Elusobjektidega erinevus-1.viirusel ei ole rakku 2.viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda 3.viirustel puudub ainevahetus keskkonnaga. Elusobjektidega sarnasus-mõlemal on pärilikkus, muutlikkus. Ehitus-1.Viiruse genoom-pärilikkuse aine-DNA viirused ja RNA viirused. Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku või siseneb ainult viiruse genoom. 3)Viirus muudab raku elutegevuse endale sobivaks. 4)Viiruse genoomi replikatsioon-vajalikud ained saadakse peremeesrakust. 5)Kapsiidivalkude süntees(peremeesraku ribosoomides) 6)Uued viiruse osakesed, väljuvad rakust-rakk sureb Lüütiline tsükkel-Selline viiruse paljunemisviis, mis lõppeb raku surmaga. ...
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega aren...
VIIRUSED Viirused on objektid looduses, mis omavad pärilikku infot, kuid iseseisvalt talitleda ei saa (hulkuvad geenid). Viroloogia on bioloogia haru, mis uurib viiruseid. Keskkonnas on viirus ümbritsetud tugeva kestaga ja moodustab viirusosakesi. Olekult on inaktiivne ehk ei talitle. Viirusosakese ehitus Genoom Kapsiid Ümbris Moodustub kas DNA või Genoomi ümbritsev tugev Ei esine kõigil viirustel. RNA molekulist. Genoom valguline kaitse. Ümbritseb Ümbris moodustub kapsiidi koosneb vähemalt 3 geenist, genoomi väliskeskkonnas, peale juhul, kui viirusosake, mille koostises on u 3000 tagab viiruse püsiva kuju. väljudes peremeesrakust, nukleotiidi. Kindlasti peavad Sisaldab valke, mida haarab kaasa tüki olema struktu...
Mis kujuga on viirused? Kera, hulktahukas, silinder Kirjelda viiruste ehitust Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris on tavaliselt peremeesraku membraanist, kuid sisaldab ka viirusele omaseid valke. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja ümbrisel? Kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris- kaitseb viirust, aitab viirusosakestel kinnituda ja selle ümbriseid lagundada, enamasti moodustunud peremeesraku membraanist. Milleks on vaja viirusel peremeesrakku? Selleks, et paljuneda- seega on viirustele vajalik pigem kooselu kui peremeesorganismi hävitamine. Millised geenid sisalduvad viiruse genoomis? Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sü...
Gripiviirused - Levivad: õhu kaudu või pesemata kätega. (sama pinna puutumisel). - Nakatumise sümptomid: palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus. - Viiruse genoomiks on miinusahelaga RNA molekulid (7-8 RNA molekuli). - Gripiviiruste liigitamine käib viiruse pinna peal olevate erinevate valkude (glükovalkude) põhjal. - Erinevatel gripiviirustel on erinev virulentsus ehk võime peremeest kahjustada. - Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD...
VIIRUSED Koostas: VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped E...
VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk ...
VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Evolutsioneeruvad Ei paljune...
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on bioloogia teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega e. klassifitseerimisega süstemaatika ühikutesse e. taksonitesse. Taksoniteks nim. süstemaatikaühikut, mis ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel ühte gruppi. Süstemaatikaühikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> hõimkond -> riik. Süstemaatikas kasutatakse hierarhilist süsteemi. St. et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemast järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised e. binaarsed. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne! (Homo sapiens, Larus ridipundus-naerukajakas) . Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimesid ning kasutusel on ka rahvapärased nimetused (mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma vilja...
