Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2016 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 + 2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² )
Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 12.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kald pinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kald pind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kald pinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 + 2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² )
ABS Pidurid Kaupo Kõnd AT112 ABS-st ABS on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. ABS mootorrattal Kuna algaastatel olid ABS süsteemi osad väga suured, rasked ja kallid, ei olnud võimalik neid mootorratastel massiliselt kasutada. Esimesena paigaldas ABS pidurisüsteemi mootorrattale 1988. aastal BMW oma mudelile K100. Alastes 2000
A. Rehvi valmistajatehase koodi B. Rehvi valmistamise aastat ja nädala numbrit C. Tehase tootekoodi D. Rehvi kvaliteeti 15. Milleks on mõne rehvitüübi mustri soones pildil näidatud nukid? A. See on rehvi kulumismärgis B. Neid nukke on vaja vee paremaks ärajuhtimiseks rehvi pinnalt C. Need nukid annavad rehvile parema haardumise D. Need nukid on müra summutamiseks rehvi veeremise ajal 16. Millisest kohast ratta veljel tuleks otsida velje tähistust? A. 1 B. 2 C. 3 D. 4 17. Velje tähistus on 6 J 15 CH 4.28. Mitme kinnitusavaga see velg on? A. 3 B. 4 C. 5 D. 6 18. Velje tähistus on 6 J 15 CH 4.28. Mida tähistab esimene number 6 ? A. Kinnitusavade arvu B. Velje siseläbimõõtu tollides C. Velje laiust tollides D. See tähistab velje profiili
Mõõdame kaldpinna pikkuse l = 0, 705 m väravate vahel ja kanname samuti saadud arvu tabelisse nr 1. Arvutame silindrite inertsmomendi teoreetilise valemi (9) järgi ning kanname saadud tulemused tabelisse −2) 0,104 · (2,0 ·210 nr 1. lt 1 = 2 = 5, 2 · 10−6 kgm 2. Mõõdame ajamõõtja abil kõigi silindrite veeremise kiiruse kolmel korral ning kanname saadud keskmised tulemused tabelisse nr 1. t1 = 1,544 + 1,5484 + 1,5488 3 = 1, 5471 s. Arvutame valemite (8) järgi silindrite inertsmomendid ja kanname saadud tulemused tabelisse nr 1. −2 2 2 I 1 = 0, 104 kg · ( (2,0 ·210 ) ) 2 · (9,81 m/s 2· ·1,5471
Teoreetilise kineetilise inertsmomendi leiame järgnevalt: It=mr2/2 m -keha mass (kg) r - keha raadius (m) It1=(0,104*0,012)/2=5,2*10-6kgm2 Praktilise inertsmomendi leiame järgnevalt: 16 m -keha mass (kg) r - keha raadius (m) g -raskuskiirendus (m/s2) t -keha veeremise aeg (s) sinα - kaldpinna kaldenurk l - kaldpinnal asuvate automaatsete ajamõõtmis väravate vahe (m) 4.1.4 Järeldused Katse ebaõnnestus, sest teoreetilised ja praktilised inertsmomendid erinesid üksteisest rohkem kui 10% (). Põhjuseks on mõõtmisvead sh väravate vahelise kaldtee pikkus e, kaldpinnast alla veeremise aja, kehade massi ja katsekehade diameeteri mõõtmistel. Tulemuste lubatud erinevus (It/I*100)-100≤10%
autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetatakse piduriketast, siis peetakse silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid 2.2.3 ABS-pidurid ABS (saksa Antiblockiersystem 'blokeerumisvastane süsteem') on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. 3 HUVITAV FAKT Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel
autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetatakse piduriketast, siis peetakse silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. 2 Bremse Rico Kapsi 2.2.3 ABS-pidurid ABS (saksa Antiblockiersystem 'blokeerumisvastane süsteem') on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. Rico Kapsi 3 HUVITAV FAKT Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel
