Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) Köetava põranda pindala 114,57 m2 Ruumi kõrgus: 2,6 m V=114,57*2,6= 297,88 m3 T=273+21=294 K w = [(101325 0,3*2486) * (297,88*0,421)] / [287,1 * 294] = 149,4 kg Ühe tunni jooksul kulub 149,4*35,41= 5290,25 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis 5290,25 *1000/3600 =1469,5W = 1,5 kW. Leian jaanuari kuus kuluva energia hulga: Q = 1,5*24*31 = 1116 kWh Järeldus: Arvutuste põhjal näeme, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis kasutab ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat.
Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) köetava põranda pindala 143,8 m2 0,42*143,8*3,6= 217,42 m3/h w = [(101325 0,3*2486) * 217,42] / [287,1 * (273 + 21)] = 259,1 kg Ühe tunni jooksul kulub 259,1*35,41= 9174,73 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis W= 9174,73*1000/3600 =2548,5 W = 2,5 kW. Leian jaanuari kuus kuluva energia hulga: Q = 2,5*24*31 = 1860 kW Arvutused näitavad, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis soojendab sissetulevat õhku ning sellega seoses saab muuta välisetalpiat.
T =273+23=296 K (101325−0,4 ∙ 2809 ) ∙(405,0 ∙ 0,42) w= =200,56 kg (287,1∙ 296) 5 Ühe tunni jooksul kulub 200,56 ∙ 40,84=8190,87 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis 1000 8190,87 ∙ =2275,2 W =2,3 kW 3600 6 Leian jaanuarikuus kuluva energia hulga Q=2,3 ∙ 24 ∙31=1711,2 kWh Järeldus: Arvutuste põhjal on näha, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis kasutab ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat.
Alumiiniumist toodetakse väga erinevaid ripplagesid, mis tänu materjali vastupidavusele leiavad laialdast kasutamist niisketes ruumides või välistingimustes. Metallripplagede erinevad tüübid on: Paneel- ja ribilaed: Erineva laiuse, profiili ja perforatsiooniga alumiiniumlagesid kasutatakse sageli ruumi suure niiskuse tõttu näiteks dushiruumides. Paneelid kinnitatakse spetsiaalsetele kandeprofiilidele, mis võimaldavad jätta vajadusel iga paneeli vahele õhuvahe näiteks ventileerimise lihtsustamiseks. Samuti annavad ribilaed suurepärase visuaalse efekti näiteks suurtes ühiskondlikes ruumides. Kassettlaed: Alumiiniumist kassetid on sisuliselt ripplaemoodulid, mis paigaldatakse kas standardsele moodulripplaekarkassile või ka spetsiaalsetele peidetud kassettlaekarkassidele. Tänu alumiiniumi kasutamisele on kassettlaed väga vastupidavad ning leiavad laialdast kasutamist näiteks suurköökides, koridorides ja mujal. Erinevate perforatsioonide ning
2. ALUSPINNAD JA ERINEVAD PAIGALDUSVIISID 2.1. PUIT- VÕI VINEERALUSPINNALE paigaldamisel võib kasutada kas ventileeritava aluspinnaga bituumenrullmaterjali(paigaldatakse gaasipõletiga) või tavalist bituumenrullmaterjali mis kinnitatakse alsupinna külge mehhaaniliselt tüüblitega ülekattekohtadest(vuugid keevitatakse gaasipõletiga). Bituumenliimi kasutamine puitaluspinna puhul ei ole soovitatav halbade nakkumisomaduste ja puidust eralduva niiskuse ventileerimise takistatuse tõttu. Puitlaudiseks võib kasutada min. 19 mm paksu "punnlauda" mis on naelutatud kandekonstruktsiooni külge(naelapead peavad olema "uputatud" et vältida bituumenkatte vigastamist). Vineertahvlid paevad olema niiskuskindlast vineerist või töödeldud niiskuskindlaks. Tahvlite vuukidesse peaks jätma ca 5 mm laiused paisumisvahed, kruvipead peavad olema "uputatud" et vältida bituumenkatte vigastamist. Kahekihilise bituumenkatte puhul paigaldatakse