Fazeri piimasokolaad tervete pähklitega Moonika Tamm. LG17 Toode Tootja: Fazer (logo erinevates värvides) Brändi nimi: Karl Fazer Tootenimi: Fazeri piimasokolaad tervete metsapähklitega Paberist ümbrise esipool logod firma ja brändi tootenimi 3 keeles (rootsi, inglise, soome) tootmismaa inglise keeles ilustreeriv pilt Paberist pakendi tagapool koostisained toiteväärtus tootja informatsioon tooraine kvaliteet/turvalisus - forbettercocoa.com parim enne ja valmistamiskuupäev toote mass - 200g triipkood firmalogo kauba markeeringud Koostisosad piim suhkur kakaovõi metsapähklid kakaomass emulgaator sool lõhna- ja maitseaine Kauba markeeringud 4 markeeringut 2 näitavad, et pakendid on taaskasutatavad vastab nõuetele euraasia turul - EAC Ümbris võib toiduga kokku puutuda
Koppvetikas on aktiivselt liikuv 15-20 mikromeetri suurune ainurakne vetikas. Vetikarakku ümbritseb erinevalt loomarakust õhuke rakukest. Kestal võib olla ka veniv ümbris, mis on sarnane bakterite kapslitega. Paljude üherakuliste vetikate rakud on selle lima abil ühendatud. Koppvetika liikumisvahenditeks onviburid. On ka liikumatuid vetikaid, kellel viburid puuduvad. Raku sees paikneb tuum. Seega on vetikad tuumsed organismid. Vetikarakus on kromatofoor, kus paikneb klorofüll. Seega on kromatofoor sarnane organell kõrgematel taimedel olevale kloroplastile. Koppvetika kromatofoor paistab mikroskoobis kopakujulisena. Selle järgi ongi koppvetikas oma nime saanud. Lisaks on koppvetika rakkudes punane silmtäpp, mille abil võtab loomake vastu ärritusi ning liigub valgustatuma koha poole vees.
6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA · Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsione...
TURUNDUS KONKUREERIVATE TOODETE ANALÜÜS Käesolev töö on koostatud kolme erineva firma analoogset toodet analüüsides ja võrreldes, selleks on kasutatud omavahel konkureerivate firmade poolt valmistatud pähklitega piimasokolaadi. Kuigi tegu on erinevate riikide ettevõtetega (,,Kalev" Eesti; ,,Karuna" Poola ja ,,Fazer" Soome), on nad vähemalt Eesti maiustuste turul vägagi konkureerivad. Näitaja / kriteerium AS Kalev Chocolate KARUNA FAZER Factory ,,Metspähkli ,,Piimasokolaad ,,Purustatud piimasokolaad" jahvatatud pähklitäidisega sarapuupähklitega piimasokolaad" " Sokolaadi kaal 100 gr 100 gr 100 gr Sokolaadi ...
Kordamine Viirused ja bakterid 1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega. Vastus: Erinevused: ei ole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, ei ole rakulist ehitust, ei kasva ega arene Sarnasused: ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, muteeruvad, evolutsioneeruvad 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Transduktsioon. Vastus: Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks v...
Rikkevoolukaitsest 1. Elektriseadme või paigaldise pinge all oleva osa kogemata puudutamine (näiteks kui mõne elektritarviti ümbris või kaitsekate on kahjustatud) 2. Isolatsioonikahjustuse või lahtitulnud faasi- juhi tõttu pinge alla sattunud 0-klassi elektri- tarviti kere puudutamine. Sama oht tekib I klassi tarviti kere puudutamisel, kui kaitsejuhti ei ole või kui see on mingil põhjusel lahtine. 3. II klassi elektritarviti (näiteks elektritrelli) kere puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et l...
Õhu soojendamise vajalikkus • Külma mootori käivitamisel neeldub suur osa soojust mootori detailidesse ning õhu kokkusurumisel ei saavutata piisavalt suurt temperatuuri kütuse süttimiseks. • Kõrge temperatuur – Detailide soojendamine. • Röstri efekt. Eelsüüteküünla ülesanne • Soojendada õhku. • Väline õhu temperatuur +5 ͦkuni -30 C. ͦ • Tahma vähendamine käivitamisel. Tööpõhimõte • Kõrge vool läbib klemmi ühendust, reguleerimise pooli jõudes soojenduspooli. • Viimane soojeneb kiirelt – hõõgumine. • Hõõgumine laieneb 2–5 s. • t°↑ ͦ R↑ ͦ I↓ • Ülekuumenemine ei ole võimalik. Töö faasid Paiknemise viisid Õhu Õhu soojendamine soojendamine põlemiskambris eelkambris Ehitus 1 1. Klemmi ühendus 2. Dielektriline seib 3. Korpus 4. Hõõguv ümbris 5. Reguleerimise spiraal Ehitus 2 6. Magneesium oksiidi pulber 7. Soojenduss...
VIIRUSED 1 Viirus - mitterakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude seas. Viirusosake väljaspool rakku olev viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus ja kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Bakteriofaag viirus, mis nakatab baktereid. Vaktsineerimine antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Antibiootikum aine, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida kasutatakse bakternakkuste raviks. 2 MILLISTE TUNNUSTE POOLEST KUULUVAD VIIRUSED: Elusa looduse hulka Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südami...
http://www.abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe r...