veose paigutusest; rehvi tüübist (radiaal, diagonaal). Juhitavust halvendavad : rooliratta suur vabakäik ; roolivõimendi rike ; esirataste valed seadenurgad ; erinevad rehvi rõhud : roolihoovastiku liigendite kulumine . Pv Pidurdamistehnika.Peatumisteekond. Liiklusvahendi pidurdamine sõiduajal võib olla järsk või sujuv. Järsul pidurdamisel on vaja saavutada lühim pidurdusteekond . Kõige efektiivseem pidurdus saavutatakse siis , kui rattad on veeremise ja libisemise piiril. Järsul pidurdusel võib tekkida kergesti rataste blokeerumise oht, eriti libeda teekatte korral. Õigel pidurdamisel vajutab juht piduripedaalile pisut varem kui siduripedaalile . Rataste blokeerumise ohtu vähendatakse katkendliku pidurdamisega ja mootoriga pidurdamisega . Mootoriga pidurdamist tuleb kasutada eriti libadal teel . Mootoriga pidurdamisel vabastatakse gaasipedaal ja lülitatakse sisse madalam käik.Piduripedaalile vajutatakse algul
Veos ei tohi toetuda kere seintele, kui need ei ole selleks ette nähtud. (5) Veose teravad otsad peab laadimisel suunama tahapoole. (6) Sõidukile paigutatud veos ei tohi piirata juhi vaatevälja, varjata tulesid ja sõiduki registreerimismärki. (7) Kui sõidukil oleva veose osad laaditakse maha eri kohtadesse, tuleb veos vajadusel pärast iga osa mahalaadimist ümber laadida, et säiliks sõiduki tasakaal ja liikumise stabiilsus. §9. Veose kinnitus (1) Sõidukile paigutatud veose veeremise, nihkumise või ümbermineku vältimiseks tuleb veos vajadusel kinnitada kinnitusvahenditega. (2) Veos ei tohi veokastis liikuda selliselt, et see rikuks sõiduki stabiilsust ja liikumiskindlust, kui temale mõjuv vähim jõud vastab: 1) kiirendusele sõidusuunas 10 m/sek2; 2) kiirendusele taha- ja külgsuunas 5 m/sek2. §10. Veose sidumine (1) Veos peab olema seotud selliselt, et see tagaks veo ohutuse.
Võimalusel tuleb hoida ühtlast kiirust ja kasutada kõrgeimat käiku ning sõita madalamate mootori pööretega. Siinjuures peab jälgima, et mootoripöörded ei langeks alla väändemomendi alumise piiri, sest see viiks hoopis suurenenud kütusekuluni ning võib halvendada mootori õlitust. Kas pidurdada nii, et käik on sees või hoopis neutraalasendis? Kui kasutada vabakäiguga veeremist, siis kulutab auto mootor tühikäigul küll kütust, kuid veeremise käigus saame pikemalt kasutada inertsi. Seda nähtust on optimaalne kasutada näiteks maanteedelt mahapööretel. Samas pidurdades selliselt, et käik on sees, on mootori kütusekulu küll null, kuid distants, mis auto edasi veereb, jääb üsna lühikeseks. Selline sõiduvõte sobib pigem situatsioonides, kus on sagedased kiiruse muutused. Kui auto peaks kiiremini seisma jääma ja seda juhtub liikluses tihti on ,,käik sees" pidurdamine parem lahendus (CIECA 2007).
Päikeseenergia ehk energiaallikas on maaväline. Eksogeensed protsessid on näiteks murenemine, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, gravitatsiooniline edasikanne Murenemine on protsesside kogum, mille tulemusena maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Gravitatsiooniline edasikanne kivimite murenemine gravitatsiooni jõul ehk nt kukkumise, veeremise, libisemise tõttu. Tuule geoloogiline tegevus materjali kulutav tegevus ja edasikanne Merede geoloogiline tegevus kulutus, transport, settimine Jää geoloogiline tegevus kulutus ja kuhjamine 12. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on vesi, mis on maapinnast allpool 13. Mis on surveline põhjavesi ja vabapinnavee põhjavesi? Survelin põhjavesi on maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on
