Kõige tavalisemaks kasvukohaks pleurokokkidele on aga vanad puud nii metsas kui ka linnaparkides. Hulkraksed: 1) Keermikvetikas - vabalt hõljuv vetikas...nendega saab ilma ennustada. 2) Vesijuus - kinnitub veekogu põhja 3) Põisadru - õhupõied, kinnitatud veekogu põhja 4) Punavetikas a) Agarik kasvab kõige sügavamal vees b) Karevetikas kõige rohkem saastatud veekogus Mõiste: veeõitseng (otsisin netist seletuse) Veeõitseng - mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveelistes kui ka soolase veega veekogudes. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks see sõltub vohavast liigist ja järvereziimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja eutrofeerumise. Kõige
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...
Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. (2) Fütoplanktoni hulka loetakse eukarüootsed protistid kui ka mõned eeltuumsed pärisbakterid ja arhebakterid. Arvuliselt on kõige olulisemad fütoplanktoni rühmad ränivetikad, tsüanobakterid ja dinoflagellaadid. (3) 3 Fütoplankton. (6) 2.1 Veeõitsengud Veeõitseng on veemassiivis elavate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku roheka, pruuni või punaka värvuse. (2) Need on muutumas üha suuremaks keskkonnaprobleemiks. (3) See põhjustab vee läbipaistvuse vähenemise, hapnikupuuduse, pikema ajaperioodi jooksul veekogu eutrofeerumise ja veekogu põhja mudastumise. Teatud juhtudel võib põhjustada kalade hukkumise ja olla toksiline inimesele. (2) Nende teket oluliselt soodustavaks teguriks on
Vetikad on mitmesuguse suuruse,kuju,värvusega. Enamik vetikatest elab veekogudes, kas Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. hõljuvad vees/kasvavad veekogu põhjas.Hulkrakne Keha nimetatakse talluseks| Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad Erinevused:Vetikat toestab ümbritsev vesi-taime vars. Fotosünteesib tallus, taimel leht.| omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja omavahel väikesteks rüh...
Bioloogia Tallus organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Hulkraksetel vetikatel pole eristunud organeid. Vetikarakkudes on kloroplastid. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegatatiivselt. Enamik vetikatest elab veekogudes. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. Vetikaid jaotatakse üherakulisteks ja hulkrakseteks ning pigmentide sisalduse järgi rohe-, pruun- ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised, kuid nad on erinevad ehituse, eluviisi ja paljunemise poolest. Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab magevetes. Vetika koloonia koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud rakkudest. Rakkudel on viburid, mille abil ko...
järele jäänud vaid kolm väiksemat järve. Kunagine tulus kalatööstus on täielikult kadunud. Merd ümbritsenud lopsakas taimestik on hävinenud, kunagise merepõhja alal laiub hiiglaslik soolakõrb. Pärast mere kadumist on muutunud ka kohalik kliima: talved on läinud külmemaks ja suved kuumemaks. Tänapäeval ähvardab samasugune saatus ka Surnumerd. 3. Mida tähendab väljend vee õitsemine? Veeõitseng on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus. 4. Millist liiki mullad on kõige viljakamad ja kus nad asuvad? 5. Mis on muld ja millest on ta tekkinud? Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. 6. Kust pärineb mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. 7
Vetikate tähtsus Looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik toiduahelaid · Eritavad elukeskkonda hapnikku (90 % atmosfääri hapnikust) · 500-600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks · sümbioos (samblik=seen+rahevetikas) · veeõitseng (N, P; hapnikupuudus, kiireneb muda settimine) · ränivetikatest võimsad kivimite lademed (CaCO3) Inimese elus · punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel · Idamaades toiduks · orgaaniline väetis · kilpnäärme raviks (suur joodisisaldus) · aitavad vältida südamehaigusi (võib muuta hormoonide tasakaalu,
Lämmastik ja tema ühendid Lämmastik Ladina keeles nitrogenium Tähis N Keemiline element järjenumbriga 7 Kaks stabiilset isotoopi Lämmastik on mittemetall Moodustab püsivaid kaheaatomilisi lihtaine molekule Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5 On õhu peamine koostisosa 78% Omadused Tavatingimustes on värvitu ja lõhnatu gaas kondenseerub temperatuuril 196° C värvituks vedelikuks moodustab 78 protsenti Maa atmosfäärist aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega Kõrgema rõhu all mõjub narkootiliselt Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : hapnikuga: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Kasutamine: Kasutatakse ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Ammoniaak on lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke ja värvainete tootmise lähteai...
