Skandinaavias ja Venemaal; • Okasmetsavöönd on suhteliselt noor, tekkinud 10 000 aastat tagasi. KLIIMA • Neli aastaaega • Suvi on jahe ja niiske. • Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • Sademeid on aastas 400-1000mm Lumerohke talv. Veestik • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Siin pildil on Venemaa jõgi Vasjugan. Mullastik • Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Mustikas.
KLIIMA • Neli selgelt eristuvat aastaaega. • Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus võib olla väga suur. • Suvi on jahe ja niiske. Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • 6 kuud aastat on temperatuud alla 0 kraadi. • Sademeid on aastas 400- 1000mm Lumerohke talv. • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Üks neist on Vasjugan mis lookleb Lääne-Siberi lauskmaal. • Okasmetsade all Mullastik kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumusaineid ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene
1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. Kanada lipp: Kanada vapp: Kanada riigihümn on O canada, Pealinn on Ottawa Pindala on 9 984 670 km². Riigi keeled on inglise ja prantsuse. Rahvaarv on 33 143 400. Riigikord on Monarhia. Riigipea on Elizabeth II. Kanada kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan mis on 5959 m. Kanadas on palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid. Sügavale sisemaale ulatub Põhja-Jäämere Hudsoni laht
pole jaotunud ühtlaselt üle molekuli, vaid teatud osades on ülekaalus negatiivne laeng ja teistes osades positiivne laeng. Kui selliseid molekule kiiritada mikrolainetega, siis üritavad nad keerata end välise elektromagnetvälja suunda, mida kannavad mikrolained. Sedasi sunnib mikrolainekiirgus molekuli keerama end pidevalt uutesse suundadesse ning selline mehaaniline pöörlemine põhjustabki toidu soojenemise. Just seepärast soojendab mikrolaineahi veerikkaid toite ka paremini kui neid, mis sisaldavad rohkesti rasva ja suhkrut. Näiteks taldrikuid ja kruuse mikrolaineahi märkimisväärselt ei soojenda, sest nendes praktiliselt puuduvad polaarsed molekulid. Seega soojendab mikrolaineahi toitu kogu ulatuses, kus eksisteerivad veesarnased molekulid. Üks mikrolaineahju puudus seisneb selles, et temaga ei saa toitu pruunistada esiteks ei tõuse mikrolaineahjus eriti toitu ümbritseva keskkonna temperatuur, ja teiseks on
Troofsuse ja orgaaniliste ühendite sisalduse alusel jaotatakse Eesti jõed Arvi Järvekülje järgi 8 hüdrobioloogilisse tüüpi: oligohumoossed-oligotroofsed jõed, polühumoossed-oligotroofsed, oligohumoossed-mesotroofsed, polühumoossed-mesotroofsed, oligohumoossed-eutroofsed, polühumoossed-eutroofsed, oligohumoossed-hüpertroofsed, polühumoossed-hüpertroofsed. Veerikkad jõed Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. VOOLUVEEKOGUD Vooluveekogude pikkus on tänu kraavitusele praeguseks suurenenud täiendavalt 70- 75 tuhande kilomeetri võrra, millele lisaks on süvendatud üle 20 tuhande kilomeetri ka
teder, hani, part Okasmetsa loomad on paksu karvkattega Okasmetsa ökosüsteem INIMTEGEVUS • Ehitus- ja paberpuidu tootmine, • Jahindus (охота), kalapüük • Tselluloosi tootmine( производство) • Maavarade kaevandamine (добыча): nafta ja maagaasi, maakide(руда ) kaevandamine ja vedu • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas ka juurviljakasvatus • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesid KESKKONNAPROBLEEMID • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid( поселения). • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata( захватить) sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. • Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete( трубопровод) ja veehoidlate (водохранилище) rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade
Eelis: pidev transport Puudus: ei sobi kaugveduks, kallis ja keeruline 4. Miks ei ole arengumaades tuumajaamasid ja milline on suurim probleem, mis kaasneb nende ehitamisega? Sest tuumajaama rajamine on kallis ja arengumaadel ei ole selleks piisavalt raha ja tuumajaamad on väga ohtlikud. Suurim oht on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. 5. Miks ei saa Eestis toota odavat hüdroenergiat? Kuna hüdroelektrijaama ehitamine on kallis ja Eestis ei ole veerikkaid ega suure languga jõgesid. 6. Selgita, kuidas oleks võimalik kasutada Eestis maa sisesoojusenergiat. Eesti saaks kasutada maa sisesoojusenergiat soojendades maapinnas asuvaid kivimeid. 7. Miks on rikkalikud naftavarud mõjutanud Norra majandust hästi, aga Nigeeria majandust mitte? Nigeeria ekspordib välja oma toornafta, aga ei töötle oma toornaftat. Norra kasutab oma enda toornafta ära kütuseks jne. 8
Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kuna Prantsusmaal on hea kliima ning piisavalt sademeid, siis on seal vägagi hea tegeleda põllumajandusega. Prantsusmaal leidub rohkesti rauamaaki, uraani ja mineraalidest naatriumi, vähem leidub aga sütt, boksiiti, tsinki, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu, kala jt. Prantsusmaal on mitmeid tuumaelektrijaamu, kuid hüdroelektsijaamu on suhteliselt vähe ning need asuvad lõunas ja kagus, kus on rohkem veerikkaid jõgesid, näiteks Rhône. Rahvaarv on 57,3 miljonit ning rahvastikutihedus 106 inimest ruutkilomeetri kohta. Prantsusmaal nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides on madal rahvastiku juurdekasv, mis omakorda tingib rahvastiku kiire vananemise ja immigrantide sisserände. Samas on Põhja- Prantsusmaa Euuroopa Liidu liikmesriikide hulgast üks suurima ravhastiku loomuliku juurdekasvuga piirkond. Prantsusmaal on ülekaalus migratsioon põhjast lõunasse. Väljavool
üks energiamahukamaid tootmisalasid on alumiiniumisulatus ja nimetatud riigid just sellega tegelevad ja väljaveetav toodang on alumiinium. Miks ei veeta välja odavat elektrienergiat?) 14) Miks energiarikaste jõgedega Aafrika riigid ei kasuta hüdroenergiat? * 15) Hüdroelektrijaamade rajamine on väga kallis. 16) Kus paiknevad Euroopa peamised hüdroenergia tootmise piirkonnad? 17) Miks ei tasu Eestisse rajada hüdroelektrijaamu? 18) Eestis pole suure languga veerikkaid jõgesid. 19) 20) 21) LISA 22) Energiaressursside kasutamise eelised ja puudused. 23) Energia 24) Kasutamise eelised 25) Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid liik 26) Nafta 29) - suure kütteväärtusega. 32) - puuraukude rajamine merre keeruline;
Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C LõunaAlpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Veestik LõunaAlpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. UusMeremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo 606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (AsiaPacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad
Kõik söödad sisaldavad teatud koguse vett. Isegi need, mis käega katsudes tunduvad kuivadena. Vett on rohkesti: juurviljades 85...90% silos, haljasrohus, kartulis 75...85% kuivsilos 40...60% Vett on vähe: terades, seemnetes 14% heintes, põhkudes 17% loomsetes söötades 10% (kala-, liha- kondijahu, lõssipulber jt.) Veerikkaid söötasid (kartul, juurvili, haljasrohi, silo) nimetatakse ka mahlakateks söötadeks. Söötades leiduva vee arvel katavad loomad osa oma päevasest veetarbest. Söötade veesisalduse teadmine on mitmeti tähtis. Vesi ei ole loomadele energia- ja toitainete allikaks. Selletõttu tuleb veerikkaid söötasid anda suuremates kogustes, et katta loomade toitainete ja energiavajadust. Selleks, et piimalehm saaks päevas näiteks 4kg sööda
Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. 6. Veestik Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus-Meremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). 7. Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad
Kõige enam vajab organism hapniku kõrval vett. Vee roll on osaleda lahustaja ning transpordivahendina organismis. Lisas lihtsustab see veel loomal ka sööda mälumist. Kui organismis on rasv või pool valkude kogusest lammutatud, jääb organism ellu. Kui organism kaotab 1/10 oma veekogusest, tähendab see organismi surma. Loomorganismi veesisaldus veise kehas on 55-65%, vastsündinud vasika kehas 75-80% ning nuumatud looma kehas 50%. Veerikkaid söötasi nimetatakse mahlakateks söötadeks, milleks on juurviljad, silod, haljasrohud ja kartulid. Vähe vett on terades, seemnetes, heintes, põhkudes ja kalajahus. 1 kg sööda kuivaine kohta vajavad sead 7-8 liitrit, lehmad 4-6 liitrit, hobused 3-4 liitrit ning lambad 1,5-2 liitrit vett. Proteiini väärtuslikuim osa on valk. Valk on iga keharaku põhikomponent. Looma kehas eksisteerib 15-20% valku, seega umbes 500 kg eluskaaluga veise kehas on valku kokku ligikaudu 80-90 kg
humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Vilja kasvatatakse Suurtasandiku preeriadidel, mis on tõeliselt viljakas piirkond, kuid enamus toodetakse siiski Saint Lawrence'i madalikul kuhu on kogunenud enamus rahvastikust. Ülejäänud maa pole nii viljakas või on sealsed olukorrad kasvatamise raskeks teinud. Kanadas on küll palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid, kuid suvel kui väljas on rohkem kui 30 kraadi võib tekkida põldudel veepuudus. Kanada pinnas on ennast välja töötatud erinevates kogusestes sademete järgi. Pinnas on kas aluseline või happeline. Üldiselt lääne pinnas on leeliseline ning ida pinnas happeline. Happelistel muldadel saab muuta happelisust, et vilja kasvatada kuid praktikas on kulukas ja seda tuleks teha igal aastal. Lubjatamine on siiski mõnes piirkonnas omavalitsuse pool
Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus. Hüdroloogia-vaatlusvõrk Eesti jõgedel ja järvedel moodustati 20ndatel aastatel. Eesti jõgede äravoolu iseloomustamisel on võimalik kasutada üle 70 aasta pikkusi vaatlusridu. Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas. Keskmine äravoolumoodul on 8,2 l/s 1 km2. Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s (ITK). Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi
27. Mis takistab Eestisse rohkem tuuleparke rajamast? Miks oleks meil neid vaja? Sest nende võimalike rajamiskohtade peal on kalapüügikohad. Meil on neid vaja, et odavamalt energiat saada ning olla keskkonna säästlikumad. 28. Nimeta Eesti suurimad hüdroelektrijaamad. Millist tähtsust omab hüdroenergia Eestis? Millist tähtsust omab hüdroenergia maailmas? Linnamäe, Keila-Joa ja Narva hüdroelektrijaamad. Eestis omab hüdroenergia väikest tähtsut, kuna pole suuri ja veerikkaid 29. Mida nimetatakse energiavõsaks? -võsa, mida kasutatakse energia saamiseks,(tavaliselt pajust) 30. Mis on passiivmaja? Passiivmaja on hoone, milles soojusliku mugavuse saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta.
seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte ning negatiivne teise otsa (nt dipoolne vee molekul). (Sepp, S 2007) Kui selliseid molekule kiiritada mikrolainetega, siis püüavad nad end keerata välise elektrivälja suunda. Nii sunnib mikrolainekiirgus molekuli keerama end pidevalt uutesse suundadesse suure sagedusega. Selline kiire mehaaniline pöörlemine toob kaasa põrkumisi ning hõõrdumisi teiste molekulidega põhjustades toidu soojenemise. Seepärast soojendab mikrolaineahi veerikkaid toite paremini kui neid, mis sisaldavad rohkesti rasva ja suhkrut. (Sepp, T 2007) 10 Mikrolaineahjus küpsetatud toit ei ole kiirgusohtlik. Mikrolained lakkavad eksisteerimast kohe, kui mikrolaineahju magnetron välja lülitub. Mikrolained ei jää toidusse ning on seega võimetud muutma nii toitu kui ka ahju radioaktiivseks. (Yannakou 2008) Mikrolainete energia muundub neeldudes soojusenergiaks
m. Suurim keskmine lang on Soome lahte suubuval Mustojal 3,5 m/km, väikseim Emajõel 0,04 m/km, kus langus 100 km kohta on kõigest 3,7 m. Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) esinemine Põhja-Eestis ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi jt). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus. Keskmine äravoolumoodul on 8,2 l/s 1 km2. Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse.3 Iseloomulik on vooluhulga sesoonne muutumine. Nii aastases kui ka mitmeaastases vooluhulga reziimis tõuseb järsult esile maksimaalse vooluhulgaga periood aprilli lõpul. Minimaalsed vooluhulgad on juunis-juulis ja talvel veebruaris
Mägisem ja kõrgem on Lõunasaar, selle telgmise osa moodustavad Lõuna-Alpid. Lõunas on fjordrannikut. Saarel esineb ka geisreid, kuumaveeallikaid ja mudavulkaane. U-M on maavarade poolest mitmekesine, kuid nende varu on väike. Kõige rohkem leidub maagaasi, olulised on ka naftat, kuld ja ehituskivimid. Suurem osa U-M asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalas, ainult äärmine põhjaosa ulatub lähistroopilisse vööndisse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. U-M on palju veerikkaid jõgesid, neist pikim on Taupo järvest väljavoolav Waikato(445 km). Lõuna-Alpides aeg-ajalt puhuv föön põhjustab liustikke sulatades suuri üleujutusi. Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi, tektoonilisi kui ka liustikutekkelisi( suurim Taupo, sügavaim Hauroko) Algselt leidus Uus-Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon.
