kaheastmeline kaitse tähtsamatel kasutajatel. Interneti panga kasutamisel login sisse ID-kaardiga, kuna see on mulle just kõige
Leidub ka õelvara, mis üritab tuvastamise vältimiseks katkestada tõrjeprogrammidega seotud protsesse. Kuna arvutid ja operatsioonisüsteemid muutuvad üha suuremaks ja keerukamas, tuleb viiruste peitmistehnikaid pidevalt uuendada. Tulevikus võib arvuti pahavara eest kaitsmine nõuda failisüsteemidelt üksikasjalikuma ning rangema failide ligipääsupoliitika rakendamist. Tahtmatud peremees-failid Arvutiviirus peab edasi levimiseks nakatama uusi faile, mille seas võib leiduda ka viirusetõrje programme. Kuna paljud neist viivad iseenda peal läbi regulaarset kontrolli, suureneb vale faili nakatades viiruse tuvastamise tõenäosus. Sellel põhjusel on teatud pahalased programmeeritud ignoreerima kindlate tunnustega faile: näiteks väikseid, kindlat sisu omavaid. Viimaste seas võib leiduda ka nn. söötefaile, mis on spetsiaalselt anti-viiruse poolt nakatamiseks loodud. · Viirusetõrje spetsialistid saavad söötefaile kasutada viiruselt proovi võtmiseks. Selline
keda endale allutada. Trooja hobused Trooja hobune on programm, mis väidab ennast tegevat üht, aga tegelikult teeb hoopis kasutaja teadmata midagi muud. Näiteks programm lubab Sulle, et muudab su internetiühenduse kiiremaks, aga tegelikult saadab Sinu konfidentsiaalseid andmeid võõrastele isikutele. Mis on Küberkaitse? Küberkaitse on petturitest turvalisuse kohaldamise, mida tuntakse ka võltsitud viirusetõrje programmi. Tarkvara kaitse: Turvaspetsialistide poolt mitmeid aastaid parimaks hinnatud tulemüür ZoneAlarm. ZoneAlarm kaitseb arvutit häkkerite ja andmevarguste eest ZoneAlarm muudab arvuti internetis nähtamatuks ning blokeerib viirusta ja troojate sissetungi ZoneAlarm kontrollib nii sissetulevaid kui ka väljaminevaid maile ning kaitseb privaatsust. Personaalne arvutikaitse: Kindlasti saab iga arvutiomanik teha nii, et tema kodu või tööarvuti on viirustesttroojalastest puhas.
Leiutatud viiruseid hakkas aga kahjuks uus põlvkond kurjasti ära kasutama. Arvutiviiruste levik Viirused levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades.. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tüütu. Arvutiviirustest hoidumine Oma failide ja arvuti kaitseks tuleks arvutis kasutada kindlasti viirusetõrje programme. Need ei taga küll 100 % kaitset kuid vähendavad arvutiviiruste tekkimist . Tuleks avada oma e-kirju ettevaatlikusega ja kontrollida nende saatjat ja kirja pealkirja. Kindlasti tuleks hoiduda reklaamitest ja kirjatest mis veenavad sind, et oled võitnud 1000 000 0000 dollarit jmt. Ära 4 kasuta korraga mitut viirusetõrjeprogrammi, kuna see võib arvuti aeglaseks teha ja erinevad viirusetõrjeprogrammid võivad hakata teineteist halvasti mõjutama. Oma arvuti kaitseks kasuta
trükkimise teel, võimalik on edastada ka heli ja pilti reaalajas, kui on olemas vastavad vahendid. Ohud internetis Internetis valitseb ka palju ohte. On reaalsed ohud, mis võivad rikkuda su arvutit, pääsed aligi su isikuandmetele jne. Näiteks viirused võivad arvutit rikkuda, kuid spyware salvestab lihtsalt sinu poolt trükitud info, millest on võimalik välja lugeda kasutajanimesid ja paroole. Sellistest ohtudest saab hoiduda, viirusetõrje programmide abil. Internetiga kaasnevad aga ka teised ohud. Loomulikult kui pikalt arvutitaga istuda ja interneti kasutada kaob ajataju ja see võib põhjustada ebameeldivusi reaalses elus. Teadlaste uuringutel võib interneti kasutamine pika aja vältel mõjutada ka keskentumisvõimet ja tähelepanelikkust. Vähe on räägitud sellest, kuidas internet meid aeglaselt ümber programmeerib. Internet kui omette maailm Internet on muutunud omaette maailmaks. Kõikvõimalik
