3 on näidatud otseülekanne, kus pöörlemine antakse võrdselt mõlemale hammaslatile või nii kroon- kui ka päikeserattale ning satelliitide raam (veetava võlli rollis) peab nendega koos liikuma. See skeem on kasutusel kolmanda käigu saamiseks (vt 3.5.6). Skeemil 12.4 näidatakse tagasikäiku. Vedavaks osaks on alumine hammaslatt või päikeseratas. Satelliitide raami hoitakse kinni ning ülemist hammaslatti või kroonratast sunnitakse liikuma vastupidises suunas. See liikumine antaksegi veetavale võllile (vt 3.5.2). Planetaarreduktori ülekandearvu leidmine osutub küllalt tülikaks, sest pöördemoment kantakse läbi mitme planetaarülekande ning igas ülekandes tuleb arvestada satelliitide suhtelist liikumist kroon- ja päikeseratta suhtes. Valemi koostamisel aga saab kasutada üldist seaduspärasust, kus ühe ülekande piirides jääb iga hammasratta pöörlemissageduse korrutis tema hammaste arvuga konstantseks: (n kr - n r ) Tkr = n s Ts = (n p + n r ) T p ,
2 käik ühendab ederpidikäigu siduri C1 vedava võlli esimese planetaarülekandega P1. päikeserataste pidur B2 ja vabakäigusidur F1 lukustavad päikeserattad paigale ja pöördemoment kandub esimese planetaarülekande sateliitide raamile, mis on jäigalt ühendatud veetava võlliga. 3käigul lukustavad ederpidisõidu siduri C1 ja otseülekande sidur C2 esimese planetaarülekande P1 ja pöördemoment kandub vedavalt võllilt muutumatuna veetavale võllile. Tagurpidikäigul lülitab otseülekandesidur C2 vedavaks teise planetaarülekande P2 kävikeseratta. Pidur B3 lukustab teise planetaarülekande sateliitide raami ja pöördemoment kandub sateliithammasrataste suunda muutes läbi kroonratta veetavale võllile. Piiratud esimese käiguni. Käiguvalitsa asendi D ei toimu esimese ja teise käigu korral mootoripidurdus, see tähendab. Et pöördemomendi ülekandmine on võimalik ainult vedavalt võllilt veetavale
4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. SIMPSONI PLANETAARREDUKTOR Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Vedav võll annab pöördemomendi reduktori sisemise planetaarülekande kroonrattale ja sealt edasi kulgeb pöördemoment vastavalt sisselülitatud siduritele ja piduritele veetavale võllile PIDURID Lint Trummel Kolb Vedru MÄÄRIMINE JA ÕLID Hüdrotrafo otsas on pump, mis toidab ära kogu süsteemi õliga. Õli: ATF DEXRON (II, III, IV) Õliga määritakse süsteemi ja sama õliga toimub ka sidurite, pidurite töö läbi hüdroploki. Hooldusvälp: 80000-120000km HOOLDUSVAJADUS Kuna õli omadused on muutunud, avaldub see eelkõige kahes aspektis: esiteks käigukasti käiguvahetus ning hüdromuhvi töö ei ole nii hea
Käigukasti abil lahutatakse töötav mootor pikemaks ajaks veoratastest. Auto liikumiskiirust ja rataste pöördemomenti muudetakse jõuülekandearvu muutmisega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kahevõlliline käigukast koosneb vedavast ja veetavast võllist ning teda kasutatakse tavaliselt esiveoliste autode käigukastides. Kolmevõlliline käigukast kannab pöördemomendi vedavalt võllilt veetavale vahevõlli kaudu. Viienda käigu sisselülitamiseks ühendatakse vedav ja veetav võll, mis asuvad ühisel geomeetrilisel teljel. Mehaanilised käigukastid koosnevad hammasratastest, toendite, tihenditega võllidest ja käiguvahetusmehhanismist. 3 Peaülekanne Auto peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb veosillas ja muudab pöördemomenti. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega.
