Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
15.Arteriaalne pulss-süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. ( pulsilöökide järgi võimalik lugeda südame kokkutõmmete arvu) Sfügmogrammiga on võimalik pulsilaine registreerida. 16.Vereringe kapillaarides- Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel.•Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare• Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune hüpereemia • Arterio- venoossed anostomoosid 17.Vereringe veenides- veenides surutakse verd edasi raskustungi toimel, tagasivoolu takistavad klapid. Muutub rindkeresisene rõhk, kui me hingame. Rindkere imav toime soodustab liikumist -rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg.Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakses verd veenidest välja . 18
VERE LIIKUMIS VERESOONKONNAS ISELOOMUSTAVAD Arteriaalne pulss – süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine Sfügmogramm – pulsilaine levikuüleskirjutis VERERINGE KAPILLAARIDES Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel Jõudeolekus toimub ainult osa kapillaare Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb – tööpuhune hüpereemia Arterio – venoossed anostomoosid – otseteed arteritest kapillaaridesse VERERINGE VEENIDES Suur venoosse süsteemi mahutuvus (2x) Vere liikumisel: - Veri surutakse edasi raskustungi toimel - Vere tagasiliikumist takistavad klapid - Vere liikumist soodustab rindkere imav toime - Lihaspump- lihaskontraktsioon korral surutakse veri venides välja KOPSUVERERINGE TÖÖPUHUNE HÜPEREEMIA Veresoonte laienemine Tsirkuleeriva vere üldmahu tõus
40 mmHg Vererõhk sõltub: Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) Vereringe perifeersest vastupanust (R) P=QxR Vanusest Emotsionaalsest seisundist Kehalise töö intensiivsusest · Arteripulss, veenipulss. · Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Kapillaarides: Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb tööpuhune hüpereemia. Arterio venoossed anastomoosid. Väikeses vereringes: Suur mahtuvus elastsed sooned. Hästi arenenud arterio venoossed anastomoosid. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20 % kogu vere mahust. · Kopsuvereringe. Kopsude suured arterid on rohkem väljavenitatud kui suure vereringe arterid, seetõttu mahutavad kopsuarterid suhteliselt suurema hulga verd ilma oluliste vererõhu muutusteta.
Arteriaalne pulss- süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline võnkumine. 16. Vereringe kapillaarides 1. Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel 2. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare 3. Kapilaarse vereringes vereringe perifeerne takistus on suurem 4. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune hüpereemia- eriti suur aeroobse töö ajal, dastoolne vereõhk võib ka 0-ks minna. Arterio- venoossed anostomoosid- e. otsetee, osa verd läheb otseteed mööda venoossesse süsteemi. Et ei tekiks verepaisu! 17. Vereringe veenides. Suure venoosse süsteemi mahtuvus 2x Vere liikumisel: 1. veri surutakse edasi raskustungi toimel, enam rõhk ei mängi rolli. 2. vere tagasiliikumist takistavad klapid 3. vere liikumist soodustab rindkere imav toime - rindkere liikumine hingamisel põhjustab
Jäse tõsta kõrgemale. Külmakompressi tuleks teha 1020 minuti kaupa iga 23 tunni järel. Sobivad nii jääkott (asetada kerge surve alla ja mitte otse nahale), külma-aerosool, külm vesi või muud käepärased vahendid. Ka kroonilise vigastuse ägenemise korral sobib KKK reegel. Äge sporditrauma Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (zgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti.
Suruge 15 korda järjest. [Üksinda olles tehakse kaks hingamist ja viisteist pumpamist (2:15). Kahekesi tehakse üks hingamine ja viis pumpamist (1:5).] NB! Lastega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna lapse koed ja elundid on äärmiselt õrnad (hinga ettevaatlikult ja pumpa õrnalt). Jätka elustamist hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! Suur väline verejooks: arteriaalsed (haavast tulev veri on helepunane ja pulseeriv) ja ka venoossed (veri on tume ja pidev) verejooksud tuleb peatada koheselt, püüdke sulgeda see esmalt kas või käega, teise käega sidumismaterjali otsides. Kui taskus marlirulli pole - ja kellel oleks? - siis sobib ka sokk või taskurätik. Seejärel pange kannatanu lamama ning tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale. Tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ). Tehke haavale rõhkside. Immitseva e
Pärgaretrid ja aordiklapp. Kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, kämblaarterid, sõrmearterid, pihukaared Kaelaveenid, õlavarreveenid, küünarluuveenid, kodarluuveenid, kämblaveenid, sõrmeveenid, venoossed pihukaared Välimine niudekaar, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, tallaarterid, tallakaar, pöiaarterid Põrnarter, maoarter, maksaarter, neeruarter, niudearter, munandi ja munasarjaarter
Uuringud on näidanud et väga suurel osal inimestel tekib pikema lennureisi järel veenidesse trombe, aga enamasti ei vii nad kliiniliselt väljendunud kopsuarteri trombembooliani. Verejooks e. hemorraagia haimatos- veri, rhexis- rebend vere väljumine veresoontest või südamest läbi nende seina defektide väljapoole keha või kehaõõntesse või kudedesse. Verejooksud võivad olla arteriaalsed, venoossed, kapillaarsed, parenhümatoossed või sisemised ja välimised. Tekivad: - rebenemisi, - näkitsemisi, - läbipääsemisi. Vt. nimetused lk. 196-197. Hematoom ehk verimuhk kudedesse väljunud veri moodustab verega täidetud õõne Petehhia ehk täppverevalum tekivad väikesed, täpikujulised verevalumid Meleena veriroe Hematuuria verikusesus Menorröa mensruatsioon Menorragia vererohke menstruatsioon Metrorraagia emaka verejooks tsükliväline
paarituveen, alumine õõnesveen, parem välimine niudeveen, parem reieveen) · Joonis lk 167 + tv joonis 7 119. Ülajäseme arterid. (joonisel: kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, pindmine pihukaar, süva pihukaar, kämblaarterid, sõrmearterid) · Joonis lk 162 + tv joonis 8 120. Ülajäseme veenid. (joonisel: kaenlaveen, õlavarreveenid, kodarluuveenid, küünarluuveenid, venoossed pihukaared*, kämblaveenid*, sõrmeveenid*) (joonisel 2: kodarluumine nahaveen, küünarluumine nahaveen, vahelmine küünarluumine nahaveen) · Joonis lk 170 + tv joonis 8 121. Alajäseme arterid. (joonisel: keskmine tallaarter, külgmine tallaarter, tallaarter) (joonisel 2: välimine niudearter, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, pöiaarterid, varbaarterid) · Joonis lk 166 + tv joonis 9 122
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, o...
