See tõi esialgu kaasa arengu aeglustamise ning seejärel peatumise. Nii tööstuse kui põllumajanduse levis gigantomaania ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile enam tähelepanu ei pööratud. Loodusvaenuliku tootmise tagajärjel hakkas halvenema Baltikumi ökoloogiline olukord. Elanike varustamine esmatarbekaupadega tekkis järjest suuremat häda. Kultuuris pääses stagnatsioon võidule 1960. aastate lõpul, mil vahepealsele vabadusele tehti lõpp. Uus venestamiskampaania 1970. aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Järjest ilmsemale majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978. võeti vastu otsus, et tõsta venestamise kiirendamiseks. Otsuses nähti ette vene keele osatähtsuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. Eesmärgiks saadi nõukogude rahva loomine. Kiirendati sisserännet, mille tagajärjel kahanes põlisrahva osatähtsus 1980. aastate lõpul. (Est 63%)
läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombinaadid. 1970- pingelõdvendus, Käbini võim polnud enam nii kindel, ei rahuldanud Moskvat, ta asemele tuli Karl Vaino- ei eksisteerinud tema jaoks kohalikud huvid, vaid Moskva suunised. Truu täitja. 78- venestamiskampaania, võeti vastu salastatud otsus (kakskeelsus). Emakeele asemel oskama „rahvusvahelist suhtluskeelt“ ehk vene. 72- tegid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandum- nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks võtmist ja Nõukogude võimu välja viimist. 78- põrandaalused kroonikad(memorandumid, kohtuprotsessid, poliitilised ülevaated naabermaadest). 79- Balti apell (Baltlaste ühiskiri). 70-ndad Farmide ja suurmajandite loomise aeg.
kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis nsvl tugevnevat läänerigid vajasid hingetõmbeaega - algas pingelõdvendus. 7) mida tähendas venestamine ja stagnatsioon baltiriikidele Majanduse taandarengut. Baltiriigid jäid järjest rohkem tootlikuselt maha lääneriikidele. Baltikumi ökoloogiline seisund halvenes. U 50% põllumaj toodangust viidi välja. Stagnatsiooniga kaasnes uus venestamiskampaania. Baltikumi suunati hiigel arv vene töötajaid. Koolides hakati kasvatama nn nõukogude inimest. p
Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku liikumise suunas ning alustas venestamise propageerimiseda. Andis välja ajalehe 'Olevik', milles halvustas rahvuslikku ärkamisaega. Jakob Kõrv 5.Millised ehitised on piltidel. Kes oli nende rajamise initsiaator?(3p) Tallinna Aleksander Nevski katedraal
teisitimõtlejate organisatsioonid. Leedus ilmus põrandaalune "Leedu katoliku kiriku kroonika". Baltimaad pöördusid ÜRO poole, kuid vastust ei tulnud. Nõukogude võim reageeris repressioonidega. Paljud vastupanuliikumisega seotud inimesed vahistati ning mõisteti Siberi vangilaagritesse. 1972 süütas Kaunases noormees end põlema, protesteerides sel moel Nõukogude okupatsiooni vastu. Toimusid väiksemad ja suuremad meeleavaldused Balti riikides. Uus venestamiskampaania 1978 võtsid NLKP ja kohalikud parteid vastu erilised otsused venestamise kiirendamiseks. "Nõukogude rahvas", suhtlemiskeeleks vene keel. Kiirendati sisserännet, põlisrahvuse osatähtsus langes palju. Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979 kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile nõuti MRP salaprotokollide tühistamist, tagajärgede likvideerimist. 1980 olid Tallinnas noorte meeleavaldused; nn 40 kirja 40
1972. aastal kallas 19-aastane Romas Kalatas end Kaunases bensiiniga üle ja süütas põlema, protesteerides sel moel Nõukogude okupatsiooni vastu. Tema matused kasvasid üle võimsaks meeleavalduseks, mille laialiajamisel arreteerisid miilitsa- ja julgeolekuorganid umbes 500 inimest. 1977. aastal toimus Vilniuses taas suurem meeleavaldus, kus protestiti uue Nõukogude konstitutsiooni vastu. Väiksemaid stiihilisi meeleavaldusi toimus ka teistes Balti riikides. Uus venestamiskampaania 1970. aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Järjest ilmsemale majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978. aastal võtsid NLKP ja seejärel kohalikud parteid vastu erilised otsused venestamise kiirendamiseks. Otsustes nähti ette vene keele osatähtsuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. Eesmärgiks seati ühtse ,,nõukogude rahva" loomine, mis suhtleks omavahel rahvastevahelise suhtlemise keeles" ehk vene keeles