pinnalt üleliigne segu. Selle etapiga saavutatakse pinnale kantava segu õige kogus. Õhekrohvi pealekandmise põhimõte: kiht ei saa olla õhem, kui tera suurus krohvis ja kiht ei tohi olla paksem kui tera suurus krohvis. Kui teist etappi ei tehta, siis on tulemuseks inetu või ebaühtlane faktuur. Kolmanda etapi käigus tehakse krohvile faktuur. Kasutades hõõrdekrohvi saab hõõruda ringikujuliselt (enamlevinud), horisontaalselt, vertikaalselt, diagonaalselt, mis annavad seoses terade veeremise suunaga ka erineva mustri. Ühtlase faktuuriga krohvi töötlemisel silutakse kolmandas etapis pind üle, et likvideerida pinnale tekkinud tõmbejäljed. Töötluse käigus pinnalt eemaldatud ning ämbrisse tagasi pandud segu peab perioodiliselt ämbris segama. Mahakukkunud segu ei tohi enam kasutada. Sileda mineraalse krohvipinna töötlemisel on vajalik lisa töökäiguna pinna lihvimine märja vilthõõrutiga, mida tehakse siis, kui pinnakiht on veidi kuivanud
15.09 Kujutised seintel: Mängud, sport, ka külalised teistest riikidest. Mängud, sport ja musitseerimine ikkagi seotud usuga ja selle riitustega või vaarao nt juubeliga. Soengud ja riietus on kujutatud detailsemalt kui inimeste näojooned. Loomade ja looduse kujutamine seoses põllumajandusega Loomad realistlikumad kui inimesed. Ka linnud loomad olid seotud jumalatega. Amon-Re(jäär), Horos(pistrik) Aasrist- ANK(h) – elu igavese jätkuvuse sümbol Skarabeus- päikese ketta veeremise sümbol Vaaraode kujutamine: neemes-vaarao peakate klaft-dekoratiivhabe Keskmine riik 2130-(2040ekr)- 1730ekr Ülem ja alam egiptuse ühendamine 17-13 dünastia maakonnad e. noomid e. nomarhid Lõppeb 1730ekr hüksoslaste vallutusega Luxor, Karnak(religioon), Teeba(poliitika), Figuurid sellest perioodist: Arglikud ja äbarikud, ebakindlad inimesed; sõdurifiguurid(nende kaasa panemine hauda) andidetoojad hauapanustena naised olid kujutatud kenad ja saledad ning kandsid kitsaid pikki kleite.
Muudetakse pindala, kehade kui ka nendevaheliste mõõtmete suurusi 2. Pinna ja kehaasend: Ühenduse liik: Varieerimine võib toimuda järgmiste tunnuste järgi - "jäik / liigendiga / elastne",; "lahtivõetav /mittelahtivõetav"; "materjaliga / kujuga / jõuga ühendus. Kontakti liik: Pakub huvi kuju- ja hõõrdühenduse puhul . Punkt-, joon- ja pindkokkupuude omavad mõju kontaktpinge suurusele Koostöö liik: Kehade suhteline omavaheline liikumine toimub kas libisemise, veeremise või rullumisega Järjestuse varieerimine: näiteks laagrite paigutusjärjekord (fixeerit ja ujuv ja ratas) Kompaktsuse varieerimine: Võib rääkida massiiv-, õõnes- ja avatud konstruktsioonist (näiteks kraanad, mastid, sillad). 32. Mida mõeldakse kujunduse kaudse varieerimise all? Kui varieeritakse materjalide omadusi, valmistamis- ja koostamismeetoditeid, liikumisi, jõu ülekandmist või ajami tüüpi. 2.1 Materjali omadused:
Paagutatud materialid (metall- ja mineraalkeraamika) ja keha algpikkuse suhe. Mida suurem on E, seda väiksem on võrdse pinge korral selle Klaaskiudsarrusega polümeerid materiali joondeformatsioon. Seadus aitab leida praktilistes ülesannetes varda pikkuse muutu. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil. Materjalide def tõttu ei teki kehade vahel mitte joon kontakt, vaid kitsa ristküliku kujuline Metalli kalestumine on metalli plastsel deformatsioonil (jääkdeformatsioonil) tekkiv kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; mehaaniliste omaduste muutumine.
) 15. Masinates käsutavate materjalide loetelu. Rauda sisaldavad sulamid [teras (C<=2%), malm] Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani sulamid jt) Plastid , asbesttäitega plastid Termoreaktiivid (fenoplast) Tehniline kumm Puit, tekstiil, nahk Paagutatud materialid (metall- ja mineraalkeraamika) Klaaskiudsarrusega polümeerid 16. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Materjalide def tõttu ei teki kehade vahel mitte joon kontakt, vaid kitsa ristküliku kujuline kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; Ideaalsel juhul on kehade kokkupuutepinnaks ainult punkt (või sirge). Veerdehõõrde takistusmoment M hmax <= δFn, kus δ on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F n*δ/r, kus r on silindri raadius.
