Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Venemaa 18. sajandil kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reformid, riigiasutuse, president, kubermanguks, absolutism, jelizaveta, kuberneri, järgides, eeskujusid, bojaaride, duuma, 1711, senat, 1715, 1717, 1722, riigiaparaadi, riigiametnikud, monarh, tegude, vennatütar, ivanovna, mehele, kuramaa, õukonnas, sakslased, 1740, 1741, kukutati, saamiseni, petrovna, väljatõrjumine, noorema, ulrichile, abielustLõpuks lepiti kokku, et kirikud võisid omaks pidada neid maid mis nad olid saanud enne Ivani troonile tulekut. Hariduse poole pealt pakuti Ivanile, et vene noored läheksid õppima Rooma ladina keelt ja teadusi ning et nad ise õpetaksid teistele vene keelt, kuid Ivan keeldus öeldes, et need tooksid Venemaale naastes vabamõtlemist, korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM.
,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia.
manufaktuuride ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi võlad oli kasvanud nii suureks, et 1787. aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja lordide kojast. Vaatamata suurtele konfliktidele ja kodusõdadele, oli inglismaa eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603
Feodaalide seisuselt on ära võetud võim, nad on seotud kuningavõimuga nii, et nad kuuluvad kuninga õukonda ja nende puhtus sõltub valitseja armust. Aadliku põhieesmärk on kuningale tähelepanu äratamine. Barokk on õukonnastiil, riietus ja lossid väljendasid valitseja hiilgust ja vägevust. Domineerib endiselt agraarühiskond ja põlluharimine. 18.saj sai alguse valgustusfilosoofia. See hõlmas kõike, isegi valitsejad muutuvad valgustatuks. Valgustatud absolutism. Valitsejad tundsid riigi ja rahva eest kohusetunnet, kohustus oli riigi ja rahva hea käekäik, majanduslik edenemine. Rõhutati usuvabadust, paljud valitsejad andisid oma rahvale usuvabaduse. Filosoofid rõhutasid, et absoluutne võim on kuritegelik ja nõuti võimude lahusust. Seadusandlik ja täidesaatev võim pidi olema erineva inimese käes. Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja
Kolonel Pride'i juhtimisel vagistati 47 presbüterlikku parlamendisaadikut. Sisuliselt oli tegu riigipöördega. Võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Puritaanlikud sektid Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks. Puritanismi sisu muutus, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi. Tekkis rohkesti sekte. Sektide kujunemine peegeldas maapealse elu probleeme. Rohkem kui neid inimesi, kes ilmalikku kutsumust järgides rikastusid, oli neid, kes ei leidnud tööd, kelle elu läks halvemaks, kes laostusid. Paljud setid kaldusid müstitsismi. Looduti ettemääratuse õpetusest. Piiblitõlgendamise kaudu püüti ka leida Kristuse tulemise aeg. Independid Independid reorgaiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõdades. Üsna varakult ilmnes ka ohvitseride püüa osaleda poliitikas. ,,Ettepanekut peatükid" oli independentide
Riiki nimetas H masinavärgiks. Ajalooõpetust käsitledes rõhutas H vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet valuutajate ja sõdade silma paistnud valitsejate ümbert. Tema arvates tuli kasvatada võltsimatut oatriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Piibli uurimine viis H rahvaloomingu tähtsuse tunnetamisele. 2-osalises teoses "Rahvaste laulud" avaldas H ka 13 eesti rahvalaulu. VALGUSTATUD ABSOLUTISM PREISIMAAL Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II (1740-1786), kes ajaloos sai tuntuks kui Vana Fitz. Valitsejana suhtus F eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvas,et reforme peab läbi viima valitseja, kellel selleks on täielik võim. Kuninga lähimad abilised olid 3ülemsalanõunikku. Talurahvapoliitikas pidas F vajalikuks piirata teotöö mahtu. Tavaliselt nõuti talupojalt 5-6 tööpäeva nädalas, kuninga arvates piisanuks aga 3-st.
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
nälga 3. laostumise tõttu asus suurem osa talupoegi elama linna, kus neil puudus tegevus ja nad muutusid rahulolematuks alamkihiks. 4. orjade arv suurenes kiiresti, ja tekkisid orja tööl põhinevad suurmaa valdused,ehk latifundumid. 5. talupoegade laostumine tõi kaasa riigi kaitsevõime nõrgenemise,ja palga sõjaväe tekke,mis ei olnud valitsejatele lojaalne. Sõjaväe reformid 1. vennad gracchused üritasid püdsid läbi suruda seadust maaomandi suuruse ülempiiri kehtestamiseks.Üle normi olev maa tuli jagada talupoegadele,et taastada nende elujõud ja ühtlasi sõjaväe tugevus.senati vastuseidu tõttu läbi ei läinud. 2. maariuse sõjeväe reformiga hakati väkke palkama proletaare. Vabariigi languse põhjused 1. kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiorganite tööst,mis eeladas elu paika rooma
annaabi.ee 