1 7. Elektri-, gaasi- ja veevarustussüsteemid ei tohi asuda hoidlas või selle ligiduses, välja arvatud juhul, kui neid vajatakse otseselt arhivaalide säilitamise või kasutamisega seotud eesmärgil. 8. Hoidla peab olema turvatud varguse, sissemurdmise, vandalismi ja terrorismi vastu. 9. Hoidla väljapääsuteedel peab olema pimedas nähtav märgistus. 10. Hoidla peab olema sisustatud viisil, mis tagab efektiivseima õhu ventileerimise ja välistab niiskusrikaste alade tekkimist. 11. Hoidlas tohib kasutada valgustust ainult seal ettenähtud tegevuste läbiviimise ajal. 12. Hoidlas ei tohi olla muud mööblit või seadmestikku, kui arhivaalide säilitamiseks ja käsitsemiseks vajalik ning see ei tohi kokkupuutel arhivaalidega neid kahjustada. 13. Hoidlat, selle õhuvahetussüsteeme ja säilikuid peab regulaarselt puhastama. Puhastusvahendid ei tohi arhivaale kahjustada. 14
Kui tegemist on niiskete ruumidega (vannituba, kelder, pesuruum jne.), on oluline paigaldada hüdroisolatsioon. Vastasel korral liigub niiskus suurema kontsentratsiooni (suhtelise õhuniiskuse) poolt väiksema poole ja nende vahele jäävate konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Teiseks: niiskuse liikumist takistavate materjalide (hüdroisolatsiooni) vale kasutamine. Kus seintesse on paigaldatud hüdroisolatsioon on oluline sellele kogunenud niiskuse eemaldamine kas nõrgumise või ventileerimise (aurustamise) teel. Tihti on hüdroisolatsioon paigaldatud tihedalt kahe konstruktsiooni vahele ja nimetatud konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur. Niisked ruumid Ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge (saun, vannituba, köök jne.), on vajalik ka piisav ruumi ventilatsioon
olema filtreeritud. (7) Elektri-, gaasi- ja veevarustussüsteemid ei tohi asuda hoidlas või selle ligiduses, välja arvatud juhul, kui neid vajatakse otseselt arhivaalide säilitamise või kasutamisega seotud eesmärgil. (8) Hoidla peab olema turvatud varguse, sissemurdmise, vandalismi ja terrorismi vastu. (9) Hoidla väljapääsuteedel peab olema pimedas nähtav märgistus. (10) Hoidla peab olema sisustatud viisil, mis tagab efektiivseima õhu ventileerimise ja välistab kõrge niiskusega piirkondade tekkimist. (11) Hoidlas tohib kasutada valgustust ainult seal ettenähtud tegevuste ajal. (12) Hoidlas ei tohi olla muud mööblit või seadmestikku, kui arhivaalide säilitamiseks ja käsitsemiseks vajalik ning see ei tohi kokkupuutel arhivaalidega neid kahjustada. (13) Hoidlat, selle õhuvahetussüsteeme, sisustust ja säilikuid peab regulaarselt puhastama. Puhastusvahendid ei tohi arhivaale kahjustada.