Läänemere eutrofeerumine Merily Taras PROBLEEMI OLEMUS Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse olevat maailma kõige saastatum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aegalne veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Samuti on Läänemeri ka maailma kõige tihedama liiklusega sisemeri. Läänemeri on kannatanud aastakümneid peamiselt endisest Nõukogude Liidust pärineva saaste käes. Jõed toovad endiselt merre keemilisi saasteaineid, mis panevad vohama vetikad. Tänu vetikatele on vähenenud kalade arv Läänemeres, kuna vetikad tarbivad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, mis põhjustab kalade massilise huku ning suplejatel nahakahjustusi. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. See põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagun...
MIS ON VEE ÕITSENG? Veeõitseng (ka õitsemine, vee õitseng, õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus. Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveeliste kui ka soolase veega veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks see sõltub vohavast liigist ja järvereziimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja eutrofeerumise. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on sinivetikad ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll bekterid. Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu määramispiir, siis tavaliselt on tegu veeõitsenguga, kui milliliitris vees on 100010 000 vetikarakku. Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all.
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja ...
· On üheks esimeseks lüliks toiduahelates e. esmase orgaanilise aine tootjad. · Toodavad hapnikku vette. · Makroskoopilised vetikad moodustavad toitumis-, sigimis- või elupaiga. · Vees hõljuvate vetikate massilist vohamist nimetatakse veeõitsenguks, mille tagajärjel võivad vees muutuda elutingimused mõnele liigile ebasobivaks. Sel puhul on vetikatel soodsad tingimused paljunemiseks (palju valgust, vesi sobivalt soe ja palju toitaineid.). Järvedes on veeõitseng veeelustikule ohtlik. Kui vetikatel pole enam piisavalt toitaineid, hakkavad nad surema ning bakterid (lagundajad) paljunema, paljunemise tagajärjel pole enam piisavalt hapnikku ning vees elavad kalad hukkuvad ning vesi roiskub. Samas kiireneb muda settimine. Veeõitsengut soodustab inimene, juhtides reovett veekogudesse. Lisaks vetikatele põhjustavad veeõitsengut sinikud. · Inimesed kasutavad vetikaid toiduks (lehtadru, porfüüra), põlluväetiseks,
.. Järvede hapestumine... Keemiatööstus Keemiatööstuse tekkega 20 sajandi algul ...algas kemikaalide paiskamine loodusesse: putukamürgid (DDT), väetised, umbrohumürgid, keemiatööstuse jäägid, pesuvahendid olmest jne. (Inimese kehas on leitud üle 300 kemikaali, mida 100 aastat tagasi veel looduses üldse ei esinenud) ...ja PLASTIKU tootmine, mis vedeleb nüüd prügimägedel ja looduses. Eutrofeerumine veekogu muutumine rohketoitelisemaks. Tulemuseks on veeõitseng. Lämmastikfosfor ühendid soodustavad vetikate kasvu. 4. Kalapüük Ookeanidest (merest)püütakse nii palju kui kätte saab. Seaduseid ei järgita. Tursa arvukus on 1850.a alates langenud enam kui 90%! 600 meetriste põhjatraalidega kammitakse meri tühjaks, mille tulemusel surevad välja ka süvamere elukad. 5.RAVIMID Loomi tapetakse imerohtude tootmiseks: 24 miljonit merihobu. 6. LEMMIKLOOMAD ja akvaariumid Ainuüksi Euroopasse tuuakse sisse 500 000 eksootilist lindu igal aastal.
taimedele esineb männas-vesikuuske. 1) Oligotroofsed järved-vees toitaineid vähe,vesi läbipaistev ja hapnikurikas,elustik vaene 2) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved-sooveekogud,vesi pruun,pH happeline,elustik väga liigivaene. 3) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved-niogeensete elementide (P,N) rohkus, liigirikkad, produktiivsed, vesi rohekaskollane. 4) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved-toitainete üleküllus,neid ähvardab kinnikasvamine,talvel hapnikupuudus,suvel veeõitseng,vetikate üleküllus,liigiline koosseis vaestunud,üksikute liikide massiline esinemine. Sõltuvalt klimaatilistest tingimustest on seotud ka järvede vee soolsus, näiteks mida rohkem lõuna poole me läheme seda soolasemad on järveveed, näiteks Surnumeri, mis on maailmas üks kõige soolasemaid järvi üldse, see asub Lähis-Idas ja sinna suubub 29 jõge ja oja kuid välja ei voola sealt midagi, tegemist on umbjärvega, suurim jõgi, mis toob vett sinna järve on Jordani jõgi.