infosüsteemide arenduse eesmärke, vajalikke ressursse ja teenuseid koos nende teostuse põhimõtetega. 4. juhtkonna selgelt väljendatud vastutus turvapoliitika väljaarendamise eest; - IT-strateegiaga kooskõlas olevad turvaarhitektuuri põhimõtted; - turvaprogrammi kõikehõlmava ja tõhusa teostuse aluseks olevad standardid; - igapäevase äritegevuse ja muude toimingute aluseks olevad protseduurid. 5. infoturbe keskne haldus; - mitmetasandiline viirusetõrje (tööjaamades ja serverites, pääsupunktides); - Internetist tuleva andmevoo filtreerimine; - võrgus ja süsteemipäevikutes olevate ebaharilike operatsioonide korrapärane automaatanalüüs; - avalikult teatatud turvaaukude jälgimine ja kohene eemaldamine; - võrgu välispiiri ja sisesüsteemide regulaarne tehnoloogiline turvaaudit. 6. ( tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud) aitab enne oluliste otsuste tegemist saada ülevaadet ettevõttega ja/või projektiga seotud:
Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 1.4. Viirus Väga üllatav oli tulemus, milles inimesed oleksid palju ükskõiksemad oma tervise suhtes, kui arvutis leviva viiruse. 9 vastajat loodaks bussis, kus on haige inimene, et haige ise lahkub, ning ka ülejäänud vastajad ei kurjustaks selle peale või ei võtaks midagi ette (Joonis 7). Kui aga arvutis saadetaks viirus, siis teataks 15 õpilast sõbrale, et tal on viirus ning ainult üks paneks endale viirusetõrje käima kellelegi teatamata (Joonis 8). 8 Joonis 7. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. Joonis 8. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 9 Kokkuvõte Küsitluses esitatud 8-le situatsioonile vastuste ja koostatud diagrammide põhjal võib öelda, et noorte käitumine arvuti- ja elukeskkonnas erineb vähemal või suuremal määral. Suurem on
· Leppige kokku, milliseid isikuandmeid võib erinevates konkreetsetes olukordades avaldada, ja rääkige andmete avaldamisega seonduvatest riskidest. · Kui laps juba tunneb huvi internetivestluste või IRC vastu, peaks vanemad vestlemisega seonduvaid riske lastele selgitama ja neid juhendama. · Paljud lapsed on uudishimulikud ja teadmishimulised, mistõttu peaksid vanemad turvalisusele eriti suurt tähelepanu pöörama. · Ajakohasena tuleb hoida ka viirusetõrje ja tulemüür. 2.4 13-15-aastased Selles vanuses saab internet osaks laste seltsielust: nad kohtuvad internetis sõpradega ja veedavad siis isekeskis aega. Internetti kasutatakse ka koolitööde tegemisel ja hobitegevuste tarbeks. Lapse arvutioskuste arenedes kasvavad ka interneti kasutusvõimalused. Vanematel võib olla väga raske aru saada, millega lapsed internetis tegelevad. Selles vanuses hakkavad lapsed ka riskima ja piiride pidavust proovima, nii et
Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab argoos meelemõistuse kaotanult purjus või narkootikumiuimas olemist. Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a. said lühikese aja jooksul nakkuse paljud Iisraeli arvutid Weitzmanni-nimelises Instituudis, Haridusministeeriumi teadus- ja pedagoogikakeskuses, ühes Tel-Avivi tarkvarafirmas ning Juu...
Olemas on mitmesuguseid viirusetõrjeprogramme, mis on suutelised iseendid Interneti olemasolu korral täiendama (Laanemäe 2003, lk 80) ja uuendama. Osad arvutiviirused on väga raskesti tõrjutavad samas kui teiste jaoks piisab ka kõige elementaarsemast kaitsest (näiteks kontodelt välja logimine). On oluline kaitsta oma arvuteid viirusetõrjeprogrammidega, kuna viirus ei hoiata oma tulekust ette ning tekitatud kahju võib olla tunduvalt kulukam, kui üks viirusetõrje programm. Ühtlasi ei tasu käia pornosaitidel ning tuleb hoiduda piraattarkvara kasutamisest (Kirna 2009, lk 67). Lisaks sellele ei tasu avada võõrastelt isikutelt tulnud kirju, kuna ka neis võivad peituda viirused. Kusjuures, elektronposti abil levitatakse kõige rohkem viirusieod tänapäeval (Abel et al. 2011, lk 186). Samas kindlasti ei ole olemas ühtegi arvutikasutajat, kes ei oleks kasutanud piraattarkvara.
