· Paks koor · Jäigad ja lihakad lehed · Lihakad varred · Jäme tüvi Loomad Savanni loomastikus on palju rohusööjaid imetajad. Savannides on arvukalt termiite. Nad toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest. Nad ehitavad oma pesakuhilad seeditud toidu ja pinnase segust. Loomade kohastumused on: nad on kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil, loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda, veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad. Rahvastiku elu ja tegevus Savanni põlised inimesed on siiski veel säilitanud oma traditsioonilise eluviisi. Nende põhiline elatusala on loomade küttimine. Põlluharimist pole väga palju, sest saak on põua tõttu väike. Maalt eksporditakse välja puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. Kuival aastaajal tegelevad naised põhiliselt vee hankimisega.
Tuntumad savannitaimed on akaatsia, ahvileivapuu, eukalüpt, sõrmrohi ja pudelpuu. Akaatsia, preeria kaktus & ahvileivapuu Loomastik Savannis elavad suurte karjadena kabjalised (nt. ninasarvik, sebra), sõralised (nt. kaelkirjak, antiloop) ning suured kiskjad (nt. gepard, lõvi). Kodu saavad seal veel paljud linnud, putukas ja närilisi. Seosed rikkaliku rohukasvuga on kõige arvukamad rohusööjad loomad. Kohastumused: 1) veevajaduse rahuldab toit; 2) paljud liigid elavad karjades; 3) kiire jooksimisvõime. Loomastik Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse. Esimese vihma ja rohu tärkamisega nad lahkuvad karjadena kõik üksikult lagendikele. Savannides elavad termiidid, kes ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. Sebrad, marabud, lõvi, gasell & elevandid Inimesed savannis
..-15 ºC, n söödav kastan, hiidsekvoia Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere küpress Puittaimede rühmitamine valgusnõudlikkuse alusel Valguslembesed e valgusnõudlikud n lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid, Eestis loopealsed n harilik kadakas, harilik mänd Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas- siia kuulub enamik meil kasvavaid puittaimi Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Hügrofüüdid- taimed, mis kasvavad pidevalt niiskes kasvukohas n must lepp, paju, vaevakask Hüdrofüüdid- taimed, mis kasvavad vees, puittaimi nende hulgas pole Puittaimede rühmitamine
moodustuv sideainekivi säilitab oma omadused ka vees. Portlandtsement saadakse portlandtsemenendi klinkri ja loodusliku kipsi koosjahvatamisel. Eriomaduste andmiseks portlandtsemendile kasutatakse mitmesuguseid muid koostiskomponente ja lisandeid. Selliseid tsemente, milles on vähemalt 65% portlandtsemendi klinkrit, nimetatakse portlandtsemendi eriliikideks. Kasutatakse näiteks putsolaane, lendtuhkasid, põletatud põlevkivi jm. Lisandeid kasutatakse tsemendi veevajaduse vähendamiseks, tardumise ja kivinemise kiiruse muutmiseks jne. Tsement kivistub umbes 28päeva. Tardub 40 min-8 tundi. Mahupüsivuselt väga hea. Tsemendi kvaliteet sõltub jahvatamise tasemest, mida peenem, seda kvaliteetsem.
Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. 5.Pilt. Ahvileivapuu. 6.Pilt. Müüroder. 7.Pilt. Akaatsia 5 LOOMASTIK Savanniloomad on kohastunud läbima pikki vahemaid vee- ja toiduotsingul. Nii rohusööjad kui kiskjad eelistavad elada karjades. Veevajaduse rahuldab paljudel toit. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele: lõvidele, leopardidele, saakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Kuivaks perioodiks koondub loomastik jõgede ja järvede lähedusse, esimese vihmaga ja rohu tärkamisega hajuvad loomad tasandikele poegima.
