surma ajaealise keisri Ivan VI täisealiseks saamiseni regendiks kuulutatud Von Bührern. Teise viis läbi Peeter I tütar Jelizaveta Petrovna. · Jelizaveta P. valitses Vene keisririigi kakskend aastat. Sellega kaasnes sakslaste väljatõrjumine valitsemisest. Riigiasjadega tegeles ta siis kui tal tuju oli. Kuna lapsi tal ei olnud pärandas ta oma impeeriumi õepojule Peeter I noorema tütre Anna pojale Peeter Ulrichile, kes oli sündinud Anna abielust Holstein- Cottorpi hertsogiga aga Peeter U. oli vähe haritud ja ei osanud vene keelt ning 15 aastaselt pandi ta abiellu Sofia Frederike Augustega. 3. Valgustatud absolutism · 1761-aasta impeeriumi troonile tõusnud Peeter III ristiti küll vene õigeusku kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele , kuid selleks kallutasid teda mitte niivõrd valgustusideed kuivõrd Saksamaa
temast paar aastat vanem, siis ta ei taha temaga abielluda. Tegelik põhjus on hoopis aga poisi ema kes Tiiut ei kannata. Mõisnik ähvardab nad saunast välja visata sama päeva õhtul, kui poiss ei abiellu Tiiuga. Poiss peab emaga nõu ning otsustab siis Tiiuga abielluda. Ta saab Selle eest Kruusimäe sauna. Kaheteistkümnes peatükk Adalbert oli oma Vennal Ulrichil külas koos Särgvere preilidega. Nad läksid jalutama ning Ulrichi karja vaatama. Kui äkki noor sõnn jooksis Ulrichile otsa. Loom tahtis veel tõugata, kui äkki tabas looma raske löök toobripuuga kuklasse. Ta pöördus uue vastase poole, kuid sai veel ühe löögi, loom jooksis tagasi oma karja juurde. Ulrich oli haavatud. Tal olid sõrmed verised ning ta palus arsti kutsuda. Tõnu sai aga vihaseks selle peale et naine mõisnikule appi ruttas ning küsis talt et milleks see vajalik oli , seda pole lepingus ette nähtud. Tõnu läks Ulrichi juurde ning ütles et ta tahab lepingust lahti ütelda
Ajalugu: Laitse lossi, ehk Laitse mõisa, ehitas leitnant Woldemar von Uexküll 1890.aastate algul. Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelasse jäävat Laitset on mainitud juba Henriku Liivimaa kroonikas – selles seisab see Ladise nimelise külana, kuhu ristisõdijad 1219. Aasta veebruari lõpu käreda külmaga jõudsid ja kuhu nad toona ka öömajale jäid. Pikka aega kuulus see küla Ruila ordumõisa alla ja tollega koos kingiti see 1622.aasta kevadel Riia pürjermeistrile Johann Ulrichile. Tema ajal on Laitse mõis rajatudki, vähemasti 1637. aastaks oli see seal kindlasti juba olemas. Laitse püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. /../Mohrenschildtid püsisid Laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja –orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883. aasta
ilmalikud naudingud. Lisaks pidi rahvas kirikule mitmesuguseid makse maksma ning muidki kohustusi kandma, mägede vahel elavad inimesed olid aga harjunud suurema vabadusega ning neile ei meeldinud kiriku püüd oma mõjuvõimu veelgi suurendada. Sellised olud lõidki aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Ulrich Zwingli Ulrich Zwingli sündis 1. jaanuaril 1484. aastal paljulapselisse perekonda, kuid võimaldamaks Ulrichile haridust, võttis Zwingli onu ta enda hoole alla. Viinis ja Baselis sai ta humanistliku hariduse. Vahepeal astus ta munkade keelitusel kloostrisse, kust ta aga oma isa ja lelle mõjutusel siiski lahkus. Zwinglile avaldasid suurt mõju antiikkirjandus ja Rotterdami Erasmus. Mõnda aega töötas ta preestrina Claruses ning peale seda Zürichis, kuid enne Zürichisse asumist, 1516. aastal, osales ta sveitslaste välipreestrina lahingus Prantsuse
annaabi.ee 