Jõhvi Gümnaasium Fosfor- ja lämmastikväetised Referaat Koostaja:Maila Meldre Klass:10A Juhendaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Lämmastikväetised Lämmastikväetised on vees hästi lahustuvad. Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem. Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust . Mineraalväetiste lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul ka mulda viidud ammooniumiühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Kuna muld ei seo nitraat...
satuvad sinna kas veekogu põhjast või veetaimedelt. 25. Enamasti fosfor ja N:P suhe limiteerivad fütoplanktonit, incl sinivetikafloorat magevees. 26. Eesti järvedest on määratud ligi 400 sinivetikaliiki, neist planktilise eluviisiga liike ~100. Eesti suurte jõgede fütoplanktoni liigiline koosseis on mõjutatud vastava veekogu fütoplanktoni liigilisest koosseisust, kust nad alguse saavad. Näiteks Emajõe fütoplankton on mõjutatud Võrtsjärve poolt. 27. Veeõitseng on vees esinevate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku värvuse ja lõhna. Veeõitsengu puhkemiseks on vaja toitesoolade rohkust vees, kõrget veetemperatuuri (20-25°C) ja tuulevaikset ilma. Veeõitsengud kahjustavad põhjataimestikku, muutes vee läbipaistvuse liiga madalaks, mistõttu tekib valguse puudus ja ka kalasid, tekitades neil hapnikupuuduse. Toksiliste veeõitsengute korral satuvad vette
Kuigi ka Ülemiste järves tuleb ette sinivetikate põhjustatud veeõitsenguid, ei peaks Tallinna elanikud mürgistusohu pärast muretsema. Kui vett õigesti töödelda, saab seda ohtu vältida. Looduses ringi liikudes valmistatakse aga nii mõnigi kord toitu puhastamata veest. Kuigi pole tõenäoline, et keegi keedab endale teed lausa rohekaks värvunud järveveest, tuleb siiski silmas pidada, et selles võib sisalduda rohkesti toksiine ka siis, kus veeõitseng pole silmaga nähtav. Kui vees leidub väikesi 12 mm suurusi rohelisi tükikesi, on see üks märke sinivetikate kohta. Nagu mainitud, võivad suuremad kogumid puududa tugeva tuule tõttu, mis rakud ühtlaselt veesambasse segab. Sellist vett ei ole soovitatav näiteks matkal juua või toidu valmistamiseks kasutada. Isegi vee keetmisest poleks kasu, sest selle mõjul vabaneb rakkudes olevaid toksiine veelgi rohkem.
TARTU ÜLIKOOL Geograafia osakond JÕKSI JÄRV Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Kadri Saia Rakendushüdrobioloogia II Kursus EMÜ Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. ALGANDMED.........................................................................................................4 2. TULEMUSED..........................................................................................................5 3. ANALÜÜS...............................................................................................................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 11 KASUTATUD KIRJANDUS..............
Troopilised okaspuud tüvik-, (araukaaria) Juur, leht, vars, õis, vili, Okkad, igihaljad, käbid ja Eelleht, suguta Eelniit, risoid, Rootsuta seeme; Tolmlemine ja seemned; ühe- ja kahekojalised põlvkond, eospesad, rakis, eosed taimed; tallus, viljastumine; üheaastased, taimed vegetatiivne veeõitseng kaheaastased ja püsikud paljunemine Maakera taimeriigi areng 1 Bioloogia TÜNK MV LOOMARIIK SELGOOGSED (hõimkond) SELGOOTUD (hõimkond)
Plankitiline vees hõljuv, bentiline veekogu põhjas elav. Merede ja ookeanide fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi, mille sisaldusest atmosfääris sõltub oluliselt Maa temperatuur. Seetõttu võib fütoplankton olla oluline kliima stabiliseerija ja mõjutaja. Veel toimivad nad veepuhastajatena. Sobiva temperatuuri, valgustuse ja toitainete rikkuse korral toimub vetikate kasvupuhang ehk veeõitseng. Algloomad Algloomadega tegelevat bioloogiaharu nimetatakse protozooloogiaks. Algloomad on kohastunud väga erinevate elutingimustega, enamasti elavad temperatuuril 4-30, kui on leitud ka kuumaveeallikatest ning jäisest mereveest. Vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele ning teistele äärmuslikele mõjutustele. Algloomade hulka kuulub ka inimesele ohtlike parasiite, kahjustavad kudesid ja elundeid, põhjustavad tõsiseid haigusi. Enamik vabalt elavaid
