KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja vegetatiivse närvisüsteemi häired südame- veresoonkonna häired ainevahetuse muutused vestibulaaraparaadi kahjustus VIBRATSIOONTÕBI I staadium paresteesia nähud kätes - ”sipelgate jooksmise” fenomen käte jõudluse, õlavöötme kiire väsimine peenkapillaaride ahenemine VIBRATSIOONTÕBI II staadium käte jahtumine, sinakus, higistamine valud õlavöötmes (liigestes, lihastes, sõrmedes) KNS häired (asteenilis-neurootlised nähud) südame-veresoonkonna häired vegetaatilise närvisüsteemi häired VIBRATSIOONTÕBI
Stiimulid : 1) Tugev maovenitus või mao limaskesta ärritus (riknenud toit, keemilised ained) 2) Ebameeldivad nägemis- ja lõhnaaistingud seotud varasema ebameeldiva kogemusega 3) Sisekõrvas paikneva vestibulaaraparaadi ärritus, selle põhjustab pöörlev liikumine, kiikumine (laevasõit, autosõit) 4) Koljusisese rõhu tõus põhj. kolju ja ajutraumadest, päikesepistest tekib ajuturse ja aju surutakse koljuõõnde. Iiveldus ja oksendamine pärast
.............................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8 Sissejuhatus Vestibulaarsüsteem, mis kontrollib meie tasakaalu ja ruumilist orientatsiooni, on sensoorne süsteem, mis annab pidevat infot liikumise ja tasakaalu säilitamise kohta. Tasakaalu on vahest ka mainitud kui meie kuuendat meelt ja häired tasakaalu elundites põhjustavad küllaldaselt probleeme igapäevaeluga toimetulemisel. Üks sagedamatest vestibulaaraparaadi häiretest on peapöörituse ehk vertigo esinemine, millel võib olla mitmeid põhjuseid. Kõige sagedasem põhjus peapöörituse tekkel on healoomuline parüksomaalne asendivertigo, millest antud referaat ka lähemalt tutvustab Vestibulaarne süsteem Vestibulaarne süsteem kontrollib meie tasakaalu ja ruumilist orientatsiooni, mille sensoorne osa annab pidevat informatsiooni liikumise ja asendite kohta. Koos kuulmissüsteemiga
b. sisekõrva väliskõrvast d. väliskõrva keskkõrvast Kuulmeluukesed asuvad sisekõrvas / keskkõrvas / väliskõrvas. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ? Miks? Kuulmetõri, sest sellega tasakaalustatakse õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. Selgitage mõistet tasakaaluelund (kus asub, millest koosneb) Poolringjuhade ampullid, ümarja ovaalkotike ja nende paiknevad harjad ja tähnid moodustavad tasakaaluelundi ehk vestibulaaraparaadi. Poolringjuhad asuvad vastavates kanalites, nad algavad ovaalkotikesest. Poolringjuhadel eristatakse säärt ja ampulli. Ampullide ja ümar ja ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Ampullides nimetatakse neid piirkonda ampulliharjakesteks, kotikestes aga tähnideks. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvrakke ja tugirakke Harjade retseptoorsete rakkude karvakesed ulatuvad nende
KOHTVIBRATSIOONI TOIME Madalsageduslik kahjustused arenevad aeglased , 8-10 aastat · Kahjustused perifeerne närvisüsteem , veresooned , tugiaparaat. Kõrgsageduslik kahjustused kujunevad 5 aasta jooksul · Tekivad veresoonte seina muutused , tekib kalduvus spasmidele . ÜLBVIBRATSIOONI TOIME · Kesknärvisüsteemi talituse häired · Südame veresoonkonna häired · Ainevahetuse muutused , endokriinsüsteemi kahjustus. · Vestibulaaraparaadi kahjustus , kuulmisnärvi kahjustus. · Ülbvibratsiooni toimet soodustavad alajahtumine , füüsiline pingutus , liigne müratase . 6 VIBRATSIOONI TÕBI Eesti kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus . Peamiselt traktoristidel , autojuhtidel , kraanajuhtidel , teedeehituse masinistidel . Vibratsioonitõve tekkeks