kaasamise tendents. B- tüüpi mõjutavad vee pindpinevust. Nendega valmistatud betoonisegude töödeldavuse kadu on aeglasem kui A-tüübil, kuid pikendavad vähesel määral tardumisaegu. C- tüüpi iseloomustab teistest suurem tardumist aeglustav toime. Nad on küllalt tõhusad suhteliselt madalatel doseeringutel. Superplastifikaatorite üks põhilisi iseloomulikke jooni plastifitseerimise ja veevajaduse vähendamise kõrval on see, et nende toime plastifitseeriva lisandina on ajaliselt piiratud. Melamiinipõhjalisega vedeldatud betoon taastab oma plastifitseerimisele eelnenud töödeldavuse temperatuuril 200C vähem kui 30 minuti jooksul. See aeg lüheneb kõrgematel temperatuuridel veelgi. Töödeldavuse kao kiiruse vähendamiseks kasutatakse superplastifikaatoreid sageli koos tardumise aeglustitega. Väga tugev veevajaduse vähendamine muudab superplastifikaatorite kasutamise vältimatuks
Seetõttu sobib keefir neile, kel probleeme laktoositalu-misega. 4) Keefiri koostises on esindatud kõik mikrotoitainete rühmad sobivas vahekorras. Keefir on väga hea kaltsiumi ja tsingi ning märkimisväärne fosfori, magneesiumi, kaaliumi ja joodi allikas. Ta on ka väga hea K-, B2-, - ja H-vitamiini ning märkimisväärne B3-vitamiini andja. Ekstra tähtis on see, et keefiris on inimorganismile sobiv B]2-vitamiini vorm. 5) Keefir on üks parimaid inimese veevajaduse katjaid. Ühelt poolt on tal suur veesisaldus (keskmiselt 88%), teisalt seob seda vett valk, mistõttu selle doseerimine seedetraktist verre toimub sobivalt aeglaselt ehk märksa funktsionaalsemalt kui sama koguse tavalise vee joomise järel. 6) Probiootiliste piimhappebakteritega rikastatud keefir on veelgi mitmekesisema bioväärtusega. Ja veel: kuigi lisaainete hulgas on ka probleemituid loodusesindajaid, on keefir ka siin silmapaistev - temas lisatud lisaaineid pole
· tuumaelektrijaamades soojuskandja ja neutronite aeglustajana; · tule kustutamisel; · emulsioonmääretes; · koos abrasiivsete materjalidega kivimite lõikamiseks; · kõikides tööstusharudes; · rekreatsioonilistel eesmärkidel. Euroopa veevaru on veidi üle 3500 km3/aastasA, Eesti veevaru moodustab sellest üle 11km3/aastas ehk 0,3%. Eestis kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett. Sealjuures enamike Eesti asulate ja ettevõtete veevajaduse katab põhjavesi, kuid Tallinnas ja Narvas, samuti mõnes tööstusettevõttes, sh Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas, kasutatakse veevarustuses peamiselt pinnavett, sest põhjaveevarudest seal ei jätkuks.Et näha, kui säästlikult veevaru kasutatakse, võrreldakse ühe aasta jooksul veekogudest võetud veehulka pikaajalise aastakeskmise äravooluga, s.t arvutatakse välja veekasutuse indeks (%). Siinjuures
· 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. · Inimene kaotab päevas väljaheidetega, higistamise ja naha kaudu aurustumise teel ligikaudu 3l vett. Ainevahetuses " toodab " keha vähem kui liiter vett. Puuduv osa tuleb joogiveega. · Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab päevas juua 6-8 klaasi vett. Kuumaga vee vajadus tõuseb. · Sama organisatsioon soovitab individuaalse veevajaduse välja arvutamiseks jagada kehakaal kaheksaga. Saadud arv näitab, mitu klaasi vett tuleb päevas juua. · Kohv, coca-cola ja alkohol aitavad kehast vett välja viia. Neid tarvitades tuleb joodava vee hulka suurendada. · Taimetee ja puuviljamahla võib arvestada päevas joodava vedeliku kougse hulka. · Erinevalt teistest jookidest ei anna vesi organismile kaloreid, kuid on organismile hädavajalik toitaine.
on suurem kui odral ja taliteraviljadel, loomiseelne veepuudus põhjustab viljatute pähikute teket. Sobivad viljakad mullad, vähesobivad on rasked savimullad ja liivmullad. Suvinisule on omane vähene võrsumine, seega külvitihedus peab olema suurem kui teistel teraviljadel. Suvioder Hordeum vulgare L. Oder on ülimalt suure kohanemisvõimega kultuur, veevajaduse suhtes on üks vähenõudlikum teravili. Tema lühema kasvuajaga sordid on enamuses kuuerealised, ning nende sõklasus on suurem kui kaherealistel. Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil. Sademete ebaühtlasema jaotuse korral moodustub odral ebasoovitavaid mitteproduktiivvõrseid
............................................................ 14 8.2.3. Ajutiste teede paiknemine .................................................................................. 15 8.2.4. Jäätmekäitlus ...................................................................................................... 15 8.2.5. Objektivalve ....................................................................................................... 15 8.3. Ajutise veevajaduse määramine ................................................................................ 15 8.4. Ajutise elektrienergia vajaduse määramine ............................................................... 17 9. KALKULATSIOON EHITUSORGANISEERIMISE KULUDE MÄÄRAMISEKS ..... 19 10. TÕSTEMEHHANISM EHITUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS ................................... 21 KOKKUVÕTE ..........................................................................................................
jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja segatakse käsitsi veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. 1.5.4. Katsed tehakse võrdsel segu töödeldavusel - orienteeruvalt 135±5 mm (pärast 10 lööki standardsel raputuslaual). Et tagada etteantud töödeldavus tehakse eelkatsed segude veevajaduse (vajaliku vesitsementteguri) hindamiseks. 1.5.5. Mõlema liivaga valmistatakse segud vahekorras 1:3 ja 1:5. Etteantud töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsement-teguri leidmiseks tehakse eelkatsed, mille käigus muutes vee hulka segudes leitakse vesitsementteguri väärtused, mis võimaldavad etteantud töödeldavusega segude (125±5 mm) valmistamist. 1.6. Katsetulemused Proovikehad valmistati: 13.03.2012 Proovikehad katsetati: 10.04.2012
Mürgised orgaanilised ühendid põlevkivikeemia, tööstus, keemiatooted Asula veemajandus Asulate veemajandus koosneb: - elanike olmeveevajadus - farmide loomade jootmiseks, sööda ettevalmistuseks ja loomade hooldamiseks - tehnoloogiline vee vajadus tootmisettevõtetes - aedade, kasvuhoonete ja kultuuride kastmiseks, tänavate hoolduseks - tuletõrjeks Vee tarbimine Ühisveevärk peab tagama kõigi ühisveevärki ühendatud tarbijate veevajaduse 1) Elanike veetarbimine. Määratakse mõõtmise alusel, kui mõõtmisandmed puuduvad lähtutakse elanike arvust ja veetarbimisnormist. 2) Täiendavalt hinnatakse ka muud veekulu, mille lisamisel saadakse summaarne veetarbimine ühe elaniku kohta 3) Määratakse ka tööstuse vajaduseks ning muudeks erivajadusteks Veetarbenorm on eriveekulu ehk vee normhulk, mis on kehtestatud ühe inimese või muu tarbija keskmise ühikuvajaduse rahuldamiseks Reovee hulk
soodustada depressiooni kujunemist. 1.4.Vesi Vesi moodustab universaalse lahustina organismi sisekeskkonna põhiosa. Vesi moodustab kehamassist ligikaudu 60%. Vedeliku tasakaalu regulatsioon toimub osmootselt aktiivsete elektrolüütide (naatriumi, kaaliumi ja kloriidide) koostöös. Kui kehavedelikus on soolade liigne kontsentratsioon, on füsioloogiliseks regulatsioonimehhanismiks janutunne, samas vähendatakse vee väljaviimist neerude kaudu. Ööpäevase veevajaduse saab välja arvestada sõltuvalt inimese keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsuse tasemega. Laste, eriti aga imikute veevajadus on tunduvalt suurem täiskasvanute omast. Kui täiskasvanu organismi veevajadus on 3040 ml kehakaalu kilogrammi kohta, siis 4-6 aastastel lastel on veevajadus umbes 75-100 ml/kg kehamassi kohta ehk umbes kaks korda suurem kui täiskasvanul. Vett saadakse joogiga ning toiduga, eriti puu- ja köögiviljadest.