toele. Lisaks pakuvad huvi ärikasutajatele DirectAccess, BranchCache, Federated Search, BitLocker ja BitLocker To Go ning AppLocker. Tasuks teada ka tasuta viirusetõrjest natukene. Kuigi Microsoft Security Essentials pole veel eestikeelsena saadaval on see saadaval inglise keeles. MSE pakub sulle korralikku viirusetõrjet, mis baseerub auhindu võitval OneCare mootoril ning ühtlasi asendab ka Windoows Defenderi. Tulemuseks on mugav viirusetõrje, mis ei koorma arvutid, täidab püstitatud eesmärki võrratult (kaitsta arvutit pahavara eest) ning on lisaks kõigele eelnevale ka tasuta. 6 KOKKUVÕTE Windows 7 koosneb päris palju pisikestest uuendustest ja täiendustest. Nad võivad esmapilgul tunduda küll pisiasjad, ent pisiasjad loevad. Kui sa oled endiselt Windows XP kasutaja, siis nüüd on viimane aeg uuendada oma arvutit, ent kui kasutad Windows Vistat, peaksid ehk
2. Organisatsiooni turvapolititika ja -standardite ärivajaduste nõuetele vastavuse analüüsi ja ülevaatust individuaalselt kohandatud dokumentatsiooni turvastandardite kohta. TURVALISUSE TEHNOLOOGILISED ASPEKTID Äriteegvusele vastava turvapoliitilise ja -standardid tagatakse tehnoloogilise reguleerimise abil. Selle põhiaspektid on järgmised: 1. Infoturbe keskne haldus. 2. Mitmetasandiline viirusetõrje (tööjaamades ja serverites, pääsupunktides). 3. Internetist tuleva andmevoo filtreerimine. 4. Võrgus ja süsteemipäevikutes olevate ebaharilike operatsioonide korrapärane automaatanalüüs. 5. Võrgu välispiiri ja sisesüsteemide regulaarne tehnoloogiline turvaaudit. HOOLDUSPROTSESSI ASPEKTID IT-hoolduse protseduurid kaasaegses ettevõttes peaksid tuginema ITIL'il (Information Technologies Infrastructure Lobrary), mis kajastab parimaid IT-juhtimise kogemusi
"Your computer is infected with ... ? Aids Virus II ? - Signed WOP & PGI of DutchCrack -" Seejärel käivitas viirus EXE-faili ning programm käivitus probleemideta. Pärast töö lõpetamist programmiga võttis AIDS II jälle kontrolli enda kätte. Monitorile kuvati järgmine teade: "Getting used to me? Next time, use a Condom . . . . ." Viiruse koodis need teated nähtavad ei ole. Kuna EXE-fail töötas tõrgeteta, siis mõned viirusetõrje programmid ei suutnud viirust leida. 4.2 Katalooge nakatav viirus (DIR II). DIR II (alias Creeping Death, FAT) avastati Ida-Euroopas (Bulgaaria, Ungari, Poola) 1991. aasta septembris. DIR II on residentselt mälus asetsev stealth-tüüpi viirus, mis kasutab täiesti uudset nakatamise tehnoloogiat. Ta on üsna raskesti avastatav, kuna tal ei ole kergesti nähtavaid ja mõõdetavaid suurusi. Kui arvuti käivitatakse nakatunud kettalt, siis sel ajal kui DOS käivitab peidetud
töötama. Puudub kaugabi võimalus. Järeldus: Konkurents puudub 11. Turundusplaan 11.1 Hinnakujundus. Tegelen erinevate tarkvara programmide paigaldamisega, arvuti diagnostikaga ja andmeturbega. Kui avastame diagnostika vea siis suuname kliendi koostöö partneri poole, kes tegeleb riistvaraliste probleemidega. Andmeturbe kujutab endast arvutile viirusetõrje paigaldamist ja kaasa juhend edaspidiseks kasutamiseks. Samuti saab meiega ka sõlmida lepingu, et hooldame arvutit iga kuu. Operatsioonsüsteemidest on valida kas Linux või Windows platvorm. Oskan leida kergesti kasutatavaid lahendusi, mis aitavad tõsta arvuti eluiga. Kliendil ei ole vaja kutsuda teenust koju, sest kasutan kaugabi programmi. Teenuse nimetus Hind
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