morfiinitaoliste analgeetikumide valuvaigistavas toimes? a) (müü) b) (kappa) c) (delta) 47. Millistel kliinilistel näidustustel kasutatakse opioide? Kroonilise valu ravi (nt vähk), op.järgselt, väga tugev valu (sünnitusel Pethidin) 48. Opioidide kõrvaltoimed? Kardiovaskulaarsüsteem- hüpotensioon,bradükardia Hingamissüsteem - hingamiskeskuse tundlikkust PaCO2 -le Gastrointestinaaltrakt - kõhukinnisus Iiveldus, oksendamine Vestibulaaraparaadi tundlikkuse ↑ ► Sügelemine Urineerimishäired (põiesfinkteri põiesfinkteri toonuse toonuse ↑) 49. Milline väide sobib? Kodeiin ... a) avaldab euforiseerivat toimet peale metaboliseerumist morfiiniks b) ei oma sõltuvust tekitavat potentsiaali c) imendub hästi peroraalsel manustamisel d) omab võrreldes valuvaigistava toimega suhteliselt tugevat köhavastast toimet e) ei kasutata monoteraapilise vahendina valuravis 50. Morfiini ja teiste narkootiliste analgeetikumide vastumürgiks on
maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad nägemisstiimulid (visuaalsed stiimulid, mis seotud ebameeldiva sündmusega), rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traumat ohtlikuks signaaliks), vestibulaaraparaadi ärritus sisekõrvas (sisekõrvas 2 piirkonda, kus asub vestibulaaraparaat – need on poolringkanalid ja esik – nende ärritus võib tekkida kiikumisel või üles-alla liikumisel, merehaigus, kinetoosid. Oksendamisele eelneb iiveldus. Kiiritus. Kiiritushaiguste esimeseks tunnuseks on tugev iiveldus ja oksendamine. Sel juhul peab kasutama ravimeid, mis okserefleks pidurdavad. Oksendamise korral toimub mao seinte lihaste
30. Nimeta keskaju funktsioonid. · (keha automaatsed liigutused, nende reguleerimune) · Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused ning orienteerumisrefleksid 31. Millest koosneb ajutüvi? · Piklikaju · Sild · Keskaju 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? · Staatilised refleksid (võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis) o Asendi refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e poosi) o Paigaldus e püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavaad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid) · Staatilis-kineetilised refleksid (on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis) 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?
Naha ja liigese retseptorid valurets (vabad närviõpmed), termorets (sooja, külma), taktiilsed (puute), surve ja survevibratsioonirets. Vistseroretseptorid kõik siseorganis on rikkalikult varustatud nendega, nad on väga mitmekesised ja reageerivad vastavatele ärritustele: keemilistele, osmootsetele, mehaanilistele, tempile. Täiskõhutunne, õhupuudus, ainevahetus, hingamine. Tasakaaluanalüsaator vestibulaaraparaadi mood poolringkanalid ja otoliitaparaat. Kuulmisanalüsaator kuulmine on helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht. Kuulmiselundiks on kõrv, eristatakse sise (transformeerib helivõnked) välis (helilained) ja keskkõrva (kuulmiskile võnkumiste tugevdamine). Kuulmiskeskus sisekõrvas paiknev kuulmisorgani projektsiooni suurajukoorde ja paikneb oimusagaras.
•KT: sedatsioon, hüpotensioon, ekstrapüramidaalsüsteemihäired (düstoonia, düskineesia) – antihistamiinsed ained (nt difenhüdramiin, prometasiin) (vt eespool) – barbituraadid • H1-retseptorite antagonistid – Meklisiin, tsinnaresiin, tsüklisiin, prometasiin, difenhüdramiin • M-kolinoblokaatorid – okserefleksi efektoorse osa pärssimine – skopolamiin Kasutamine: Sobivad vestibulaaraparaadi häiretest ja ärritava toimega ainete poolt esile kutsutud iivelduse ja oksendamise ravis (rasedustoksikoos, mere-õhuhaigused). Väheefektiivsed trigger-tsooni toimivate ärritajate korral. 2.2.1. Dopamiiniretseptorite blokaatorid (domperidoon, metoklopramiid). – Metoklopramiid, domperidoon K. Vahenõmm 2018 • Metoklopramiid toimib trigger-tsooni D2-retseptoritele. KT: prolaktiini stimulatsioon