Elastse deformatsiooni korral taastab keha oma kuju peale kuju muutvate jõudude lakkamist. Keha mis taastab peale jõudude lakkamist oma kuju nimetatakse elastseks kehaks. 33.Veereva silindri (toru) kineetiline energia Veereva silindri (toru) kineetiline energia avaldub kulgliikumise ja põõrdliikumise energiate summana: Ek = + (m – keha mass, V – kulgliikumise kiirus, I – inertsimoment ja ω – veeremise nurkkiirus) 34.Keha kaal ja raskusjõud Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputuseset Keha kaal: P = mg (P – keha kaal, m – keha mass ja g- raskus (vabalangemis) kiirendus) Raskusjõud e. gravitatsioonijõud on jõud, millega maa, või mõni muu suur taevakeha mõjutab endast palju kordi väiksemaid kehi. Raskusjõud: Fg = mg = gravitatsiooni const (M- maa mass, m- keha mass R- maa raadius)
2 I 2 n Wk = m r = 2 2 i =1 i i 2 Töö pöörlemisel dA = dWk I 2 I Wk = d = 2 d = I dt = I d = M d 2 2 Lõppkokkuvõttes: dA = M dt 2 A12 = M dt 1 Keha kineetiline energia veeremisel Veerlemist vaadeldakse kahe liikumise summana: pöörlemine ümber massikeset läbiva telje ja kulgliikumine. Äärepunktide kiiruste keskmine on veeremise korral võrdne massikeskme kiirusega. Seega kineetiline energia: m vc I 2 Wk = + 2 2 Keha inertsimoment leitakse integreerimise teel, kuid seda õpitakse tehnilises mehaanikas, kuid loedeldes üles mõned juhud: 1) Pikk peenike varras pöörlemas ümber telje, mis on vardaga risti ja läbib selle otspunkti: 1 2 I= ml (valemite lehele) 3
Tabelis toodud kandevõime kehtib ettenähtud suurima rõhu korral, mis võib olla rehvile märgitud. Kiri Tubeless tähendab tihtteostust ehk lohvita rehvi. Talverehvidel on lisatähis M+S (mud and snow - pori ja lumi). Enamasti on antud ka vahevöö ja põhimiku koordi materjal, terast märgib sõna steel. Suurelt on rehvil kirjas firma nimetus ja mudel. Viimane seostub mustri kujuga, millest sõltub rehvi haardevõime mitmesugustel teedel, veeremise müra ja kulumise intensiivsus. Märja asfaldiga haarduvad kõige paremini sellised rehvid, mille mustris on palju kitsaid sisselõikeid. Mustri suurtest hammastest on kasu poris ja lumes, kuid rehv kulub kiiremini. Rehvide hooldamine Rehvide enneaegset kulumist põhjustab väär rõhk. Rõhu vajak või liig 20% vähendab läbisõitu kuni 30%. Lisaks veereb ratas raskemini, mis põhjustab bensiinikulu suurenemist. Madala rõhu tunnuseks on rehvi mõlema serva laugjalt siledaks kulumine
x¯ x¯ n n 7 Mida rohkem mõõtmisi teha, seda väiksemaks muutub viga. Kunagi pole mõtet teha ühte mõõt- mist, sest juba kahe mõõtmisega väheneb viga 1,4 korda. Kahjuks pole võimalik korduvmõõtmis- tega viga olematuks muuta: vaja oleks lõpmatult palju katseid. 3.3 Näide Katses mõõdeti kuuli veeremise kiirust laual, mõõtes vahemaa, mille kuul läbis, ja selle läbi- miseks kulunud aja. Teepikkust mõõdeti sellest lühema joonlauaga, nii et pikkust tuli mõõta kahes osas: l1 ja l2 . Joonlaua absoluutne viga oli 0,1 cm. Aega mõõdeti stopperiga, mille abso- luutne viga oli 0,03 s. Katsetulemused on toodud järgnevas tabelis. Tulemused Mõõtmisi Keskmine l1 30,0 cm 30,0 cm - - - 2 30, 00 cm
Seetõttu annab arvutus segureegli järgi komposiidile tegelikust suurema tugevuse. Täpsema tulemuse saamiseks lähtutakse statistikast. 8. Õhusõidukitel kasutatavad kummist materjalid. a) Rehvid. Toodetakse sisekummiga ja ilma. Rehvi kummi aluseks on kapronriie, mis asetatakse 45 kraadise nurga all. b) Brekkel. Riide kiht, mis on immutatud kummiga ja kaetud kahe kummi kihiga. Asetatakse karkassi ja protektori vahele ratta veeremise suunal. c) Protektor. Ratta pealmine kiht, mis on valmistatud hõõrdekindlast kummist. d) Torud. Kasutatakse torustike ühendamiseks. e) Amortisaatorites. Alates kumminööridest kuni plaatkonstruktsioonideni välja. f) Pehmed kütusepaagid. Seinad valmistatakse kahest kihist kütusekindlast kummist ja välimisest kummiga immutatud riidest. 9. Lennuki katte väliskülje värvimise tehnoloogia.
