4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA · Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsioneeruvad · Ei paljune ilma peremeesrakuta
keemiliste ühenditega. B akteriofaag viirus, mille peremeesrakuks on bakterid. Viiruse ehitus: Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom (DNA või RNA). Viiruse genoom on tihedalt pakitud viirusvalkudest koosnevasse kindla struktuuriga kapsiidi. Mõnedel viirustel võib kapsiid olla kaetud lipiididest ja valkudest koosnevast membraanse ümbrisega. Virusoid viirus, mis paljuneb ainult koos mõne teise viirusega. Viroid taimehaigusi põhjustav RNA rõnasmolekul, mis sarnaneb kapsiidi ja ümbritseva RNA-viirusega. Prionid - on viirusest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajaid, millel on mingi konkreetene ülesanne täita. Iga viiruse genoomis on: 1)Struktuurigeenid kindlustavad selle, et viiruse osake kindlasti moodustuks. 2)Regulaatorgeenid muudab raku ainevahetust, et rakk hakkaks tööle viiruse kasuks. 3)Replikatsioonigeenid kindlustavad viiruse paljunemise.
Tõrje: nakatunud seemned hävitada, pikaajaline kartulikasvatamiskeeld põllul. Desinfitseerida harimisriistad, hoidlad jne. o Kartuli-keerdlehisus lehtede servad rulluvad üles. Kandub edasi lehetäide ja teiste imevate putukatega ja seemnemugulatega. Põhjustab suuri saagikadusid. Tõrje: seemnekartuli pidev uuendamine ja sorteerimine, haiguskindlad sordid, haigete taimede eemaldamine põllult, putukatele keemiline tõrje. o Kartuli värtna viroid eestis üksikleiud, levib nakatunud mugulatega. Vähendab oluliselt saaki ja selle kvaliteeti. Nakatunud partii tuleb hävitada, seemnepartii uuendamine. o Hahkhallitus tomatil SEEN. Säilib taimejäänustes ja mullas. Kasvu ajal levib eostega. Nakatab ainult nõrgestatud, vigastatud või surnud kudesid. Haigestumist soodustavad kõrge õhuniiskus ja madal temp. Taimede tihe seis, valgusepuudus. Tõrje: haigestunud
osadega Viirushaiguste tõrje ja viiruste avaldumine · Viirusvaba seemnematerjal ja istikud (meristeemmeetod) · Putuksiirutajate hävitamine · Viroosid avalduvad taimedel kolroosina, kimar ja keerdlehisusena, nekroositäppide ja triipudena, võivad põhjustada ka taimede kääbuskasvu Viroidid · On RNA molekulid, kes häirivad taimerakus raku elutegevust. Nt. krüsanteemi kääbusjas viroid · Levivad mehh. Kontaktiga, nakatunud taime seemnetega. · Tõrjuda nii nagu viirushaigusi (vt. "viirushaiguste tõrje") Mükoplasmad · On rakulise ehitusega, aga puudub tuum ja rakukesta asemel kolmekihiline membraan (nad on väljaspool taimerakku väga ebapüsivad) · Põhjustavad kasvupeetust ja ka roheõielisust · Haigused kanduvad edasi veget. Paljundamisega ja putuksiirutajatega. · Seemnete ja surnud taimeosadega ei levi!
2. Ainuraksed - 3. Bakterid bakteritest põhjustatud taimehaiguseid nim. bakterioosiks. Eestis on bakterioose seenhaigustega võrreldes tunduvalt vähem. Puudub klorofüll ja elavad ainutl valmis orgaanilise aine arvel. 4. Viirused ehk viroosid on võikjal laialt levinud ja tekitavad põllumajanduskultuuridele suurt kahju. Üliväikesed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mida nüüdisajal ei peeta organismideks. 5. Viroid teadaolevalt kõige väiksem taimehaiguste tekitaja. Väiksem kui viirus ja on uus omaette rühm. On kerajad väiksed ribonukleiinhappe molekul, mis olelevad taimerakus ja rikuvad selle normaaselt elutegevust. 6. Mükoplasmad on lähedased viroosidele. Nad on rakulise ehitusega organismid. Neil puudub raku tuum. 4. Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest 1. Nematoodid ehk ümarussid nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga.
Tütarrakk rakujagunemisel moodustunud üks valkkompleksid). uutest rakkudest. Viljakeha osale seeneliikidele iseloomulik Uurimisobjekt objekt, mida teadusliku hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad probleemi lahendamise käigus uuritakse. eosed. Vaegmoondeline areng mõnedel putukatel Viroid taimehaigusi põhjustav RNA esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse rõngasmolekul, mis sarnaneb kapsiidi ja ümbriseta muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks RNA-viirusega. rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel. Virusoid viirus mis paljuneb ainult koos mõne Vakuool peamiselt taimerakule iseloomulik teise viirusega. Võib nimetada ka viirusparasiidiks.
paljunevad parasiidid (viirused on nukleiinhappe - valkkompleksid). Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Viljastamine in vitro - imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse. Viroid - taimehaigusi põhjustav RNA rõngasmolekul, mis sarnaneb kapsiidi ja ümbriseta RNA-viirusega. Virusoid - viirus mis paljuneb ainult koos mõne teise viirusega. Võib nimetada ka viirusparasiidiks. Vitamiin - bioaktiivse toimega madalamolekulaarne orgaaniline aine. on vajalikud näiteks ensüümide aktiveerimiseks. Vöötlihaskude - kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele.
annaabi.ee 