kus vajutad nupu tööle, jahu hakkab mööda torusid liikuma, ning teatud kohtades tuleb kangi keerata, et tuleks õige kogus toitu igale emisele tema kogurisse ning kui koguris on õige kogus sööta, siis kukub sealt sööt künasse (joonis 5). Sigu söödetakse kuivsööda või pudruga. Kuivsööt on segajõusööt, mis sisaldab umbes 88% kuivainet. Kui puderjas söödas on umbes 25% kuivainet, rahuldab see sigade veevajaduse, ilma et oleks vaja vett lisaks anda. Söödakasutus näitab, kui palju söötühikuid kulutab siga 1 kg eluskaalu juurdekasvuks. Eesti tõugudel on söödakulu 3,7-4 sü 1 kg eluskaalu juurdekasvuks. Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 söödaühikut, jõusöötadepuhulvõiblaiaslaastus arvestada 1 söötühiku võrdseks 1 kg jõusöödaga, järelikultkulub 300-400 kg jõusööta[4]. Joonis 4. Poolautomaatne söötmissüsteem
Kombinatsioon kofeiini diureesi tõstvatest omadustest, higistamisest ning vedeliku kaost võib põhjustada tõsise dehüdratsiooni (Tervise Arengu Instituut 2014). Füüsiliselt aktiivsed inimesed ei ole tihti teadlikud sportimisega seotud vee- ja toitainete suurenenud vajadusest. Tihti arvatakse, et suurenenud energiavajaduse rahuldamiseks on sobilikud energiajoogid. Energiajookide kasutamine spordijookide asemel toob endaga kaasa suured kofeiinikogused, mis omavad vastupidist efekti veevajaduse rahuldamisele. Seetõttu on väga oluline valida enne või pärast füüsilist koormust, selle ajal, ja ka muudel juhtudel, organismi veekaotuse tasakaalustamiseks õige jook, vältides seejuures liigset suhkru ja energia saamist (Tervise Arengu Instituut 2014). Tihti aetakse energiajoogid ja spordijoogid segi, kuigi need on oma olemuselt väga erinevad tooted. Spordijookideks on maitsestatud joogid, mis võivad sisaldada süsivesikuid,
ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. [1] Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest asub jääna liustikes või polaarjääs, on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Enamiku ülejäänud mageveest moodustab põhjavesi. [1] 2. EESTI VEE TARBIMINE Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett. Enamike Eesti asulate ja ettevõtete veevajaduse katab põhjavesi. Tallinnas ja Narvas, samuti mõnes tööstusettevõttes (sh Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas) kasutatakse peamiselt pinnavett, sest põhjaveevarudest seal ei jätkuks. Veevõtt langes Eestis järsult 1990. aastast kuni 2003. aastani. Aastast 2003 on aastane veevõtt püsinud 100 mln m3 lähedal, kuid viimastel aastatel on suurenenud pinnaveevõtt. Aastal 2008 kasutati olmeveena 47,3 mln m3, tootmises tarbiti 30,4 mln m3 ja põllumajanduses 4,0 mln m3 vett. [2]
Valitseb rohttaime (kõrrelised) ja põõsarinne. · Pinnamood, aineringe. · Taimestiku ja loomastiku eripärad. o Savannitaimed: akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidhirss, eukalüpt, pudelpuu. Puudel on jäme tüvi, et säilitada niiskust. o Loomad: 1) kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil 2) loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda. 3) veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad. Suuri rohusööjaid on palju, nad liiguvad vihma järgi ühest piirkonnast teise. Suuri imetajaid on Aafrikas 44 liiki. Ookean. · Sügavustsoonid maailmameres: o ?? · valgustsoonid maailmameres: o Eufootiline e valgustsioon kuni ca 100 m. o Düsfootiline e hämarikutsoon kuni ca 200m. o Afootiline e pimedusetsoon alla 200m.
kuumutatakse surve all. • Kipssideaine on valge v hallikas pulber tihedusega 800...1000 kg/m3. Kiirelt tarduv sideaine. Tardumisel kips paisub 0,5...0,8% mahus. • Omadused – veevajadus väga suur, kipskivi tugevust tõstvaks vahendiks on veehulga vähendamine Kasutusala – kipsplaadid,kipsbetoonis sideainena,remonttöödel krohvi parandamsiel. • Tehniline kõrgtugev kips – väiksema veevajaduse ja suurema tugevusega kipssideainete saamiseks kuumutatakse kipskivi autoklaavis rõhu all. Survetugevus 20...50MPa, paindetugevus 2...3,7MPa. Kasutatakse mudelite ja vormide valamiseks ning tugevate kips-ja kipsbetoontoodete valmistamsiel. Anhüdriitsideaine – saadakse loodusliku kipsi kuumutamisel 600... 800 kraadi juures. Survetugevus 5...20MPa ning paindetugevus 0,6...2MPa. Tardumine aeglasem võrreldes tavakipsiga