programmile. Programmreguleerimise süsteemide tööd illustreerib järgmine Joonis8. Antud juhul on tarvis muuta ahju temperatuuri kindlaksmääratud graafiku järgi. Materjali töötlemise tehnoloogilises protsessis nõutavad temperatuurimuutused kantakse graafikule;horisontaalteljele paigutatakse termilise töötlemise aeg ja vertikaalteljele nõutav temperatuur. Edasi lõigatakse tihedast materjalist lint, mis täpselt kordab temperatuurigraafikut, mähitakse see veetavale trumlile ja paigutatakse kahe juhitava plaadi vahele. See profiildiagramm nihkub pidevalt kellamehhanismi mõjul, mis paneb pöörlema vedava trumli. Võrdlevaks elemendiks on siin täisnurkne hoob, mis võib pöörelda umber telje. Seda hooba pöörab kang, mille otsas olev rull veereb mööda nihkuva lindi serva. Igale rulli asendile vastab mingisugune kindle ahju temperatuur. Hoova vertikaalses väljalõikes asetseb mõõteriista osuti, mis termopaari kaasabil mõõdab ahju temp
planetaarülekande automatiseerimise. Simpsoni planetaarreduktor Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas (5) ja (7) [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Reduktor on kujutatud joonisel 13. Vedav võll (1) annab pöördemomendi reduktori sisemise planetaarülekande kroonrattale (9) ja sealt edasi kulgeb pöördemoment vastavalt sisselülitatud siduritele ja piduritele veetavale võllile(10) 1 vedav võll; 2 päikeserataste telg; 3 välimise ülekande satelliitide raam; 4 välimise ülekande kroonratas; 5 välimise ülekande päikeseratas; 6 välimise ülekande satelliidid; 7 sisemise ülekande päikeseratas; 8 sisemise ülekande satelliidid; 9 sisemise ülekande kroonratas; 10 veetav võll. : Kui kroonratta paneb pöörlema jõuallikas, siis on kroonratas vedavaks rattaks ja kui
Mis on telje ja võlli vahe? Tuua näiteid võllidest ja telgedest (nende rakendusest). Telg võib olla nii paigalseisev või pöörlev, võll tavaliselt ainult pöörlev. Telg ei kanna üle pöördemomenti, aga võll kannab. Telg vaguni telg. Võll käigukasti võll. Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. Ülekanne = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. Hõ(õ)rdumisega (liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil, võimalik pöörlemiskiiruse sujuv muutumine - rihmülekanne) ja hambumisega (kantakse hambumise abil kettülekanne, hammasülekanne) ülekanded. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? Toetavad masinate liikuvaid osi ja juhivad masinaelementide liikumist (mis võib olla pöörlev või kulgev) Milleks kasutatakse sidurit masinates? Võllide ja muude komponentide ühendamiseks ja masinate juhtimiseks. Lisaks kaitsevad ülekoormuste eest. Mis on vedrude
kasutatakse peamiselt keskmise ja väikese kõvadusega kivimite keskmiseks- või peenpurustamiseks. Liigitatakse a) valtside arv purustis – ühevaltsilised, kahevaltsilised, mitmevaltsilised ja diferentsiaalvaltsidega b) valtside tööpind – sileda tööpinnaga, rihveldatud tööpinnaga, hammasvaltsid, nukkvaltsid c) valtside vedrustus – vedrustuseta, ühe vedrustatud valtsida, kõikide vedrustatud valtsidega d) ajami tüüp – grupiajamiga, kett- või hammasülekandega veetavale valtsile ja individuaalajamiga, kus iga valts on varustatud oma jõuallikaga. 10. Valtspurustite tootlikkuse arvutus. m3/h. , milles L- väljumisava pikkus, e- valtside vahekaugus, D- valtside diameeter, Kk- purustatava materjali kobestustegur, nopt- valtside optimaalne pöörlemissagedus, mis on soovitatav määrata valemiga ,