suurfarmides, tegeletakse ka kalandusega, mida tarbitakse siseturul. Välja veetakse teed, aiasaadusi, kohvi, puuvilla, naftatooteid, kala ja tsementi. Eelkõige on Kenya tuntud tee ja kohvi poolest. Sisse tuuakse masinaid, naftasaadusi, musti metalle ja plaste. Kõik kokku- harimatus, tahekakse toota rohkem ning mitte kõige viljakam maa tekitavad keskkonna- probleeme nagu veereostus, jõgede kokkukuivamine (mitte ainult inimeste poolt põhjustatud), põuad/üleujutused, Victoria järve veeõitseng, metsa üleraie (haritava maa suurendamiseks), erosioon. 9 Transport Kenyas on tihe võrgustik teekattega ja teekatteta teedest ning teid on riigis kokku üle 160 000 km, millest üle 11 000 km on teekatteta. Kuna Kenyas on mäed ainult lääneosas, siis see ei mõjuta väga ülejäänud riigi transpordisüsteemi. Riigis on tihe raudtee ja sõiduteede võrgustik ka naaberriikidega, samuti palju sadamaid ning 225 lennujaama
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
Veeõitsenguga kaasnevad nähtused - * pH tõus vaba CO2 äratarvitamise tulemusena; * NH3 vabanemine kõrge pH juures (ammoniaak on kaladele mürgine, sageli kaasneb kalade suremine); * ülemise veekihi üleküllastus hapnikuga päeval ja hapnikupuudus öösel, mis omakorda võib kaladele surmavalt mõjuda;* pidev hapnikupuudus hüpolimnionis;* bakterite ja zooplanktoni allasurumine.*mürkide tootmine Mis tingimustel lõpeb veeõitseng, selle tagajärjed - Õitsemine lõpeb*biogeenide ammendumisel *ilma muutumisel, eriti mõjub tugev tuul*vetikate enesemürgistuse (autoinhibitsiooni) tulemusena *vetikate suremine (võib eralduda mürke)*hapnikupuudus vees vetikate lagunemisel (võib kaasneda kalade suremine) *bakterite massiline areng*zooplanktoni massiline areng (kui O2 reziim on paranenud), tagajärg - kalade suremus Vetikamürgid Eralduvad veeõitsengul, vetikate suremisel
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
magevee- ja merealadel muudab toitainete süsteemi ja seetõttu ka spetsiifiliste ökosüsteemide liigilist koosseisu. Toitainete kõige dramaatilisem mõju on eutrofeerumine, mille tulemuseks on plahvatuslik vetikate kasv toitainete suure hulga tõttu. See kahandab vees lahustunud hapnikku, mis omakorda võib tappa kalu ning muid veeorganisme. Olukord Eestis Fütoplanktoni poolt põhjustatud veeõitseng Läänemeres, 3. juuli 2001 Hoolimata sellest, et loomakasvatuse intensiivsus on viimasel kahel kümnendil tunduvalt vähenenud, on käesoleval hetkel põllumajanduse mõju keskkonnale märgatav. Intensiivne loomakasvatus 1970. ja 1980. aastatel on jätnud oma jälje Eesti maastikule, põhjustades õhukese pinnakattega aladel põhjaveereostust, halvendades muldade seisundit ja vähendades põllumajandusmaastike mitmekesisust. Põllumajandusega tegelevad ettevõtjad peavad oma
· Limnoplankton - mageveekogude Kammloomad - plankton Ctenophora · Eulimnoplankton - järveplankton Karikloomad - Scyphozoa. · Heleoplankton - tiigiplankton Hüdraloomad - Hydrozoa. · Potamoplankton - jõeplankton Meritünnikud e salbid - · Thaliaceae · Veeõitseng: Veemassiivis elavate · 3. Paljude bentiliste selgrootute planktonvetikate (tavaliselt 1 või (rõngusside, vääneljalaliste, mõne liigi) vohamine, mille sammalloomade, karpide ja tigude) tagajärjel vesi omandab vastsed. ebaloomuliku (roheka, pruuni või · punaka) värvuse. Ca 300 vetikaliiki
väga vähe. Sügisel veesammas seguneb ja kogu aeg tuleb toitaineid juurde. Magevesi voolab sisse, toitainete sisaldus tõuseb. Temperatuur on prod juures määrav. Olgugi et taimed fotosünteesivad väga nõrgalt, nad hingavad ka väga nõrgalt -> külmas vees võib FS olla väga intensiivne ja org aine ei lagundata ära. 9 Kevadel veepind soojeneb =>kevadine veeõitseng, mille tagajärjel toitainete varu hakkab kahanema, varasuveks on pealmises kihis toitained peaaegu 100% ära tarvitatud, eriti lämmastik. Kevadise õitsengu ajal fütoplanktoni rakkude arv kahekordistub ööpäevas. Zooplankton ei suuda kohe reageerida, mis ainult suurendab fütoplanktoni arengut. Alles nädala pärast toimub zooplanktoni õitseng. Suvel on väga lihtne kogu lämmastik ära kasutada, ülemisest kihist ammendatakse N, fütofaagide areng on siis haripunktis.