· tehnovõrkude (veevarustuse välisvõrgu) planeerimisel tuleb arvestada teistest objektidest piiranguid (raudtee, veehaarded, kraavid jne) · veetorstik peab pinnases olema kaitstud väliskoormuse eest · veetorud paigaldatakse Eestis külmumise vältimiseks vähemalt 1,8m sügavusele Vee tarbimine Ühisveevärk peab tagama kõigi ühisveevärki ühendatud tarbijate veevajaduse e summaarse veetarbimise. 1. Elanike veetarbimine. Veetarbimine määratakse mõõtmiste alusel. Mõõtmisandmete puudumisel määratakse summaarne veetarbimine olmeveele lähtudes elanike arvust ja veetarbimisnormist. Võetakse 1 elaniku kohta kulunud vee hulk ja korrutatakse elanike arvuga! 2. Täiendavalt hinnatakse ka muud veekulu, (nt tänavate kastmine, elanike olmevee tarbimine ühiskondlikes hoonetes jne) mille lisamisel saadakse summaarne veetarbimine ühe elaniku kohta
temperatuur põhjustab hallituse teket ja roisubakterite, mis põhjustavad lihatoodete roiskumise. NIISKUS Vaba vee olemasolu, s. o. vee aktiivsus soolatud, magusas ja külmutatud toidus olev vesi on mikroobidele kättesaamatu, mistõttu mikroobid neis toitudes ei kasva või kasvavad aeglaselt. Mikroobid vajavad eluks ja paljunemiseks vett, mikroorganismi rakus on vett 75 85% Vajalik on: toidus olev niiskus; keskkonnaniiskus (äratõmbekubudega vähendatakse keskkonnaniiskust) Veevajaduse kasv: Bakterid (vajavad kasvuks kõige rohkem niiskust) Pärmid (vajavad keskmiselt niiskust) Hallitusseened (vajavad kõige vähem niiskust, ka kuivained, näiteks pähklid võivad minna hallitama) NB! Toiduainetes olev vesi on osaliselt seotud toidu koostiskomponentidega. (valgu, tärklise, soola, suhkruga) Näiteks võis on keskmiselt vaba vett 20% ja või rikneb suhteliselt kiiresti. Jahus seevastu on vett keskmiselt 14 15%, kuid siin on osa vett seotud ja jahu ei rikne kiiresti NB
Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. · Loomad on kohastunud kiirelt jooksma, et leida toitu ja vett. Samuti kiskja eest põgenemine ja saaklooma tabamine. Karjas ohutum. Veevajaduse rahuldab tihti toit. Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. · Sügavustsoonid: o Mandrilava (kuni 200m) o Batüaal (1000-4000m) o Abüssaal (4000-6000m) o Hadaal (alates 6000m) · Valgustsoonid: o Valgus- ehk eufootiline tsoon (kuni ~100m) o Hämariku- ehk düsfootiline tsoon (100-200m) o Pimedus- ehk afootiline tsoon ( alates 200m) Toiduahel ookeanis Pinnakihis toimub fotosüntees, milles toodetud org
61)Veeallikad veevarustuses Veeseaduse alusel on igal isikul õigus joogiks, toidu valistamiseks ja muudeks olmevajadustes veekogu avaliku kasutsevõi vee erikasutuse korras kasutada pinna-, põhja- ja merevett. Joogiveeallika valikul lähtutakse riigi veekatastri andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguste kohta, kusjuures joogiveeallika veevaru peab rahuldama vee erikasutusloa taotleja poolt prognoositud veevajaduse. Pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks. Kui muud joogiveeallikad puuduvad, siis võib III kvaliteediklasi pinna- või põhjavet ktervisekaitsetalituse kirjalikul nõusolekul kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee. Kui kavatsetakse võtta
Tasulisi vee kvaliteedi analüüse tehakse Eestis mitmetes keskkonnauuringute, tervisekaitse ja teaduslaboratooriumides. Vähikasvatuse alustajatel on soovitav lasta kasutatava vee koostist erinevatel aastaaegadel uurida. Vajalik veekogus Vähikasvatuseks vajalik vee kogus sõltub vee kvaliteedist, vähkide arvust, söötmise intensiivsusest. Kui vesi on kvaliteetne, võib seda korduvalt kasutada. Korduvkasutatavat vett võib hapnikuga rikastada, filtreerida või lubjata. Täpseid veevajaduse arve ei saa esitada, kuid vältida tuleb läbijäätumist, liigset soojenemist ja hapnikupuudust. Hea vee puhul on veevajadus väiksem kui halva vee korral. Vähikasvatus on õnnestunud mõnel juhul ka tiikides, kus pole üldse läbivoolu. Läbivool soodustab talvel jääkatte pidamist õhukesena. Jämedates joontes võib arvestada 1000 täiskasvanud vähi veevajaduseks 5 l minutis. Põhjavesi Parimad tulemused on saadud vähikasvatuses allika- või kaevuveel. Põhjavesi on
annaabi.ee 