· Torude peal hoitakse pesu 1-2 ööpäeva ja tavaliselt ei vaja see enam triikimist 6) Pesu kuivatamine nn."Oskari oksal" Mis on mõeldud pesu sees kuivatamiseks · On kokkupandav abivahend, mida saab paigaldada nii põranale kui seinale · Pesu pannakse pooleks või neljaks ja asetatakse kuivama üle toru 7) Pesukuivatuskapis kuvatamine Pesukuivatuskapp on uus ja moodne elektriline kodumasin, mis on lisaks väga headele omadustele ka väga kallis. Pesu asetatakse kappi, kus õhu ventileerimise ja kuumuse reguleerimise teel toimubki pesu kuivamine. Pesu triikimine Heae triikraud on: · Sobivakujuline ja kerge (800-1000 g) · Varustatud termoregulaatoriga · Varustatud aurutamismehanismiga · Võimsus 1000-1100 W · Siledapõhjaline, uuemad ja kallimad teflonpõhjaga · Seisab hästi püsti · Juhe spiraalne, mis võimaldab rauda igas suunas liigutada Temperatuurregulaatoriga triikraud
kontsentratsiooni (suhtelise õhuniiskuse) poolt väiksema poole ja nende vahele jäävate konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Teiseks probleemiks on niiskuse liikumist takistavate materjalide (hüdroisolatsiooni) vale kasutamine. Kui seintesse on paigaldatud hüdroisolatsioon on oluline sellele kogunenud niiskuse eemaldamine kas nõrgumise või ventileerimise (aurustamise) teel. Tihti on hüdroisolatsioon paigaldatud tihedalt kahe konstruktsiooni vahele ja nimetatud konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur. Niisked ruumid ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge (saun, vannituba, köök jne
jne.) on oluline paigaldada hüdroisolatsioon. Vastasel korral liigub niiskus suurema kontsentratsiooni (suhtelise õhuniiskuse) poolt väiksema poole ja nende vahele jäävate konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Teiseks probleemiks on niiskuse liikumist takistavate materjalide (hüdroisolatsiooni) vale kasutamine. Kui seintesse on paigaldatud hüdroisolatsioon on oluline sellele kogunenud niiskuse eemaldamine kas nõrgumise või ventileerimise (aurustamise) teel. Tihti on hüdroisolatsioon paigaldatud tihedalt kahe konstruktsiooni vahele ja nimetatud konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur. Niisked ruumid ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge (saun, vannituba, köök jne.), on vajalik ka piisav ruumi ventilatsioon. Vastasel korral tõuseb
7) biotsiidi ja selle pakendi ohutu kõrvaldamise juhis, vajadusel lisatakse keeld pakendi taaskasutamise kohta; 8) partii number ja toote säilivusaeg tavatingimustes hoidmise korral; 9) biotsiidi toimeaeg sihtorganismile, kasutamiskordade intervall ja ooteaeg, mille möödudes võib kasutada töödeldud objekti või siseneda töödeldud alasse; 10) töödeldud objekti või ala saastepuhastusvahendid ja -meetmed, töödeldud ala ventileerimise kestvus; 11) asjakohased meetmed kasutatud seadmete puhastamiseks; 12) ettevaatusabinõud biotsiidi kasutamisel, hoidmisel ja transportimisel (isikukaitsevahendid, tuleohutusnõuded, juhised toidu ja sööda kinnikatmiseks või eemaldamiseks, loomade kaitseks ja muud asjakohased meetmed); 13) vajadusel näidata ära biotsiidi kasutajate kategooriad, kellel on keelatud biotsiidi kasutada; 14) vajadusel lisateave keskkonna eriohtude kohta, eesmärgiga kaitsta mittesihtorganisme ja
tõmbel töötav keldri ventilatsioonisüsteem. Keldrikorrusel tuleb tagada suurem alarõhk ülalpool asuvate korrustega võrreldes. Et tagada keldrikorrusel suuremat alarõhku, tuleb eelistada mehaanilise väljatõmbega ventilatsioonisüsteemi (vt joonis 7). Kasutatud allikas "Radooniohutu elamu", Ph.D. Endel Jõgioja, Tallinn 2004 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk. Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada. Liialt intensiivne põrandaaluse ventileerimine võib talvekuudel põhjustada põrandaaluse külmumist.