Sünkronisaatori joonis 4 1- muhv; 2; koonus rõngas; 3- plokeeruv sõrm; 4- vedru; 5- fikseeruv sõrm; 6-muhvi hammas lüli; 7-hammasratas; 8-hammasratta sisemine hammaslüli Mehhanismi, mis on ette nähtud hammasrataste ringkiiruste ühtlustamiseks enne nende hambumisse viimist, nimetatakse sünkronisaatoriks. Sünkronisaatori olemasolul toimub käikude vahetamine müratult ja hammaste kulumine väheneb. Sünkronisaator koosneb veetavale võllile kinnitatud sisehammastega muhvist 1 kettaga, mida liigutab käigu ümberlülitushark, kahest välishambumise lülist 6. Neutraalasendist muhv 1 (joon 4b) liigub vasakule või paremale veetaval võllil ja peale kiiruse sünkroniseerimist, toimub hammasühendus vastava rattaga. (joon 4v,g) Ettevalmistav kiiruste sünkroniseerimine muhvi 1 ja ratta 7 jaoks võimaldatakse koonusrõnga 2 surumisega ratta koonusesse 7. Sünkronisaatori tööd võimaldavad kuus sõrme, mis ühendavad muhvi
Telg · Võib olla paigalseisev või pöörleb· Ei kanna üle pöördemomenti (Vaguni telg) Võll· On tavaliselt pöörlev· Võib olla sirge, painduv või väntvõll· Kannab üle pöördemomenti (Käigukasti võll). 8. Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. ÜLEKANNE = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. HÕõRDUMISEGA ülekanded (ntx.Rihmülekanne)· Liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil · Võimalik on pöörlemiskiiruse sujuv muutmine HAMBUMISEGA ülekanded: Liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hambumise abil. Ntx: Hammasülekanne, Kettülekanne 9. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? · Toetavad masinate liikuvaid osi · Juhivad masinaelementide liikumist · Liikumine võib olla pöörlev või kulgev 10. Milleks kasutatakse sidurit masinates? Kasutatakse: võllide ja muude komponentide ühendamiseks, - masinate juhtimiseks. 11
8. vabajooksusidur lukustatud 9. veetavvll 10. vedavvll D2 1,5 A 1. kroonratas on henduses tagumise siduriga 2. kaasavedaja, mis on hendatud veetavaga 3 hine pikeseratas, hoitakse kinni lintpiduri abil B tagumine planet. lekanne ei tta 5. lintpidur,kinnine 6. tagumine sidur,sissell- 7. veetavvll 8. vedav D3 A Pikeseratas saab 1.ja prleb hesuguse kiirusega B 1 kroonratas, tagumiselt sidurilt 2 kaasavedaja, mis prleb kroon ja pikeserattaga samal kiirusel, ning annab lekande veetavale vllile. B. tagumine planetaar ei tta 4. veetavvll 5 vedavvll, saab lekande turbiinrattalt 6 esimene sidur, sissellitatud. 7 tagumime sidur sissellitatud. Kiguvalitsa 2. ja 1. astmes AKK kiguvalits viiakse 2.kigu asendisse rasketes sidutingimustes, nt: sit lumes,poris,mgi teedel. Kiguvalitsa sellisesse asendisse valitakse automaatselt. 1 v 2. kigu, mittekunagi 3. Planetaarreduktori 2 kigu llitudes on sama kui D1 vi D2. Erinevused on ainult hdrauliline juhtplokit. See takistab 3.kigu sisse
Telg võib olla nii paigalseisev või pöörlev, võll tavaliselt ainult pöörlev. Telg ei kanna üle pöördemomenti, aga võll kannab. Telg vaguni telg. Võll käigukasti võll. (sorry ma siiski ei õpi seda asja ja olen suht sooda!) Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. Ülekanne = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. Hõ(õ)rdumisega (liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil, võimalik pöörlemiskiiruse sujuv muutumine - rihmülekanne) ja hambumisega (kantakse hambumise abil kettülekanne, hammasülekanne) ülekanded. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? Toetavad masinate liikuvaid osi ja juhivad masinaelementide liikumist (mis võib olla pöörlev või kulgev) Milleks kasutatakse sidurit masinates? Võllide ja muude komponentide ühendamiseks ja masinate juhtimiseks. Lisaks kaitsevad ülekoormuste eest.
(vedav lüli-nukk ja veetav lüli- tõukur ja nookur) ühest kõrgemast paarist liikuvate lülide vahel ja kahest madalamast paarist liikuvate lülide ja kinnilüli vahel. Nukkmehhanismi puudused · Nuki täpse profiili valmistamine võib osutuda väga keeruliseks · Kõrgpaari kulumine suure erisurve ja libisemiskiiruse tõttu · Mõnede liikumisseaduste puhul võivad tekkida löögid, mis nõrgestavad mehhanismi Eelised · Veetavale lülile võib anda praktiliselt kõigi võimalike seaduste kohast liikumist · Mehhanism on kompaktne (vähe lülisid) · Mehhanismi tööd on lihtne sünkroniseerida Hammasülekanne On hammasratastel põhinev pöörlemiskiirust vähendav ja pöörlemismomenti suurendav ülekandemehhanism. Reduktor Kui hammasülekanne on paigutatud korpuse sisse nimetatakse seda reduktoriks. Sõltuvalt hambuvate hammasrattapaaride arvust liigitatakse reduktorid ühe või mitmeastmelisteks