Kaugelenägevuse näeb inimene hästi kaugele ja nägemise korrektsioon toimub pluss- kraadidega millised on kaksikkumera kujuga. Kõrv- auris- jaguneb: Väliskõrk, keskõrv, sisekõrv. Trummikile eraldab väliskõrva keskõrvast. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas. Kuulmetõri abil juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde. Tasakaaluelnud asub sisekõrvas ja koosneb amulliharjadest, kotikestest ja tasakaaluväljadest kõik nad kokku moodustavad vestibulaaraparaadi tasakaaluelundi. Haistmiselund- paikneb kummalgil pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas Maitsmiselund- asub keelel ja koosneb sibulakujulistest mikroskoopilistest seen leht ja vallasnäsades. 4. Närvisüsteem Närvirakul, ehk neuronil on järgmised jätked: · Dendriidid, mille kaudu juhitakse erutus närviraku suunas. · Akson, mille kaudu juhitakse erutus närvirakust närvirakku või lõppelundisse Innerveerima- närvidega varustama NS ülessanded:
Kõrvalestades asuvad kõrvavaigunäärmed. Ühtlasi on kõrvalestad ka lihaselised organeid ning neid saab liigutada. Keskkõrvas eristatakse trummiõõnt, selles asuvaid kuulmeluukesi ja kuulmetõri, mis ühendab keskkõrva neeluga. Kuulmeluukesed võimendavad kuni 50-kordselt trummikile võnkeid, mis kantakse edasi sisekõrva vedelikule. Sisekõrv on välismaailmast täielikult eraldatud ning koosneb luu- ja kilelabürindist. Kilelabürindi osad moodustavad tasakaaluorgani e. vestibulaaraparaadi. 48. Nahk ja nahanäärmed Nahk on keha väljastpoolt katvaks sidekoelis-epiteliaalseks kestaks. Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Nahk kaitseb keha mehaaniliste, keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, säilitab kehatemperatuuri konstantsust, on termoregulatsiooni organiks, ekskretoorseks organiks (higi valmistaja) ja ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks , mis võimaldab teda tabavaid ärritusi tajuda puutena, valuna, soojusena ja külmana.
kotikesega. Kui endolümfi rõhk kilelabürindis tõuseb, siis valgub osa endolümfist endolümfijuha kaudu sellesse kotikesse. Lookjuhad asuvad poolringkanalites. Igal juhal eristatakse kilelist säärt ja kilelist ampulli. Nende sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaaluelundi retseptoorsed rakud. Neid piirkondi ampullides nim. ampulliharjadeks, kotikestes aga tasakaaluväljadeks. Kõik eelpoolnimetatud koos moodustavad tasakaaluelundi - vestibulaaraparaadi. Teojuha (kiletigu) asub spiraalkanalis ja kordab selle keerdusid. Mõõtmetelt on ta spiraalkanalist väiksem ja läbilõikes kolmnurkne. Teojuha välimine sein on kokku kasvanud luulise kanaliga. Kaks ülejäänud seina - esikmine ja trummiõõnmine - eraldavad teojuha esikuastrikust ja trummiastrikust. Trummiõõnmist seina nim. ka basilaarmembraaniks ehk kileliseks spiraallestmeks. Ta koosneb erineva pikkusega kollageenkiududest ja on trummiastriku poolt kaetud endoteeliga
närvisüsteem; veresooned; tugiaparaat Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. Jooksul; veresoonte seinte muutused; kalduvus spasmidele; Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes. ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile: kesk- ja vegetatiivse närvisüsteemi häired südame- veresoonkonna häired ainevahetuse muutused vestibulaaraparaadi kahjustus VIBRATSIOONTÕBI I staadium paresteesia nähud kätes - ”sipelgate jooksmise” fenomen käte jõudluse, õlavöötme kiire väsimine peenkapillaaride ahenemine II staadium käte jahtumine, sinakus, higistamine valud õlavöötmes (liigestes, lihastes, sõrmedes) KNS häired (asteenilis-neurootlised nähud) südame-veresoonkonna häired vegetaatilise närvisüsteemi häired III staadium tugev valu kätes
31. Millest koosneb ajutüvi? Ajutüvi = keskaju + piklikaju --- • Detserebreerimine - ajutüve läbilõige kõrgemal pool piklikku aju nii, et punatuum on kõrgemal lõiketasapinnast • Detserebreerimisrigiidsus – kõrgenenud sirutuslihaste toonus detserebreerimise tulemusena --- 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? 1) Staatilised refleksid – võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis • Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi) • Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid) 2) Staatilis-kineetilised refleksid – on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis. Pea ja silmade nüstagm. 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?