(Fusarium and Verticillium wilts of Tomato , Potato etc, S.A.Miller, The Ohio State University) Haigusest põhjustatud säilituskaod moodustavad 5…20%. Joonis 3. Kuivmädanikust kahjustunud kartul (Fusarium dry rot) Haiguse kulgu soodustavad: kõrge säilitustemperatuur ( kõrgem kui 5-6oC), mugulate suur vigastatus, koristamine kui koor pole veel kinni jne. Haigustekitajad püsivad eluvõimelistena hoidlas. Nad levivad laiali, hoidla ventileerimise teel. Säilitamisel levib haigus tervetele mugulatele edasi, sest antud haigus on seenhaigus, mis levib lülieoste ja seeneniidistiku abil. Kartuli – kuivmädaniku korral on tõrje eesmärk ära hoida teiste mugulate nakatumine. Tegu on fütopatogeeniga, mille lülieosed, klamüdospoorid ja seeneniidistik levivad ikka mulla kaudu. Muld vajab seega fütosanitaarse seisundi parandamist. Suuremat tähelepanu just peaks pöörama varajaste sortidele, sest neil on kaod suuremad
ϑ = +27 °C ja ϕ = 50% ning eriti vastutusrikastel juhtudel, kui temperatuuri tõus hoones põhjustab märgatava materiaalse kahju, võtta arvutustes välisõhu para- meetriteks ϑ = +30 °C ja ϕ = 70%. Suviste välisõhu temperatuuride tippudest tekki- nud siseõhu temperatuuri tõusu tuleb alandada ehituslike abinõude kasutamisega, nagu akende varjutamine otsese päikese eest, ribakardinate kasutamisega jmt. Ruume jahutada öise jaheda õhuga akende avamise ja öise ventileerimise teel [29]. Talvise välisõhu arvutuslike parameetritena võib kasutada välisõhu arvutuslikke temperatuure (VAT väärtusi) normides [20]. Erinõuded on püstitatud garaažide ja tehnohooldusruumide õhuvahetusele, kus see tuleks projekteerida, lähtudes süsinikoksiidi (vingugaasi) eemaldamiseks 70 vajalikust õhuvoolu hulgast. Kui garaaž on ühendatud mõne muu ehitisega, peab õhuvahetus tagama garaažis alarõhu [29]. Tabel 5.1
ühtsesse agregaati, mida juhib juhtplokk. Juhtploki programm-mehhanism tagab põleti normaalseks tööks vajalike operatsioonide täitmise ettenähtud järjekorras vastavalt katlale paigaldatud anduritelt ja releedelt saadavatele elektrilistele signaalidele. Auru rõhu langemisel programm-mehhanismi seadistamisega määratud väärtuseni käivitub elektrimootor 3, mis käitab ventilaatori 4 ja kütusepumba 15. Aegrelee tagab kolde ventileerimise seadistatud aja jooksul. Samaaegselt lülitub sisse elektriline kütuse eelsoojendi 13 ja avaneb kütuse tagasivoolu solenoidklapp 12. Ventileerimise ajal võtab kütusepump 15 kulupaagist torustiku 18 ja filtri 17 kaudu kütust pumbates selle läbi eel-soojendi 13, pihusti 9 ja avatud solenoidklapi 12 tagasi imitorustikku. Pihustis 9 on vedruga koormatud sulgeklapp, mis solenoidklapi 12 avatud olekus laseb kütuse torustiku 16 kaudu tagasi pumba imipoolele, sulgedes selle pääsu koldesse
kondensaat, seejärel niiskuskahjustused ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda. Puitseinu võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljapoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise. Soojustuse optimaalne paksus sõltub ehitise tüübist ja kasutuse otstarbest: näiteks puitkarkass-eluhoonete puhul on see 200 -350 mm, kivi- ja paneelehitiste seinte soojustamisel 100-150 mm, ventilatsiooni-,
Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe
· hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on "katuse all" · kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda · puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise · mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi · soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu
SISUKORD Lisa 4 KOKKUVÕTE SUMMARY LÜHENDID 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................7 2. UURIMISTÖÖ METOODIKA...........................................................................................10 3. KOPSUDE KUNSTLIKU VENTILEERIMISE VAJADUSED JA ASPIREERIMISE NÄIDUSTUS.......................................................................................................................12 3.1. Hingamise regulatsioon..................................................................................................12 3.2. Kopsude kunstliku ventileerimise vajadused ja põhimõte.............................................13 3.3. Aspireerimise näidustus.................................................................