poltidega kokku. Nukk-ketassidur On kaks poolmuhvi, mille laukpindadel on diametraalsed sisselõiked. Nendesse sisenevad vaheketta omavahelised ristuvad muhvid. Pöördemomendi ülekandmisel saavad ketta nukid liikuda poolmuhvide soontes. Liigend sidur (kardaan liigend) On võllide ühendamiseks juhul, kui nende teljed on omavahel kuni 45o nurga all. Sidur koosneb kahest hargist ja ristmikust. Kui vedav võll pöörleb püsiva nurkkiirusega siis annab liigend sidur pöörlemise veetavale võllile edasi pöördevältel muutuva nurkkiirusega. Elastne sõrmpuks sidur On tavaliselt elastsed kummielemendid, hea summutus võimega. Kaks äärik siduri poolt mis pressitatakse ühendatavate võllide otstele. Puksid koos sõrmedega käivad vastavatesse avadesse. Nukksidurid Koosnevad kahest poolest, mille laugpindadel on nukikujulised kõrgendid. Siduri sisselülitamisel haakuvad kõrgendid moodustades jäiga sidestuse. Hõõrdsidurid On võllide sujuvaks ühendmaiseks koormuse all
Tavapärase töö klientide tellimuste täitmisel, dokumentide väljastamisel, konteinerite liikumise jälgimisel ja veotasude sissenõudmisel teevad ära liiniagendid ehk firmad, kellel on sõlmitud laevakompaniiga leping vastavate ülesannete täitmiseks. Töö eest saavad liiniagendid teatava osa mereveo tasust (enamasti 2–5%). Samuti pakub liiniagent laevafirma klientidele tihti lisateenuseid (kohalevedu, tolliagendi teenused jms). Liiniagent väljastab veetavale kaubale laevafirma konossemendi, mille ta allkirjastab laevafirma nimel klausliga „as agents only“. Liiniagent vastutab oma tegevusega laevafirma ees, samuti klientide ees kaupade eest laevafirma konossemendis märgitud tingimustel. Mereveo ekspedeerimisfirma (forwarding agent, forwarder) on meretranspordi organiseerija, kes tegutseb transporditurul, valides vedudeks kliendi jaoks soodsaima variandi ja esindades klienti suhetes vedajatega
Mootorsaagidel kasutatakse automaatseid tsentrifugaalsidureid. Sidurid koosnevad kahest poolest – vedavast ja veetavast. Siduri vedaval poolel on rumm või kodarad ja sektorikujulised raskused võirõngad, mis on läbi lõigatud, ja neid kooshoidev üks või enam vedru. Vedrud on valitud nii,, et mootori tühikäigipööretel raskused ei eemaldu rummu pöialt (kodaratelt), sest nende tsentrifugaaljöud ei ületa vedru (vedrude) pingust ning siduri vedav pool ei anna pöörlemist edasi veetavale poolele. Vedav pool on kinnitatud mutriga väntvõlli otsa külge. Veetava poole moodustab trummel selle külge keevitatud hammasrummuga, millel hammasliitega istub vedav tähtratas. Siduri veetav pool pöörleb väntvõlli kaelale paigutatud nõellaagril. Mootori üleminekul tühikäigupööretelt tööpööretele ületab raskuste tsentrifugaaljõud vedrude pinguse ning nad eemalduvad keskmest ja suruvad end vastu trumli sisepinda,
hammasrattad 1, teise puhul 2, kolmanda puhul 3, neljanda puhul 4 ning viienda puhul 5. Tagurpidi käik saadakse läbi hammasrataste paari 6 Iga käik saadakse ühe hammasrattapaari hambumisega. Veetava võlli hammasratas on ühtlasi peaülekande vedav hammasratas: Peaülekanne kannab pöördemomendi läbi diferentsiaali auto ratastele. Kahevõlliskeemi kasutatakse tavaliselt esiveoliste autode käigukastides. Kolmevõlliline käigukast (Joonis 33) kannab pöördemomenti vedavalt võllilt veetavale vahevõlli kaudu. Viienda käigu sisselülitamiseks ühendatakse vedav ja veetav võll, mis asuvad ühisel geomeetrilisel teljel. Et sellise käigu puhul võllid on otseühenduses, nimetatakse teda otsekäiguks. Joonis 33:Pikiasetusega kolmevõlliga käigukast. Niisugust skeemi kasutatakse laialdaselt sõidu- ja veoautodel käigukasti koostisosade juures. 29 Käikude (astmete) järgi liigitamisel .võetakse aluseks edasikäikude arv