väljasuremise tõttu. Miks on see nii juhtnud? Osalt lasub süü sellel, et hõimkondadel puudub oma riik maa kus kehtiksid neile omased seadused, kus võimustruktuur ja valitsemine toimuks emakeeles. Meie läänemeresoome keelkonda kuuluvate sugulasrahvaste arv on vähenemas, suuresti on sellele kaasa aidanud venestamine, sest enamik asualadest paiknevad Venemaa avarustes. Sarnaselt juhtus ka Eestis 1970.aastate lõpul, kui algas uus venestamiskampaania, mille raames Eestis põlisrahvuse osatähtsus langes 63 protsendini. Emakeelt kõnelejate vähenemise üheks põhjuseks võib olla ka linnastumise tendents ning üleminek infoühiskonnale, mille tõttu noored, potentsiaalsed keele kandjad ja kaitsjad, lahkuvad kodupaigast. Üldiselt on emakeel eestlastele armas, meile on südamelähedased nii murded, vanasõnad kui ka erinevad rahvuslikud väljendid. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, ilusa kõla ja rikka sõnavara poolest
lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Reagan asus kärpima sotsiaalprogramme ja makse. Algul tõi reaganoomika kaasa suure tööpuuduse, kuid hiljem järgnes suur majandustõus. Langes tööpuudus ja suurenesid sissetulekud. Reagan käivitas ulatusliku relvastusprogrammi. 10) Uus venestuskampaania Eestis 1978. aastal soovisid NLKP ja parteid venestamist kiirendada. Eesmärgiks oli ühtse nõukogude rahva loomine, kes suhtleks omavahel vene keeles. Uus venestamiskampaania aktiviseeris vastupanuliikumist. 1980. Aastal puhkesid Tallinnas meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ja see lõppes julgeolekujõudude sekkumisega. Vägivalla rakendamine viis selleni, et koostati 40 kirja, milles protesteeriti nõukogude vägivalla vastu ja tunti muret Eesti rahvuskultuuri pärast. Nõukogude võimud vastasid sellele arreteerimiste ja läbiotsimistega. 11) Balti küsimus rahvusvahelisel areenil 1970
edukaks. Uus venestamiskamp: 70.ate lõpul halvenes Araabia maade vastaseis Iisr: 57.a oli Iisrael Siinai olukord Baltimaades veelgi. Otsustes nähti ette poolsaare Egiptusele küll tagastanud, kuid see ei vene keele osatähtsuse märkimisväärne muutnud araablaste suhtumist juutidesse. 64.a suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Uue venestamiskampaania algus likvideeris Vabastusorganisatsioon. Juudid andsid 67. A juunis avalikku vastupanuliikumist. Tugevnes Balti riikide ennetava löögi, millele järgnes nn kuuepäevane vastupanuvõitlejate koostöö. 79.a kirjutasid 45 Balti sõda. Eriti oluline oli, et juutidel õnnestus vastase teisitimõtlejat alla balti apellile, kus nõuti MRP lennuvälju pommitades saavutada ülekaal õhus. 6. salaprotokollide tühistamist ja pakti tagajärgede
ettelugemine toimus 23. veebruaril Pärnu teatri rõdult ning manifest avaldati Riigi Teatajas. Aga teekond selle saavutamiseks sisaldab endas nii õnnelikke juhuseid kui ka plaanitut tegevust. Eesti iseseisvuse eeldusteks saab pidada seda, et eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli ärkamisliikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi. Brutaalse venestamispoliitikaga kaotas tsaarivalitsus aga eesti rahvusliku liikumise poolehoiu. Eesti ühiskonnas hakkasid levima nii läänest kui idast pärinevad monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed. 19. sajandi teisel poolel hoogustunud industrialiseerimise käigus rajati Eestis suuri tekstiili-, metalli- ja
rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus esimesele teatrile Vanemuisele ning eestikeelsele ajakirjandusele. Aleksandrikool- Idee oli luua kool, kust saab eestikeelse keskhariduse, koguti annetusi kooli rajamiseks. Sellisena kooli aga kunagi ei avatud. Põhjuseks oli venestamiskampaania, kool avati venekeelsena ja see kandis nime Vene tsaari Aleksander I järgi nime. II Kes olid, mida tegid? Johann Voldemar Jannsen- rahvusliku liikumise alguse aja üks juhte, kasutas esmakordselt eestlaste mõistet, pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, asutas ajalehe ,,Perno Postimees”, organiseeris esimese üldlaulupeo. Sergei Šahhovskoi- Eestimaa kuberner, Vene rahvuslane, venestaja, pidas venestamispoliitika kõige tähtsamaks punktiks pöörata eestlasi