Pandivere kõrgustiku võlvi ümbritseb lai allikate vöönd, kust saavad alguse paljud jõed ja nende ülemjooksu lisajõed. Kõrgustiku nõlval asuva esimese allikavööndi allikate vooluhulk on väga muutlik, suvel ja talvel on nad veevaesed ning võivad kuivaks jääda. Siia kuuluvad Valgejõe ülemjooksu allikad ja Jupri, Aravete, Seidla ning JärvaJaani allikad. Allikate teine vöönd paikneb kõrgustiku jalamil. Allikaliste alade arv ja pindala on seal suur. Rohkesti on veerikkaid püsiva vooluhulgaga lange- ja tõusuallikaid, paljude jõgede ja ojade püsilätteid. Tuntumad nende rühmast on RoosnaAlliku, Jäneda, Mõdriku, Lavi, Varangu, Äntu, Imastu, Simuna Katkuallikas ja Kiltsi allikad. Allikate kolmas vöönd paikneb kõrgustikku ümbritsevates soodes, kus leidub rohkesti pisikesi imballikaid, kuid ka suuri tõusuallikaid, millest tuntumad on Oostriku, Võllingi ja Kiigumõisa.
26. Suhkruroo väärtus, suurimad kasvatajad, maailmas, koristamine, töötlemine suhkruks. Varre säsis olevas mahlas on: 14-20% sahharoosi, 81% vett, Brasiilia, India Hiina Suhkruroogu saab koristada mehaaniliselt ja käsitsi. Maailma suhkrurootoodangust koristatakse käsitsi üle poole. Kõigepealt pannakse põld põlema. Tuli hävitab kuivad lehed, suhkrurooistandusse elama asunud maod (ei kahjusta veerikkaid võrseid ja varsi). Seejärel raiutakse raienoaga varred maha. Järgmisena: lüüakse roheline valmimata ladvaosa maha, laasitakse külgejäänud lehed, visatakse mahlast rasked rooteibad koormasse, rooteibad saadetakse kohe vabrikusse. Kogenud lõikaja võib koristada pool tonni suhkruroogu tunnis. Suhkruroogu koristatakse ka kombainiga, mis: lõikab suhkrurootaimed maapinna lähedalt maha,
rõõsa koorega. Kirjelda erinevate köögiviljalisandite valmistamist. Nimeta vähemalt 5 lisandit. Lisandiks arvestatakse igale sööjale 50-150 g köögivilja. Köögivilju keedetakse rohkes või väheses vedelikus, samuti veeaurus. Köögiviljad pannakse keema soolaga maitsestatud keevasse vette ja keedetakse kaanega suletud nõus pehmenemiseni või muu sobiva küpsusastmeni. Hautamiseks arvestatakse 1k g köögivilja kohta 0,2-0,3 l vedelikku ja 20-30 g rasvainet, Väga veerikkaid köögivilju, nagu varajane kapsas, kõrvits, tomat, hautatakse vedelikku lisamata. 1.Ratatouille on köögiviljalisand, mis koosneb eri värvi paprikatest, sibulastest ja teistest köögiviljadest (tsukiinist, tomatid). Köögiviljad tükeldatakse ja kuumutatakse õlis ning seejärel hautatakse väheses vedelikus. Maitsestatakse küüslauguga, soola ja ürtidega. Praetud praetakse toorelt või keedetult, väheses või rohkes rasvas. Väheses rasvas
- Alternatiivsed energiaallikad. On piiratud energiallikad,nende tehnoloogia on väljatöötamisel või täiustamisel.On kallis ning saadav energiahulk on väike kuid võimaldab tarbimist ka väikese tarbimise korral.Jaguneb viieks energia liigiks: 1.Vee-energia ehk hüdroenergia on odavam energialiik aga ainult neis piirkondades,kus on suure languga või veehulgaga jõed.(nt.Alpides,Skandinaavias).Võimsam jaam on L-Ameerikas Parana. Veerikkaid jõgesid kasutatakse põhja riikides ja energiat saab sealt 20% kogu energia tarbekogusest ja lõuna riikides ainult 10%.Suurimad hüdroenergia tootjad on Kanada,Usa,Brasiilia,Hiina,Venemaa Eelised looduslikult puhas,saab odavat elektrit,saab vajadusel välja lülitada. Puudused piiratud kasutusvõimalus,ehitusega seoses tuleb rajada tammid mille tõttu suured ja viljakad maa-alad üle ujutatakse,tammi purunemisega kaasneb üleujutus,aastaaegade vaheldumise 2