.10cm tõstetud, madalvoolukaabeldus alt/ülalt. • Spetsiaalsed uksed, aknad. Päevavalguslambid pole hea mõte. • Tavaliselt ei paikne elumajade lähedal ● Andurid – tule,suitsu,temperatuuri,vee,niiskuse, õhurõhu,liikumise Spetsiaalsisseseaded – HVAC, UPS, tulekustussüsteemid, serveriruumide sisseseaded (räkid, tõstetud põrandad, kaablijuhtimisseaded), turvasüsteemid koos anduritega HVAC – heating, ventilation, air conditioning. Seadmed, mis tagavad õhu ventileerimise ja sobiliku temperatuuri. UPS (Uninterruptible Power Supply) – voolukõikumiste reguleerimiseks, et serveriteni jõuaks kvaliteetne vool Akutoitel (offline – ümberlülituste aeg on ms; online – kogu aeg on akutoitel) Kineetilise energia toitega DRUPS - Diesel Rotary Interruptible Power Supply - suurem energiaefektiivsus, ei tekita jäätmeid (akusid pole), vähem komponente = veakindlam 2) Finantshaldus /ITIL/ IT Financial Management –
sooja tarbe- ja hetivee läbi ventilatsiooni / infiltratsiooni läbi muude kommunikatsioonide (nagu näiteks trepi sulatusküte) Soojusisolatsiooniga on võimalik energiakadusid vähendada eelkõige nendes üksustes, kus energia leke on põhjustatud soojuse ülekandest, konvektiivsest või kiirguslikust kaost. Hoone soojuskadusid mõjutavad veel paljud asjaolud, nagu näiteks materjali kvaliteet, niiskusesisaldus, ventileerimise laad ja intensiivsus, tuulerõhk, ilmastik jt. 45 ... NAGU ILMNE, JAGUNEVAD SOOJUSKAOD ERINEVA ÕHUVAHETUSE KORRAL ERINEVALT Keskmise suurusega hästi soojustatud välispiiretega pereelamu suhteline soojakulu läbi välispiirete ja õhuvahetusele kordsusel N= 0,3; N=0,5 N=1,0 ja
ehitada tõhus loomulik rõhkude vahel või mehaanilisel tõmbel töötav keldri ventilatsioonisüsteem. Keldrikorrusel tuleb tagada suurem alarõhk ülalpool asuvate korrustega võrreldes. Et tagada keldrikorrusel suuremat alarõhku, tuleb eelistada mehaanilise väljatõmbega ventilatsioonisüsteemi (vt joonis 7). 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk. Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada. Liialt intensiivne põrandaaluse ventileerimine võib talvekuudel põhjustada põrandaaluse külmumist.
klaasi, ning ühe raamiga, milles on kaks klaasi, mõlemat juhtumit esines ühel korral. Korteritest kahes on ruume, kus ei saa avada akent, ülejäänutes on kõigis tubades vähemalt üks avatav aken. Akende avamise võimalus on oluline ruumide hetkelise ja intensiivse tuulutamise seisukohalt, kuna renoveerimata ventilatsiooni korral on vanemates korterelamutes õhuvahetus reeglina puudulik. Siiski ei saa akende avamist pidada piisavaks ruumide ventileerimise lahenduseks. Akna avamine on raskendatud talvel, kuna halvendab oluliselt soojuslikku mugavust ruumides ja ei võimalda soojuse taaskasutust. Tänavapoolsete akende lahtihoidmine suurendab turvalisuse riski ja tänavatolm pääseb kergelt korterisse. 203 12.3 Niiskuskahjustused Niiskuskahjustusi on viimase kümne aasta jooksul esinenud 85 % uuringus osalenud
vahemikus 0,15-0,3 kusjuures tagatud peab mg/kg, mis vastab olema kopsude 0,075-0,15 ml/kg. kunstliku ventileerimise Eakatele patsientidele võimalus. Etomidate´i manustatakse süstida ainult
annaabi.ee 