6.4 Viirused 1. Mis kujuga on viirused? Keraja, silinderja, hulktahuka kujuga. 2. Kirjeldage viiruse ehitust. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid. Kapsiidivalkude korrapärane paigutus annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. See on enamasti moodustatud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, aga võib ka sisaldada viirusele omaseid valke. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks. 3. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja selle ümbrisel? Kapsiid ümbritseb viiruseosakese genoomi, mis annab viirusele iseloomuliku kuju. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks, osa neid aitab aga viirusosakesel peremeesrakule kinnituda ja selle ümbriseid lagundada. 4. Milleks on viirusel vaja peremeesrakku? Seal toimub uute viirusosakeste moodustumine. 5. Millised ge...
Viirus-rakulise ehituseta bioobjektid, elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad objektid, mis koosnevad nukleiin happest ja valkudest. Viroloogia-viirusi uuriv teadusharu. Viirusosake- väljaspool rakku eksisteeriv viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus, kindlad füüsikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsivii...
Viirused – mitterakulised parasiidid, Antikeha – kaitsevalk, organismi suudavad paljuneda vaid elusate sattunud võõraine kahjutuks rakkude sees. tegemiseks Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud Antigeen – kehavõõras aine, mis haigus põhjustab antikehade tekke Vaktsineerimine – antigeenide viimine Bakteriofaag – viirus, mis nakatab organismi baktereid Viiruste sarnasused elusorganismide ja eluta objektidega: ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Sisaldavad pärilikkusainet ja Puudub ainevahetus valke Evolutsioneerivad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Ei ole võimelised iseseisvalt paljunema Viiruse ehitus: Bakteriofaagi ehitus: Kapsiid – kaitseb viiruse ...
KK Lihased KORDAMISKÜSIMUSED LIHASTE SÜSTEEMIST 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad,...
ROOMAJAD 4 suurt rühma: 1. sisalikud 2. maod 3. kilpkonnad 4. krokodillid Eestis 5 liiki: 1. arusisalik 2. kivisisalik 3. nastik 4. rästik 5. vaskuss ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomus...
Viirused.Viiruste ehitus.Bakteriofaagi ehitus.Geenide ülesanded.Klassifikatsioon.Paljunemine. Viirushaigused Organism toodab viiruste vastu antikehi. I. Esimene vaktsineerimine toimus 1796.aastal.Viirusteks võib nimetada herpest,Aidsi,marutaudi jne.Esimesen 1885.aastasl hakkas marutaudi vastu vakstineerima L.Pastur. ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped. Ei paljune peremeesrakuta Evolutsioneeruvad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Väljaspool rakku esineb viiru viirusosakesena ehk viruoonina.Viirustel puuduvad elutunnused. II. Viiruse ehitus. III. 1.replikatsiooni geenid kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 2.regulaator geenidmõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) 3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalk...
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia-teadus, mis uurib viirusi. Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob. Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot. Kapsiid-kaitseb geenomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab ...
Bimetalltermomeeter Bimetallilised termomeetrid on kontakt temperatuursensorid, neid leidub erinevatel kujudel, kui tead kust otsida. Nt. Lihtsates kodusoojendus süsteemi termostaatides. Need on metallist spiraalid, millele on kontaktid külge fikseeritud. Need on tuttavad paljudele tööstustes töötajatele kui miniatuursed taskutermomeetrid, mida kasutatakse sügavkülmas oleva rasva või liini peal oleva tõrsi temperatuuri mõõtmiseks. Võimalik, et parim osa metalltermomeetrist on see, et ta on suletud ümbrisega ja ei nõua patareisi. Põhiliselt kasutatab see termomeeter ära kahe metalli erinevat paisumist(mis on tavaliselt raud ja pronks), et mõõta temperatuure vahemikus 30-300 kraadi Celsiuse järgi. Bimetalliline ribatermomeeter on hea asjade temperatuuri kontrollimisel, sest see on valmistatud metallist. 2 metalli teevad kokku bimetallilise riba. Tihti leidub piki bimetallilisi ribasid spira...
Bioloogia kt 3.1-3.6 raku ehitus ja talitlus I , I rida 1. selgita mõisteid: eukarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja memraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, (kareda-siledapinnalised) tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mmitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. polüsoom-ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. 2.kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamat. iga rakk on ümbritsetud rakukestaga. (õige-rakumembraaniga) mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine ensüümidega. (energiaga...