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
liikidele kui ka muule elustikule: see hävitab toiduallikad ja reostab joogivee. Mineraalsed toiteained on taimedele ja loomadele vajalikud, kuid suures kontsentratsioonis võivad needki muutuda ohtlikeks reostusaineteks. Olme- ja tööstusheitveed, põldudelt väljauhutud väetised, pesuvahendid ja erodeeritud pinnas põhjustavad veekogudesse sattudes selle küllastumise nitraatide ja fosfaatidega, mille tulemusena veekogu toitelisus kasvab. Eutrofeerumise üheks silmatorkavamaks ilminguks on veeõitseng. Fütoplanktoni, eriti sinivetikate vohamine võib olla nii ulatuslik, et vesi hägustub, enamik veesisest suurtaimestikku kaob ning teised liigid tõrjutakse planktonist välja. Kui vetikamatt paksemaks muutub, hakkavad vetikad selle alumistes kihtides surema. Bakterid ja seened hakkavad surnud vetikamassis hoogsalt paljunema ning tarbivad seda lagundades ära kogu veekogu hapniku. Hapnikupuuduses sureb
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
· "sulfaatne hingamine" -e` lõppaktseptor SO4 2- anaeroobne heterotroofne protsess Desulfovibrio desulfuricans veekogudes anaeroobses hüpolimnionis ja settes kui p. nitraadid ja Fe3+ otsas mõnedel bakteritel e` lõppaktseptor molekulaarne S H2S 22. Fütoplanktoni võrdlus voolu- ja seisuveekogudes. Veeõitseng, ilmingud, põhjused ja dünaamika. a. i. ii. iii. Veeõitseng · Definitsioon: Veemassiivis elavate planktonvetikate b. (tavaliselt 1 või mõne liigi) vohamine, mille tagajärjel vesi c. omandab ebaloomuliku (roheka, pruuni või punaka) d. värvuse. · Läänemeres kevadel ränivetikate õitseng, suvel e
Sügavamalt kui 140 m hapniku ei ole üldse - redokskliin (redoxcline). Redokskliinist allapoole keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tagajärjel tekib vesiniksulfiid (H2S)) PÕHILINE Läänemere keskonnaprobleemid: · Kõrge eutrofikatsiooni tase põhjuseks: - Väetiste intensiivne kasutamine - Sünteetiliste pindaktiivsete ainete kasutamine - Fossiilsete kütuste ja puidu põletamine tagajärjed (20.sajandil): - Primaarse produktiivsuse kasv (30-70 %) - Veeõitseng - Klorofülli kõrgendatud sisaldused - Suurenenud organiliste ainete akumulatsioon põhjasetetes (70-190%) - Suurenenud makrobentose biomass (kuni 100 %) - Sagenenud hapniku defitsiidi juhtumid - Vetikate levimissügavuse vähenemine. - suurenes kalanduse produktiivsus, kuid erinevate liikide produktiivsus on nii vähenenud: forell tursk haug kasvanud: särg latikas kiisk · Transport EU-tsoonis on sõiduautode arv 455 autot 1000 elaniku kohta
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi, ja rõhuda ka teisi veeorganisme. Enamikul juhtudel on vee kõrgenenud nitraatide kontsentratsioon põhjustatud põllumajanduses ja maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest. Liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ja kui toitained (nagu kaalium, fosfaat ja nitraat) on veekogus väga vähe, kaasneb sellega veeõitseng. Kui vees tekib hapnikupuudus, võib veeõitseng põhjustada ka muutusi ökosüsteemis, kus muutunud keskkonnas saavad eelise teised organismigrupid, mis varem ei domineerinud. Nitraatide osakeste tõttu täielikult lahustunud vees, kasutatakse neid laialdaselt veekvaliteedi indikaatoritena. Orgaanilised saasteallikad: Seebid - olmemajapidamiste heitvees; Õlid ja rasvad - toiduainetööstuse jääkproduktid; Roiskvesi - tööstusest ja olmemajapidamistest; Detergendid ehk pesuained - tööstusest ja olmemajapidamistest;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