abil. Katkestit ja jaoturit juhib nukkvõll. 124. Kirjelda kahe sädeme süütepooli süütesüsteemi tööprintsiipi 125. Kirjelda Motronic süütesüsteemi tööprintsiipi See süsteem kontrollib kütust ja sädet ühe üksusena, see parandab heitgaaside sisaldust; kütusesäästlikust; ja juhitavaust. 126. Loetle jõuülekande süsteemi agregaadid ja selgita nende otstarvet Sidur(vedava võlli pöörlemise ülekandmine veetavale võllile). Kaitseb mootorit ülekoormuse eest ) ,Käigukast(l) ,kardaan, diferentsiaal (võimaldab ratastel pöörelda erineva nurkkiirusega) , pooltelg. 127. Selgita mehaanilise siduri tööprintsiipi Siduri kaudu kantakse auto liikumisel pöördemoment mootorilt käigukastile. Sidur kannab pöördemomenti edasi siduriketaste vahel tekkiva hõõrdejõu abil. Kettaid surutakse kokku vedrudega ja nad ei libise auto liikumisel üksteise suhtes. Lülitamise sujuvuse
vedava võlli tagasikäiguhammasrattaga 13. Kardaanajamiga ühendatud v ee t a v a v õ 11 i 2 edasi- käikudehammasrattad pöörlevad võllil vabalt ja on pide- vas hambumises vedava võlli hammasratastega. Esimese, teise ja kolmanda käigu hammasrattad pöörlevad metall- keraamilistel puksidel, neljanda käigu hammasratas pronkspuksil. Tagasikäigu hammasratas 10 asub veetava võlli hammastel ja pöörleb võlliga koos. Samal ajal saab teda hargi abil nihutada piki võlli. Peale selle on veetavale võllile liistude abil kinnitatud kaks hammasrummu, mille hammastel on lülitusmuhvid 4. Ühe või teise käigu lüli- tamiseks sidestatakse vastav veetava võlli hammasratas võlliga, et ta hakkaks pöörlema. Selleks tuleb lülitushargi 5 või ö abil viia lülitusmuhv hambumisse hammasratta rürrimu hammasvööga. Kähe võl l iga m o t or o 11 e r i käi gukasti des
tagasiliikumiseks kuluv aeg on erinev. 16.2. Nukkmehhanismid Lihtsamad, tasapinnalised, kolmelülilised nukkmehhanismid koosnevad kinnislülist, kahest liikuvast (vedav lüli – nukk ja veetav lüli – tõukur või nookur), ühest kõrgemast paarist liikuvate lülide vahel ja kahest madalamast paarist liikuvate lülide ja kinnislüli vahel. Nukkmehhanismid on väga levinud oma järgmiste heade omaduste tõttu: - veetavale lülile võib anda praktiliselt kõigi võimalike seaduste kohast liikumist, - mehhanism on kompaktne (vähe lülisid), - mehhanismi tööd on lihtne sünkroniseerida. Nukkmehhanismi puudusteks on: - nuki täpse profiili valmistamine võib osutuda väga keeruliseks, - kõrgpaari kulumine suure erisurve ja libisemiskiiruse tõttu, - mõnede liikumisseaduste puhul võivad tekkida löögid, mis nõrgestavad mehhanismi. y
nim. liikuvaks tsentroidiks e. aksoidiks. Tasapinnalist liikumist saab käsitleda kui liikuva tsentroidi libisemata veeremist paiksel tsentroidil. Kui valmistada vastavad 32 tsentroidid (joon. 16.b) ja panna nad teineteisel libisemata veerema, siis sooritab liikuva tsentroidiga ühendatud keha meie poolt soovitud liikumise. Hammasülekande sünteesimisel tuleb üle kanda vedava võlli 1 pöörlev liikumine veetavale võllile 2 nii, et ülekandesuhe 1 u12 = - = const . 2 Märk "-" viitab välishambumisele. Et võllidevahelist suhtelist liikumist paremini mõista, kasutame nn. liikumise pööramise võtet, mis seisneb kogu süsteemile lisaliikumise "-2" andmises. Paigalseisvale vaatlejale näib nüüd võll 2 liikumatuna. Võll 1 pöorleb nurkkiirusega
13 ja 7.14) Ventileeritavad konteinerid (ventilated containers) Kauba jaoks, mis nõuab veoprotsessi käigus ventileerimist. Loomulik ventilatsioon tagatakse avades laes ja põhjas paiknevad ventilatsiooniavad. Ventilatsioonikanalite labürintkuju tagab veetavale kaubale ilmastikukindluse. Konteinerite ventileerimine on iseäranis tähtis veoühikusse koguneva kondensaatniiskuse eemaldamiseks. Puistekauba konteinerid (bulk containers) Erineva puistekauba, ohtlike ja tuleohtlike ainete vedamiseks. Konteineri laes on suletavad täitmis-
annaabi.ee 