Ka kõrge kehatemperatuur (tavaliselt infektsioon- haiguse tagajärjel) ja ülekuumenemine (päikesepiste) võivad viia ajuturse tekkimisele. Sellele viitab oksekeskuse erutus. Oksendamist võib põhjustada ja poolringkanalite ärritus sisekõrvas, mis võib olla põhjustatud keerlevast liikumisest ühes tasapinnas. Merehaigus on kinetooside hulka kuuluv haigus. Kinetoosid on haigusseisundid, mis tekivad vestibulaaraparaadi ärritusest. Kiiritus: tänapäeval seotud peamiselt kasvajate raviga. Kiiritust kasutatakse kasvajaliste protsesside allasurumiseks, kuid komplikatsiooniks on sageli iiveldus ja oksendamine. See on seotud serotoniini vallandumisega peensoole EC rakkudest (EC rakud on serotoniini depoo, kus sünteesitakse ja hoitakse serotoniini). Siseelundite kiiritamisel vabaneb sageli EC rakkudest serotoniin, mis stimuleerib perifeerseid retseptoreid ja ka S3
- reguleerib plastilist toonust. Detserebreerimine ajutüve läbilõige kõrgemal pool piklikku aju nii, et punatuum on kõrgemal lõiketasapinnast. Detserebreerimisrigiidsus kõrgenenud sirutuslihaste toonu detserebreerimisetulemusena. KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Ajutüve toonilised refleksid 1. Staatilised refleksid võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis. Jagunevad: - Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi). - Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid). 2. Staatilis-kineetilised refleksid on seotud keha ümberpaiknemisega ruumist - pea ja silmade nüstagm (nüstagmile on
vasakule ja keha telje ümber. Mõik ja kotike sisaldavad samuti endolümfi ja lubjakristallide liikumine ning nende poolt ripsmete painutamise tulemusena saadetakse välja impulsid keha asendi muutuste kohta. Signaalid lähevad pikliku aju vestibulaartuumadesse, kust edasi lähevad ühendusteed väikeajju, vestibulospinaalkulglasse, silmalihastele (eesmärk analüüsida vaatevälja vaatamata pea asendi muutumisele) ja suuraju koorde. Vestibulaaraparaadi ühepoolne vigastus põhjustab keha pöördumise vigastatud külje suunas. Mõlemapoolse vigastuse puhul tekivad rasked liikumishäired, tasakaalutus. Vestibulaarrefleks: silmad säilitavad aeglasel pööramisel endise vaatevälja, kui nad on saavutanud maksimaalse kõrvalekalde, järgneb järsk liigutus pöörlemise suunas ja fikseeritakse uus vaateväli. Pea kallutamisel vasakule liiguvad silmad paremale. 97) Maitsmis- ja haistmismeel.
telje ümber. Mõik ja kotike sisaldavad samuti endolümfi ja lubjakristallide liikumine ning nende poolt ripsmete painutamise tulemusena saadetakse välja impulsid keha asendi muutuste kohta. Signaalid lähevad pikliku aju vestibulaartuumadesse, kust edasi lähevad ühendusteed väikeajju, vestibulospinaalkulglasse, silmalihastele (eesmärk analüüsida vaatevälja vaatamata pea asendi muutumisele) ja suuraju koorde. Vestibulaaraparaadi ühepoolne vigastus põhjustab keha pöördumise vigastatud külje suunas. Mõlemapoolse vigastuse puhul tekivad rasked liikumishäired, tasakaalutus. Vestibulaarrefleks: silmad säilitavad aeglasel pööramisel endise vaatevälja, kui nad on saavutanud maksimaalse kõrvalekalde, järgneb järsk liigutus pöörlemise suunas ja fikseeritakse uus vaateväli. Pea kallutamisel vasakule liiguvad silmad paremale. 97) Maitsmis- ja haistmismeel.
Sünnitusmajas tehakse kurtuse kontroll ja avastatakse seetõttu varakult. o Lapse ei saa kuulmise vahendusel osa kultuurile omastest teadmistest. Täiskasvanu kõne ei täida eeskuju andvat, abistavat ja üldistavat rolli. - Sotsiaal-emotsionaalne areng o sõltub lapse arengukeskkonnas valitsevatest hoiakutest, suhtlemisviisi leidmisest eakaaslastega. - Motoorika areng o Tavaliselt (70%) kaasneb vestibulaaraparaadi kahjustus st häiritud on liigtuste koordineeritus ja tasakaal. o Sõrmede peenliigutused on raskendatud. o Pidurdub ja võib taandareneda artikulatsiooniaparaadi motoorika st kui artikulatsiooniaparaati ei kasutata (valitakse viipekeel), siis lihased taandarenevad. Kui tahta et kurt laps räägiks, tuleb sellega tegeleda varakult, enne kui lihased taandarenevad. - Mänguoskuste areng
annaabi.ee 