1) loomaraku organellide : tuum Juhib kogu raku elutegevust. On ümmargune ja keset rakku- rakumembraan On raku väliskihis ja kaitseb rakku. tütoplasma raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid tsütoskelett valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks ER tsütoplasmavõrgustik. Raku sees olev membraanide torukeste süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine Golg kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine ribosoom Valkudest ja RNA-molekulist koosev organell, kus toimub valgusüntees lüsosoom membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldav põieke, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid. tsentrosoom Rakutsenter, ta osaleb loomaraku kudedes ja ka osades seenerakkudes 2) taimeraku iseäralikke tunnuseid; plastiidid- ainult taimedes ...
ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine sees on veresooned, mis kulgevad luu sees ülalt-alla ja horisontaalpinnas. Veresooned toidavad ainevahetust. Veresooned asuvad veresoonekanalites põrutuskoormus stimuleerib veresoonekanalite teket(oluline lastele). Kõikide luude ümber on ümbris periost, luuümbris. Seda läbivad mitmed veresooned, see toidab luud ja parandab luud vigastuse korral. Noortel on periost paks rohked verekapillaarid, vananedes kahaneb. Kõik liigespinnad on kaetud liigeskõhrega. Liigeskõhres pole versooni, seetõttu on nende koormamine hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt
Bioloogia kordamine(nr3) · Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA) Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, ...
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
Veenus Üldandmed · Orbiit 108,200,000 km päikesest · Diameeter 12 103,6 km · Mass 4,869*1024 · Kõige ringikujulisem orbiit Huvitavaid fakte · Nimi tuleneb antiikajast · Veenus oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet · On heleduselt kolmas objekt taevas · Esimesena külastas Veenust kosmoselaev Mariner 2 1962 aastal · Pinna temperatuur on 2x suurem kui Merkuuril · Puudub magnetväli · Pole looduslikke kaaslasi Pöörlemine · Veenuse aasta kestab 243 Maa päeva · Veenuse pöörlemisperiood on ajaliselt ühtlustunud tema orbiidiperioodiga · Veenus on Maa poole alati sama küljega, kui need on üksteisele lähimas punktis · Veenus pöörleb aeglaselt ja tavapäratult vastassuunaliselt Maa "kaksikõde" · Mõnevõrra väga sarnased: · Diameeter on 95% Maa diameetrist · Mass 80% Maa massist · Mõlemal täheldatakse kraatreid suhteliselt noorel pinnal · Maa ja Veenuse tihedus ja...
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidi...
Suur pauk Suur pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi, kui ülitihe ja väike mateeria laiali paiskus. Kohe pärast pauku eraldus tugev vastastikmõju ja see päästis valla kiire paisumise. Temperatuur ulatus siis umbes 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temperatuur langema ja tekkisid püsivad osakesed- prootonid ja neutronid. Need osakesed hakkasid ühinema tulevaste aatomite tuumadeks. Universum oli siis ülikuum ja täidetud kiirgusega. Tasapisi hakkasid sündima ainekogumid ja struktuurid. Kui tuumad hakkasid elektrone püüdma, tekkisid esimesed ained- vesinik, seejärel heelium ja liitium. Temperatuur langes jätkuvalt ja universum hõrenes ning muutus läbipaistvaks. Nüüd said ained hakata koonduma galaktikateks ja tähtedeks. Hiljem hakkasid tähtede parved sulama protogalaktikateks, mis muutusid meile tuntud tähesüsteemiks. Mitme miljardi aasta pärast hakkab heelium kõrgel temperatu...
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu pu...
VIIRUSED Viirused- on elus ja eluta piirimail olevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrak...
Biogeneetiline reegel selgrootsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnes. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kattes...
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigese...
Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5. Osadel bakteritel on kest kaetud valgulise ehitusega piilidega (mille abil bakterid kinnituvad substraadile või üksteisega), piilide vahendusel toimub plasmiidide vahetus 6. ...