46. Kirjelda erinevate köögiviljalisandite valmistamist. Nimeta vähemalt 5 lisandit Lisandiks arvestatakse igale sööjale 50-150 g köögivilja. Köögivilju keedetakse rohkes või väheses vedelikus, samuti veeaurus. Köögiviljad pannakse keema soolaga maitsestatud keevasse vette ja keedetakse kaanega suletud nõus pehmenemiseni või muu sobiva küpsusastmeni. Hautamiseks arvestatakse 1k g köögivilja kohta 0,2-0,3 l vedelikku ja 20-30 g rasvainet, Väga veerikkaid köögivilju, nagu varajane kapsas, kõrvits, tomat, hautatakse vedelikku lisamata. Ratatouille - on köögiviljalisand, mis koosneb eri värvi paprikatest, sibulastest ja teistest köögiviljadest (tsukiinist, baklazaanist, tomatid). Köögiviljad tükeldatakse ja kuumutatakse õlis ning seejärel hautatakse väheses vedelikus. Maitsestatakse küüslauguga, soola ja ürtidega. Köögiviljaraguu - köögiviljaraguu valmistamiseks kasutatakse mitut liiki köögivilju
Läänerannikule on omased ulatuslikud looded. Kogu Prantsusmaa kliimat mõjutab Atlandi ookean. Suuremal osal valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima. Merelisim on kliima loode Prantsusmaal Bretagne'is. Keskmine temperatuur u. 12oC ja kõige rohkem sajab mäestike tuulepealsetel nõlvadel (1500-2000 mm/a), vähim aga Vahemere rannikul ja Reini ja Rhone'i orgudes (500- 800 mm/a). Siseveekogud hõlmavad 1400 km2, palju on aasta ringi veerikkaid jõgesid. Suurimad jõed on laevatatavad ja neid ühendavad kanalid. Pikim jõgi on Loire (1012 km), mille vett kasutatakse ka tuumaelektrijaamade jahutusveeks. Mägedest laskuvad jõed on energiarohked, energiat on palju ka Biskaia lahe ja La Manche väina suubuvate jõgede lehtersuudmeid uhtuvates tõusu- ja mõõnalainetes. Järvi on palju, kuid nad on väiksed. Prantsusmaa asub valdavalt laialehiste metsade alal, kuid Biskaia rannikuluidetel ja mäestikes kasvavad ka okasmetsad
Doonau kaldal? Milliste riikide piiriks Doonau on? 4. Nimeta suuremad Euroopa järved. 5. Too näiteid, kuidas inimesed on Euroopa veevõrku muutnud. --- 80 3.6. Eesti jõed ja järved ((Kaart: Eesti vesikonnad)) Eesti vesikonnad Narva-Peipsi vesikond 15 620 km2 Väinamere-Liivi vesikond 14 468 km2 Soome lahe vesikond 9942 km2 Saarte vesikond 4140 km2 Eestis ei ole Euroopa mõistes suuri ega sama veerikkaid jõgesid. Jõed paiknevad Eestis ebaühtlaselt. Pandivere kõrgustiku keskosas puudub selle ala karstilisuse tõttu jõgedevõrk peaaegu täielikult. Tihedam vooluvetevõrk on Väinamere-Liivi lahe vesikonna aladel. Veelahkmealadeks on Pandivere, Sakala ja Haanja kõrgustik. Need jagavadki Eesti territooriumi kolme suure vesikonna - Peipsi-Pihkva järve ja Narva jõe vesikonna, Soome lahe vesikonna, Väinamere-Liivi lahe vesikonna - vahel, lisaks saarte vesikond.
annaabi.ee 