tarbimise kasv televiisorid ja muu olmetehnika taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide kodudesse ilmumine kiirendati sisserännet iseseisvuse 1942 Sbr tunnustas Balti riikide kuulumist NSVL linnastumise kiirenemine individuaalmajade ehitamine venestamiskampaania algus aktiveeris avalikku vastupanuliikumist koosseisu Eestis alustas põrandaalune väljaanne "Lisandusi mõtete ja uudiste 1965 a taastati regulaarne laevaühendus Helsingiga, vabale levikule Eestis"
Algasid kuldsed 60-ndad, kuna noorte aktiivsus kasvas, uus põlvkond tahtis muuta olevat režiimi inimlikumaks ja inimesed olid optimistlikud tuleviku suhtes. Sulaaeg kestis ENSV-s kuni 1968. aastani, kuni süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Uus põlvkond rahunes ja paljud hakkasid truult valitsevat režiimi teenima. 1978-1988 oli parteijuhiks Karl Vaino. Tema oli vastand Nikolai Karotammele, kuna tema oli uusvenestamise innukas elluviija. Algas venestamiskampaania, mille aluseks oli 1978.aasta EKP Keskkomitee otsus ’’ Vene keele omandamine ja õpetamine edasisel täiustamisel’’. 1980. aastatel hakati vene keelt õpetama juba lastaaias ja I klassis. Rahvas hakkas ’’üles ärkama’’ venestamise tõttu, toimusid noorsoorahutused ja haritlased koostasid’’Avaliku kirja Eesti NSV-st’’. See kiri levis ka mujal maailmas ja tänu sellele suurenes välismaa tähelepanu Eesti vastu. 1944.-45
lääneriikidelt MRP salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. 9.Kuivõrd edukas oli Nõukogude Liit nõukogude inimese kasvatamisel Baltikumis? Põhjenda oma hinnangut. EI olnud edukas Meetmed, mis kasutati 1978. Aastal võtsid NLKP ja seejärel kohalikud parteid vastu erilised otsused venestamise kiirendamiseks vene keele osatähtsuse suurendamine, ühtse" nõukogude rahva" loomine, kiirendati sisserännet. Uue venestamiskampaania algus aktiveeris avalikku vastupanuliikumist. Puhkesid mitmed noorterahutused. Kasvas inimeste rahvusliku identiteedi tunne, soov iseseisvuda. Korraldati laulu ja tantsupidusid, kus kõlasid ka eesti keelsed laulud. Kultuuritegelased püüdsid mitte alluda venestamisele, lahkudes Eestist või vaikides. Tänapäeval on Eestis ju rohkem eestlasi kui venelasti, meil on iseseisev riik, kultuur ja oma keel. Inimesed küll mugavndusid ja
eneseteostus. Hakati uskuma, et poliitilist reziimi on võimalik muuta inimlikumaks ja elamisväärsemaks. 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv, tekkisid organiseeritud grupid: EÜE, EÕM. 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul välja Eesti NSV juhtkond: Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, kellele oli prioriteediks nr1 Moskvast tulnud korraldused. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Tähtsus tuli vene keelsele õppimisele. Venestamissurve tekitas ohutunnet ning tekkisid ka noorsoorahutused. 1980. aasta sügis- ,,Avalik kiri Eesti NSV-st" Nn 40 kiri, kuhu kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest. Edaspidi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes. Vastupanu ja repressioonid: Aastatel 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Metsavennad olid II MS ja hiljem Nõukogude reziimi vastu olijaid, kes
aastal, jättes rahva esialgu veidi külmaks. Tõeline aeg saabus eepose jaoks rahvusliku ärkamisaja tuules. Talurahva majanduslike võimaluste paranedes ja rahvahariduse kasvades jõutigi 1850. aastail juba tõusuperioodi algusesse. Koolilõpetajate arv suurenes, kujunema hakkas eestlastest haritlaskond, ülikoolini jõudsid juba esimesed vabakslastus talupoegade järglased. 1860. aastaid on peetud Eesti ärkamisaja alguseks. Kuigi sellel ajaperioodil leidis aset suur venestamiskampaania, ei lasknud end leidvad eestlased endid sellest väga mõjutada. Üha enam kerkis esile rahvuse ja rahvusluse mõiste. Talupojad omasid nüüd liikumisvabadust ning paljud neist suundusid elama linna. Rahvuslikul ärkamisajal eristatakse kolme põhilist voolu: 1) saksameelne pooldati koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale; 2) venemeelne leiti, et eestlaste
Vaino jaoks ei Tegevus ka Moskva-meelne. eksisteerinud mingeid üleliiduliste ja Põllumajandustoodang kohalikke huvisid. kohalike huvide uga rahuldati Käivitas kaitsmisel kõigepealt ENSV venestamiskampaania vajadused ning alles ülejääk läks liidufondi 8. 40-kiri. Lk. 110-111. Kuidas mõjutas 40-kiri Eesti ühiskondlikke olusid? · võimulolijad suunasid oma jõupingutused kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust (vallandamised, koondamised, esinemiskeelud) · suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu · venestamispoliitika ENSV-s mõnevõrra pehmenes · süvendas protestimeeleolusid 9
ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur. Ivan Käbini langus ja venestamise algus I. Käbini suhted Moskvaga olid halvenenud. 1978. aastal sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks meheks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Karl Vaino jaoks ei kehtinud kohalikke huvisid, vaid ainult Moskva käskude truu täitmine. Enamik seniseid tippjuhte jäi ametisse. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai üks Vaino lähimaid abilisi venestuspoliitikas. Venestamiskampaania sa alguse vene keele omandamise tähtsuse reklaamimisega. Hakati propageerima kakskeelseid lasteaegu ja osalist õppetöö üleviimist vene keelele. Kogu see poliitika oli tegelt ühepoolne, sest Eestis elavad muulased ei pidanud Eesti keelt õppima. 1980. hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskoolides, ja ülikoolides soodustati vastuvõttu nendele erialadele, mis olid vene keeles. Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve tekitas ohutunnet, et rahvuskultuur on hävimas
1978 vahetati Moskva heakskiidul ENSV juhtkond: Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Enamik seniseid tippvõimureid jäi paika, kuid siiski tuli lahkuda V.Väljasel, kes asus diplomaatilisele tööle L-Am. Ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan. Võimuvahetus sillutas teed venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab võrdeliselt hästi nii oma emakeelt kui ka vene keelt. 1976 kehtestati üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 1980 hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskooli esimeses klassis ning oluliselt suurendati ka kõrgkoolides vastuvõttu nendele
Väljasel, kes asus diplomaatilisele kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade tööle L-Am. Ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan. Võimuvahetus sillutas teed segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine jne. venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, Võõrsõjaväe kohalolek. mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli oskab võrdeliselt hästi nii oma emakeelt kui ka vene keelt
usuvahetuskampaaniatele, jäid Eesti talupoegade motiivid õigeusku siirdumiseks valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada "tsaari usu" vastu võtmisel "hingemaad" ja pääseda sõltuvusest mõisa ees. Eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli ärkamisliikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi. Brutaalse venestamispoliitikaga kaotas tsaarivalitsus aga eesti rahvusliku liikumise poolehoiu. Eesti ühiskonnas hakkasid levima nii läänest kui idast pärinevad monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed. Algas töölisliikumine ja toimus esimene streik Narva Kreenholmi tehastes (1870)
1970.aastate alguseks ei olnud I.Käbini võimupositsioonid enam nii kindlad kui varem. Käbin ei rahuldanud enam Moskvat. 1978.aastal sai I.Käbini asemel parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. K.Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Anti vene keele õppimisele ja õpetamisele erakordselt suur ideoloogilis-poliitiline tähtsus, algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See süvendad rahulolematuse ühiskonnas, mis leidis esialge väljundi noorsoorahutustes 1980.aata sügisel (paljud karistati koolis väljaheitmisega, kuna noored läksid protestimarsile). 1980
suurendamine nii avalikus kui ka hariduses. Eesmärgiks seati ühtse „nõukogude rahva“ loomine, mis suhtleks omavahel „rahvastevahelise suhtlemise keeles“ ehk vene keeles. Rahvuskultuuride ja keelte seni veel säilinud positsioon oli vaja kõikuma lüüa. Kiirendati sisserändnet, mille tagajärjel kahanes põlisrahvuse osatähtuses. 1980.aastate lõpuks Eesti 63, Lätis 52 ja Leedus 79 protsendini. Läti suuremates linnades olid lätlased selleks ajaks jäänud juba vähemusse. Uue venestamiskampaania algus aktiviseeris avalikku vastupanuliikumist. Eestis alustas ilmumist põrandaalune väljaanne „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“. Tugevnes Balki riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979.aastal kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile, kus nõuti NSV Liidult ja lääneriikidelt Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamist ninf pakti tagajärgede likvideerimist.
K. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingisuguseid kohalikke huvisid. Temast saigi Moskva käskude truu täitja. Peale Vaino võimule tulekut, ei tehtud suuri muutusi. Kuid mõni üksik kaadrimuudatus siiski tehti. Eestist tuli lahkuda V. Väljasel, kes läks diplomaatilisele tööle Ladina- Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus tõi endaga kaasa ulatusliku venestamiskampaania. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salastatud otsuse, mis tõi endaga kaasa erakordselt suure vene keele õppimise ja õpetamise tähtsuse. Algas suur propaganda, mille loosungiks kujunes kakskeelsus. Hakati rääkima kahekeelsetest lasteaedadest ja segakoolide rajamistest. Ning kõrgkoolide õppetöö osalisest üleviimisest vene keelde. Eestlased pidid omandama vene keele aga muulased ei pidanud eesti keelt omandama. Vene keele mõttetu ülistamine saavutas haripunkti 1980
inimeseks natsionalismi ohjamisel. K. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingisuguseid kohalikke huvisid. Temast saigi Moskva käskude truu täitja. Peale Vaino võimule tulekut, ei tehtud suuri muutusi. Kuid mõni üksik kaadrimuudatus siiski tehti. Eestist tuli lahkuda V. Väljasel, kes läks diplomaatilisele tööle Ladina-Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus tõi endaga kaasa ulatusliku venestamiskampaania. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salastatud otsuse, mis tõi endaga kaasa erakordselt suure vene keele õppimise ja õpetamise tähtsuse. Algas suur propaganda, mille loosungiks kujunes kakskeelsus. Hakati rääkima kahekeelsetest lasteaedadest ja segakoolide rajamistest. Ning kõrgkoolide õppetöö osalisest üleviimisest vene keelde. Eestlased pidid omandama vene keele aga muulased ei pidanud eesti keelt omandama. Vene keele mõttetu ülistamine saavutas haripunkti 1980
usuvahetuskampaaniatega jäid Eesti talupoegade motiivid õigeusku siirdumiseks valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada “tsaari usu” vastuvõtmisel “hingemaad” ja pääseda sõltuvusest mõisa ees. Eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli ärkamisliikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi. Brutaalse venestamispoliitikaga kaotas tsaarivalitsus aga eesti rahvusliku liikumise poolehoiu. Eesti ühiskonnas hakkasid levima nii läänest kui ka idast pärinevad monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed. Algas töölisliikumine ja toimus esimene streik Narva Kreenholmi tehastes (1870). Venekeelseks muudetud Tartu ülikooli kogu
korras sageli kordusõppustele. Tsiviilelanikkond pidi kohustuslikus korras valmistama kaitsevahendeid, ettevõtetes ja koolides peeti tsiviilkaitseloenguid, pidevalt korraldati tsiviilkaitseõppusi, mis seisnesid inimeste organiseeritud suundumises varjenditesse, samuti õpetati kaitsevahendite kasutamist, esmaabi jms. Tapa militaarlinn - osa stagnatsioonist. Venestamine - 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus. Ajakirjanduse veergudel hakati sihipäraselt propageerima kakskeelsete lasteaedada ja segakoolide rajamist ning kõrgkoolide õppetöö osalist üleviimist vene keelele. Juba 1976. aastast oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. Vene keele pidid omandama eestlased, kuid samasugust
annaabi.ee 