b) ju ka siin cos = cos 90° = 0 . WN = 0 (9.10) C rc 11. Libisemis-hõõrdejõu Fh töö juhul, kui ratas veereb ilma libisemata: Libisemis-hõõrdejõud Fh on ratta veeremise puhul alati olemas, sest just see võimaldabki rattal veereda ilma libisemata. Kuid selle töö on alati null. Muidugi C rc 51 juhul, kui ratta veeremine toimub tõesti ilma
r n M i 1 A 0 F r Gk 0 A Gk G k Siis liikumisjõud F r Veeremise hõõrdeteguriks nimetatakse maksimaalset kaugust k. Selle mõõtühik on pikkuse ühik. Veeremise hõõrdetegur sõltub kehade materjalist ja praktiliselt ei sõltu liikumiskiirusest y y n F ix 0 F Fh 0 Mh
Jõud F ij tähistab kehalt i kehale j mõjuvat jõudu. Seisuhõõrdejõud Fh = µo FN , kus µo - seisuhõõrdetegur. Isepidurduvus: < , kus tg = Fh / FN , - mõjuva jõu F ja pinna normaali vaheline nurk. [Näited loengul] Veerehõõrdumise korral Th = k FN , kus k - veerehõõrdetegur [m], vt joon. 12 a. Puhta veeremise tingimus: µo k / h , kus h - veeretava jõu mõjusirge ja kontaktpunkti vaheline minimaalne kaugus, vt joon. 12 b. Joon. 12. Liugehõõrdumise korral rotatsioonipaaris Fr = FN + Fh , Th = 0,5d Fh = Fr , kus hõõrderingi raadius = 0,5d sin 0,5d µ , vt joon. 13 (loengul).
määrdekile, - kuivhõõrdumine ( hõõrduvate pindade vahel puudub määrdekiht). Kõigil juhtudel võib kulumise mehhanismina esineda adhesioon kui ka abrasiivkulumine, pindväsimus ning tribokeemiline reaktsioon. Seega hõõrdekulumise tagajärjel muutuvad pidevalt detailide mõõtmed ja kuju, suurenevad lõtkud hõõrduvate pindade vahel, detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masin või mehhanism läheb rivist välja. Veeremise on ülekaalus pindväsimusmehhanism, kuna veeremisega kaasneb enamasti mõningate libisemine (hammasülekanded, nukkmehhanismid, veerelaagrid), siis pole võimatu ka adhesioon või tribokeemiline reaktsiooni mõju. Fretting ehk vibratsioonkulumine tekib kontaktis pindade omavahelisest väikeamplituudilisest (<0,1 mm) tangentsiaalvõnkumisest. Seda esineb pressliidete, lehtvedrude, dünaamiliselt koormatud keermisliidete puhul. Mehhanismiks on
Juhindun foori rohelisest tulest. Annan ristmikul pööret lõpetavale juhile eesõiguse. Kasutan ristmiku ületamisel eesõigust pööret lõpetava sõiduki suhtes. Kuidas käituda, kui sõites sisselülitatud kaugtuledega ilmub ootamatult metsloom teel nähtavale? Vähendama kiirust. Sisselülitatud kaugtuledega kiirust vähendamata edasi sõitma. Vajadusel kaugtuled ümber lülitama lähituledeks. Kummal juhul on aeglustus tõhusam? Pidurdamisel blokeeritud ratastega. Pidurdamisel rataste veeremise ja blokeerumise piiril. Kes peab andma suunamärguande? Mina. Vastutuleva sõiduauto juht. Millised nõuded kehtivad veoste veol? Veos ei tohi varjata sõiduki tulesid ega juhi märguandeid. Veose paigutusega ei tohi põhjustada varalist kahju. Veos ei tohi olla kukkumisohus. Millised nõuded kehtivad sõitjate veol? Sõiduautos tohib olla sõitjaid sõiduki valmistaja poolt ettenähtud arvul. Sõitjate arv sõiduautos ei ole ette antud.
annaabi.ee 