PEREPLANEERIMISE MEETODID Johanna Brigite Verro ja Maian Roost 11.r Erinevad rasestumisvastased meetodid Lühitoimelised · Pillid · Rasestumisvastane plaaster · Tuperõngas · Meeste kondoom · Naiste kondoom · Rasestumisvastane süst · Pessaar · Käsn · Spermitsiidid Pikatoimelised, pöörduvad ·Implantaat ·Emakasisene süsteem-ESS ·Emakasisene vahend-ESV Muud meetodid · Katkestatud suguühe · Füsioloogiline meetod · Steriliseerimine Pillid Pill on tablett, mis sisaldab hormoone. Pille võetakse iga päev samal kellaajal. Olemas on mitut erinevat tüüpi pille: nn minipillid ja kombineeritud pillid. · Kombineeritud pillid sisaldavad östrogeeni ja progestiini, mis takistavad munaraku vabanemist munasarjast. Minipillid sisaldavad ainult üht hormooni ja on alternatiiv naistele, kes ei saa östrogeeni kasutada. Plussid · Väga efektiivne, kui kasutatakse kor...
1. VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakords...
Veenus 1, Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aa...
Bakterid ja viirused Bakterid üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploid...
15. Viiruste geneetika Viiruste definitsioon. Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Samas on rakusisesed parasiidid ka mitmed prokarüootsed organismid, näit. bakterid perekonnast Rickettsiae ja Chlamydiae, mis suudavad rakuväliselt eksisteerida ainult väga lühiajaliselt. Seetõttu on viiruste defineerimiseks vaja juurde tuua veel lisaparameetrid: 1) Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest 2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku ...
Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid,mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest.Pole rakulist ehitust.Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus(kui bakter bakteriofaag). Ehitus.Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNAja RNAviirusi.DNAviiruste koostises 1 DNA molekul.RNAviiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.Kapsiidviiruse genoomi ümbritsev valguline kate.Mõnedel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. Viiruse genoom.Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni,regulaatorja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.Viroidtaimehaig...
Arvuti Korpus Arvuti korpus on ümbris, mis hoiab endas suuremosa arvuti komponente. Tegemist on tavaliselt metallse konstruktsiooniga, standartselt terasest või alumiiniumist. Antud materjalid on laialdaselt kasutatud tänu oma maandusomadusele, vastupidavusele ning odavuse tõttu. Kasutatakse ka teisi materjale, näiteks on puidust korpuseid. Arvuti korpuse suuruse määrab tavaliselt ära emaplaat, kuna tegemist on arvuti kõige suurema komponendiga. Emaplaatide puhul on ära defineeritud standartsed suurused, nagu näiteks ATX emaplaadid. Tavakasutaja arvutite puhul on dokumenteeritud tavaliselt ainult korpuse sisemised dimensioonid. Server masinate puhul on tähtsad ka korpuse enda välised dimensioonid. See on vajalik serveri rackidega tegelemise puhul. Igapäev arvutite puhul kasutatakse suuremosa ajast ATX standardit. Kontorikeskkonnas, kus ruum on tähtis, kasutatakse väiksemate korpustega arvuteid ja populaa...
VIIRUSED Õp. Riina Mändla Viirused - on eluta ja eluslooduse vahepealsed objektid. Miks? HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. ...
lagundavad rakud) ning rakuvaheainest ehk intertsellulaarsubstantsist. Rakuvaheaine koosneb omakorda 30-40% ulatuses orgaanilisest ainest ning 60-70% ulatuses mineraalidest (eelkõige kaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat). Luude ehitus Luud koosnevad mineraalainetest ja orgaanilistest ainetest. Täiskasvanud inimese luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid, 55% mineraalaineid ning 20% vett. Iga luu on kaetud luuümbrisega, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis teostab kaitsefunktsiooni, moodustab tihe sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega. Luuümbrise abil paranevad ka luudekahjustused. Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist
Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, eran...
Pärilikkus Ensüüm- valk, mis reguleerib bikoeemilise Genoom- geneetiline marerjal, mis sisaldub reakstsiooni kiirust. liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis. Biheeliks- DNA teisene struktuur (kruvikujuline) (inimese gen. 22 kromosoomi) Hormoon- orgaaniline aine, mis on regulatoorse Geeni avaldumine- toimub, kui mingilt geenilt toimub toimega ja moodustub loomorganismide RNA süntees sisekretsiooninäärmetes. On 2 hormoone- valgulised, Genotüüp- isendile omane keeni ja selle steroidhormoonid. erivormide(alleelide) kogum. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis moodustumine on seotud organismide elutegevusega. tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Glükogeen- e. loomne tärklis (polüs...
annaabi.ee 