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd ...
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesel...
struktuur, mõju organismile jm; välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereźiim, kliimatingimused, inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Kehaliste harjutuste mõju spetsiifilisus tagatakse kindlate treeningmeetoditega. Tüüpilised spordivigastused ja esmaabi Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti
Abstract Adekvaatseks analgeesiaks (VAS 3) vajalik maksimaalne i/v PCA morfiini annus ühel patsiendil (, 64 a., 86 g) oli 50 mg esimesel postop. tunnil Edaspidi (72 tundi) morfiini annus ei erinenud keskmisest Pt. puudusid COMT ja OPRM1 mutatsioonid ANESTEESIAGA SEOTUD TÜSISTUSTE ESINEMISSAGEDUS 10 000 ANESTEESIA KOHTA PONV 555 Muud kard. tüsistused 57 Valud kurgus 139 Venoossed tüsistused 19 Valud lihastes 34 Arteriaalsed tüsistused Peavalu 44 (verejooksud, embolid) 51 Seljavalu 14 Närvide kahjustus 2 Hamba ekstraktsioon 10 Hepatiit 1 Muud meh. vigastused 43 Neerupuududlikus 0,3
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
on onkootne rõhk väga väike suurus. Kuid kuna valgud kapillaari membraani ei läbi, siis on onkootne rõhk väga oluline transkapillaarse vedeliku transpordi korral. Onkootne rõhk mõjutab vee jaotust plasma ja interstiitsiumi vahel. Arteriaalses vereringe osas on hüdrostaatiline rõhk suurem kui onkootne rõhk, aga venoosses osas on vastupidi. See tagab vee liikumise arteriaalsetest kapillaaridest interstitsiaalsesse vedelikku ja vastupidiselt, venoossed kapillaarid tõmbavad vee ära interstitsiaalsest vedelikust. Osmootset rõhu on lihtne mõõta instrumentiga, mida nimetatakse onkomeetriks. !
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude ...
Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! VEREJOOKSUD Verejooksud jagunevad kolmeks: Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav oma sõrmedega kinni pange kannatanu lamama tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) tehke haavale rõhkside Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi käepäraste vahenditega. PANE KANNATANU LAMAMA SURU HAAV OMA SÕRMEDEGA KINNI TÕSTA JÄSE ÜLES (südamest kõrgemale)
· Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) · Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) · Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. · Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: · suruge haav oma sõrmedega kinni · pange kannatanu lamama · tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale · tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) · tehke haavale rõhkside NB! Zgutti ei soovitata kasutata, kuna 1. arteriaalset zgutti on raske teha 2. ohustatud on terve jäse, kuna hapniku transpord arteriaalse verevoolu takistusel kudedesse puudub ja koed surevad
Elastsed arterid: intima (mesoteel, subendoteliaalkiht), meedia, adventiitsia Muskulaarsed arterid – ka kolm kesta, kuigi peenemates arterites võivad olla õhukesed, subendoteliaalkiht puudub Intima ja meedia piiril sisemine elastne membraan VEENID Toovad verd südamesse, voolab süsihappegaasirikas veri Lihaselised veenid jagatakse suuruse alusel: Väikesteks veenideks Keskmisteks veenideks Suurteks veenideks – venoossed tüviharud, mis toovad vere südamesse Enamik veenidest on väikesed ja keskmised veenid, mis saadavad artereid (korrespondeerivad veenid) Veenidele on iseloomulik meediaga võrreldes ulatuslikum adventiitsia, mis sisaldab suurtes veenides silelihasrakkude kimpe Veenides esinevad sageli ka vere tagasivoolamist takistavad veeniklapid, mille sidekoelisi hõlmasid katavad endoteelirakud Arterite ja veenide erinevused Arterite seina paksus mitu korda suurem
Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
